1-18-8899/231-18-8899/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2019 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-8899 (kriminaalasi nr 18231701002) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi U.Q süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja KarS § 266 lg 2 p 1

järgi lühimenetluses Prokurör Abi Meelis Sentifoli prokurör Süüdistatav U.Q , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; EV kodanik; emakeel: vene keel; haridus 8 klassi; xxxx; varem kriminaalkorras karistatud, viimati : - Harju Maakohtu 10.08.2017 otsusega KarS § 201 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud § 74 , mis KarS lg 1, 3 ja alusel § 75 lg 1 jäeti täitmisele pööramata 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga. - Harju Maakohtu 21.02.2018 määrusega määrati KarS § 75 lg 2 p 2 alusel U.Q-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. –

: elukohast lahkumise keeld kuni 29.05.2019.a. Tõkend Kaitsja

Leelo Viil

(riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 233 lg 1, 3; § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas:

2

§ 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.03.2018 - 29.03.2018 ja 29.05.2018 s.o 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 7 (seitse) päeva vangistust.

õistetud ja ära algust arvestada alates U.Q karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.

suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1.

Asitõendid: Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn on hoiule antud sündmuskohalt leitud sigaretikoni (tl 105) ja viis musta värvi käepidemega sööginuga verekahtlaste määrdumistega, üks musta värvi käepidemega koorimisnuga

verekahtlase määrdumisega, kaks DNA-karpi vereproovidega, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Kolm CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

U.Q-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista järgmised menetluskulud:  II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha osaliselt summas 310 (kolm ) eurot; sada kümme  kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses osaliselt summas 1 ( sada 30 üks kolmkümmend) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 700 eurot jätta riigi kanda, samuti määrata, et võib menetluskulud, kokku U.Q 440 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul t. alates kohtuotsuse jõustumises

3

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Viitenumber: 99919700002099.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on süüdistataval või tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst 11.02.2019.a. kättesaadav

Süüdistus: U.Q-d süüdistatakse selles, et tema 28.03.2018 kella 23.21 paiku, viibides xxxx asuvas korteris, ühise alkoholitarbimise ajal tekkinud konflikti käigus ründas P Pit kööginoaga, lüües viimast vähemalt kolmel korral noa teraga pea piirkonda. Sellise tegevusega U.Q põhjustas – kaks u 0,5 cm sügavust 2 cm P Pile valu ja tervisekahjustused laiusega lõikehaava vasakul pool lõual, u 6 cm pikkuse kaarja lõikehaava vasakul pool lauba piirkonnas ja u 5 mm laiuse haava vasakul kõrval. Seega U.Q pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse U.Q-d selles, et tema 25.05.2018 kella 17.17 ajal tungis lukustamata välisukse avamise teel korterivaldajate N Hi ja K K tahte vastaselt sisse korterisse aadressil xxxx. Seega U.Q pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, see on KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus kohtus: Kohtuistungil süüdistatav U.Q seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt ning selgitas, et kannatanu P kukkus noa vastu, tema teda ei löönud, vanaema nägi seda pealt. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Kahetseb tehtut.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse vaidlustamiseks ei ole alust. Vaatamata kaitsealuse kehvale seisundile tunnistas ta oma süüd, andis ütlusi ja väljendas kahetsust. Kehalise väärkohtlemise osas on süü äärmiselt väike, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega ja kannatanu vigastused olid väga väikese ohtlikkusega. Ka sissetungimises näeb seadusandja ette küllalt leebe sanktsiooni. Kaitsja palub mõsta süüdistatavale rahalise karistuse mõistlikus summas. Üldkasulikku tööd nad ei taotle, sest süüdistatava puhul on tegemist xxxx invaliidiga, põhjuseks xxxx puue. Selles olukorras tekivad isikul raskused allumaks kriminaalhooldusele. Kaitsja palub

vestada ning arvestades karistuse määra mõistmisel ar isiku süüd ja tervist resotsialiseerumisväljavaateid jätta menetluskulud riigi kanda.

4

Kohus, uuris järgmiseid kriminaalasjas leiduvaid tõendeid:

- Kannatanu N H kd I tl 1-4, 53-56); ütlused ( - otokoll fototabeliga (kd I tl 5-17); Sündmuskoha vaatluspr - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I tl 38-40); - U.Q 29.05.2018, 14.06.2018 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (kd I tl 41-44, 70-73); - kd I tl 48-51); Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga ( - Kannatanu K K kd I tl 64-67; 95-98); ütlused ( - O S kd I tl 33- 36; 74-77); kahtlustatavana antud ütlused ( - Tunnistaja J M - avaldus, leping (kd I 79-83); ütlused koos lisadega tl - Politsei ettekanne (kd I tl 112); - 28.03.2018 isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (kd I 113-115); tl - K K selgitus 28.03.2018 (kd I tl 116-117); - kd I tl 119-148); Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga ( - Kannatanu P P - patsiendi EMO kaart (kd I tl 150-154); i ütlused koos lisaga - oll fototabeliga (kd I tl 155-159); 29.03.2018 isiku läbivaatuse protok - Tunnistaja K K kd I tl 161-164); ütlused ( - Tunnistaja S A kd I tl 165-168); ütlused ( -

kd I tl 170-176); Asitõendi vaatlusprotokoll, tõlge ( - Isikusamasuse tuvastamise protokoll (kd I tl 177); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd I tl 178); - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I tl 179-180); - U.Q otokoll (kd I tl 181-182); 29.03.2018 kahtlustatavana ülekuulamise pr - kd I tl 106-107); Tõend, teatis ( - - SA Põhja Eesti Regionaalhaigla vastus päringule (kd I tl 190-191); - Karistusregistri teatis, Harju Maakohtu kohtuotsus nr 1-17-4698 ja kohtumäärus nr 1-17-4698 (kd I tl 196-207, 208-214 ); - Kriminaalhooldaja vastu kd I tl 215). s prokuröri päringule (

Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid asub seisukohale, et süüdistatava süü temale , inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Episood KarS 121 1 : § lg järgi KarS 121 § lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline

väärkohtlemine.

Kannatanu P Pi ütlustest nähtub, et 28.03.2018 läks kannatanu külla vanaemale. Seal koos U.Q ja K hel hetkel tarbis alkoholi. U.Q oli läinud oma neiuga tülli, oli närviline ja üleskeeratud. Ü tuli U.Q kannatanule kallale, võttis tema kaelast kinni ning hakkas kägistama. Kanntanu kaitses ennast ja lõi vastu. Seejärel võttis U.Q midagi teravat ja lõi sellega kannatanut kolm korda. Seltskonnas viibinud K helistas politseisse ja kiirabisse. (kd I tl 150-153). - Lääne Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku ettekande kohaselt said nemad 28.03.2018 kell 23.23 väljakutse aadressile , kus oli isikut löödud noaga. Kohale jõudes viibisid korteris P xxxx

P, K K, S A ja N H. P ja K korteris elav U.Q tunginud kallale Pile sõnul oli ning löönud teda noaga pea piirkonda. U.Q viibis patrulli saabudes trepikojas krt xxxx ukse juures ning ta peeti politsei poolt kinni (kd I tl 112). K K on 28.03.2018 andnud selgituse, mille

5

kohaselt U.Q-l , tarvitasid koos -olla armukadedusest oli ta külas alkoholi ning võib purjus U.Q lõi noaga P (kd I tl 116- (aadressil xxxx asuv korter) it 117). Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et korteri köögi, toa ja vannitoa seinal põrandatel leidus verekahtlaseid pritsmed, määrdumist ja sündmuskohalt võeti kaasa viis kööginuga (kd I tl 119-148). Tunnistaja K K on andnud ütlusi, mille kohaselt viibis ta kannatanu ja süüdistatavaga üh . U.Q helistas teel poodi oma neiule ja pärast seda pööras ära, es seltskonnas hakkas kõigiga riid ma ja korterist välja ajama. Siis mingi hetk oli U.Q rahulik, siis hakkas le jälle it solvama ja lõpuks hakkasid välisukse lema. U.Q võttis noa ja tunnistaja ütles P ees kak talle, mida sa teed. U.Q viskas kohe noa maha ja nuga jäi maha vedelema. Selle noaga ta midagi Pile ei teinud. Seejärel P ja U.Q hakkasid jälle kaklema. P oli tema poole seljaga ja U.Q näoga. Ta ei näinud kogu sündmust, pärast kaklemist pööras P tunnistaja poole ja tunnistaja nägi, et Pi nägu oli verine , kes on süüdistatava vanaema, (kd I tl 161-164). Tunnistaja S A on andnud ütlusi, et tema viibis kannatanu ja süüdistatavaga ühes korteris ajal, kui neil tekkis konflikt, nad tõuklesi köögi poolel, köögis lendasid asjad laiali, lööke ja nuga ta ei näinud, vaid nägi seda, d et kui P ema (kd I tl 165-168). püsti tõusis oli tema nägu verine ja ta läks vannituppa pes Asitõendi häirekeskuse kõnesalvestuse vaatlusprotokollis nähtub, et

K K helistas 28.03.2018

kell 23.19 juhtunust politseile (kd I tl 170-176). U.Q häirekekusesse ja teatas

peeti 28.03.2018 kell 23:32 kahtlustatavana kinni ning tal ei esinenud visuaalselt nähtavaid kehavigastusi (kd I tl 179-180). Süüdistatava isikusamasus tuvastati Lääne-Harju politseijaoskonnas (kd I tl 177) ning indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tuvastati U.Q-l joove 1,17 mg/l (kd I U.Q tl 178). Samuti on süüdistatav 29.03.2018 kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja selgitanud, et riivas noaga P ea piirkonda. Nuga millega P riivas ühel korral p oli väike, musta värvi käepidemega ja nüri otsaga (kd I tl 181-182).

Kohus ei nõustu süüdistatava kohtuistungil avaldatud väitega, et kannatanu kukkus ise noa otsa. Kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et vigastused tekki d kannatanule süüdistatava si tegevuse tulemusena. Inkrimineeritav kuritegu, s.o kehaline väärkohtlemine võib oma teokirjeldusest tulenevalt seisneda teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Kannatanu on andnud ütlusi, et U.Q võttis tema kaelast kinni, hakkas kägistama ning seejärel võttis kätte midagi teravat ja lõi sellega kannatanut kolm korda. Nimetatud ütlusi kinnitavad nii kannatanu suhtes teostatud läbivaatlusprotokollid kui ka EMO patsiendikaart ning kohtul puudub alus kannatanu ütlustes kahtlemiseks. Lisaks sellele, et kannatanu väidab, et süüdistatav teda noaga lõi, kinnitavad eeltoodut ka tunnistaja K.K esialgne selgitus ning häirekeskuse kõnesalvestuse vaatlusprotokoll. tekivad Samuti ei ole eluliselt usutav, et kolm lõikehaava pea piirkonnas juhusliku kukkumisega . kaklemise käigus

Oma sellise tegevusega tekitas süüdistat , mis on tõendatud av kannatanule tervisekahjustuse EMO patsiendikaardiga e protokollidega koos fototabelitega. Nimelt ning isiku läbivaatlus nähtub patsiendi EMO kaardist, et 29.03.2018 kell 00:05 tuvastati P Pil kaks u 0,5 cm sügavust 2 cm laiusega lõikehaava vasakul pool lõual, kaarjas umb. 6 cm pikkune lõikehaav vasakul pool lauba piirkonnas haav (kd I 154). Eeltoodut kinnitavad isiku ja üksik 5mm vasakul kõrval tl läbivaatluse protokollid koos fototabelitega (kd I tl 113-115, tl 155-159). Vaadates EMO patsiendikaarti ja vaatlusprotokollide juurde lisatud fototabeleid, puudub kohtul alus kahelda, et süüd va tegevus põhjustas kannatanule valu kuivõrd istata , see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. kaks u 0,5 cm sügavust 2 cm laiusega Samuti on vigastused: lõikehaava vasakul pool lõual, u 6 cm pikkuse kaarja lõikehaava vasakul pool lauba mbes piirkonnas ja u 5 mm laiuse haava vasakul kõrval, käsitletavad tervisekahjustusena. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud

6

süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

Lisaks nõustub kohus prokuröriga, et SA Põhja Eesti Regionaalhaigla vastus päringule - (tl 190- 191) näitab, et süüdistatav on viibinud ravil, tal on diagnoositud kergema iseloomuga vaimne häire, kuid see ei anna alust arvata, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal süüdimatus seisundis.

Järgmisena peab kohus hindama tegevuses KarS § 121 U.Q lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Kõigi sündmuskohal viibinud isikute ütlustest tuleneb, et süüdistatav oli sel õhtul juba eelnevalt , kes asus kannatanut solvama (s.h oli kannatanut ärritunud olekus, tema oli see eelnevalt korterist välja ajanud süüdistatav läks ). Seega kohus leiab, et vihahoos kannatanule kallale ja . lõi teda noaga näo piirkonda vähemalt kolm korda Süüdistatava tegevust ei saa kindlasti käsitleda ka , kuivõrd temal kinnipidamisel ühtegi visuaalselt vigastust enesekaitsena ei tuvastatud. pidi aru saama, et noaga teist tekivad Süüdistatav inimest mitu korda lüües füüsi üütegu lised vigastused. S on seega toime pandud kavatsetult.

Seega pani U.Q toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Episood KarS § 266 lg 2 p1 järgi: KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise eest.

Kannatanu N H on andnud ütlusi, mille kohaselt U.Q sisenes 25.05.2018 ilma kannatanu loata tema ja K K elukohta aadressil xxxx (kd I tl 1-4, 53-56 Kannatanu ühisesse ). K K ütluste kohaselt 25.05.2018 kella 07.00 ajal kodust ära minnes ei leidnud ta võtmeid ning lahkus, kl 20.00, oli korteri uks lukus. 25.05.2018 jättes ukse lukustamata. Koju tagasi jõudes kella 18.30 ajal tõi U.Q korteri võtmed töö juurde, kuivõrd ta oli

kannatanu unustanud oma viimase elukohta. Luba korterisse sisenemiseks kannatanu U.Q-le võtmed andnud ei ole (kd I tl 64-67; 95-98). ist ja Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototab , asukohaga xxxx, ukse lukk oli visuaalselt vigastusteta (kd I tl 5- elist nähtub, et korteri 17). 29.05.2018 peeti U.Q kahtlustatavana kinni (kd I tl 38-40). Süüdistatav U.Q on 29.05.2018 ja l tunnistanud 14.06.2018 kahtlustatavana ülekuulamise aadressil xxxx korterisse sisenemist ning selgitanud, et K tema juures ja 25.05.2018 ööbis unustas võtmed maha. Kella 11.30 ajal helistas talle K ja palus, et ta paneks korteri ukse lukku. Peale seda sisenes ka läks ta korteri ust lukustama, kuid korterisse, võttis koera, et temaga jalutama minna ja Oi ja nad K seejärel lukustas ukse. Tänaval nägi tuttavat läksid koos korterisse. Korter O viis esemed is istusid ja tegid suitsu, võtsid fotoaparaadi ja sõrmuse. pandimajja ja pandimaj tagasi korterisse ja viis koera (kd pärast as käimist läks süüdistatav ära I tl 41-44, 70-73). Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end nimetatud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning selgitas, et võtmed olid tal olemas. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava k selle kohta, et kannatanu K andis talle 25.05.2018 kella ohtueelses menetluses antud ütlused 11.30 ajal käsu korteri uks lukku panna, kõrvale jätta, kuivõrd need on vastuolus teiste, kogutud tõenditega. sitõendi vaatlusprotokollis ja fototabelis A on kajastatud xxxx maja valvekaamera salvestis U.Q liikus 25.05.2018 kella 16.16 , millest nähtub, et võtmed käes ajal koos O S kannatanute korteri suunas, esimesena sisenes korterisse kell 16.17 U.Q

7

U.Q O S umb kell 16.20 ning U.Q-l ning tema järel . Isikud väljusid korterit es oli käes must fotoaparaadi kott. Salvestuse kellaeg oli reaalajast tund eespool (kd I tl 48-51). ka sisenes korterisse. Seega kahtlustatav mitte üksnes ei lukustanud korteri ust, vaid Samuti nähtub videosalvestusest ja tunnistajate ütlustest, et süüdistatav võttis kannatanute elukohast kaasa väärtusli mis viidi süüdistatava enda ütluste ku vara, kohaselt hiljem pandimajja. S ei olnud mitte korteri ukse lukustamine, eega ilmneb, et süüdistatava eesmärk vaid kannatanutele kuuluvate . Samuti nii kahtlustatavana väärtuslike esemete kaasa võtmine ülekuulatud ütlused kinnitavad, et süüdistataval olid kannatanute O S kui ka tunnistaja J M korteri võtmed, korteris võetud fotoaparaadi pandimajja O viis K ning nad said selle eest raha (kd I tl 33- 36; 74-77, kd I tl 79-83).

Eeltoodust tulenevalt on k

annatanute ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ning

asitõendi vaatlusprotokolliga süüdistatava enda ütlustega üheselt tõendamist leidnud, et U.Q tungis 25.05.2018 kella 17.17 ajal lukustamata välisukse avamise teel korterivaldajate N Hi ja K K tahte vastaselt sisse korterisse aadressil xxxx. - AÕS § de 32 ja 33 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle ning valdajaks on isik, kelle tegeli xxxx, asuva korteri valdajateks olid kannatanud N H ja K K. U.Q ku võimu all asi on. tungis korterisse valdaja tahte vastaselt, sest valdajad polnud talle selleks te nõusolekut väljendanud, neid polnud U.Q sisenemise hetkel isegi sündmuskohal. Samuti polnud nad sellest teadlikud enne, kui nägid seda turvakaamerate

videosalvestuselt. Valdaja

tuleneb eluruumi tungimise nõusoleku puudumisest ebaseaduslikkus. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul U.Q pannud toime ebaseadusliku sissetungimise just elamiseks kasutatavasse ruumi. Esiteks nähtub kannatanute ütlustest, et mõlemad kannatanud elasid alaliselt xxxx, asuvas korteris. muti asusid selles korteris Sa kannatanute isiklikud asjad ning kõik muu elamiseks vajalik. Käesolevaga on selge, et kannatanud pidasid kõnealust korterit oma isiklikuks elukohaks, kuhu ilma loata tungida ei tohi. Eeltoodust tulenevalt pani U.Q toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise ehk KarS § 266 lg 2 p s 1 sätestatud kuriteo - objektiivsele koosseisule vastava teo. Järgmisena peab kohus hindama § 266 lg 2 p 1 U.Q tegevuses KarS kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kohus on seisukohal, et U.Q pani 25.05.2018 kella 17.17 ajal aset leidnud omavolilise sissetungi episoodi aadressil xxx, asuvasse korterisse toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Asjaolu, et U.Q valdusesse oli kannatanu un , ustanud oma elukoha võtmed ei tähenda, et ta oleks võinud nimetatud korterisse siseneda. Kogutud tõenditest nähtub, et süüdistatava eesmärk oli ku vara. Seega tegu on toime pandud leida hoopis kannatanute elukohast väärtuslik

kavatsusega ja on

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus: KarS § 121 lg 1 näeb ette teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

8

Esmalt leiab kohus U.Q , et käesoleval juhul on suhtes välistatud rahalise karistuse ab nii kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välist eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus, aga ka süü suurus. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et U.Q karistati viimati kriminaalkorras Harju

Maakohtu 10.08.2017 otsusega KarS § 201 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud, mis KarS § 74 lg 1, 3 ja § 75 lg 1 alusel jäeti täitmisele pööramata 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga. Seoses kriminaalhooldaja erakorralisele ettekandega määrati Harju Maakohtu 21.02.2018 määrusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel U.Q-le lisakohustus (mitte tarvitada alkoholi). Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et U.Q pani uued kuriteod toime 28.03.2018 (KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo) ja 25.05.2018 (KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo) s.o viimase otsusega määratud katseajal. Lisaks sellele nähtub kogutud tõenditest, et isik on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuivõrd 28.03.2018 tuvastati temal alkoholijoove 1,17 mg/l. S on üüdistataval väärteokorras mõistetud rahatrahvid tasumata. Isik on töövõimetuspensionär ning rahalise karistuse kohaldamise võimalust ei kinnita ka tõend ja teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille andmetel oli isiku keskmise päevasissetuleku suurus ). Eeltoodud põhjustel 2017 aastal 5,3 eurot (I kd tl 106-107 leiab kohus, et U.Q puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 määra, mis KarS § 121 lg 1 puhul on 6 kuud ning KarS § 266 lg 2 p 1 puhul 1aasta ja 6 kuud vangistust. U.Q süü suurust mõjutab KarS § 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo 121 lg toimepanemises ennekõike kannatanule põhjustatud valu ja P Pile tekitatud tervisekahjustuse ulatus – kaks u 0,5 cm sügavust 2 cm laiusega lõikehaava vasakul pool lõual, u 6 cm pikkuse kaarja lõikehaava vasakul pool lauba piirkonnas ja u 5 mm laiuse haava vasakul kõrval. Tegemist oli siiski pindmiste vigastuste ning kannatanu haiglaravi ei vajanud. i eeltoodud Kõik asjaolusid kogumis arvestades, leiab kohus, et U.Q . süü on keskmine

U.Q süü suurust KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises , et kannatanutele ei mõjutab asjaolu võõrasse eluruumi tungimisega kahju tekkinud. Seega eeltoodut arvestades leiab kohus, et U.Q . süü on väike U.Q puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus. Nimelt on U.Q kohtuistungil avaldanud, et kahetseb seda, mida tegi Kohtul ei ole alust kahelda U.Q poolt .

avaldatud kahetsuse siiruses. Raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kohus peab põhjendatuks isikut karistada KarS § 121 lg 1 järgi vangistusega alla santsiooni keskmist määra ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ette nähtud sanktsiooni alamääras. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav kuriteod toime tahtlikult ning tegi seda kohtu poolt määratud katseajal ning kuivõrd süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud, tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 sätteid ning käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb täies ulatuses liita eelmise otsusega õistetud m ärakandmata karistus Süüdistatav . a karistusandmetest nähtub, et U.Q suhtes ei avalda mingit mõju ka kõrvalise isiku järelevalve või eeldatav hirm täitmisele pööratava vangistuse ees. S ka kohtuotsust kriminaalhooldaja üüdistatavale määrati pärast viimast ettekandest tulenevalt lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi, kuid ka sellesse on ta suhtunud ükskõikselt ja pannud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime alkoholijoobe seisundis. Seega ei ole isik, ke süüdistatav lle suhtes oleks võimalik kohaldada karistusest

9

tingimisi vabastamist koos elektroonilise valvega, kuna ta on juba kohtule suutnud tõestada, et ta ei pea vajalikuks temale ja kohustusi Peale selle eeldab määratud kontrollnõudeid täita. elektroonilise valve kui ka KarS § 69 sätete kohaldamine süüdistatava nõusolekut, mida kohtuistungil ei avaldatud. Seega, , varasemat karistatust ning arvestades süüdistatava süü astet süüdistatavat iseloomustavaid andmeid, tuleb süüdistatavale mõista reaalne vangistus.

Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava U.Q menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810 eurot ja kaitsjakulud 330 eurot. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdis väikesed k on invaliidsuspensionär tatava sissetulekud 2017 aastal oli . Isi ning tal puudub

ametlik töökoht.

Seega KrMS § 180 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud summas 700 eurot riigi kanda ning U.Q-lt

mõistab välja KrMS

§ 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt s.o summas 310 ja kaitsjatasud osaliselt s.o summas 130 eurot.

Samuti eeltoodut arvestades peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel vajalikuks anda süüdistatavale võimaluse hüvitada menetluskulud maksimaalse tähtaja jooksul s.o 12 kuu jooksul.

Asitõendid, äravõetud, arestitud esemed või konfiskeerimisele kuuluvad muud objektid: Antud kriminaalasjas ei ole vara arestitud, samuti ei kohalda kohus konfiskeerimist. Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud asitõendi ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektid (I kd tl 226 ). Kohus leiab, et Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn on hoiule antud sündmuskohalt leitud sigaretikoni (kd I tl 105) ja viis musta värvi käepidemega sööginuga verekahtlaste määrdumistega, üks musta värvi käepidemega koorimisnuga verekahtlase määrdumisega, kaks DNA tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 -karpi vereproovidega (kd I tl 149), p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kui väärtusetud asjad. Kolm CD-plaati (kd I tl 29, tl 52, toimiku tagakaanel), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

10

/digitaalselt allkirjastatud/

Julia Vernikova kohtunik