3-18-1966/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1966

Haldusasi

OÜ Rinote kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.07.2018

otsuse nr 13-1.1/7580 ja 10.07.2018 korralduse

nr 13-11/44857 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Rinote, esindaja vandeadvokaat Toomas

Kõiv

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Lugeda OÜ Rinote kaebus mittetähtaegseks ning lõpetada haldusasja nr 3-18-1966

menetlus.

2. Tagastada OÜ Rinote kaebuselt tasutud riigilõiv 30,31 eurot, kandes see pärast

käesoleva määruse jõustumist Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arvelduskontole

nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Rinote esitas 15.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA)

09.07.2018 otsuse nr 13-1.1/7580 ja 10.07.2018 korralduse nr 13-11/44857 tühistamiseks.

2. Kohus jättis kaebuse 17.10.2018 määrusega käiguta ning määras tähtaja kaebuses esinenud

puuduste kõrvaldamiseks, sh kaebuse tähtaegsuse põhistamiseks või tähtaja ennistamise

taotluse esitamiseks.

Kaebaja vastas 01.11.2018 kohtule, et kaebajale sai MTA 16.08.2018 vaideotsus teatavaks

14.09.2018 ning seega on kaebus esitatud tähtaegselt.

3. Kohus võttis 02.11.2018 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks MTA.

MENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. MTA

esitas

07.01.2019

kohtule

taotluse

haldusasja

menetluse

lõpetamiseks

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus on esitatud selleks

ettenähtud tähtaega ületades.

MTA selgitas, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg 4 kohaselt loetakse juriidilisele

isikule tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle

nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vastustaja märkis,

et 16.08.2018 vaideotsust nr 6-1/4171-2 on kaebajale püütud kätte toimetada kaebaja juriidilisel

aadressil Kentmanni 8b, Tallinn 29.08.2018 kell 10:40. Kuna see ei õnnestunud, jättis

postitöötaja kaebajale teate tähtkirja saabumise kohta. Seejärel suunatakse saadetis

postkontorisse, kus trükitakse samal päeval postkontori poolt paberteavitus. Paberteavitus

toimetatakse kliendi postkasti järgmisel või ülejärgmisel päeval. Seega MKS § 53¹ lg 4 kohaselt

tuleb saadetis nr RR626512215EE lugeda OÜ-le Rinote kätte toimetatuks tähtkirja kohta teate

jätmise aja seisuga. Omniva AS vastusest MTA päringule nähtub, et vaideotsuse kohta on

jäetud kaebajale teade 31.08.2018. Seega tuleb lugeda vaideotsus kaebajale kättetoimetatuks

31.08.2018 ning kaebus on seega esitatud tähtaega rikkudes.

KAEBAJA SEISUKOHT

5. OÜ Rinote jäi 21.01.2019 vastuses seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt.

5.1 Kaebaja sai vastustaja 16.08.2018 vaideotsust sisaldanud tähtkirja AS-i Omniva esinduses

kätte alles 14.09.2018. Vastustaja ei väida, et kaebajale oleks vaideotsus teatavaks tehtud

varasemal ajal ja/või mingil muul viisil. Enne viidatud kuupäeva ei olnud kaebaja teadlik

vaideotsuse sisust ega ka selle tegemise faktist (mh ka mitte AS-i Omniva töötaja poolt kaebaja

postkasti jäetud kirjalikest teatistest kaebajale tähtkirja saabumise kohta). Seega algas

kaebetähtaeg kaebajale vaideotsuse teatavaks tegemisega 14.09.2018 ja lõppes HKMS § 47

lg 2 kohaselt 30 päeva jooksul alates vastustaja 16.08.2018 vaideotsuse kaebajale teatavaks

tegemisest.

5.2 MKS § 53¹ lg-s 4 sätestatud dokumendi kättetoimetamise fiktsioon ei reguleeri

kohtumenetlustähtaegade, sh kaebetähtaja arvutamist, vaid kohaldub üksnes maksumenetluses.

MKS § 53¹ lg 4 ei ole erinormiks HKMS § 46 lg 1 ja § 47 lg 2 suhtes. Isegi kui jätta kõrvale

viidatud normide sisu, ei saa olla tegemist erinormiga juba sel põhjusel, et HKMS on nn

konstitutsiooniline seadus ning selle normi ei saa muuta (sh sisustada, piirata, laiendada vms)

nn lihtseaduse sättega. Seda eriti, kui tegemist on normiga, mis reguleerib igaühe põhiõigust

pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks, mis on kohtumenetluse regulatsiooni puhul

vaieldamatult üks tähtsamaid.

5.3 Vastustaja poolt viidatud äriühingu kohustus korraldada postisaadetiste vastuvõtmist ei

tähenda, et juriidilise isiku juhatuse liige peab viibima oma kontoris pidevalt 24 tunni jooksul

ega ka mitte näiteks 9 tunni jooksul. Samuti ei tähenda see, et äriühingul oleks kohustus võtta

ettevõttele saadetud posti vastuvõtmiseks tööle eraldi töötaja (nt sekretär). Seesugune kohustus

oleks väikeäriühingu jaoks, kellel ei ole üldse töötajaid, ülemäärane. Asjaolu, et kaebaja

juhatuse ainuliige ei viibi mingil ajal kontoris, ei ole vaadeldav vastustaja poolt viidatud

kohustuse rikkumisena.

5.4 Alternatiivselt palub kaebaja juhul, kui kohus leiab, et MKS § 53¹ lg 4 kuulub kohaldamisele

erisättena HKMS § 47 lg 2 suhtes, kontrollida MKS § 53¹ lg 4 teise lause teise alternatiivi

vastavust põhiseadusele (PS), eeskätt PS § 11 teisest lausest tulenevale proportsionaalsuse

põhimõttele, kitsamalt mõõdukuse nõudele. MKS § 53¹ lg 4 teise lause teise alternatiivina

sätestatud kättesaamisfiktsiooni ainumõeldav legitiimne eesmärk võib seisneda selles, et

välistada dokumendi saaja poolt dokumendi kättesaamisest pahatahtlikku kõrvale hoidumist

maksumenetluse venitamise eesmärgil (vrd nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-189-15, p 13 ja 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 12). Ometigi ei

sätesta MKS § 53¹ lg 4 selles toodud kättetoimetamisfiktsiooni kohaldamise eeldusena asjaolu,

et kaebaja hoidus dokumendi kättesaamisest kõrvale. Eeltoodud eesmärk on saavutatav

kohtusse pöördumise õigust vähem riivava abinõuga, näiteks regulatsiooni abil, mille kohaselt

on halduskohtul diskretsiooniõigus arvutada kaebaja pahatahtliku käitumise korral

kaebetähtaega alates hetkest, mil kaebaja võis ja pidi teada saama vaidlusaluse haldusakti

(HKMS § 47 lg 2 kontekstis kohtueelset menetlust lõpetava lahendi) sisust või vähemasti

tegemise faktist. MKS § 53¹ lg 4 teise lause teine alternatiiv ei jäta kohtule vastavat

kaalumisruumi. Puudub alus kaebajale ette heita 16.08.2018 vaideotsuse kättesaamisest

pahatahtlikku kõrvalehoidumist. Vastupidist ei väida ka vastustaja.

Kõnealune regulatsioon võib olla vastuolus ka PS-st tuleneva isikute võrdse kohtlemise

põhimõttega. Nimelt reguleerib MKS § 53¹ lg 4 teine lause üksnes juriidilisele isikule

dokumendi kättetoimetatuks lugemist, kuid ei laiene füüsilisele isikule, sh füüsilisest isikust

ettevõtjale, dokumendi kättetoimetamisele. PS-s loetletud õigused, vabadused ja kohustused

laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste

eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega (PS § 9 lg 2). Õigus pöörduda

kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks riigi täitevvõimu organi omavoli eest on kooskõlas

juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ega ole vastuolus õiguse olemusega. MKS § 53¹ lg-st 4

ei selgu kaalutlusi, millistel saaks/peaks seadma juriidilisest isikust dokumendi saaja

halvemasse olukorda võrreldes füüsilise isikuga, seostades halduskohtusse pöördumise õigust

pelgalt tähtsaadetise saabumise teatise saaja postkasti jätmisega, olenemata sellest, millal tehti

haldusakt tegelikult teatavaks ja millal sai kaebaja teada tema õigusi puudutava haldusakti

tegemisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt

sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Seega lõpetab kohus

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele.

7. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui

isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

Vaideotsuse teatavakstegemisena tuleb käsitada isikule vaideotsuse kättetoimetamist ning

seega hakkab HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg kulgema päevast, mil

vaideotsus isikule kätte toimetatakse. Otsustamaks, kas kaebaja on järginud halduskohtusse

pöördumise tähtaega, on praegusel juhul seega määrava tähtsusega MTA 16.08.2018

vaideotsuse kaebajale kättetoimetamise aeg.

8. Esmalt märgib kohus, et asjakohatud on kaebaja põhjendused seoses sellega, kas MKS § 53¹

lg-t 4 saab käsitleda erinormina HKMS § 47 lg 2 suhtes või mitte. Kaebaja on õigesti seisukohal,

et MKS § 53¹ lg 4 ei reguleeri kaebetähtaega ning vastupidist ei ole käesoleval juhul väitnud ka

MTA. Vaidlust ei ole, et halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja sätestab praegusel juhul

HKMS § 47 lg 2, mille kohaselt kaebajal tuli kaebus esitada 30 päeva jooksul MTA 16.08.2018

vaideotsuse teatavakstegemisest alates. HKMS § 47 lg 2 seob kaebetähtaja kulgemahakkamise

haldusakti

teatavakstegemisega

ning

haldusakti

teatavakstegemine

on

reguleeritud

haldusmenetluse seaduse (HMS) kui üldseadusega ja eriseadustega. Kuna HMS ja MKS on üld-

ja erinormi vahekorras, tuleb käesoleval juhul MTA vaideotsuse teatavakstegemise aja

kindlakstegemisel lähtuda MKS-s sisalduvast eriregulatsioonist (vt Riigikohtu 14.06.2012

määrus nr 3-3-1-24-12, p 10).

9. MKS § 149 lg 1 kohaselt toimetatakse vaideotsus vaide esitajale kätte sama seaduse

4. peatükis sätestatud korras. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid kätte allkirja vastu

või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes,

kusjuures maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud

kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 53¹ lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või

asutusele dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt

maksuhaldurile teatatud aadressil. Seejuures sätestab MKS § 53¹ lg 4, et juriidilisele isikule või

asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil lihtsaadetisena saadetud

dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires

või 30 päeva välisriiki saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või

maksuhaldurile

teatatud

aadressil

tähtsaadetisena

saadetud

dokument

loetakse

kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud

teate tähtkirja saabumise kohta.

9.1 Käesoleval juhul valis MTA vaideotsuse kättetoimetamiseks selle saatmise tähtkirjaga.

Kohtu hinnangul on see valik mõistlik, kuivõrd võimalus saadetise kohalejõudmist kontrollida

on suurem kui lihtkirjaga saatmise puhul ning ei nähtu ka, et vaide esitaja oleks avaldanud soovi

saada vaideotsust või muid dokumente elektronpostiga.

9.2 Kuna postiteenuse osutajal ei õnnestunud kaebajale vaideotsust sisaldavat tähtsaadetist

registrijärgsel aadressil üle anda, siis tuleb lähtuvalt MKS § 53¹ lg 4 teisest lausest lugeda

OÜ-le Rinote MTA 16.08.2018 vaideotsus kättetoimetatuks alates päevast, mil postiteenuse

osutaja jättis kaebajale teate tähtkirja saabumise kohta. Nimetatud sättes väljendub Riigikohtu

pikaajaline ja järjepidev praktika, mille kohaselt peab maksumaksjast juriidiline isik oma

registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu

volitatud isiku poolt (vt Riigikohtu 26.09.2011 otsus nr 3-3-1-42-11, p 11; 10.03.2011 määrus

nr 3-3-1-100-10, p 16; 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 13; 19.12.2007 määrus

nr 3-3-1-75-07, p 15; 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14).

10. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MKS § 53¹ lg 4 teine lause on põhiseadusega vastuolus.

Kaebaja viited kohtupraktikale tsiviilasjades ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele ei

ole asjassepuutuvad.

10.1 MKS § 53¹ lg 4 teine lause piirab tõepoolest PS §-s 15 sätestatud õigust kohtu poole

pöörduda, nagu seda teeb ka HKMS-is sisalduv kaebetähtaegade regulatsioon. Sellise piirangu

eesmärk on ennekõike õiguskindluse kaitse ning vajadus välistada olukordi, kus isik saaks oma

pahatahtliku või hooletu tegevuse või tegevusetusega välistada talle adresseeritud haldusakti

jõustumise. MKS § 53¹ lg 4 teises lauses sätestatu aitab maksuhalduri haldusaktide õigeaegse

kättetoimetamise läbi tagada maksude tähtaegse määramise ja maksude kiirema laekumise. Kui

maksukohustuslasel oleks võimalik viivitada MTA otsuste kättesaamise kinnitamisega, pärsiks

see oluliselt maksuhalduri tööd. Kohtu hinnangul on MKS § 53¹ lg 4 teisest lausest tulenev

piirang proportsionaalne – see aitab taotletavat eesmärki saavutada ning registrijärgsel aadressil

posti pideva vastuvõtmise korraldamist ei saa äriühingu jaoks (selle suurusest olenemata)

pidada ülemääraselt koormavaks. Tegemist on elementaarse nõudega, mille täitmine on

üldjuhul vältimatu juba äriühingu enda majandustegevuse toimimiseks (nt klientidega

suhtlemiseks). Lisaks on maksukohustuslasel võimalik taotleda dokumendi kättetoimetamist

tema enda poolt näidatud aadressil (vt Riigikohtu 13.10.2009 määrus asjas nr 3-3-1-65-09) või

muuta äriregistrisse kantud asukohta nii, et äriühingule saabunud posti oleks võimalik kätte

saada õigeaegselt. Nii on võimalik äriühingul sõlmida võlaõiguslikke kokkuleppeid ka teiste

äriühingutega posti kättesaamise korraldamiseks. Kui äriühing jätab posti viivitamatu

vastuvõtmise oma registrijärgsel aadressil korraldamata, tuleb tal arvestada kohtusse

pöördumiseks tegelikult jääva aja lühenemisega, võrreldes seaduses sätestatud kaebetähtaja

pikkusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2014 määrus asjas nr 3-14-50786). Riigikohus

on pidanud posti vastuvõtmise korraldamise küsimuses juriidiliste ja füüsiliste isikute erinevat

kohtlemist põhjendatuks (vt Riigikohtu 19.12.2007 määrus nr 3-3-1-75-07, p 15).

10.2 Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja pidi olema teadlik, et tema poolt esitatud vaide

läbivaatamise kohta edastatakse talle vaideotsus. Kuna kaebaja ei ole taotlenud selle edastamist

elektronposti aadressile või mõnele muule postiaadressile, oli mõistlik eeldada maksuhalduri

poolt selle edastamist äriühingu registrijärgsele aadressile. Tulenevalt MKS § 147 lg-st 3

vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava

haldusorgani poolt. Seega pidi kaebaja arvestama, et pärast 08.08.2018 vaide esitamist

edastatakse talle kuu aja jooksul selle kohta vaideotsus ning kaebaja oleks oma tegevust hoolsalt

korraldades saanud tagada vaideotsuse kättesaamise registrijärgsel aadressil ning seeläbi vältida

seaduses ettenähtud kaebetähtaja ületamist.

11. Praegusel juhul nähtub vastustaja poolt esitatud AS Omniva 08.01.2019 e-kirjast, et

postiteenuse osutaja on vaideotsusst sisaldava tähtsaadetise kättetoimetamiskatsete

ebaõnnestumisel jätnud OÜ Rinote registrijärgsele aadressile teated tähtkirja saabumise kohta

31.08.2018 ja 04.09.2018. Ehkki vaidlust ei ole selles, et OÜ Rinote sai vaideotsusega tegelikult

tutvuda alles 14.09.2018, tuleb vaideotsus MKS § 53¹ lg 4 teise lause kohaselt lugeda temale

kättetoimetatuks 31.08.2018 ning seega on OÜ Rinote 15.10.2018 kaebus esitatud HKMS § 47

lg-s 2 sätestatud tähtaja rikkumisega. Mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamisega hilinemiseks ei

ole OÜ Rinote esile toonud ega kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Eeltoodud asjaoludel tuleb

haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

12. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse eest riigilõivu 30,31 eurot

(15.10.2018 ja 01.11.2018 maksekorraldused), mis tuleb talle pärast määruse jõustumist HKMS

§ 104 lg 5 p 4 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/