2-18-124359/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S T A G A S E L J A O T S U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Siiri Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2019. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number 2-18-124359 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja lahendamise viis

Swedbank AS hagiavaldus E.H. vastu põhivõla 2197,96 eurot, intressi 239,76 eurot, viivise 173,43 eurot, põhivõla 799,91 eurot, intressi 71,06 eurot, kaardikasko võlgnevuse 13,20 eurot, viivise 23,94 eurot ja lisanduva viivise nõudes.

4048,79 eurot

Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Külli Reinfeld, e-post: kulli.reinfeld@swedbank.ee

Kostja: E.H., isikukood xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistri järgne elukoht Xxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Swedbank AS hagi E.H.i vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista E.H.ilt (Haas, isikukood xxxxxxxxxxx) Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks välja lepingust nr 17-049926-VL tulenev põhivõlg 2197,96 eurot, intress 239,76 eurot ja seisuga 02.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 173,43 eurot, kokku summas 2611,15 eurot (kaks tuhat kuussada üksteist eurot ja 15 senti).

Tsiviilasi nr 2-18-124359 2

3. Välja mõista E.H.ilt viivis 0,058 % päevas arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2197,96 eurolt) alates 03.01.2019 kuni nõude täitmiseni Swedbank AS kasuks.

4. Mõista E.H.ilt Swedbank AS kasuks välja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev põhivõlg 799,91 eurot, intress 71,06 eurot, sissenõutavaks muutunud kaardikasko võlgnevus 13,20 eurot ja seisuga 02.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 23,94 eurot, kokku summas 908,11 eurot (üheksasada kaheksa eurot ja 11 senti).

5. Välja mõista E.H.ilt viivis 0,022 % päevas arvestatuna võla põhiosalt (s.o 799,91 eurolt) alates 03.01.2019 kuni nõude täitmiseni Swedbank AS kasuks.

6. Menetluskulud jätta E.H.i kanda. Määrata Swedbank AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 350 eurot.

7. Mõista E.H.ilt Swedbank AS kasuks menetluskulude katteks välja 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.

8. Mõista E.H.ilt Swedbank AS kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt (s.o 350 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

9. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

10. Toimetada kostjale E.H.ile (isikukood xxxxxxxxxxx) Pärnu Maakohtu 11.02.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-124359 kätte avalikult otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Otsuse ärakirja saab kätte Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajast, Sadama 21, Haapsalu.

Edasikaebamise kord

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Tsiviilasi nr 2-18-124359 3

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtumenetluse käik

1. 14.12.2018 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrusega lõpetati hageja nõude menetlemine kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja nõue anti üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 03.01.2019 esitas hageja kostja vastu hagi, mille kohus 07.01.2019 määrusega menetlusse võttis.

3. Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2017 väikelaenulepingu nr 17- 049926-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 2450 eurot intressimääraga 21% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 16.04.2022. Lepingus lepiti kokku, et intressi tasumise tähtpäev ja laenusumma tagastamise tähtpäev on iga kuu 16.kuupäev ja maksete alguskuupäev on 16.05.2017. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingu järgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenu summadelt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3). Lepingu lõppemise seisuga 21.08.2018 oli sissenõutavaks muutunud intress summas 239,76 eurot.

09.12.2016 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 16-118847-RK (lepingu uus nr 18-095530-KX), millega hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 800 euro. Kostja võttis kogu summa kasutusse. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 17% ning maksepäev oli 16.kuupäev. Lepingu KX juurde kuuluvate kasutamise tingimuste (edaspidi tingimused) punkti 6.3. lasus kostjal kohustus maksta hagejale kaardi eest hinnakirjas toodud tasu, viivised ja trahvid (tingimuste p 6.3). Lepingu lõppemise (s.o 21.08.2018) seisuga muutus sissenõutavaks kasutatud krediidilimiit summas 799,91 eurot, mis on hagi esitamise seisuga endiselt tasumata. Tingimuste punkti 6.6. kohaselt oli hagejal õigus arvestada intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Tingimuste punkti 6.8. järgi debiteeris hageja intressi kostja arvelduskontolt maksepäeval. Viimane intress kuulus tingimuste kohaselt tasumisele

Tsiviilasi nr 2-18-124359 4

lepingu lõppemise päeval. Ühtlasi pidi kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi ja hooldustasu debiteerimiseks piisavalt vaba raha (p 6.9). Lepingu KX lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress kogusummas 71,06 eurot. Ühtlasi oli kostjal hagejaga 09.12.2016 sõlmitud krediitkaardi kindlustuse kindlustuslepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid igakuiselt krediidilepinguga nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Hageja debiteeris maksepäeval poliisil märgitud arvelduskontolt kindlustusmakse ulatuses ning kostja kohustus tagama kindlustusmakse osas vaba raha olemasolu arvelduskontol (poliisi punkt 2.4). Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal hageja ees kindlustusmakse võlgnevus 13,20 eurot.

Kostja pidi tagama, et tema arvelduskontol oleks maksepäeval, s.o iga kuu 16.ndal kuupäeval lepingu VL ja lepingu KX maksete tegemiseks piisavalt rahalisi vahendeid intressi ja hooldustasu debiteerimiseks hageja poolt. Kostja oli oma kohustuste täitmisega viivituses, millest tulenevalt üritas hageja temaga kõigepealt telefoni teel ühendust saada, kuid kostja ei vastanud hageja kõnedele. Kuna kostja hageja kõnedele ei vastanud saatis hageja 31.07.2018 kostjale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Teatise kohaselt andis hageja kostjale täiendava võimaluse tasuda lepingutest tuleneva intressi ja võlgnevuse kogusummas 411,59 eurot. Teatisega andis hageja kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 17.08.2018, loeb hageja kostjaga sõlmitud lepingu lõppenuks ning, et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest, luges hageja kostjaga sõlmitud lepingud 21.08.2018 ülesöelduks ning kogu nõue muutus sissenõutavaks.

Tulenevalt lepingu KX lõppemisest 21.08.2018 muutus kogu nõue (sh kasutatud krediit) sissenõutavaks ning algas tasumata krediidilimiidilt viivise arvestus panga hinnakirjas toodud määra alusel (tingimuste punkt 6.16). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär vastas VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitule, s.o EKP intress + 8 % aastas ehk 0,022 % päevas. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 23,94 eurot.

Kui arvelduskontol ei olnud lepingute laenusumma tasumise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8 % aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja ja lepingute juurde kuuluva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu VL puhul 21 % aastas ehk 0,058 % päevas. Hagi esitamise seisuga on lepingu VL sissenõutavaks muutunud viivis 173,43 eurot.

Lepingu VL puhul hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,058 % päevas arvestatuna võla põhiosalt kuni nõude täitmiseni. Lepingu KX puhul hageja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,022 % päevas arvestatuna võla põhiosalt kuni nõude täitmiseni.

Hageja taotleb hagiavalduses menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Tsiviilasi nr 2-18-124359 5

4. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 07.01.2019 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 07.01.2019 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks olid asjaolud, et maksekäsu kiirmenetluses oli kohus proovinud tulemuseta dokumente kostjale kätte toimetada nii avaldaja antud aadressidele Xxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxx, kui ka e-posti aadressidele xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx@eesti.ee, kuid kõik kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid. Politseija Piirivalveameti teatise kohaselt puuduvad neil andmed E.H.i elukoha kohta. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 22.01.2019. Kohus kohustas teates kostjat vastama 14 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 05.02.2019.

Tagaseljaotsuse tegemise alus ja kohtu selgitused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

7. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.

9. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

10. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Tsiviilasi nr 2-18-124359 6

Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 4 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg kohtunik