2-17-5880/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. veebruar 2019. a

Tsiviilasja number

2-17-5880

Tsiviilasi

Reparo Ehitus Osaühingu hagi Tartu linna (linnavalitsuse

kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Tartu linna apellatsioonkaebus 54 468 eurot ja 12 senti

Reparo Ehitus Osaühingu apellatsioonkaebus 75 254 eurot ja

52 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

Tartu linna apellatsioonkaebus

Reparo Ehitus Osaühingu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15. jaanuar 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I / vastustaja II (kostja): Tartu linn (Tartu

Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75006546), esindaja

vandeadvokaat Margo Lemetti

Apellant II / vastustaja I (hageja) Reparo Ehitus Osaühing

(registrikood 10857747), vandeadvokaat Kristjan Tamm

RESOLUTSIOON

1. Reparo

Ehitus

Osaühingu

apellatsioonkaebus

rahuldada osaliselt.

2. Tartu

linna

(Tartu

Linnavalitsuse

kaudu)

apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 25. septembri 2018 otsus

osaliselt Reparo Ehitus Osaühingu nõude rahuldamise

ulatuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada Reparo Ehitus Osaühingu hagi Tartu linna

(Tartu

Linnavalitsuse

kaudu)

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt ja mõista Tartu linnalt (Tartu

Linnavalitsuse kaudu) välja Reparo Ehitus Osaühingu

kasuks 63 839 eurot 72 senti, millest põhinõue on 55 585

eurot 75 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis 8253

eurot 97 senti.

Ringkonnakohus

mõistab

Tartu

linnalt

(Tartu

Linnavalitsuse kaudu) välja Reparo Ehitus Osaühingu

kasuks alates hagiavalduse esitamisest viivise 0,2% päevas

tasumata summalt 49 722 eurot 75 senti kuni nõude

täitmiseni, kuid kokku viivis ei tohi ületada põhinõude

summat. Ringkonnakohus mõistab Tartu linnalt (Tartu

Linnavalitsuse kaudu) välja Reparo Ehitus Osaühingu

kasuks alates hagiavalduse esitamisest viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudelt 5863 eurot kuni

nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui nõude summa.

4. Jätta

maakohtu

otsus

muus

osas

muutmata,

ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

5.1. Rahuldada Reparo Ehitus Osaühingu hagi Tartu linna

(Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu osaliselt ja mõista

Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu) Reparo Ehitus

Osaühingu kasuks välja 63 839 eurot 72 senti, millest

55 585 eurot 75 senti on põhivõlgnevus ja 8253 eurot 97

senti hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.

5.2. Välja mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse

kaudu) Reparo Ehitus Osaühingu kasuks viivis alates

12. aprillist

2017

kuni

põhivõlgnevuse

tasumiseni

põhinõudelt

49 722 eurot

senti

määras

0,2%

põhivõlgnevuselt päevas, kusjuures viivisenõue kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega 6359 eurot 83

senti ei tohi ületada põhinõude 49 722 eurot 75 senti

suurust.

5.3. Välja mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse

kaudu) Reparo Ehitus Osaühingu kasuks viivis alates

12. aprillist

2017

kuni

põhivõlgnevuse

tasumiseni

põhinõudelt 5863 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 5863 eurot kuni nõude

täitmiseni, kuid viivisenõue ei tohi ületada põhinõude 5863

eurot suurust.

5.4. Jätta Reparo Ehitus Osaühingu menetluskulud

maakohtus

80%

ulatuses

Tartu

linna

(Tartu

Linnavalitsuse kaudu) kanda ja Tartu linna (Tartu

Linnavalitsuse kaudu) menetluskuludest maakohtus 20%

ulatuses Reparo Ehitus Osaühingu kanda.

5.5. Välja mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse

kaudu) Reparo Ehitus Osaühingu kasuks menetluskulu

6516 eurot (ilma käibemaksuta).

5.6. Välja mõista Reparo Ehitus Osaühingult Tartu linna

(Tartu Linnavalitsuse kaudu) kasuks menetluskulu 1560

eurot (käibemaksuga).

5.7. Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude

nõuded ja välja mõista menetluskulu 4956 (neli tuhat

üheksasada

viiskümmend

kuus)

eurot

(ilma

käibemaksuta) Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu)

Reparo Ehitus Osaühingu kasuks.

5.8. Välja mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse

kaudu)

Reparo

Ehitus

Osaühingu

kasuks

menetluskuludelt summas 4956 eurot viivis alates lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 4956 eurot.

6. Jätta Reparo Ehitus Osaühingu menetluskuludest

ringkonnakohtus 80% ulatuses Tartu linna (Tartu

Linnavalitsuse kaudu) kanda ja Tartu linna (Tartu

Linnavalitsuse kaudu) menetluskuludest ringkonnakohtus

20% ulatuses Reparo Ehitus Osaühingu kanda.

7. Välja mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu)

Reparo

Ehitus

Osaühingu

kasuks

menetluskulu

ringkonnakohtus 3600 eurot (ilma käibemaksuta).

8. Välja mõista Reparo Ehitus Osaühingult Tartu linna

(Tartu Linnavalitsuse kaudu) kasuks menetluskulu

ringkonnakohtus 844 eurot (käibemaksuga).

Tasaarvestada

poolte

vastastikused

menetluskulude

nõuded ringkonnakohtus ja mõista Tartu linnalt (Tartu

Linnavalitsuse kaudu) Reparo Ehitus Osaühingu kasuks

välja

menetluskulu

2756

(kaks

tuhat

seitsesada

viiskümmend kuus) eurot (ilma käibemaksuta).

9. Välja mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu)

Reparo Ehitus Osaühingu kasuks menetluskuludelt

summas 2756 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

kuid mitte rohkem kui 2756 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Reparo Ehitus Osaühing (hageja) esitas 13. aprillil 2017 Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse

kaudu) vastu hagi põhivõlgnevuse 64 005 euro 15 sendi, kahjuhüvitise 5062 eurot 50 sendi,

hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 10 624 euro 85 sendi ning alates hagi

esitamisest viivise 0,2% summalt 69 067 eurot 65 senti väljamõistmiseks, kuid mitte enam kui

väljamõistetav võlgnevus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15. juunil 2016 töövõtulepingu nr ET 16/103

riigihanke tulemusel Rukkilille lasteaia osaliseks rekonstrueerimiseks. Tööd tuli teha

ajavahemikus 20. juuni 2016 kuni 30. september 2016. Tööde käigus ilmnes, et

hankedokumentide osaks olev ehitusprojekt ning tellija poolt hankemenetluse raames

pakkumise tegemiseks kohustuslikuna ette nähtud hinnatabel on omavahel vastuolus ulatuses,

mis puudutab lasteaia teise korruse rühmaruumide ja peahoone esimese korruse

põrandakonstruktsioone P-2 ja P-3. Hageja tõi hinnatabeli ja ehitusprojekti omavahelise

vastuolu välja 13. juulil 2016 kostjale edastatud e-kirjas ja 14. juulil 2016 edastas kostjale

põrandate valamise kui muudatustöö kohta hinnapakkumise. Kostja kooskõlastas põrandate

konstruktsiooni täpsustatud lahenduse 9. augustil 2016. Hageja valas teise korruse põrandad

15. augustil

2016.

Kuivõrd

periood

oli

erakordselt

niiske,

siis

ei

kuivanud

hankedokumentatsioonis kirjeldatust paksem betoon pikema aja jooksul ära, millest tingituna

ei saanud hageja paigaldada ka põrandakatet.

21. septembril 2016 saatis kostja hagejale märgukirja ja juhtis tähelepanu, et teise korruse

rühmaruume ei ole kokkulepitud tähtajaks üle antud. 18. novembril 2016 edastas kostja hagejale

leppetrahvinõude, milles teatas, et nõuab hagejalt lepingu tähtaja ületamise eest leppetrahvi

suuruses 0,2% tegemata tööde tegelikust maksumusest. 28. novembril 2016 teavitas hageja

kostjat sellest, et kostja nõuded on alusetud ning tellijal puudub õigus alandada plaatimistööde

kvaliteedi tõttu hinda. Hageja selgitas 13. detsembri 2016 kirjas, et omanikujärelevalve keeldub

akti allkirjastamast ning informeeris kostjat, et kostja on vastuvõtuviivituses, sest ei esine ühtegi

alust lepingu viimast osamakset 20% ületavas osas tasu kinnipidamiseks. Hageja võttis

vaidlusalused summad rahalise akti nr 3 projektist välja ja saatis selle akti koos lõppakti ja

arvega 22. detsembril 2016 kostjale heakskiitmiseks.

Hageja esitas kostjale 21. veebruaril 2017 voodite kohta ekspertarvamuse ja pakkus äärmistele

vooditele turvapiirete ja kõikidele kappidele magnetsulguri paigaldamist ning palus voodite

asenduse kooskõlastada. Hageja on esitanud kostjale 6. jaanuaril 2017 kostja poolt antud juhiste

kohaselt muudetud akti nr 3 põhjal arve nr 201700003 summas 94 564 eurot 31 senti. Hageja

on koostanud kostjale rahalise akti nr 3 kostja 30. detsembri 2016 kirjas märgitud summas

78 803 eurot 59 senti, millele lisandub käibemaks. Hageja nõuab nimetatud arvest lisaks

tasaarvestatud leppetrahvile 11 740 euro 56 sendi tasumist. Peale selle nõuab hageja kostjalt

tasu põrandate muudatustööde eest 11 410 eurot 51 senti. Hagejal kui hankedokumentide alusel

pakkumise tegijal ei olnud pakkumist tehes võimalik hankedokumente muuta. Hageja saab

nõuda muudatustööde eest tasu ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel, sest

hageja tegevus kujutas endast käsundita asjaajamist. Hageja muudatustööde nõude

alternatiivseks aluseks on VÕS § 1028 lg 1 koosmõjus § 1032 lg-ga 2, nõudes kostjalt

muudatustööde tulemusena saadu harilikku väärtust, sest kostja on saanud hagejalt põrandatega

seotud muudatustöö olukorras, kus puudub kohustus, mille alusel hageja oleks pidanud sellise

töö tegema. Muudatustöö tulemusena on kostja rikastunud.

Kuna kostja on jätnud tarnitud kappvoodid vastu võtmata põhjendamatult, nõuab hageja

kappvoodite eest lepingus kokkulepitud ja seni akteerimata tasu summas 11 902 eurot. Hageja

on kostjale tarninud voodid, mis on toodetud teise tootja poolt kui ehitusprojektis näidisena

välja toodud. Riigihangete seaduse (RHS) § 33 lg 8 keelab hankijal eelistada ühe konkreetse

tootja toodangut teisele. Alternatiivselt kasutab kostja juba enam kui viie kuu jooksul õigusliku

aluseta temale mittekuuluvaid asju ilma selle eest tasu maksmata. Kostja on kasutuseeliste näol

hageja arvel rikastunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1).

Kostja ei saa hagejalt leppetrahvi tasumist nõuda (VÕS § 101 lg 3), sest teise korruse

rühmaruumide ja esimese korruse valmimise viibimine on olnud otseselt tingitud kostja enda

tegevusest (vigadest hankedokumentatsioonis ja projektis). Olulises osas tekitas tööde

teostamise viivituse ka vastuolu vee- ja kanalisatsiooni ehitusprojektis, kus oli märgitud, et

olemasolev kanalisatsiooni sisend peaks läbi hoone olema juba varasemalt tehtud. Tööde käigus

selgus, et kanalisatsiooni sisendid olid hoonest väljas pinnases, millega ühenduse teostamiseks

pidi hageja tegema väljas kaevetöid, mis tekitas viivituse enam kui 21 päeva ulatuses. Juhul,

kui kohus peaks leidma, et põrandate väljalammutamise ja paksemast betoonist valamise tööd

olid hageja lepingujärgsed tööd, tugineb hageja sellele, et esialgse lepingu tähtaja ületamise

puhul ei olnud tegemist lepingurikkumisega, kuna lepingu tähtaeg pikenes lepingu p 3.4 alusel

automaatselt kuus nädalat kuni 11. novembrini 2016. Leppetrahvinõue on vastuolus hea usu

põhimõttega, sest kostja enda poolne eksimus hankedokumentatsiooni koostamisel on aluseks

hagejalt leppetrahvi nõudmiseks suures ulatuses. Hageja taotles alternatiivselt VÕS § 162

alusel ka leppetrahvi vähendamist kuna hageja pidi kandma tema jaoks ootamatuid kulusid

betoonist põrandavalude teostamiseks põrandakonstruktsioonide P-2 ja P-3 osas. Hageja palus

vähendada leppetrahvi nõuet väidetava kahju suuruseni.

Hageja tellis nõude maksmapanekuga seoses kohtueelset õigusabi Advokaadibüroolt NOVE.

Kohtueelse õigusabi kulu on hagejale tekkinud seoses kostja lepingurikkumisega.

Hageja esitas kostjale 6. jaanuaril 2017 kostja poolt antud juhiste kohaselt muudetud akti nr 3

põhjal arve nr 201700003 summas 94 564 eurot 31 senti. Kostja on sellest arvest tasunud 56 252

eurot 7 senti koos käibemaksuga. Kostjal on seega tasumata 38 312 eurot 24 senti. Lisaks on

kostja keeldunud akteerimast aktis nr 3 rida „sisustus ja mööbel“ summas 11 902 eurot, millele

lisandub käibemaks (kokku 14 282,40 eurot), mis seisneb vaidlusalustes rühma kappvoodites.

Hageja nõuab kostjalt põhinõudena arvest nr 201700003 vähem tasutud osa 38 312 eurot 24

senti, akteerimisest keeldutud kappvoodite eest 14 282 eurot 40 senti, ja põrandate P-2 ning

P-3 muudatustöödega seonduvalt 11 410 eurot 51 senti, kokku 64 005 eurot 15 senti.

Hageja nõue koosneb järgmistest osadest:

- tasu nõue 26 571 eurot 68 eurot senti, mida kostja püüdis tasaarvestada oma väidetava

leppetrahvi nõudega;

- kappvooditega seotud tasu nõue summas 11 902 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku

14 282 eurot 40 senti);

- nõue summas 11 740 eurot senti, mis seisneb arve nr 201700003 summa ja kostja poolt tasutud

summa vahes, millest on vaidlusalune leppetrahv summas 26 571 eurot 68 senti maha

arvestatud. Kostja seniseid seisukohti arvestades võib arvata, et see summa koosneb

plaatimistöödega seotud hinna alandamisest ja kahjuhüvitusnõudest;

- Põrandate P-2 ja P-3 muudatustöödega seotud nõue 11 410 eurot 51 senti, milliseid töid

keeldus kostja aktsepteerimast muudatustöödena.

Lisaks põhinõudele nõuab hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 5 062 eurot

50 senti ja viivist hagi esitamise seisuga summas 10 624 eurot 85 senti ning edasi protsendina

põhinõudest määras 0,2% päevas.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning

mõista kostjalt välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostjal puuduvad hageja ees täitmata kohustused. Kostjal on hageja vastu erinevad nõuded, mis

on kostja poolt tasaarvestatud hageja tasunõudega. Hageja hilines tööde üleandmisega 33 päeva

ning teise korruse rühmaruumide ehitustööde kasutusvalmiduse tagamise ja peahoone vesi-

kanal-kütte rekonstrueerimistööde lõpetamisega 62 päeva. Kostjal oli õigus nõuda leppetrahvi

ruumide kasutusvalmiduse saavutamise, rekonstrueerimistöödega lõpetamise ja tööde

üleandmisega viivitamise eest.

Mõisteid „ehitustööde kasutusvalmidus“ ja „rekonstrueerimistööde lõpetamine“ tuleb mõista

antud lepingu kontekstis ning hankelepingu p 12.5 mõttes kui „töö üleandmisega viivitamist“.

Kui kohus peaks leidma, et hankelepingu p 12.5 kohaldub üksnes tööde üleandmisele, on kostjal

õigus hageja loogikast lähtudes nõuda lepingu p 12.5 alt 2 kohaselt ühekordset leppetrahvi.

Kostja ei nõua leppetrahvi eraldi teise korruse vee-, kanalisatsiooni- ja küttetöödega hilinemise

eest, vaid teise korruse kui terviku kasutusvalmiduse tagamata jätmise eest. Kostjal oli õigus

alandada hinda puudustega plaatimistööde eest.

Omanikujärelevalvet teostanud isik on 1. detsembri 2016 arvamuses plaatimistööde kvaliteedist

rühmaruumide ja köögiploki renoveerimistöödel jõudnud järeldusele, et kokkuvõttes ei vasta

plaatimistööde kvaliteet tellija poolt esitatud nõuetele, ka keskmisele kvaliteedile. Kostjal oli

õigus nõuda ka omanikujärelevalve täiendavate kulude ning oktoobrikuus sisseostetud söögi

kallinemise kulude hüvitamist. Käsundita asjaajamise välistab käesolevas asjas poolte vahel

lepingu olemasolu.

Hageja tarnis kostjale Teritaja OÜ poolt toodetud voodid, kuigi vastavalt projekti tehnilisele

kirjeldusele kohustus hageja tarnima Kuopion Woodi OY voodid. VÕS § 646 lg 5 kohaselt

andis kostja hagejale aega 1. veebruarini 2017, kas voodid asendada nõuetele vastavatega või

ammendavalt tõendada voodite samaväärsus. Kostjal on õigus nõuda ka hinnavahe hüvitamist

VÕS § 135 alusel, mille olemasolu on põhjust eeldada, võttes arvesse vooditele uue hanke

korraldamise vajadust ning hetketuruolukorda. Kuopion Woodi OY vooditele on väljastatud

rahvusvaheline turvastandard EN 1129-1, Teritaja OÜ vooditele pole kostjale teadaolevalt

väljastatud ühtegi turvastandardit. Asjaolu, et hetkel on vaidlusalused voodid kostja otseses

valduses, ei saa tõlgendada kostja poolt töö vastu võtmisena hankelepingu mõttes, vaid voodid

on jätkuvalt kostja käes tulenevalt sundseisust.

Kuna kostja on tasaarvestanud hageja tasu maksmise nõudega leppetrahvi- ja kahju hüvitamise

nõuded, ei ole hagejal võimalik ka viivisenõuet esitada. Kui kohus peaks leidma, et kostja on

osaliselt lepingut rikkunud, palub kostja ülejäänud osas viivist vähendada, sest käesoleval juhul

ei ole hagejale kahju tekkimist tõendatud. Sama põhimõte on kohaldatav ka hageja

edasiulatuvale nõudele.

Hageja esitatud õigusabikulude koondnimekirjast tuleneb, et kohtueelse õigusabiteenuse

osutamisele on kulutatud kokku 33 tundi 45 minutit, mida ei saa mõistlikuks pidada. Kostja

tasaarvestab hageja nõudega: II korruse rühmaruumide ehitustööde kasutusvalmiduse

saavutamisega ja peahoone vesi-kanal-kütte rekonstrueerimistööde lõpetamisega viivitamise

eest leppetrahvi nõude 14 361 eurot 68 senti; majandusploki ja esimese korruse saali ning

koridori ehitustöödega viivitamise eest leppetrahvi nõude 12 210 eurot; hinnaalandamise

köögiploki seinte ja põrandate plaatimistööde mittevastavuse eest 2076 eurot 9 senti ja

rühmaruumide tualettruumide plaatimistööde mittevastavuse eest 998 eurot 64 senti;

kahjuhüvitise täiendavate kulude eest omanikujärelevalvele 400 eurot (käibemaksuga 480

eurot) ja oktoobrikuu toitlustuse kallinemise eest 1880 eurot 45 senti (käibemaksuga 2256 eurot

54 senti). Peale selle keeldub kostja mitteprojektijärgsete kostjaga kooskõlastamata

kappvoodite hinnaga 11 902 eurot (käibemaksuga 14 282 eurot 21 senti) eest tasumisest ja

soovib tasaarvestada uue voodite hanke kallinemisest tingitud kahju 8949 eurot 79 senti.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 25. septembri otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 33 122 eurot 2 senti (s.o põhivõlgnevus 29 241 eurot 23 senti ja viivis 3880 eurot

79 senti). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 13. aprillist 2017 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni määras 0,2% põhivõlgnevuselt päevas, viivisenõue kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi ületada põhinõude suurust.

Maakohus jättis hageja menetluskuludest 42% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 58%

hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4050 eurot 90 senti ning hagejalt kostja

kasuks välja 4524 eurot menetluskulude katteks. Maakohus tasaarvestas menetluskulude

nõuded ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 473 eurot 10 senti.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hankedokumentides olnud hinnatabel koos tööde

mahtudega (I kd, tl 22, 23) ei olnud kooskõlas ehitusprojektiga (I kd, tl 29). Nimetatud

tõenditest nähtub, et hankedokumentides olev hinnatabel ei olnud põrandate P-2 ja P-3 osas

kooskõlas objekti projektiga. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja teinud teise korruse

põrandat P-3 vastavalt esialgsele ehitusprojektile nn komposiitpõrandana, vaid tellija ja

projekteerijaga

kooskõlastatult

muudetud

kujul.

Kostja

nõustus

hageja

muudatusettepanekutega. Samas ei ole tõendatud, et kuigi hanke hinnatabel ei vastanud

põrandate osas projektile, soovis kostja ehitusprojektist erinevat põranda lahendust. Pooled ei

ole kirjalikku muudatustööde kokkulepet sõlminud.

Maakohus leidis, et käesolevas asjas on siduv eelarve VÕS § 639 mõttes (II kd, tl 55).

Riigihanke hinnapakkumises oli ka põrandate P-2 ja P-3 ehitamine, kuid see ei hõlmanud

projekti järgi ettenähtud põrandate ehitustöid. Vaidluse all on, kas hagejal oli kohustus

vaidlusaluseid töid algse lepingu ja hinnakokkuleppe mahus teha.

Hageja on hinnatabeli ja projektdokumentatsiooni erinevusest teatanud kostjale 13. juulil 2016.

Maakohus nõustus hagejaga selles, et hankedokumentatsiooni nõuetekohasuse eest kannab

vastutust kostja. Hageja taotles põrandakonstruktsiooni P-3 osas projektist erinevat lahendust.

Muudatustööde tegemise kohta kirjalikus vormis kokkuleppe sõlmimata jätmine ei välista

iseenesest hageja õigust nõuda hiljem faktiliselt tehtud tööde eest tasu maksmist.

Kostja leiab, et hageja on põrandate muudatustööde tasunõudest loobunud. Hageja tegi kostjale

oma 13. juuli 2016 e-kirjas (I kd, tl 31-32) ettepaneku põrandate P-2 ja P-3 muudatustöödeks,

leides ka et põrandakonstruktsioon P-3 on projektis ebamõistlikult lahendatud, ja esitas

14. juulil 2016 muudatustööde hinnapakkumised (I kd, tl 32, 33).

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hageja esindaja L. Kruuseli 10. augusti 2016 e-kirjas (I kd,

tl 151) kostjale on hageja põrandate lisatööde nõuetest loobumise seadnud muuhulgas

sõltuvusse sellest, et tarnetest ja nende kooskõlastustest tulenevatel tähtaja muudatustel

trahvisanktsioone ei rakendata. Objekti 9. augusti 2016 protokollist nähtuvalt on kostja nõus

töövõtja poolt välja pakutud põrandakonstruktsiooni muudatustega juhul, kui töövõtja loobub

esitatud nõudest põrandate ehitamiseks ja kinnitab seda kirjalikult (I kd, tl 37); järgmisel päeval

on hageja esindaja avaldanud e-kirjaga nõusolekut loobuda esitatud põrandate lisatööde

nõuetest, kui põrandad saab teha projekteerija ja konstruktoriga kooskõlastatud lahenduste järgi

(I kd, tl 151). Samas kirjas on hageja esindaja soovinud küll lisaks kooskõlastusi, viimasena, et

tarnetest ja nende kooskõlastustest tulenevatel tähtaja muudatustel trahvisanktsioone ei

rakendata.

Tunnistaja H. Linki ütlustest nähtub, et L. Kruuseli 10. augusti 2016 e-kirja viimane punkt oli

H. Linki hinnangul lause, millega H. Link ei saanud nõustuda; seega mingit kokkulepet

materjali ja tarne osas, mis puudutas ka betooni kokkulepet, ei saavutatud (II kd, tl 53).

Seega ei ole lisatud kooskõlastuste saamine kohtu hinnangul seatud sõltuvusse põrandate

lisatööde nõuetest loobumisega, mistõttu on tõendatud, et hageja on põrandate lisatöödega

seotud nõuetest loobunud. Seda kinnitab ka hageja käitumine.

Kohus nõustus kostjaga, et asjakohased ei ole hageja viited seoses põrandate ehitusega

käesolevas asjas käsundita asjaajamisele ja alusetule rikastumisele. Poolte vahel oli sõlmitud

leping, millest tulenes hageja kohustus muuhulgas põrandate P-2 ja P-3 ehitamiseks.

Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja on loobunud põrandate P-2 ja P-3 muudatustööde eest

tasu 11 410 euro 51 sendi (käibemaksuga)nõudest kostja vastu. Maakohus jättis hageja nõude

selles osas rahuldamata.

Hageja on kostjale tarninud voodid, mis on toodetud teise tootja poolt kui ehitusprojektis toodud

Kuopion Woodi OY voodi margiga VK550UT. Hankedokumentatsiooni sisustuse

spetsifikatsiooni seletuskirjas on märgitud, et võib pakkuda analoogset toodet (I kd, tl 102).

Hageja tarnis Teritaja OÜ toodetud kappvoodid. Töövõtulepingu p 5.7 kohaselt vajas hageja

kappvoodite asenduse läbiviimiseks kostja kooskõlastust. 2016. a kehtinud RHS § 33 lg 8 mõtte

kohaselt on keelatud riigihanke käigus objektiivselt põhjendamatult ühe tootja eelistamine,

mitte aga lihtsalt ühe tootja eelistamine teisele. Maakohus leidis, et hageja tarnis kostjaga

kooskõlastamata lepingutingimustele mittevastavad voodid, mistõttu kostja keeldus

põhjendatult töö vastuvõtmisest. Maakohus leidis, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud,

et nn heastamistööde tegemise tagajärjel voodid vastavad lepingu nõuetele.

VÕS § 646 lg 5 kohaselt andis kostja hagejale aega 1. veebruarini 2017 asendada voodid

nõuetele vastavatega või tõendada ammendavalt voodite samaväärsus. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostja antud täiendava tähtaja (I kd, tl 62) jooksul voodite

samaväärsust tõendanud (eksperthinnang edastati kostjale kolm nädalat pärast täiendava tähtaja

möödumist). Seega on kostja põhjendatult keeldunud hagejale kappvoodite eest tasumisest ning

maakohus jättis hagi kappvoodite maksumuse 14 282 euro 40 sendi nõudes rahuldamata.

Seda, et vaidlusalused voodid olid kostja otseses valduses ja ta kasutas neid, ei saa aga

tõlgendada kostja poolt töö vastu võtmisena. Hageja nõudis kostjalt alternatiivselt voodite

tasunõudega voodite kasutamise eest tasu 23 760 eurot. Extrahaus OÜ kirjast nähtuvalt võiks

lasteaeda sobiva 44 voodi rendihind kuueks kuuks olla klassis 60 eurot/tk kuus + käibemaks.

Kostja ei ole sellele hinnale sisulisi vastuväiteid esitanud. Extrahaus OÜ veebilehelt nähtub, et

nad tegelikult sellist mööblit ei rendi ja hagejale on esitatud rendihinna oletatav hinnaklass.

Maakohus leidis, et kasutuseelise väärtuse täpne kindlakstegemine ei ole esitatud tõendit

arvestades võimalik, mistõttu tuleb kasutuseeliste väärtus määrata lähtudes TsMS § 233 lg-st 2.

Hageja poolt esitatud arvutuste kohaselt ületab voodite üheksa kuu rendihind 23 760 eurot

tunduvalt kappvoodite tegeliku maksumuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud väljamõistetava

kasutuseelise väärtuse määramisel arvestada nende väärtuse langust (amortisatsiooni).

Arvestades raamatupidamisliku mööbli aastast amortisatsiooni lineaarsel meetodil (20%

soetusmaksumusest) mõistis maakohus kostjalt välja kasutuseelise väärtuse (14 282,40÷1825

päeva)×270 päeva = 2113 eurot.

Kostja nõudis hagejalt kohtuvaidluse kõnes talle nõuetekohaste kappvoodite uue hanke

kallinemisest tekkinud kahju 8949 euro 79 sendi tasaarvestamist (II kd, tl 69). Kostja ei ole

konkreetset tasaarvestusavaldust enne kohtuvaidlusi esitanud. Poolel ei ole kohtuvaidlustes

enam võimalik nõudeid tasaarvestada ja ta võib esitada vastavasisulise hagi. Seetõttu jättis

kohus kostjapoolse kappvoodite riigihanke kallinemisest tingitud tasaarvestamise tähelepanuta.

Kostja tasaarvestas hageja nõudega leppetrahvi nõuded. Kostja nõudis (I kd, tl 45) teise korruse

rühmaruumide ja vee-, kanalisatsiooni- ning küttetööde tegemisega 62 päeva hilinemise eest

14 361 eurot 68 senti; majandusploki, esimese korruse saali ning koridori ehitustöödega seotud

viivituse 33 päeva eest 12 210 eurot, kokku 26 571 eurot 68 senti.

Maakohtu hinnangul ei ole võimalik tõlgendada lepingu p 12.5 selliselt, et poolte ühiseks

tahteks oli näha ette leppetrahvi sanktsioon töö üleandmisega viivitamisel ka lepingu

vahetähtaegade suhtes. Leppetrahvis on kokku lepitud üksnes tööde (lõpliku) üleandmisega

viivitamise puhuks, milleks oli 30. september 2016. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja oleks

saanud nõuda hagejalt lepingu p 12.5 teise lause alusel vahetähtaja ületamise eest ühekordset

leppetrahvi kuni 0,2% lepingu hinnast, sest vahetähtaja ületamine kujutab endast muud lepingu

rikkumist lepingu p 12.5 mõttes.

Samuti leidis kohus, et leppetrahvinõue on üldse põhjendamatu vahetähtaja (1. september 2016)

rikkumise eest, sest leppetrahvinõude esitamine 18. novembril 2016 paar nädalat pärast kogu

töö üleandmist (2. novembril 2016) ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Selline

leppetrahvinõue on esitatud tagantjärele ja teenib eesmärki vältida lepingujärgse tasu maksmist.

Hageja andis ruumid üle 2. novembril 2016. Kuna hageja hilines mh majandusploki, esimese

korruse saali ning koridori ehitustööde üleandmisega 33 päeva nõudis kostja 18. novembril

2016 viivitamise eest leppetrahvi 12 210 eurot (33×370). Kostja on leppetrahvi arvestamisel

arvesse võtnud üksnes konkreetse tööosa (185 000 eurot 14 senti ilma käibemaksuta) ning on

samuti jätnud täies ulatuses arvesse võtmata tellija reservi. Võttes arvesse, et lepingu

kogumaksumuseks oli 379 035 eurot 6 senti käibemaksuga, oleks sellest 0,2% 758 eurot 7 senti

päevas. Kostja väited tema õiguse kohta hagejalt suuremat leppetrahvi nõuda võivad olla õiged,

kuid kostja ei ole selliseid leppetrahvisummasid hageja nõudega tasaarvestanud ja kohus saab

otsuse tegemisel tugineda vaid kostja tasaarvestusele. Kostja on arvestanud leppetrahvi hageja

suhtes, lähtudes konkreetsete tööetappide maksumusest, mitte lepingu tervikmaksumusest, ja

käibemaksuta.

Hageja leidis, et tööde valmimistähtaega mõjutas asjaolu, et kostja tellis ajavahemikul

23. august 2016 – 23. september 2016 hagejalt seitsme muudatustöö kokkuleppe alusel lisa- ja

muudatustöid (I kd, tl 109–116). Maakohus nõustus kostjaga, et kõigi viidatud muudatustööde

kokkulepete p-dest 4 nähtub, et töövõtja on olnud nõus, et muudatused ei mõjuta lepingu

täitmise lõpptähtaega ja ta ei ole vastuväiteid esitanud ning tööde tähtaja pikendamist taotlenud.

Maakohus nõustus hagejaga, et asja materjalidest nähtuvalt tekitas kanalisatsiooni sisendi

otsimine ajakadu ja lisatöid, kuid 6.–30. septembrini 2016 oli piisavalt aega nende tööde

teostamiseks.

Maakohus nõustus kostjaga, et pooled on lepingus ilmselt pidanud silmas VÕS § 103 järgset

vääramatu jõu esinemist ja tavalisest niiskem suvi ei klassifitseeru vääramatu jõu alla ning

puuduvad tõendid asjaolu kohta, mis oleks tööde tähtaega lepingu p 3.4 alusel pikendanud.

Hageja rikkus lepingu p-s 3.2 ettenähtud tähtaegu. Muudatustööde kokkulepete sõlmimisel oli

vajadusel hagejal võimalik taotleda tähtaegade muutmist. Hageja esitas taotluse tööde

lõpptähtaja muutmiseks alles neli päeva enne lõpptähtaja saabumist. Vestlusest hageja esindaja

L. Kruuseli ja kostja esindaja P. Metsjärve vahel ei ole põhjendatud välja lugeda, et kostja

kunagi ja mingil juhul hageja rikkumiste suhtes leppetrahvi nõuet ei rakenda. Samuti ei ole

tõendatud asjaolusid, mis tingiksid lepingu tähtaja pikenemist lepingu p 3.4 alusel.

Maakohus ei lugenud põhjendatuks hageja taotlust leppetrahvi vähendamiseks. Kohus nõustus

pooltega, et töövõtulepingus ei ole pooled lepingu hinna mõistet defineerinud. Samas ei ole see

kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel ka oluline, sest leppetrahvi nõudmisel ja

tasaarvestamisel on kostja lähtunud vaid teostatud tööde osalisest maksumusest ilma

käibemaksuta, samuti ei ole põhjendatud leppetrahvile lisada käibemaksu.

Kostja on tasaarvestanud hageja nõudega hageja ebakvaliteetsete plaatimistööde hinna

alandamise kokku 3689 eurot 68 senti. Kostja leidis, et plaatimistööde hinda tuleb alandada

25% võrra. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid mittekohase täitmise väärtuse suhte ega selle

kindlakstegemise võimatuse kohta, ei saa mittekohase täitmise väärtust kindlaks teha

VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause järgi. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kostja plaatimistööde

hinna alandamise tasaarveldamise nõuet rahuldada, isegi kui hageja oli lepingut rikkunud.

Kostja nõuab hagejalt kahju hüvitamist, mis on lastele lasteaiatoidu sisseostmisega oktoobris

2016 täiendavalt kulunud koos käibemaksuga 2244 eurot ja ehitustööde venimisest tingitud

omanikujärelevalve teenuse eest tasumiseks koos käibemaksuga 480 eurot.

Tulenevalt viivitusest peahoone vesi-kanal-kütte rekonstrueerimistööde lõpetamisel, ei olnud

võimalik kasutada lasteaia kööki ja kostjal tuli ise toidu valmistamise asemel toit sisse osta.

Kostjal kulus oktoobrikuus toidule lisaks koos käibemaksuga 2244 eurot. Kantud kulude kohta

on kostja esitanud arve (II kd, tl 20). Samuti pidi kostja tööde üleandmisega viivitamisest

tulenevalt tasuma täiendavalt omanikujärelevalve eest käibemaksuga 480 eurot (II kd, tl 19).

Maakohus nõustus kostjaga,

et omanikujärelevalve olemasolu ehitusperioodil on

ehitusseadustikust tulenevalt vältimatu. Hageja ei ole vastu vaielnud kahju arvutustele. Seega

kandis kostja seoses lasteaiatoidu valmistamisega täiendavalt ja omanikujärelevalve

pikendamisega kahju 2724 eurot. Kahju on põhjuslikus seoses hagejapoolse käitumisega ning

kahju kokku 2724 eurot on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kuulub hageja

poolt kostjale hüvitamisele.

Kuna maakohus luges põhjendatuks kostja leppetrahvinõude 12 210 eurot ja kahjuhüvitise

täiendavate kulude eest 2724 eurot ning kostja on tasunud 11. jaanuaril 2017 koos

käibemaksuga 56 252 eurot 8 senti, on kostja võlgnevus tasaarveldamise tagajärjel 18. jaanuari

2017 seisuga 23 378 eurot 23 senti. Teostatud tööde rahalisest aktist nr 3 (I kd, tl 72) ja arvest

nr 201700003 (I kd, tl 73) nähtub, et arves nr 201700003 ei olnud arvestatud kappvoodite

paigaldamise maksumust, sest need jäid akteerimata, ja kohus ei tuvastanud ka kostja kohustust

nende eest hagejale tasuda, mistõttu puudub alus selle tasaarvestamiseks.

Kostja ei ole tõendanud kappvoodite paigaldamisega talle kahju tekkimist või kappvoodite osas

kostja nõude hageja vastu sissenõutavaks muutumist, mis annaks aluse selle tasaarvestamiseks.

Kohtu hinnangul on tegemist kostja vastuväitega hageja tasunõudele kappvoodite eest.

Hageja esitatud õigusabikulude nimekirjast tuleneb, et kohtueelse õigusabiteenuse osutamisele

kulus 33 tundi 45 minutit (I kd, tl 87). Maakohus leidis, et sellist ajakulu ei saa käesoleva asja

kohtueelses menetluses mõistlikuks pidada. Maakohus luges põhjendatuks hageja esindaja

kulutatud aja kokku 25 tunni ulatuses (keskmise hinnaga 150 eurot/t) 3750 euro väärtuses.

Kostja on viidanud kahju puudumisele ja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks alust

VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel lepingus kokkulepitud viivisemäära 0,2% päevas

vähendada. Kohus tuvastas, et kostja on hageja arve nr 20170003 maksmisega pärast 56 252

euro 8 sendi tasumist, leppetrahvi 12 210 eurot ja kahjuhüvitise 2724 eurot tasaarvestamist

viivituses alates 19. jaanuarist 2017 23 378 eurot 23 senti, seega oli hagejal VÕS § 113 lg 1

järgi arve maksmisega viivitamise eest alates sellest ajast õigus nõuda viivist. Hageja sai viivist

nõuda kuni hagi esitamiseni 3880 eurot 79 senti.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et poolte vahel sõlmitud lepingu alusel ei ole võimalik

leppetrahvi nõuda ka vahetähtaja ületamise eest. Lepingu tuumikidee oli, et hoone oleks

faktiliselt üle antud ning seda oleks võimalik kasutada alates 1. septembrist 2016. Tõlgendades

lepingut selliselt, et 1. septembriks 2016 seatud tähtaja rikkumisel leppetrahv ei rakendu ei ole

lepingu kõige olulisema eesmärgi täitmiseks ja tagamiseks ette nähtud tõhusat abinõud.

Kui kohus leidis, et leppetrahvinõue vahetähtaja ületamise eest on alusetu, siis oleks kohus

pidanud arvestama leppetrahvi kogu lepingu maksumusest, mitte osalisest maksumusest.

Maakohtu väide, et kostja leppetrahvinõue on kooskõlas hea usu põhimõttega on täielikult

alusetu ja põhjendamata. Maakohus on valesti hinnanud kostja leppetrahvinõudeid. Leppetrahvi

arvestamisel tuli võtta aluseks töö maksumus käibemaksuga, kuna lepingu hind ehk lepingu

maksumus oli lepingu p 4.1 järgi 379 035 eurot 6 senti käibemaksuga.

Kohus oleks pidanud jätma hageja kappvoodite kasutuseelise nõude rahuldamata, kuivõrd

nõude on põhjustanud hageja enda tegu ja tegevusetus (lepingu täitmisest keeldumisest

teatamata jätmine), samuti on nõue vastuolus hea usu põhimõttega.

Maakohus on jätnud põhjendamatult tasaarvestamata plaatimistöödest tuleneva kostjapoolse

hinnaalandamise. Plaatimistööd on tehtud kokkulepitud kvaliteedist halvemini. Kostja käsitlust

toetasid tunnistaja P. Holtsi ütlused ning seega oleks maakohus saanud määrata täitmise

väärtused ka hinnanguliselt.

Hageja õigusabikulude nõue on alusetu, kuivõrd VÕS § 115 lg 1 ja § 138 lg 3 eeldavad, et

kostja oleks oma kohustusi rikkunud ning sellest oleks hagejale tekkinud kahju. Käesolevalt on

aga hageja rikkunud oma kohustusi kostja ees. Kui kohus peaks leidma, et kostja on siiski oma

kohustusi rikkunud, ei ole kohtueelsed õigusabikulud hagejale vajalikud.

Maakohus on ekslikult rakendanud lepingus sätestatud viivisemäära kahjuhüvitisele ja

kasutuseelistele, kuna see polnud kokku lepitud.

Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, vähendada viivist nullini või muu mõistliku

määrani. Maakohus on jätnud viivise vähendamise nõude täielikult tähelepanuta, mistõttu palub

kostja ringkonnakohtul arvestada ka kostja 18. mail 2017 esitatud menetlusdokumenti

p-des 3.9.6.–3.9.14 esitatud seisukohtadega. Lepingus kokkulepitud viivisenõue ja

leppetrahvinõue peaksid olema omavahel proportsioonis.

5. Hageja (vastustaja I) vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

6. Hageja (apellant II) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palub teha

uue otsuse, millega hagi rahuldada põhivõlgnevuse ja kahjuhüvitusnõude osas 68 842 euro 65

sendi ulatuses. Lisaks mõista välja hagis nõutud viivis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja täiendava tasunõude põrandate eest. Kohus

leidis ebaõigesti, et asjas ei ole kohaldatavad käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise

sätted. Kuivõrd hageja ei olnud kostja poolt soovitud põrandate muudatustööde tegemiseks

kohustatud ja kostja nõudis seda hagejalt lepingu lõpetamise ähvardusel, siis teostas hageja

kostja soovitud muudatustööd ilma, et selle kohta oleks sõlmitud kirjalik kokkulepe.

Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja täiendav tasunõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja

on sellest loobunud. Hageja seadis kirjavahetuses lisatööde tasu nõudest loobumise sõltuvusse

kostja leppetrahvi rakendamisest loobumisest. Kuna kostja ei olnud valmis kinnitama, et

leppetrahvist loobub, siis pooled sellest osas kokkulepet ei saavutanud.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks alusetult välja leppetrahvi. Hageja viivitus oli tingitud

kostja veast hankedokumentides, mis välistab hageja vastutuse VÕS § 101 lg 3 alusel.

Maakohus tõlgendas ebaõigesti lepingu p 3.4, mille kohaselt pikenes lepingujärgne tööde

tegemine automaatselt. Kuna lepingu p 3.4 järgi pikenes tööde tähtaeg kuni 11. novembrini

2016, ei ole hageja lepingut rikkunud ja kostja leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata.

Hageja ei viivitanud põrandate valamise alustamisega ja võttis kasutusele kõik vahendid

betooni kuivamise kiirendamiseks. Maakohus ei arvestanud tegelike ja objektiivsete

ehitustehnoloogiliselt põhjendatud eeltöödega ja nende teostamise ajaga, et põrandaid ei saanud

asuda valama koheselt lepingu sõlmimise järgselt. Põrandad tuli katta valamise järgselt esmalt

kilega ja aktiivseid kuivendusmeetmeid ei saanud koheselt valamise järgselt kasutusele võtta.

Tööde viibimist põhjustasid erinevad lisatööd. Kokkulepped nr 5–7 sõlmiti pärast lepingu

tähtaja saabumist, mistõttu on ebamõistlik ja võimatu eeldada, et nende täiendavate tööde

tellimine lepingu lõpptähtaega ei mõjuta. Tööde viibimist põhjustas vastuolu vee- ja

kanalisatsiooni osa ehitusprojektis. Nende veninud tööde tegemine oli põrandate valamise

eeltööks ja mõjutas põrandate ehitamist.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja leppetrahvi nõudmine ei ole vastuolus hea usu

põhimõttega.

On

hea

usu

põhimõttega

vastuolus,

kui

kostja

enda

eksimus

hankedokumentatsiooni koostamisel saaks olla aluseks hagejalt leppetrahvi nõudmiseks suures

ulatuses.

Maakohus jättis alusetult leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel vähendamata. Maakohus jättis

kaalumata leppetrahvi vähendamist õigustavad asjaolud ja poolte huvid.

Hageja tasunõue voodite eest on põhjendatud. Voodite faktiline kasutuselevõtt tähendab töö

vastuvõtmist konkludentse teoga. Maakohus oleks pidanud lähtuma riiklikult tunnustatud

eksperdi P. Parki ja objekti projekteerija E. Leitoneni arvamusest, et vooditele tulnuks

paigaldada magnetsulgurid ja äärmistele vooditele lisaturvapiirded.

Hageja nõude seoses kasutuseelistega arvestamine lähtuvalt voodite amortisatsioonist ei ole

õige. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, et voodite mõistlik rendihind oleks olnud väiksem, kui

hageja poolt esitatud tõenditest nähtus. Aluseks võetud amortisatsioonimäär on tõendamata.

Hageja ei nõustu, et kohus vähendas mõistlikuks peetavat kohtueelse õigusabi kulu 25 tunnile.

Maakohus oleks pidanud tuvastama, milliseid hageja esindaja toiminguid ei saa pidada

mõistlikuks. Asjakohane on maakohtu viide 1,5 tunni ulatuses Hundipea sadamaga seotud

õigusabikulu.

Kuivõrd lepingu töö venimine ei olnud tingitud hagejast, ei saa hageja vastutada töö venimisega

kaasnenud kulude (omanikujärelevalve ja lasteaiatoidu valmistamine) eest.

7. Kostja (vastustaja II) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt ning

maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse vale kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu

tühistada nõude rahuldamise ulatuse osas. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja

nõude kostja vastu tasu saamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena

55 585 eurot 75 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 8253 eurot 97 senti.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,2% põhinõudelt 49 722 eurot

75 senti alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte üle põhinõude summa ning viivise seaduses kehtestatud määras

põhinõudelt 5863 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku

mitte üle põhinõude summa. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muus osas muutmata,

muutes

osaliselt

maakohtu

otsuse

põhjendusi.

Ringkonnakohus

rahuldab

kostja

apellatsioonkaebuse osaliselt.

9. Hageja nõuab kostjalt tasu töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest, tasu kappvoodite eest

ning tasu tehtud lepingujärgsete töödega mittehõlmatud muudatustööde eest.

Pooled ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, mille kohaselt on poolte vahel

sõlmitud 15. juunil 2016 Tartus Sepa tn 18 asuva Rukkilille lasteaia osaliseks

rekonstrueerimiseks välja kuulutatud riigihanke tulemusel töövõtuleping nr ET 16/103, mille

maksumuseks oli kokku lepitud 379 035 eurot 6 senti koos käibemaksuga.

Hageja ja kostja on allkirjastanud tehtud tööde aktid 1 ja 2 summades 102 997 eurot 80 senti ja

165 130 eurot 6 senti ja need summad on kostja poolt nõuetekohaselt tasutud (I kd, tl 65jj).

Hageja esitas kostjale allkirjastamiseks tehtud tööde akt nr 3 ning selle alusel arve nr 201700003

summas 94 564 eurot 31 senti (käibemaksuga), millest kostja on 11. novembril 2017 tasunud

56 252 eurot 8 senti (käibemaksuga) (I kd, tl 73, 75 pöördel).

10. Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja nõue mitmest osast. Esiteks on hageja väitel kostja

jätnud tasumata lepingu järgsete tööde eest tasu 38 312 eurot 24 senti (mis koosneb hagis kahest

osast 26 571 eurot 68 senti ja 11 740 eurot 56 senti). Kostja ei ole vastuses hagile ega ka

hilisemas menetluses esitanud sisulisi vastuväiteid kostja nõude kujunemisele ja sellele, et tööd,

mille eest nõue on esitatud, on tehtud. Seega on hagejal VÕS § 535 lg 1 järgi kui töövõtjal tasu

nõue kostja vastu tehtud lepingujärgsete tööde eest.

Kostja väitel on ta hageja nimetatud nõude tasaarvestanud oma nõuetega hageja vastu.

VÕS § 197 lg 1 järgi võib juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja väitel on tal hageja vastu

leppetrahvi nõue II korruse rühmaruumide ehitustööde kasutusvalmiduse saavutamise ja

peahoone vesi-kanal-kütte rekonstrueerimistööde lõpetamisega viivitamise eest 14 361 eurot

68 senti ning majandusploki ja esimese korruse saali ning koridori ehitustöödega viivitamise

eest 12 210 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille järgi saab kostja nõuda hagejalt

leppetrahvi 12 210 eurot, ei ole õiguslikult põhjendatud.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltevahelise

lepingu p 12.5 kohaselt on tellijal juhul, kui töövõtja viivitab töö üleandmisega üle kokkulepitud

tähtaja, õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,2 % lepingu hinnast iga

viivitatud kalendripäeva eest. Lisaks on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi lepingu

tingimuste muude rikkumiste korral iga rikkumise juhul kuni 0,2% lepingu tasust. Vastavalt

töövõtulepingu p-le 3.2 pidi hageja andma töö üle 30. septembril 2016. Poolte vahel puudub

vaidlus selles, et tööd on üle antud 2. novembril 2016 (hagi p 56, I kd, tl 5 pöördel; kostja vastus

hagile p 2.2.4 (I kd, tl 133)). Seega on kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue juhul, kui tööde

üleandmise puhul 2. novembril 2016 on tegemist sellise lepingulise kohustuse rikkumisega,

mille eest hageja vastutab, teistsugust vastutusstandardit pooled kokku leppinud ei ole ning

kostja on hagejat oma nõudmisest mõistliku aja jooksul rikkumise avastamisest teatanud (vt

Riigikohtu 10. mai 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-36-17, p 11). Kõikide nende asjaolude

esinemist peab tõendama kostja. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et puuduvad hageja

vastutust välistavad asjaolud. Hagejale pidi olema teada kostja huvi lepingujärgse tähtaja täpse

täitmise vastu, lasteaias algas õppetöö 1. septembril 2016. Kostja tunnistaja P. Holtsi ütluste

kohaselt (II kd, tl 48jj) oli hageja kuni poole objektini enam-vähem graafikus, viivitus töödes

tekkis töövõtja poolt pakutud põrandatööde lahenduse tõttu. Tunnistaja H. Lingi ütluste

kohaselt oleksid hageja tööd „tehnilises mõttes“ tähtaja sisse mahtunud (II kd, tl 53).

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on oma tõendamiskoormise leppetrahvi nõude kui

hageja nõudega tasaarvestatava nõude sissenõutavuse suhtes täitnud. Kostja on tasaarvestuse

avalduse esitanud hagejale 18. novembril 2016 (I kd, tl 45). Seega pöördub menetluses

tõendamiskoormis ning hagejal tuleb tõendada, et kostjal tema vastu leppetrahvi nõuet ei ole.

11. Hageja tugineb menetluses esmalt sellele, et tööde valmimise tähtaja pikenemise, mis on

leppetrahvi nõude aluseks, põhjustas põrandatööde valamine (hagi p 3.1jj), mis oli tingitud

hankedokumentatsiooni osadeks olnud hinnatabeli ja ehitusprojekti vahelisest vastuolust.

Hageja väitel on ta pakkumist tehes lähtunud üksnes ja ainult hinnatabelist. Kostja ei ole

hankedokumentides olevaid erinevusi vaidlustanud, kostja tunnistaja P. Metsjärv möönis, et

„hinnatabeli kirjed olid tehnilisest kirjeldusest erinevad“.

Ringkonnakohus leiab, et kostjal kui hankijal on kohustus tagada, et hankedokumentides ei

esine vastuolusid ning kui hankeleping kas puuduste tõttu ettevalmistuses või muul põhjusel

sätestab eri lepingupunktides üksteisega vastuolus olevad reeglid, määrata nende lahendamise

kord (dokumentide prioriteetsus üksteise suhtes) pooltele arusaadavalt. Hanke väljakuulutamise

ajal kehtinud RHS § 3 p 2 järgi oli hankija kohustatud tagama riigihanke läbipaistvuse ja

kontrollitavuse, sama põhimõte tuleneb ka kehtiva RHS § 3 p-st 1. Ringkonnakohus ei nõustu

kostja seisukohaga, mille kohaselt on ainuke alus lepingus kokkulepitud tööde suhtes

ehitusprojekt, millest tuleb lähtuda ning mida ei saa muu dokumendiga muuta. Tegemist on

omavahel seotud ja kompleksse dokumentatsiooniga, mis on aluseks pakkumise tegemisel.

Viimast kinnitab ehituse töövõtulepingu p 2.1, mis loetleb lepingu dokumentidena kõik

hankedokumendid. Kostja dokumendis „Hankega seotud küsimused ja vastused“ (I kd, tl 177)

on vastatud vaid hageja ühele konkreetsele küsimusele, sellest ei tulene muude küsimuste

lahendamise korda. Kostja väide, et hageja oleks võinud teha vastuolude avastamisel

järelepärimisi, ei muuda kostja kohustust tagada vastuoludeta dokumentatsioon. Kostja

tunnistaja H. Linki ütlus (II kd, tl 53), et projektdokumentatsiooni kohta esitas küsimusi vaid

üks teistest pakkujatest, ei muuda samuti kostja kohustust tagada, et hankedokumendid ei ole

vastuolulised. Eranditult kõiki hankedokumentides esinevaid andmeid, sh projekti ning

hinnatabeliga seotud erinevusi ei pruugi suuremate tööde puhul ka kõige hoolikam töövõtja

enne märgata, kui tööde käigus. Hankija poolt esitatud kohustuslik hinnapakkumine on detailne

ning seal ettenähtud põrandatööd on aluseks töövõtjale nii hinna kui tööde tähtaja arvutamisel.

Hageja on põhjendatult apellatsioonkaebuses viidanud Riigikohtu 19. detsembri 2017 otsuse

tsiviilasjas nr 2-15-15662 p-le 21, mille kohaselt riigihanke tulemusel sõlmitud leping on

üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes ning tüüptingimuste tõlgendamiseks

tuleb kohaldada erireeglit (VÕS § 39), mille järgi tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust

tingimuse kasutaja kahjuks. Praegusel juhul tähendab see seda, et hageja võis lähtuda poolte

kokkuleppe tõlgendamisel hinnatabelis nimetatud tööde mahtudest, mille kohaselt tuli tal teha

nn „õhuke põrand“ (olemasolevate põrandate tasandus kuni 10mm ulatuses, I kd, tl 22, 23),

ilma seniste põrandate eemaldamise ning uuesti valamiseta. Seda ületavad tööd ei olnud

töövõtulepingus poolte vahel kokku lepitud.

12. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud, et vastuolu tehtavate tööde

mahus ehitustööde projektis ning hinnapakkumises põhjustas lepingus kokkulepitud tähtaja

ületamise.

Kostja tunnistaja H. Linki väitel alustas hageja töid vastavalt kokkulepitule (II kd, tl 54). Hageja

on esitanud kohtule kirjavahetuse kostjaga põrandatööde ulatuse kohta (I kd, tl 30jj), hageja on

kostjat informeerinud tööde tähtaja võimaliku ületamise suhtes, 9. augustil 2016 on koostatud

objekti nõupidamise protokoll, mille p-i 5 kohaselt toimusid poolte vahel läbirääkimised

põrandatööde tegemise osas. Kostja nõustus hageja poolt pakutud lahendusega. Lisaks on

hageja tuginenud ilmastikuoludele, mis takistasid põranda kuivamist. Ringkonnakohus leiab, et

kostja tunnistajate ütlused ei tõenda vastupidist. Kostja ei ole esitanud menetluses sisulisi

vastuväiteid sellele, et hageja lõpetas viivituseta tööd pärast seda, kui põrandad olid lubatud

niiskustaseme 20. oktoobril 2016 saavutanud. Tööd anti üle 2. novembril 2016. Seega on kostja

kaotanud VÕS § 101 lg 3 kohaselt õiguse kohaldada hageja vastu lepingulise tähtaja ületamisest

tuleneva kohustuse rikkumisega seotud õiguskaitsevahendeid.

Ringkonnakohus on seisukohal, et põrandate eemaldamine ja uuesti valamine oli lisatöö, mille

tegemise suhtes ei kehtinud lepingus kokkulepitud lõpptähtaeg. Seega ei ole põhjendatud

maakohtu seisukoht, mille kohaselt rikkus hageja lepingus ettenähtud tähtaegu. Kuigi hageja

väitel tegi ta põrandatööd ilma, et selle kohta oleks sõlmitud kokkulepe (hagi p 42), on

ringkonnakohus aga seisukohal, et põrandatööde suhtes on pooled kokkuleppe saavutanud,

mida kinnitab 9. augustil 2016 koostatud objekti nõupidamise protokoll. Usutav on küll hageja

väide, mille kohaselt oli ta nõus tegema lisatöid kartusel, et kostja lõpetab hagejaga lepingu,

kuid see ei tähenda, et pooled ei oleks põrandatööde tegemise suhtes kokkulepet saavutanud.

Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et põrandate eemaldamine ja uuesti valamine oli lisatöö,

omab tööde tegemise suhtes tähendust lepingu p 1.3, mille järgi on töövõtulepingu esemeks ka

need tööd, mis ei ole lepingu p-s 1.1 nimetatud, kuid mille tegemine on häid tavasid,

kvaliteedinõudeid ja töövõtja kutsealast professionaalsust silmas pidades kokkulepitud töö

nõuetekohaseks tegemiseks, tellijale üleandmiseks ja tellija poolt sihipäraselt kasutamiseks

vajalikud. Olukorras, kus hagejal tuli puuduste tõttu hankedokumentides muuta oma esialgselt

planeeritud töid, tuleb kohaldamisele töövõtulepingu p 3.4, mille järgi pikeneb lepingu tähtaeg

asjaolude tõttu, mille eest töövõtja ei vastuta ning mida ta ei saanud mõjutada ning mille

vältimist mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa töövõtjalt oodata.

13. Hageja põhjendab tähtaja ületamist täiendavalt ka kostja poolt ajavahemikul 23. august

2016 kuni 23. september 2016 kostja poolt tellitud arvukate lisatöödega. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et muudatustööde kokkulepetest (I kd, tl 109jj) nähtub, et hageja on olnud

nõus sellega, et tööde tegemise lõppaega lisatööd ei mõjuta. Kokkulepped on sõlmitud ajal, mil

mõlemale poolele pidi olema selge, et lõplik üleandmise tähtaeg pikeneb põrandatööde

tegemise tõttu.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja 14 361 euro 68

sendi leppetrahvi nõude hageja vastu II korruse rühmaruumide ehitustööde kasutusvalmiduse

saavutamise ja peahoone vesi-kanal-kütte rekonstrueerimistööde lõpetamisega viivitamise eest.

Ringkonnakohus tugineb siinjuures otsuse p-des 10–12 toodule. Ka nimetatud töödega

viivitamine oli põhjustatud vastuolust hankedokumentides, hankedokumnetide õigsuse riisikot

kannab kostja. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ka põhjendatult leidnud, et pooled ei

ole kokku leppinud tööde vahepealses osalises üleandmises.

15. Kostja esitas hageja lepingulise tasu nõudele tasaarvestatava nõude, mis tuleneb väidetavalt

hageja poolt ebakvaliteetselt tehtud plaatimistöödest. Kostja leiab, et tal on hageja vastu hinna

alandamisest tulenev nõue 3074 eurot 73 senti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus õigesti

seisukohale, et kostjal ei ole hageja vastu hinna alandamisest tulenevat nõuet.

Kostja väitel tuli töövõtulepingu p 1.2 kohaselt töid teostades lähtuda viimistluse puhul RYL

2000 ptk-st 74.5. Kostjapoolset omanikujärelevalvet teostanud P. Holtsi arvamuse kohaselt ei

vasta kokkuvõttes plaatimistööde kvaliteet tellija poolt esitatud nõuetele (I kd, tl 147). Kostja

leiab, et kuna ta on tööd vastu võtnud, on tal õigus alandada hinda VÕS § 112 lg 1 esimesest

lausest tulenevalt rikkumise ulatust arvestades 25% võrra.

VÕS § 112 lg 1 järgi juhul, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib

ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Maakohus on õigesti juhtinud kostja

tähelepanu sellele (II kd, tl 25 pöördel), et kostja peab tõendama kohase ja mittekohase täitmise

väärtusi. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid mittekohase

täitmise väärtuse suhte ega selle kindlakstegemise võimatuse kohta, ei ole praegusel juhul

tegemist olukorraga, kus mittekohase täitmise väärtust saaks kindlaks teha VÕS § 112 lg 1

kolmanda lause järgi.

Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oleks kohus saanud määrata

hagejapoolse täitmise väärtuse hinnanguliselt. Kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendi puhul

oli tegemist olukorraga, mil eseme puuduse mõju müügihinnale oli ilmselge, kuid ka sellisel

juhul tuleb kohtul mitte määrata kindlaks hinna alandamise ulatus vaid kohtul on

diskretsiooniõigus määrata kindlaks kohase ja mittekohase täitmise vahe. Ka täitmise nõude

esitamata jätmine (kostja apellatsioonkaebuse p 2.5.7) ei mõjuta samuti kostja hinna alandamise

nõude eelduste puudumist.

16. Kostja väitel on tal hageja vastu tasaarvestatav nõue, mis tulenes täiendavatest kuludest

tingituna omanikujärelevalvele (400 eurot ilma käibemaksuta ja toitlustuse kallinemise eest

1880 eurot 45 senti ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ekslikult tunnistanud kostja nimetatud

tasaarvestatavaid nõudeid hageja vastu. Kostja kandis väidetavalt tulenevalt viivitusest

peahoone vesi-kanal-kütte rekonstrueerimistööde lõpetamisel täiendavaid kulutusi oktoobris

toidule, kuna toitu ei saanud lasteaias valmistada, lasteaia kööki ei olnud võimalik kasutada ja

kostjal tuli ise toidu valmistamise asemel toit sisse osta. Kostja pidi samuti tööde üleandmisega

viivitamisest tulenevalt tasuma täiendavalt omanikujärelevalve eest käibemaksuga 480 eurot

(II kd, tl 19). Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 12, et kostja ei saa lepingu tähtaja ületamisega

seonduvaid nõudeid hageja vastu esitada VÕS § 101 lg 3 alusel, seega puudub kostja

tasaarvestatavatel nõuetel õiguslik alus.

17. Hageja nõuab kostjalt kappvooditega seotud tasu summas 11 902 eurot, millele lisandub

käibemaks (kokku 14 282 eurot 40 senti).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja nõude rahuldamata. Poolte

vahel puudub vaidlus selles, et hageja lepingujärgseks kohustuseks oli tarnida kappvoodid.

Kostja hageja poolt tarnitud ja paigaldatud kappvoodeid vastu ei võtnud. Ehitusprojektis (I kd,

tl 101 pöördel) on kappvoodi kirjeldus toodud Kuopion Woodi Oy mudeli VK550UT alusel.

Projektis on ka kirjeldatud materjal, viimistlus ja viidatud mehhanismi ja seadistuste osas tootja

kodulehel olevale tehnilisele infole. Sulgudes on lehekülje lõpus lisatud: „(Võib pakkuda

analoogset toodet!)“. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sõnastusest tuleneb üheselt, et

analoogse toote tarnimise puhul tuleb töövõtjal teha tellijale eelnevalt pakkumine, mille suhtes

võtab tellija seisukoha. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et projektijärgne kappvoodite

kirjeldus ei riku ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS § 33 lg-s 8 nimetatud ühe konkreetse

tootja eelistamise keeldu. Hageja võis tarnida ka teiste tootjate tooteid, kuid kokkuleppel

kostjaga. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale eelnevat nõusolekut projektis kirjeldatud

vooditest erinevate voodite paigaldamiseks andnud, seega on hageja oma lepingulist kohustust

rikkunud, tarnides projektis kirjeldatust erinevaid voodeid.

Hageja on oma tasunõudes tuginenud sellele, et kostja oleks pidanud hageja tarnitud voodid

vastu võtma VÕS § 107 alusel, mis annab hagejale õiguse lepingulise kohustuse rikkumist

heastada. Kostja andis 16. detsembri 2016 kirjas hagejale tähtaja kappvoodite asendamiseks või

aktsepteeritava lahenduse pakkumiseks 1. veebruar 2017. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt tarnitud voodid oleksid vastanud

lepingujärgsetele nõuetele. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.

Hageja poolt esitatud 15. veebruari 2017 ekspertarvamuse kohaselt ei tuvastanud ekspert

Kuopion Woody OY ja Teritaja OÜ voodite mõõtmetes, materjalides ja kasutamispõhimõttes

suuri ja põhimõttelisi erinevusi (I kd, tl 77-82). Ekspert leidis, et Teritaja OÜ vooditel

puuduvad alumise ja ülemise voodi turvapiirded. Kuopion Woodi OY vooditele on väljastatud

rahvusvaheline turvastandard EN 1129-1, Teritaja OÜ voodite turvalisusstandardi kohta info

puudub. Kostja esitatud hinnangu kohaselt (I kd, tl 84 pöördel) ei saa hageja tarnitud toodet

lugeda samaväärseks projektijärgse voodiga: puuduvad turvapiirded, kapi ukse turvalukk-

fiksaator, voodi otsas liigutatav astmelaud, mis on ka turvaääriseks, voodi põhi ei ole

tuulutatavast materjalist. Ringkonnakohus leiab, et heastamine, mis praegusel juhul tähendaks

paigaldatud vooditele turvapiirete paigaldamist, ei muuda paigaldatud ja projektijärgselt olema

pidanud voodeid samaväärseks, ulatuslikumaid töid ei ole hageja pakkunud ning see ei oleks

ka VÕS § 107 lg 1 p 1 järgi mõistlik. Hageja nõue voodite tarnimise eest tuleb jätta rahuldamata.

Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väited, et voodite kasutamine tähendab nende

vastuvõtmist.

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja tasu nõude

kappvoodite kasutamise eest osaliselt. Ringkonnakohus jätab maakohtu poolt väljamõistetud

kasutuseelise suuruse 2113 eurot muutmata.

Kostja ei soovinud hageja tarnitud kappvoodeid, seega ei ole nende suhtes hagejale omand üle

läinud. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei ole

hagejal tasunõuet kappvoodite kasutamise eest, kuna uute voodite hankemenetlus on

aeganõudev, ei ole õiguslikult põhjendatud. Tasu välja mõistmine ei ole ka hea usu põhimõttega

vastuolus, kuna uute voodite üürimine oleks olnud kostja väitel kulukas. Viimane pigem

kinnitab hageja nõude põhjendatust. Kostja võimalikud nõuded tulevikus hageja vastu ei muuda

samuti hageja õigust nõuda kostjalt talle kuuluvate voodite eest tasu.

Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuses esitatuga, et maakohus on rikkunud

tsiviilkohtumenetluse sätteid, jättes pooltega tasumäära arvestamisel arutamata lähtumist

amortisatsioonimäärast, samuti ei ole maakohus oma arvutuskäigu aluseks võetud andmeid

selgitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei too nimetatud rikkumine aga kaasa maakohtu otsuse

tühistamist kasutuseelise suuruse arvestamisel. Hageja poolt kohtule esitatud kasutuseelise

väärtus ületab oluliselt kappvoodite maksumuse. Hageja ei ole ringkonnakohtule

apellatsioonkaebusega

koos

esitanud

teistsugust

alust

kasutuseeliste

arvutamisel.

Ringkonnakohtu istungil ei soovinud hageja esindaja uusi tõendeid esitada.

19. Hageja nõuab kostjalt põrandate P-2 ja P-3 muudatustöödega seotud tasu 11 410 eurot 51

senti.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on jätnud hageja nõude ebaõigesti rahuldamata.

Ringkonnakohus asus otsuse p-des 11jj seisukohale, et vastuolu korral hankedokumentides

tuleb neid tõlgendada hagejale soodsamalt. Iseenesest on maakohus põhjendatult leidnud, et

riigihanke hinnapakkumises oli ka põrandate P-2 ja P-3 ehitamine, kuid see ei hõlmanud

projekti järgi ettenähtud põrandate ehitustöid, samuti on maakohus õigesti leidnud, et

hankedokumentide koostamise ja sellest tulenevate vastuolude riski kannab pool, kes on need

dokumendid koostanud, eelarve tegemisel võtab töövõtja aluseks tellija antud andmed.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et pooled on põrandatööde tegemises kokkuleppe

saavutanud, seega tuleneb hageja tasunõue VÕS § 635 lg-st 1.

Maakohus on aga asunud ekslikult seisukohale, et hageja on loobunud põrandate P-2 ja P-3

muudatustööde eest tasu nõudest kostja vastu. Maakohus on tuginenud L. Kruuseli 10. augusti

2016 e-kirjale (I kd, tl 151) ja H. Linki ütlustele. Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuses

toodu, mille kohaselt tuleneb L. Kruuseli kirjast, et hageja on seadnud lisatööde eest tasu nõude

sõltuvusse kostja leppetrahvist loobumisega, kostja seda ei teinud ning kokkulepet lisatasu

nõude esitamisest loobumise kohta ei saavutatud. Ka tunnistaja H. Lingi ütlustest ei tulene

üheselt (II kd, tl 53 pöördel), et tellija oleks kooskõlastanud põrandate muutmistööd vaid

tingimusel, et sellele ei järgne mingeid rahalisi nõudeid. Nimetatut ei muuda ka see, et hageja

taotles kostjalt projektist erinevat lahendust. Selle lahendusega oli kostja nõus. Kostja ei ole

esitanud sisulisi vastuväiteid hageja põrandatööde tegemise tasu nõude kujunemisele.

20. Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 5 062 eurot 50 senti.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud osaliselt hageja kohtueelsed

õigusabikulud, hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3. Kohtuvälised

kulud on põhjendatud vaid siis, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused.

Maakohus on lugenud põhjendatuks hageja seisukoha, mille järgi oli kohtueelse õigusabi kulu

hagejale tekkinud seoses kostja lepingurikkumisega. Hagejal ei olnud võimalust kostja nõuetele

ja kirjadele reageerida ilma professionaalset õigusabi kasutamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et õigusabi kasutamine enne kohtumenetlust oli praegusel juhul mõistlik ja

vajalik. Asja materjalidest tulenevalt on hageja esindaja püüdnud korduvalt saavutada kostjaga

kokkulepet (nt I kd, tl 50; 57).

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus

on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10,

p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsuses diskretsioonipiire

ületanud. Maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja nõude osaliselt 3750 euro väärtuses.

21. Hageja

taotleb

ka

viivise

väljamõistmist.

Ringkonnakohus

nõustub

kostja

apellatsioonkaebuses väidetuga, et maakohus on ekslikult rakendanud lepingus sätestatud

viivisemäära kahjuhüvitisele kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisel ning kappvoodi

kasutuseeliste nõudele.

Pooled on lepingu p-s 12.6. kokku leppinud, et seadusjärgsest viivisest erinev viivisemäär

rakendub hagejale tasu maksmisega viivitamise korral. Hageja õigusabikulud ja kappvoodite

kasutamisega seotud nõue, s.o kasutuseelise hüvitise nõue, ei ole aga lepingu täitmisega seotud

lepingust tulenevad nõuded. Seega ei ole pooled kokku leppinud, et seadusjärgsest viivisest

erinev viivisemäär rakendub ka nõuetele, mis hagejal kostja vastu muude õigussuhete (nt

omaniku- valdaja suhtest) alusel võivad tekkida.

Ringkonnakohus leiab, et lepingus kokkulepitud viivise määr 0,2% päevas ei ole ebamõistlikult

suur ning puudub alus selle vähendamiseks. Viivise määr 0,2% päevas ei ole seadusega

vastuolus, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega (Riigikohtu 30. aprilli 2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48–49). Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on rikkunud

diskretsioonipiire. Käesoleval juhul maakohus seda teinud ei ole.

22. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Sama sätte kolmanda lause kohaselt kui pooled on leppinud lepingus viivise

määras kokku, siis kohaldatakse lepingus kokkulepitut.

Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et hageja nõue arve nr 201700003 alusel tasumata jäänud

ulatuses on põhjendatud ning kostjal puuduvad tasaarvestatavad nõuded, siis tuleb kostjalt

hageja kasuks mõista välja arve alusel tasumata jäänud summa 38 312 eurot 24 senti (koos

käibemaksuga). Arve kohaselt on tasumise tähtaeg 18. jaanuar 2017 (I kd, tl 73). Tegemist on

lepingu alusel teostatud tööde eest esitatud arvega. Kuivõrd pooled on leppinud kokku viivise

määras 0,2% päevas tasumata summalt (lepingu p 12.6), siis kohaldub lepingus kokku lepitud

viivise määr.

Hagejal on õigus nõuda viivist arve tasumise tähtpäevast kuni hagi esitamiseni, s.o perioodi

19. jaanuar 2017 (k.a) – 11. aprill 2018 (k.a) summas 6 359 eurot 83 senti (koos käibemaksuga)

(38 312,24 / 100 * 0,2 * 83). Hagejal on õigus nõuda viivist põhinõudelt 38 312 eurot 24 sendi

alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,2%

päevas tasumata summalt, kuid viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei

või ületada põhinõude summat.

Ringkonnakohus luges põhjendatuks hageja nõuede summas 11 410 eurot 51 senti (koos

käibemaksuga) seoses põrandate P-2 ja P-3 muudatustöödega (vt otsuse p-d 12 ja 19). Kuivõrd

ringkonnakohus leidis otsuse p-s 12, et põranda tegemisega kaasnevad lisatööd on hõlmatud

poolte vahelise kokkuleppega, laieneb nõude tasumata jätmisele lepingus kokkulepitud viivise

määr, s.o 0,2% päevas.

Hageja arvestab viivist alates arves nr 201700003 märgitud maksetähtpäevale järgnevast

päevast, s.o alates 19. jaanuarist 2017. Vaidlust ei ole, et tööd anti üle juba 2. novembril 2016,

seega on hageja tasu nõue sissenõutavaks muutunud. Hagejal on õigus nõuda viivist perioodi

eest 19. jaanuar 2017 (k.a) – 11. aprill 2018 (k.a) kokku 1894 eurot 14 senti (koos

käibemaksuga) (11 410,51 / 100 * 0,2 * 83). Hagejal on õigus nõuda viivist nõudelt 11 410

eurot 51 senti alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni lepingus kokkulepitud

määras, s.o 0,2% päevas tasumata summalt, kuid viivisenõue kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega ei või ületada põhinõude summat.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendatult vähendanud hageja nõuet kappvoodite

kasutuseelisest tulenevalt ning hageja nõuet kohtueelsele õigusabikulule. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelisest tulenevalt 2113 eurot ning õigusabikulu 3750 eurot

(ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega nõuete vähendamise

osas (otsuse p-d 18 ja 20).

Ringkonnakohus leidis eespool, et hageja õigusabikulude ja kappvoodite kasutamisega seotud

nõudele, s.o kasutuseelise hüvitise nõudele, kohaldub seadusjärgne viivisemäär.

Hageja palus mõista õigusabikulult välja viivise alates hagiavalduse esitamisest. Samuti on

viivisenõue kasutuseelise nõudelt põhjendatud alates hagiavalduse esitamisest. Kuivõrd

tegemist ei ole lepingu alusel esitatud nõuetega, tuleb kohaldada seadusjärgset viivise määra,

milleks on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Viivist tuleb arvestada alates hagiavalduse esitamisest.

22. Apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi suuremas ulatuses

rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Vastavalt

TsMS § 163 lg-le 1 jäävad hageja menetluskulud maakohtus 80% ulatuses kostja kanda ning

kostja menetluskulud maakohtus 20% ulatuses hageja kanda.

Menetlusosalised ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtu poolt menetluskulude rahalisele

kindlaksmääramisele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooniõiguse piire

ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik.

Kuivõrd ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotuse protsenti vastavalt hagi rahuldamise

ulatusele, tuleb muuta ka vastavalt uuele jaotusele ka rahaliselt väljamõistetavad

menetluskulud.

Maakohus luges hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks maakohtus 8145 eurot.

Sellest tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja 80%, s.o 6516 eurot.

Maakohus luges kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 7800 eurot. Sellest tuleb

hagejalt kostja kasuks mõista välja 20%, s.o 1560 eurot.

Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded TsMS 445 lg-st 1

tulenevalt ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja 4956 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt tasuda

menetluskulude suurust kindlaksmäärava otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte üle menetluskulude suuruse.

Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja ja kostja apellatsioonkaebused osaliselt ning rahuldab

hageja apellatsioonkaebust suuremas ulatuses, tuleb menetluskulud jaotada vastavalt nõude

rahuldamise ulatusele (TsMS § 171 lg 1, § 163 lg 1). Hageja menetluskulud ringkonnakohtus

tuleb jätta 80% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud ringkonnakohtus 20% ulatuses

hageja kanda.

Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on riigilõiv 1200 eurot ning lepingulise esindaja

kulu 3630 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palus hageja esindaja ringkonnakohtu istungil

arvestada istungiga seotud kulu vastavalt istungi tegelikule kestusele 165 eurot / tund ning

transpordikulu 4 tundi poole hinna määraga.

Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on riigilõiv 1100 eurot ning lepingulise esindaja

kulu 5616 eurot (koos käibemaksuga).

Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi. Hageja ja kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt

seaduses ettenähtud riigilõivu.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja esindajate kulud apellatsiooniastmes on põhjendatud

osaliselt. Menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja eest (Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13).

Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse hageja esindaja

transpordikulu, s.o 4 tunni eest väljamõistmiseks.

Hageja esindajal kulus kokku 23 tundi hageja esindamiseks ringkonnakohtus, s.o maakohtu

otsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine 10 tundi, kostja apellatsioonkaebuse analüüs

ja sellele vastuse koostamine 10 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumine 2 tundi ja kohtuistungil

osalemine 1 tund. Kostja esindajal kulus kokku 36 tundi kostja esindamiseks ringkonnakohtus,

s.o maakohtu otsuse analüüs, edasikaebamise perspektiivi hinnang kliendile, kliendiga

nõupidamised apellatsiooni ja kompromissiettepaneku osas 4 tundi, kommunikatsioon hageja

esindajaga, kompromissiettepaneku koostamine ja läbirääkimine 1 tund 15 minutit,

apellatsioonkaebuse koostamine 14 tundi 45 minutit, hageja apellatsioonkaebusega tutvumine,

analüüs, vastuse koostamine 12 tundi, hageja menetlusdokumendiga tutvumine, kohtuistungiks

ettevalmistus, osavõtt kohtuistungist 4 tundi.

Ringkonnakohus loeb põhjendatud esindaja ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistust ning

istungil esindamist kokku 3 tunni ulatuses nii hageja kui ka kostja esindaja puhul. Kohtuistung

kestis ca 1 tund ning ringkonnakohus loeb põhjendatuks ettevalmistuse ajakulu 2 tunni ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd hagejat ja kostjat esindas nii maa- kui ka ringkonnakohtus

sama esindaja, kellele olid apellatsioonkaebuste esitamiseks vaidluse asjaolud teada, samuti on

hageja ja kostja põhiväited maa- ja ringkonnakohtu menetluses on olnud suures osas samad, on

põhjendatud esindaja ajakulu kirjalike dokumentide koostamiseks ringkonnakohtus 17 tundi.

Kokku on mõistlik esindajate ajakulu ringkonnakohtu menetluses 20 tundi.

Hageja esindaja tunnitasu määr 165 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik. Seega on hageja

põhjendatud ja vajalik esindaja kulu ringkonnakohtus 3300 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on

hageja tasunud riigilõivu apellatsioonkaebuselt 1200 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja

vajalik menetluskulu ringkonnakohtu menetluses 4500 eurot (3300 + 1200), millest kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista 80%, s.o 3600 eurot (ilma käibemaksuta).

Kostja esindaja tunnitasu määr 156 eurot käibemaksuga on mõistlik. Seega on kostja

põhjendatud ja vajalik esindaja kulu ringkonnakohtus 3120 eurot käibemaksuga. Lisaks on

kostja tasunud riigilõivu apellatsioonkaebuselt 1100 eurot. Kokku on kostja põhjendatud ja

vajalik menetluskulu ringkonnakohtu menetluses 4220 eurot (3120 + 1100), millest hagejalt

tuleb kostja kasuks välja mõista 20%, s.o 844 eurot (käibemaksuga).

Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused ringkonnakohtu menetluskulude nõuded

TsMS 445 lg-st 1 tulenevalt ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks mõista

välja 2756 eurot (ilma käibemaksuta) (3600 – 844). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaksmäärava

otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses, kuid kokku mitte üle menetluskulude suuruse.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/