2-18-3477/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-3477

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus,

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Määruse tegemise aeg ja koht

11.veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-3477

Tsiviilasi

O G avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

04.01.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: O G (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx);

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Aleksei

Smelov

(isikukood 37805122221, abiõigus@gmail.com);

Puudutatud isik: Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

(registrikood 80162053, asukoht Randla tn 15, Tallinn

10315,

e-post

sekretar@pronksirb.ee,

kurandla15@gmail.com), seaduslik esindaja juhatuse

liige M F (isikukood xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus hagita asjas

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

2-18-3477

Menetluse käik

1. O G (avaldaja) esitas 05.03.2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu (edaspidi KÜ) 04.01.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.

2. Harju Maakohus võttis avalduse 06.03.2018 määrusega menetlusse, kaasas KÜ menetlusse

ja küsis avalduse osas seisukohta.

3. KÜ esitas avalduse osas seisukoha 21.03.2018, mille osas avaldaja esitas arvamuse

11.04.2018. KÜ esitas oma täiendava seisukoha 23.04.2018.

4. Kohtu 16.01.2019 küsimustele vastasid menetlusosalised 25.01.2019. Samaga teatas KÜ, et

temal menetluskulud puuduvad ning avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 1 504,4 euro

suuruse kulu kandmise kohta (s.o 50 eurot riigilõiv ja esindajakulud koos käibemaksuga).

Oma 31.01.2019 vastuses vaidles KÜ avaldaja menetluskulu suurusele vastu.

Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud

5. Avaldaja palub kohtul tuvastada, et KÜ 04.01.2018 üldkoosoleku otsus juhatuse valimise

kohta on tühine.

6. Avaldaja toob esile järgmised asjaolud:

 Elamus Randla 15 Tallinnas on asutatud KÜ. Avaldaja on korteriomandi Randla 15 –

xxxx kaasomanik ja KÜ liige.

 KÜ juhatus rikub pidevalt seadust, põhikirja, raiskab KÜ raha üldkoosoleku otsusteta ja

tekitab seeläbi KÜ-le olulist kahju.

 KÜ liikmed S.a, I.B, O.Š, I.A, L.R, M.F, J.S, G.N, K.R, L.K, A.K, A.O, N.K, T.A, V.D,

R.P (edaspidi initsiatiivgrupp) panid 20.12.2017 elamu esimese korruse trepikojas

asuvale infotahvlile kutse KÜ erakorralisele üldkoosoleku toimumise kohta. KÜ

põhikirja p 6.4 nõuab, et teated üldkoosoleku toimumise kohta tuleb pannakse välja

elamu trepikodades. Elamu on endine ühiselamu, kus on 9 korrust ja igal korrusel on

oma suur trepikoda (fuajee). Fuajeedes kutseid ei olnud. Vastavalt 20.12.2017 kutsele

pidi erakorraline üldkoosolek toimuma 27.12.2017 kell 19.00 elamu 8 korrusel.

 KÜ põhikirja p 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb 51%

KÜ liikmetest. KÜ-s on 159 liiget. Seega üldkoosoleku kvoorum on 80 liiget.

27.12.2017 üldkoosolekul ei olnud kvoorumit ja seega üldkoosolek ei olnud

otsustusvõimeline.

 Initsiatiivgrupp pani 28.12.2017 elamu esimese korruse trepikojas asuvale infotahvlile

uue kutse korduva erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Elamu korruste

trepikodades kutseid ei olnud. Vastavalt 28.12.2017 kutsele pidi korduv erakorraline

üldkoosolek toimuma 04.01.2018 kell 19.00 Elamu 8 korrusel.

 04.01.2018 kell 19.00 toimus KÜ korduv erakorraline üldkoosolek, millel osales 41 KÜ

liiget. KÜ põhikirja p 6.5 kohaselt on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel

osaleb 1/3 KÜ liikmetest, s.o. 54 liiget.

 Üldkoosolek tegi muuhulgas järgmise otsuse: „Valida juhatus koosseisus M.F, L.R, I.A

pooleks aastaks, kuni 2017 majandusaasta aruande kinnitamiseni ja uue juhatuse

valimiseni.

 Avaldaja leiab, et üldkoosoleku otsus juhatuse valimise kohta on õigusvastane ja tühine.

2-18-3477

 Vastavalt KÜ põhikirja p 6.4 tuleb teade üldkoosoleku toimumisest panna välja

trepikodades, s.o iga korruse trepikojas. Kutse üldkoosolekule pandi välja ainult elamu

esimese korruse trepikojas. Seega kutse üldkoosolekule ei olnud välja pandud kõikides

elamu trepikodades ja sellega rikuti oluliselt üldkoosolekust teatamise korda.

 Kuna üldkoosolekul osales ainult 41 liiget, mis on vähem kui 1/3 (54 liiget) KÜ

liikmetest, siis ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja seega

üldkoosoleku otsused on tühised.

 Initsiatiivgrupp pani teated välja esimesele üldkoosolekule infotahvlile 20.12.2017 ja

üldkoosolek toimus 27.12.2017. Initsiatiivgrupp pani teated välja korduvale

üldkoosolekule infotahvlile 28.12.2017 ja üldkoosolek toimus 04.01.2018. Seega

initsiatiivgrupp teatas üldkoosoleku toimumisest ette vaid 6 päeva, mitte 7 päeva, nagu

nõuab seadus. Avaldaja leiab, et kuna initsiatiivgrupp teatas üldkoosoleku

kokkukutsumisest ette vähem kui 7 päeva, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise

korda.

 Initsiatiivgrupp ei ole esitanud KÜ juhatusele nõuet üldkoosoleku kokku kutsumiseks.

Seega initsiatiivgrupil puudus õigus omaalgatuslikult üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

Kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud põhikirja ja seaduse nõudeid,

siis üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma ja seega üldkoosoleku otsused

on tühised.

7. 11.04.2018 seisukohas märgib avaldaja, et seaduses ei näe ette võimalust, et initsiatiivgrupp

on õigustatud kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku, kuna initsiatiivgrupis on endised

juhatus liikmed.

Samuti märgib avaldaja, et osales 04.01.2018 erakorralisel üldkoosolekul, kuid ei hääletanud

mitte otsuste vastu (nagu on protokollis ebaõigesti märgitud), vaid ei osalenud hääletamises.

8. 25.01.2019 seisukohas märgib avaldaja täiendavalt, et 04.01.2018 korduval erakorralisel

üldkoosolekul osales KÜ poolt märgitud 41 liiget ning kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on

elamus 159 korteriomandit.

9. 05.03.2018 avalduses palub avaldaja lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses (t lk 29).

10. Avaldaja palub jätta menetluskulud (avaldaja kulud 1 504,4 eurot) KÜ kanda.

Korteriühistu vastuväited

11. KÜ leiab, et avaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning seda järgmistel

põhjustel:

 Majas on kaks sissepääsu. Eespoolt esiuks, kus on teabetahvel ja sokli korruse fuajees

postkastid, ja tagauks - hoovist. Tagauksest sokli korrusel teine fuajee ehk liftitsoon,

kus on kaks lifti ja kahel pool trepid. Korruste fuajeed ei ole trepikojad ega liftitsoonid.

Majas on 9 korrust, mitte 9 trepikoda. Seaduses ei ole sätestatud, et teated üldkoosoleku

toimumisest pannakse igale korrusele. Kutse üldkoosolekule saadetakse elanike e-

postile, pannakse igasse postkasti ja teabetahvlile. E-postile saadetakse neile liikmetele,

kelle e-posti aadress on juhatusele teada. KÜ leiab, et üldkoosoleku toimumise korda ei

ole rikutud.

 Seadus ei sätesta, et etteteatamise 7 päeva hulka ei arvata teate välja panemise päeva.

Erakorralise üldkoosoleku ja korduva erakorralise üldkoosoleku kutsed olid välja

pandud teabetahvlil vara hommikul.

2-18-3477

 Juhatuse kokku kutsutud korraline üldkoosolek 27.11.2017 ja korduv üldkoosolek

05.12.2017 jäid kvoorumi puudumise tõttu toimumata. Juhatuse volitused lõppesid

15.12.2017. Initsiatiivgrupi moodustasid vanad juhatuse liikmed I.A, L.R ja M.F. Nad

tegutsesid maja huvides. Seadusest tuleneb, et kui korteriomanike üldkoosolek on

otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on

otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kutses on viidatud sellele ning ka

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 23 lg1. KÜ põhikiri on seadusega

vastuolus ja seega tuleb kohaldada seadust. KÜ leiab, et 04.01.2018 korduva

erakorralise üldkoosoleku läbi viimine on seaduslik ja põhjendatud ning sellel vastu

võetud otsused on seaduslikud.

12. 25.01.2019 seisukohas märgib KÜ täiendavalt järgmist:

-

04.01.2018 seisuga oli KÜ-l 161 liiget ja koosolekul osales koos volitustega kokku 41

liiget.

-

Initsiatiivgrupp pani 28.12.2017 kutsed korduvale erakorralisele üldkoosolekule

hommikul enne kl 06.00 trepikoja infotahvlile ja igasse postkasti. E-kirjaga avaldajale

kutset ei saadetud.

13. KÜ leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, et KÜ ei kannaks taas

menetluskulusid, mis on üldkoosolekuga kooskõlastamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus märgib lahendis kirjeldava osa TsMS § 444 lg 1 kohaselt lihtsustatud kujul ning ei

märgi menetlusosaliste väiteid, mis ei seondu 04.01.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks

olevate asjaoludega.

15. Avaldaja taotleb KÜ 04.01.2018 korduva erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamist juhatuse valimise kohta. Seda otsust peab avaldaja tema õigusi oluliselt mõjutavaks

ja seetõttu on rikkumised koosoleku kokkukutsumisel olulised.

16. Kohus lahendab avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 ja KrtS § 29

lg 2 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes

TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka

juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 614 lg 2 kohaselt kuuluvad

käesoleval juhul menetlusosaliste hulka avaldaja ja korteriühistu.

17. Avaldaja peamised etteheited ja põhjused, miks vaidlustataval üldkoosolekul vastuvõetud

otsused on tühised, seisneb koosoleku kokkukutsumise korra rikkumises:

-

Kutseid ei pandud ülesse põhikirjas ettenähtud kohtadesse,

-

Piisav ei olnud etteteatamise tähtaeg,

-

Initsiatiivgrupil puudus õigus koosolekut kokku kutsuda ja

-

Otsuste vastuvõtmiseks puudus kvoorum.

18. Menetlusosalised ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

toimiku lk 64 asuva Taru Maakohtu kinnistusraamatu väljavõtte alusel tuvastab kohus,

et avaldajale kuulub 1/10 kaasomandist Tallinnas Randla tn 15-xxxx, suurusega 11,2

m2. 9/10 korteriomandist kuulub Vera Bogdanovale.

-

Elamus Tallinnas Randla 15-xxxx on asutatud korteriühistu (t lk 30-31).

2-18-3477

-

KÜ initsiatiivgrupp, kuhu kuulusid ka isikud, kes 15.12.2017 seisuga olid KÜ juhatuse

liikmed (t lk 31 ja pöördel ning t lk 42), kutsusid 20.12.2017 kokku erakorralise

üldkoosoleku toimumise ajaga 27.12.2017 (t lk 35) ja 28.12.2017 erakorralise

kordusüldkoosoleku toimumise ajaga 04.01.2018 (t lk 40).

-

04.01.2018 toimunud korduval erakorralisel üldkoosolekul osales ka avaldaja, kuid

otsuste vastuvõtmise üle hääletamisel ei osalenud (t lk 41 ja pöördel ning t lk 45. Samuti

vt t lk 86 ja pöördel).

-

Kutsed olid üles pandud elamu trepikoja esimese korruse teadete tahvlil ja pandud iga

korteri postkasti (menetlusosaliste väited).

-

Kutse KÜ erakorralise üldkoosoleku toimumise kohta 27.12.2017 oli üles pandud

20.12.2017 ja erakorralise üldkoosoleku korduva toimumise kohta 04.01.2018, oli üles

pandud 28.12.2017.

-

Kohus tuvastas t lk 30 asuva väljavõtte kohaselt, et KÜ-l on 160 korteriomandit. KÜ

väidab, et seisuga 04.01.2018 oli KÜ-l 161 liiget (KÜ 25.01.2019 seisukoht p 2).

Avaldaja leiab, et ühistul on 159 korteriomandit (avaldaja 25.01.2019 seisukoht p 2).

Ühel meelel ollakse selles, et 04.01.2018 erakorralisel kordusüldkoosolekul osales 41

KÜ liiget.

19. Kohus leiab võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse §-s 2 sätestatud põhimõtte ja KrtS § 67 alusel, et asjakohane on

kohaldada KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise nõudetele üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud

seadust ja alates 01.01.2018 tehtud toimingutele samal kuupäeval jõustunud KrtS-i.

20. KrtS § 20 lg 1 sätestab, et KrtS või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega

tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule

kohaldatakse lisaks KrtS sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lõike 1

punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning

§-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.

Kuna viidatud paragrahv ei sisalda viidet MTÜS §-le 241, siis tuleb otsuse kehtetuse küsimust

(nii otsuse kehtetuks tunnistamist kui ka tühisuse tuvastamist) lahendada üldnormi alusel,

milleks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2.

TsÜS § 38 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub

juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või

kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

21. Kohus lahendab esmalt avaldaja esitatud väite selle kohta, et kuna 04.01.2018 koosolekul

ei osalenud piisaval arvul liikmeid, siis on sellisel koosolekul vastuvõetud otsused tühised.

Kohtu arvates on esmalt vaja tuvastada, kas koosolekul osales piisaval arvul liikmeid, sest kui

ei osalenud, siis on sellisel koosolekul vastuvõetud otsused tühised sõltumata selles, kuidas ja

kelle poolt KÜ liikmeid erakorralisele kordusüldkoosolekule kutsuti.

22. Asja materjalidest nähtuvalt on KÜ põhikirja (t lk 36-39) p 6.5 kohaselt KÜ teistkordne

üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/3 liikmete üldarvust. KÜ leiab,

et kuna põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva üldkoosoleku kvooruminõue on vastuolus alates

01.01.2018 kehtiva KrtS § 23 lg-ga 1, tuleb korduva koosoleku otsustusvõimelisusele

kohaldada seaduses sätestatut.

2-18-3477

Kohus nõustub ühistu arvamusega, kuna seda kinnitab Riigikohtu 16.01.2019 lahendis nr 2-18-

10407 väljendatud seisukoht, et KrtS § 23 lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva

koosoleku otsustusvõimelisust erinevalt seaduses sätestatust. See kehtib ka olukorras, kus

korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne 01.01.2018. Kuna KÜ põhikirja p-s 6.5 sätestatud

korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega, tuleb

lähtuda KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel KrtS § 23 lg-st 1, mille kohaselt on sama päevakorraga

kokku kutsutud uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

23. Seega tuvastab kohus, et KÜ 04.01.2018 erakorraline kordusüldkoosolek oli

otsusevõimeline osalejate arvust olenemata (erakorralise kordusüldkoosoleku päevakord on

identne erakorralise koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorraga, t lk 34 ja 40).

Seega pole ka oluline, kas KÜ-l on 159, 160 või 161 liiget.

24. Järgnevalt vaatleb kohus, kas 04.01.2018 erakorralise kordusüldkoosoleku kokkukutsumise

korda on oluliselt rikutud, kuna MTÜS § 241 lg 1 ja ka KrtS § 29 lg 1 järgi on see samuti otsuste

tühisuse aluseks (välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud).

25. Harju Maakohtu 17.05.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-16720 on lahendatud analoogiline

vaidlus, mille üheks menetlusosaliseks on olnud KÜ ja teiseks KÜ liige ning vaidlus on samuti

KÜ põhikirja p 6.4. kohaldamise üle. Maakohus tuvastas, et üldkoosoleku kokkukutsumise

korda ei ole rikutud : KÜ põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku toimumise teade panna välja

trepikodades. Elamuplaani kohaselt on ehitisel üks keskne koridor (trepikoda), millest

hargnevad uksed liftidesse, treppidele, koridoridesse ja majast välja. Üldkoosoleku toimumise

teated olid paigutatud maja esimese korruse stendile ja mõlemasse lifti. Seega oli teate

trepikodadesse paigutamise nõue täidetud.

Osundatud vaidluses on Riigikohtu tsiviilkolleegium teinud 27.03.2013 lahendi nr 3-2-1-16-

13)3-2-1-16-13 ning maakohtu otsust ei muutnud.

Käesoleval juhul on avaldaja tuginenud taas sellele, et esimese korruse tahvlile koosoleku

toimumise kohta teate ülespanemine on KÜ põhikirja p 6.4 teise lause nõuete rikkumine ja

seega pole koosoleku kokkukutsumise korda järgitud.

Kohus ei nõustu sellega. Avaldaja on kutset teadete tahvlil näinud ja ise ka koosolekul osalenud.

Juhul, kui ka kutse tuleks üles panna igale korrusele (milleks põhikirja p 6.4 ei kohusta), siis ei

ole see rikkumine olnud oluline, samuti pole see takistanud avaldajal oma õiguste teostamist.

26. Samal põhjusel ei pea kohus oluliseks rikkumiseks ka seda, kui koosolekust teatati ette

kutse edastamise päeva mitte arvestades, vähem kui 7 päeva.

(TsÜS § 135 lg-d 1 ja 2 alusel algab 7-päevane etteteatamise tähtaeg kulgema järgmisest

päevast ja lõppeb tähtpäeva saabumisel. Seega vajalik ajavahemik vaidlusaluse koosoleku

kokkukutsumisest etteteatamiseks oli 29.12.2018-04.01.2018. Vaidlustamata asjaolu kohaselt

pandi teade koosoleku kohta üles 28.12.2017 ja koosolek võis MTÜ § 20 lg 5 ja põhikirja p 6.4.

kohaselt toimuda kõige varem 05.01.2018.

Rikkumine ei ole aga praegusel juhul üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. KÜ liikmetel oli

võimalus saada üldkoosoleku kokkukutsumise teatest selgelt ja üheselt aru, millal ja kus

koosolek toimub, milline oli koosoleku päevakord ning avaldaja osales koosolekul).

2-18-3477

27. Veel väidab avaldaja, et initsiatiivgrupp ei ole esitanud KÜ juhatusele nõuet üldkoosoleku

kokku kutsumiseks. Seega initsiatiivgrupil puudus õigus omaalgatuslikult KÜ üldkoosoleku

kokkukutsumiseks.

28. KÜ erakorralise kordusüldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud MTÜS § 20 lg-d 1-4

näevad ette, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma

seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda

nõuavad. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära

näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud

väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad

üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

29. Menetlusosalised ei ole vaielnud selle üle, et juhatuse liikmete volituste tähtaeg (KÜ

põhikirja p 6.1 viimase lause kohaselt 3 aastat) möödus 15.12.2017. Seega polnud

initsiatiivgrupil enam võimalik kehtiva juhatuse koosseisu poole pöörduda.

Avaldaja esitatust ilmneb, et initsiatiivgrupp koosnes 27 korteriomandi omanikust (t lk 42),

kelle hulgas olid ka endised juhatuse liikmed. 1/10 liikmete nõue on täidetud, kui

initsiatiivgruppi kuuluks vähemalt 16 liiget.

Seadus ei reguleeri otseselt olukorda, mil juhatuse volitused on lõppenud, kuid üldkoosoleku

kokkukutsumine on vajalik, et kuidas sellisel juhul üldkoosolekut üldse kokku kutsuda.

Kohus leiab, et kuna 1/10-l ühingu liikmetest on õigus ka omal algatusel üldkoosolek kokku

kutsuda, kui juhatuse seda ei tee, siis tuleb olukorda, kus juhatusel puuduvad kehtivate

volitustega liikmed, käsitleda sarnasena sellele olukorrale, kui juhatus keeldub üldkoosoleku

kokkukutsumisest.

Järelikult oli 21-l KÜ liikmel, kes esindasid 27 korteriomandit, õigus omal initsiatiivil

28.12.2017 kutsuda kokku KÜ erakorraline kordusüldkoosolek.

30. KrtS § 21 lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole

korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KÜ

põhikirja p 6.7 näeb ette, et üldkoosoleku otsuses võetakse vastu kohal olevate liikmete

poolthäälteenamusega. Küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei

või üldkoosoleku otsust vastu võtta, välja arvatud juhul kui osalevad või on esindatud kõik

ühistu liikmed (t lk 38).

31. Kutsel on märgitud koosoleku päevakorraks juhatuse valimised (t lk 40). Seega piisab

häälteenamusest. Häälteenamusega on uued juhatuse liikmed valitud ning juhatuse valimisega

mitteseotud otsuseid KÜ 04.01.2018 erakorralisel kordusüldkoosolekul vastu ei võetud.

Seetõttu ei käsitle kohus avaldaja muid etteheiteid KÜ tegevusele.

32. Eeltoodu alusel jätab kohus avalduse rahuldamata ja ei tuvasta, et KÜ 04.01.2018

erakorralisel kordusüldkoosolekul vastu võetud otsused juhatuse valimise kohta oleksid

tühised.

Menetluskulud

33. Asja menetlenud kohtul tuleb menetlust lõpetavas määruses märkida ka menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

34. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

2-18-3477

Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral

puudub vajadus määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt.

Kohtu täiendavad selgitused

35. TsMS § 479 lg 2 kohaselt hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada

määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse.

Kui asja võis lahendada avalduse alusel ja avaldus jäetakse rahuldamata, toimetatakse avalduse

rahuldamata jätmise määrus avaldajale kätte.

Seega toimetab kohus määruse kätte avaldajale ja TsMS § 479 lg 3 alusel ka KÜ-le.

36. TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita

menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega

ei ole ette nähtud teisiti.

Osundatud normi alusel leiab kohus, et avaldajal on määruskaebuse esitamise õigus.

37. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele,

kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib

määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte

hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või

heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates

jõustumisest.

Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik1

1 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kohtu aadress: Lubja 4, 10115 Tallinn; telefon 6200100

menetlusdokumentide esitamine: hmktallinn.menetlus@kohus.ee või www.e-toimik.ee