2-18-121270/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-18-121270

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi H-Elekter OÜ ja Hardy Tubli vastu

solidaarselt võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3649 eurot 76 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Credit.ee OÜ; registrikood 11898079; asukoht F.

Tuglase tn 19, Tartu linn, Tartu linn, 51006, Tartumaa.

Hageja esindaja: Veronika Štroman; e-post jurist@credit.ee

Kostja I: H-Elekter OÜ; registrikood 14002942; asukoht Õnne

tn 2-4, Viisu küla, Paide linn, 73202, Järvamaa.

Kostja I seaduslik esindaja: juhatuse liige Hardy Tubli

Kostja II: Hardy Tubli, isikukood XXX ; elukoht XXX .

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Credit.ee OÜ hagi H-Elekter OÜ ja Hardy Tubli

vastu solidaarselt võla väljamõistmiseks.

2. Mõista H-Elekter OÜ-lt ja Hardy Tublilt solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja:

2.1. 1643 eurot ja 55 senti (sealhulgas põhivõlg 969 eurot 54 senti, laenulepingu lisas

põhivõlana nimetatud intress 109 eurot 6 senti, laenulepingu lisa intressi osamaksed

308 eurot 93 senti, võla sissenõudmise kulu 15 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viivis 241 eurot 2 senti).

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 969 eurolt 54 sendilt alates 4. detsembrist 2018 kuni

põhivõla 969 euro 54 sendi tasumiseni määras 0,25% päevas.

3. Hardy Tubli vastutab resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud viivise tasumise eest

maksimaalselt summas 4506 eurot 45 senti.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles Credit.ee OÜ soovib H-Elekter OÜ-lt ja Hardy Tublilt

solidaarselt põhivõla väljamõistmist suuremas summas kui 969 eurot 54 senti,

laenulepingu lisas põhivõlana nimetatud osamaksetes sisalduva intressi väljamõistmist

suuremas summas kui 109 eurot 6 senti, sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist

suuremas summas kui 241 eurot 2 senti ning alates 4. detsembrist 2018 kuni põhivõla

tasumiseni viivise väljamõistmist suuremalt põhivõlalt kui 969 eurolt 54 sendilt. Jätta hagi

rahuldamata osas, milles Credit.ee OÜ soovib Hardy Tublilt alates 4. detsembrist 2018

kuni põhivõla tasumiseni viivise väljamõistmist kokku suuremas summas kui 4506 eurot

45 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta hageja menetluskuludest 69% solidaarselt kostjate kanda ja 31% hageja enda kanda.

Jätta kostjate menetluskulud kostjate endi kanda.

8. Mõista H-Elekter OÜ-lt ja Hardy Tublilt solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja

menetluskulu 224 eurot 25 senti.

9. Mõista H-Elekter OÜ-lt ja Hardy Tublilt solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjatele e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 13. detsembril 2018. Kostjad, kellele kohus

on andnud kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud,

jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

3. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hageja ja kostja I sõlminud XX.XX.XXXX

laenulepingu nr XXX (edaspidi: laenuleping). Hageja andis laenulepingu alusel kostjale I

laenu 2000 eurot. Hageja ja kostja I sõlmisid 2017. a suvel laenulepingu muutmise kokkuleppe

lepingu nr. XXX lisa 24.08.2017 (edaspidi: laenulepingu lisa). Laenulepingu lisaga

refinantseeriti hageja ja kostja I vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingust tulenev

võlgnevus, so pikendati laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise tähtaega,

muudeti intressi ja krediidi kulukuse määra.

4. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja I tasuma laenulepingu alusel hagejale laenusumma 2000

eurot ja intressid 1092,04 eurot, kokku 3092,04 eurot. Kostja I oli laenulepingu

refinantseerimise hetkeks hagejale tasunud 1609,28 eurot. Seega võlgnes kostja I

hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt hagejale laenulepingu refinantseerimise ajal

väiksema summa kui laenulepingu refinantseerimiseks laenulepingu lisas kokkulepitud

põhivõlg 2000 eurot. Hagis ei ole välja toodud, et kostja I oleks saanud laenulepingu lisa alusel

hagejalt täiendavalt raha. Laenulepingu lisa järgne põhivõlg 2000 eurot koosneb seega ainult

osaliselt laenulepingust tulenevast võlgnevusest. Kohtu hinnangul saab seega kostja I

laenulepingu lisa järgi võlgnetava 2000 euro ja tema laenulepingu lisa sõlmimise ajal

laenulepingu järgi võlgnetava summa vahe olla tasu krediidi kasutamise eest võlaõigusseaduse

(VÕS) § 401 lg 1 järgi, st tegemist on sisuliselt intressiga (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a.

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23). Laenulepingu lisas põhivõlana märgitu sisaldab

seega intressi. Hagiavalduses on seda intressi osa nimetatud ettemaksuks ning selle suurus on

731,47 eurot.

5. Hagiavalduse kohaselt viivitas kostja I laenulepingu lisa järgse maksegraafiku aprillikuu

osamakse tasumisega üle 3 kuu ning jättis mai-, juuni-, juuli ja augustikuu osamaksed

tasumata, mille tõttu ütles hageja laenulepingu 11. septembri 2018. a seisuga üles. Nimetatud

hagis toodud asjaolude õigsust eeldades, olid täidetud VÕS § 399 lg 1 p 1 eeldused

laenulepingu lisa ülesütlemiseks. Seega on leping alates 11. septembrist 2018 üles öeldud.

6. Ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Lepingu alusel lepingu ülesütlemisele järgneva aja kohta üleantu tuleb

VÕS § 195 lg 5 alusel tagastada. Samas kuni lepingu ülesütlemiseni lepingu alusel tekkinud

õigused ja kohustused jäävad kehtima. See tähendab, et kostjal I on laenulepingu lisa alusel

kohustus tasuda kuni laenulepingu lisa ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud osamakseid,

sh maksta nii põhivõlga kui ka intressi, ning kohustus tagastada VÕS § 195 lg 5 alusel põhivõla

osa, mis ei olnud lepingu ülesütlemisele eelnevalt veel sissenõutavaks muutunud.

7. Hageja on hagiavalduses märkinud põhivõla suuruseks lepingu ülesütlemise aja seisuga

1538,96 eurot (hõlmab nii varem sissenõutavaks muutunud makseid kui ka ülesütlemisega

sissenõutavaks muutunud põhivõlga). Samas, nagu kohus eelnevalt leidis, sisaldab see summa

ka tasu raha kasutamise eest ehk intressi. Hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt

ei ole võimalik tuvastada, milline osa iga põhivõla osamaksest on intress, kuivõrd hageja on

nimetanud laenu põhiosa ja intressi ühiselt laenu põhiosa võlgnevuseks. Samas arvestades, et

laenu põhiosana nimetatud 2000 eurost moodustab intress 731,47 eurot ehk 37%, moodustab

laenu põhiosana nimetatud 2000 eurost laenu tegelik põhiosa 1268,53 eurot ehk 63%. Kohtu

hinnangul saab sellest proportsioonist lähtuda ka tegeliku põhivõla suuruse leidmisel

laenulepingu ülesütlemisel. Seega on kostja I kohustatud hagejale tasuma põhivõla 969,54

eurot (1538,96*0,63).

8. Nagu eelnevalt märgitud on kostjal I kohustus tasuda laenulepingu lisa järgi enne selle

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intress, sh hageja nimetatud intress ja hageja poolt

põhivõlana nimetatud intress. Kohus lähtub põhivõlas sisalduva intressi leidmisel eelnevalt

tuvastatud proportsioonist 37% põhivõlana nimetatud maksetest. Hagiavalduse p-s 3.6 toodud

tabeli kohaselt on kostjal I tasumata põhivõlg mai 2018. a kuni august 2018. a osamaksete eest,

millest intressi osa vastavalt eeltoodud proportsioonile on 109,06 eurot [(69,16 + 72,10 + 75,15

+ 78,34) *0,37] eurot. Hagiavalduse p-s 3.4 toodud tabeli kohaselt on kostja I intressivõlg kuni

laenulepingu ülesütlemiseni, st aprilli kuni augusti 2018 osamaksete eest 308,93 eurot. Kostja

I peab seega tasuma intressi kokku 417,99 (109,06 + 308,93) eurot. Kohus märgib, et kuigi see

summa ületab hagiavalduses intressinõudena märgitut, ei ole kohtu hinnangul tegemist

haginõude piiride ületamisega, kuivõrd hageja on nõudnud ületavat summat hagis põhivõlana,

st kohus ei mõista hageja kasuks soovitust rohkem välja, vaid kvalifitseerib hageja põhivõla

nõude osaliselt intressinõudeks.

9. Pärast laenulepingu ülesütlemist saab hageja kostjalt I tasumata põhivõlalt nõuda intressi

asemel VÕS § 113 lg 1 järgi viivist. Laenulepingu lisa kohaselt on laenulepingu lisas kokku

lepitud viivise määr 0,25% päevas. Viivist saab nõuda aga üksnes tegeliku põhivõla tasumisega

viivitamise eest. Intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega

viivitamise eest ei ole VÕS § 113 lg 6 järgi lubatud viivist nõuda. Kokkuleppe, mis võimaldab

intressilt ja viiviselt viivist nõuda, on VÕS § 113 lg 6 teise lause järgi tühine. Seega ei saa

hageja nõuda viivist ka sellelt summalt, mida hageja nimetab küll hagis põhivõlaks, kuid mis

tegelikult oli tasu raha kasutamise eest. Lähtudes hagiavalduse p-s 3.6 toodud tabelist saab

hageja seega nõuda aprilli 2018. a kuni august 2018. a osamaksetes sisalduva põhivõla

tasumisega viivitamise eest viivist 3. detsembri 2018. a seisuga 78,37 eurot [(66,35 * 0,63

*0,25 *104 / 100) + (69,16 * 0,63 *0,25 *193 / 100) + (72,10 * 0,63 *0,25 *162 / 100) + (75,15

* 0,63 *0,25 *132 / 100) + (78,34 * 0,63 *0,25 *101 / 100)]. Hageja saab nõuda lepingu

ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud põhivõla osalt viivist 3. detsembri 2018. a seisuga

162,65 eurot (1244,21 * 0,63 * 0,25 * 83 / 100). Hageja võib nõuda kostjalt I viivist 3.

detsembri 2018. a seisuga seega kokku 241,02 eurot. Alates 4. detsembrist 2018 kuni põhivõla

tasumiseni on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist lepingujärgses määras 0,25% tasumata

põhivõlast päevas.

10. Hageja üldtingimuste p 4.5 järgi on laenusaaja või käendaja kohustatud hüvitama

laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja kulutused kehtestatud hinnakirja

alusel. Hageja hinnakirja järgi on juriidilistele isikutele posti teel saadetavate võlateavituste

maksumus 15 eurot iga viivitatud osamakse eest. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja 11.

septembril 2018. a kostjale I nii e-posti kui tavapostiga lepingu ülesütlemise teavituse. Hagejal

on seega üldtingimuste p 4.5 alusel õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 15 eurot.

11. Kostjalt I tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhivõlg 969,54 eurot, laenulepingu lisas

põhivõlana nimetatud intress 109,06 eurot, laenulepingu lisa intressi osamaksed 308,93 eurot,

võla sissenõudmise kulud 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 241,02 eurot ning viivis

põhivõlalt 969,54 eurolt alates 4. detsembrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,25%

päevas. Ülejäänud osas tuleb kostja I vastu esitatud hagi jätta rahuldamata.

12. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I juhatuse liige kostja II XX.XX.XXXX kostja I

laenulepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX (edaspidi:

käendusleping). Käenduslepingu p 1 järgi vastutab käendaja laenuandja ees kõigi laenuvõtja

kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust, sh laenulepingust tuleneva

lepingumaksete, viivise, leppetrahvi ning kõigi muude laenuvõtja poolt laenulepingu alusel

laenuandjale tasumisele kuuluvate maksete eest. Käendaja vastutab laenuandja ees ka

laenulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkivate laenuandja kulutuste hüvitamise nõuete täitmise

eest. Käenduslepingu p 9 järgi vastutab käendaja ka laenulepingu muudatustest tulenevate

kohustuste eest (sh laenuvõtjale tuleviks antud maksepuhkus, -intressimuudatused, -perioodi

pikendamine, -täiendav finantseerimine) oma vastutuse maksimummäära ulatuses.

Käenduslepingu p 9 järgi vastutab kostja II seega ka laenulepingu muutmisest tulenevate kostja

I kohustuste, so laenulepingu lisast tulenevate kohustuste eest.

13. Tulevast kohustust võib VÕS § 142 lg 2 teise lause järgi siiski käendada üksnes juhul, kui

kohustus on piisavalt määratletav. Laenulepingu lisaga refinantseeriti laenulepingust tulenev

võlgnevus, so pikendati laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise tähtaega,

muudeti intressi ja krediidi kulukuse määra. Laenulepingu lisast tulenevad kohustused on

seega seotud laenulepingust tulenevate kohustustega. Laenulepingu lisast tulenevad

täiendavad kohustused, eelkõige intressi muutmisest tulenevad kohustused, on käenduslepingu

punktis 9 viidatud kui kohustused, mille eest kostja II vastutab. Laenulepingu muutmisest, so

laenulepingu lisast, tulenevate täiendavad kohustused olid käenduslepingu sõlmimise ajal

kostjale II seega ettenähtavad. Tegemist on seega VÕS § 142 lg 2 mõttes piisavalt

määratletavate kohustustega. Kostja II käenduslepingust tulenev vastutus ulatub seega

laenulepingu lisast tulenevate kohustuseni.

14. Hageja võib käenduslepingu, VÕS § 142 lg 1 ja 2 ning § 145 lg 1 ja 2 alusel seega nõuda

kostja I laenulepingu lisast tulenevate kohustuste täitmist ka kostjalt II. Kostja II vastutab

käenduslepingu p 7 järgi solidaarselt kostjaga I. Samas on kostja II vastutus piiratud

käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsumma, so 6150 euroga.

15. Kostjalt II tuleb solidaarselt kostjaga I seega hageja kasuks välja mõista põhivõlg 969,54

eurot, laenulepingu lisas põhivõlana nimetatud osamaksetes sisalduv intress 109,06 eurot,

laenulepingu lisa intressi osamaksed 308,93 eurot, võla sissenõudmise kulud 15 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 241,02 eurot, kokku 1643,55 eurot. Kostjalt II tuleb hageja

kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 969,54 eurolt alates 4. detsembrist 2018 kuni põhivõla

969,54 eurot tasumiseni määras 0,25% päevas, ent mitte suuremas summas kui 4506,45 (6150

- 1643,55) eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 69% ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 325 eurot. Muid menetluskulusid ei

ole hagejal tekkinud.

Kohus jätab TsMS 163 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel 69% hageja menetluskuludest solidaarselt

kostjate kanda. Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel 31% hageja menetluskuludest hageja enda

kanda. Kostjatelt tuleb seega solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu

224,25 (325 * 0,69) eurot. Kostjate menetluskulud jätab kohus kostjate kanda. Arvestades

asjaolu, et kostjad ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa neil menetluskulusid

tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik