Legislator Case Law & Legislation
4-18-5878/24 AI generated

4-18-5878/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-18-5878/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K.R esitas Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2018 otsusele. Kohus määras kaebuse arutamisele 10.01.2019 kell 11.00 ning kohustas kaebuse esitajat istungile ilmuma. Kohus edastas K.R-ile kutse ja kaebuse kohtulikule arutamisele määramise määruse e-postiaadressil xxx. K.R kinnitas määruse kättesaamist. 10.01.2019 kell 11.00 toimunud kohtuistungile K.R ei ilmunud.

Legislator headnote

AI generated

4-18-5878/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 10.01.2019 saadetud e-kirja põhjendatud taotlusena istungi edasilükkamiseks, kuna see oli saadetud pärast istungi toimumist. VTMS § 126 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku § 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance damage to credit lack of credibility causation of knee injury proper reasons for non-use lack of substantive requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-18-5878

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-5878 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10. jaanuari 2019

. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik K.R (ik XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 10. jaanua 2019 ri . a kohtumäärus kaebuse läbi vaatamata K.R jätmise kohta jätta muutmata ja esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on VTMS § lõp

-st 198 tulenevalt lik ja ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.R esitas Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2018 otsusele. Kohus määras kaebuse arutamisele 10.01.2019 kell 11.00 ning kohustas kaebuse esitajat istungile ilmuma. Kohus edastas K.R-ile kutse ja kaebuse kohtulikule arutamisele määramise määruse e-postiaadressil xxx. K.R kinnitas määruse kättesaamist. 10.01.2019 kell 11.00 toimunud kohtuistungile K.R ei ilmunud.

2. Harju Maakohus jättis 10.01.2019. a määrusega K.R kaebuse läbi vaatamata. Maakohus märkis, et VTMS § 125 lg 1 kohaselt kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku § st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel - korral kuni üheks kuuks. Kohtule ei ole kaebuse esitaja esitanud tõendit selle kohta, et ta ei saa kohtuistungil osaleda. Samuti ei ole kaebuse esitaja taotlenud istungi edasilükkamist. Kohus ei käsitle K.R

10.01.2019 saadetud e-kirja põhjendatud taotlusena istungi edasilükkamiseks, kuna see oli saadetud pärast istungi toimumist. VTMS § 126 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku § 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

Eeltoodu alusel jättis kohus K.R kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle kaebuse esitajale.

3.

K.R esitas 25.01.2019. a uskaebuse,

maakohtu määruse peale määr milles märgib, et ta ei saanud kohtuistungile tulla, sest tal oli lein ja ta ajas kuupäevad sassi. Ta soovib uuesti kaebuse esitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et VTMS § 194 lg 1 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires. Antud juhul on ringkonnakohtule esitatud määruskaebus oma sisult skaebus ei väga napp, selles puudub praktiliselt taotluse sisu ja põhjendus. Määru vasta ei oma sisult ega

2 ja 3 ka vormilt VTMS § 192 lõigetes sätestatud määruskaebusele

esitatavatele nõuetele, kuigi maakohus on 21.01.2019. a K.R-ile edastatud e-kirjas selgitanud väga konkreetselt VTMS § 192 mõttes kaebusele esitatavaid nõudeid seoses kaebuse vormi ja sisuga, s.h seda, et määruskaebusele kirjutab alla kaebuse esitaja. K.R on aga maakohtu poolt e-kirjas toodu jätnud valdavalt tähelepanuta, s.h nõude määruskaebus allkirjastada. Selline asjaolu annaks iseenesest käesoleval juhul aluse jätta isiku määruskaebus käiguta. Võttes asjaolu, et maakohtul esines seaduslik alus jätta aga arvesse K.R poolt esitatud kaebus läbi vaatamata, siis ei ole ringkonnakohtu arvates otstarbekas ega mõistlik jätta K.R poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebust käiguta ja anda talle tähtaega määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebusest on võimalik välja lugeda, et soovib sisuliselt maakohtu määruse K.R

tühistamist ebuse läbivaatamist maakohtus ning seetõttu leiab ringkonnakohus, et ja tema ka

puudused K.R määruskaebuses ei ole sellised, mis ei võimaldaks tema määruskaebust läbi vaadata ning maakohtu määrusele sisulist hinnangut anda, mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse läbi vaadata. K.R

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja seda alljärgneval põhjusel. Maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata viitega VTMS § 126 lg VTMS § 126 lg K.R 2.

2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku § jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. -le 125,

K.R ei ole antud juhul eitanud seda, et oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast 10. ta

jaanuaril 2019. a algusega kell 11.00 ja samuti kohustusest kohtuistungist osa võtta, kuid määruskaebuses märgitu kohaselt ei saanud K.R istungile tulla, sest ta ajas kuupäevad sassi tung algas 10.01.2019. a kell 11.07

. Kohtuistungi protokollist nähtub, et is ja lõppes kell

11.10. Kohtuistungi toimumise ajaks K.R kohtuistungile ei ilmunud ja samuti ei teavitanud ta kohule istungi toimumise ajaks sellest, et tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda ja et tal esineb mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks, mistõttu maakohtul esines seaduslik alus jätta kaebus läbi vaatamata. dest nähtub, et K.R edastas samal K.R Asja materjali päeval pärast kohtuistungi toimumist kell 11.37 maakohtule e-kirja, kus kinnitas samuti, et ajas kuupäevad sassi ja avastas just, et istung toimub täna Küsimust ei ole . aga selles, et selleks ajaks

oli kohtuistung l ja isik oli kohtuistungile ilmumata, kuigi ta oli istungiajast õppenud jätnud teadlik. Isegi, kui ta enne e-kirja saatmist kohtule helistas, puuduvad andmed, et ta oleks seda teinud enne istungi algust ja istungi toimumise ajal arusaadavalt poleg asja i võimalik menetlusega seotud isikutega ühendust saada, sest nad on kohtuistungil. Seega esines maakohtul seaduslik al stungi alguseks ei us jätta kaebus läbi vaatamata. Nimelt i olnud kaebaja istungile ilmunud ja ei olnud kohut teavitanud ka ilmumise võimatusest ja mõjuvast põhjusest mitteilmumiseks. Seega küllaldane alus arvata, et kaebaja jättis oli kohtul istungile lihtsalt ilmumata, mistõttu esines VTMS § 126 lg jätta kaebus läbi -st 2 tulenevalt alus vaatamata. Samuti ei esitanud K.R enne istungi algust taotlust istungi edasilükkamiseks, kuigi korral mõjuva põhjuse olemasolu oleks maakohus saanud istungi edasi lükata. Sellises olukorras puudus maakohtul aga muu võimalus, kui jätta K.R kaebus läbi vaatamata.

Tulenevalt määruskaebuses toodust ei saa samuti jõuda järeldusele, et K.R oleks esinenud mõjuv põhjus umiseks, kuivõrd kuupäevade sassi kohtuistungile mitteilm ajamist ei saa kuidagi pidada selliseks aks eks, mis

mitteilmumist. Isiku mõjuv põhjus põhjendaks istungile õigeaegselt kohustus on veenduda edastatud kutse pinnalt kuupäeva õigsuses ja kui ta seda ei tee, siis ei saa asuda seisukohale, et tal oli mõjuv põhjus õigeaegselt kohtuistungile mitteilmumiseks. Seega on K.R ise suhtunud kohtuistungile ilmumisse piisava hoolsuseta. VTMS § kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja -st 1 tulenevalt, lg juurde

ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. VTMS § 42 lg 2 kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest :

kõrvalehoidumisena; kutse kättesaamise hilinemine või muu asjaolu, mida menetleja peab ; mõjuvaks. Käesoleval juhul nähtub, et K.R ei ilmunud kohtuistungile, sellest aga kohut enne kohtuistungit ei teavitanud -s 42 juseid ilmumata . VTMS § loetletud mõjuvaid põh

jäämiseks K.R eksimust kuupäevades ei esinenud ja ringkonnakohus ei pea selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis põhjendaks kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmist. Ringkonnakohtu arvates esines maakohtul seega K.R kaebus käesoleval juhul alus jätta läbi vaatamata, sest K.R ilmunud kohtuistungile, kuigi talle oli asja arutamise aeg ja ei koht teatavaks tehtud. Samuti ei teavitanud K.R kohut enne istungit ilmumise võimatusest, ei taotlenud istungi edasilükkamist ning samuti ei esinenud tal tegelikult mõjuvaid põhjuseid istungile mitteilmumiseks. Seega jättis maakohus põhjendat K.R kaebuse läbi ult vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul usliku puudub määruskaebuses märgitu pinnalt alus sead ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS §-dest 42, 126 lg 2, 147 lg 1 p 1, 194, 196, 198, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10. jaanuari 2019. a määruse muutmata ja K.R esitatud määruskaebuse rahuldamata.