2-18-101271/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-18-101271

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Einar Hamahorovi vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1211,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harjumaa).

Hageja esindaja Marilin Palts (e-post jurist@julianus.ee).

Kostja Einar Hamahorov (isikukood XXX, elukoht XXX; e-

post XXX).

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi Einar Hamahorovi vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Einar Hamahorovilt (Hamahorov) OÜ Aktiva Finants kasuks välja:

2.1. 1148 eurot 37 senti (sealhulgas põhivõlg 789 eurot 61 senti, intress 106 eurot 93 senti

ja viivis 251 eurot 83 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt alates 15. maist 2018 kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Einar Hamahorovi kanda.

5. Mõista Einar Hamahorovilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 295 eurot.

6. Mõista Einar Hamahorovilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. OÜ Aktiva Finants esitas 16. jaanuaril 2018. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Einar Hamahorovilt võla väljamõistmiseks.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna Einar Hamahorovile ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 26. aprilli 2018. a määrusega asja üle

Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 14. mail 2018 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi. Hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 789,61 eurot, intressi 106,93 eurot, viivise 251,83 eurot ning alates

15. maist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt 789,61 eurolt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi kohaselt sõlmisid Placet Grupp OÜ ja

kostja XX.XX.XXXX. a laenulepingu nr XXX. Placet Grupp OÜ andis kostjale laenulepingu

alusel laenu 1250 eurot. Kostja tasus täielikult laenulepingu järgsed osamaksed ajavahemiku

30. novembrist 2016 kuni 29. maini 2017 eest. Kostja jättis osaliselt maksmata 28. juuni 2017.

a osamakse ja täielikult kaks järgmist osamakset. Placet Grupp OÜ ütles sellest tulenevalt

laenulepingu alates 12. septembrist 2017 üles. Placet Grupp OÜ loovutas 9. oktoobril 2017. a

oma nõude hagejale. Kostja on hagejale tasunud pärast seda 238 eurot, millest hageja on

arvestanud 40 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 198 eurot laenu põhiosa katteks.

3. Kostja esitas vastuse hagile, milles märkis, et ta ei ole nõus hageja nõutud intressi ja viivisega

ning hageja õigusabikulude väljamõistmisega. Kostja soovis põhivõlga ja viivist tasuda

maksegraafiku alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kostja seisukohtadest võib järeldada, et kostja ei vaidle vastu asjaolule, et tema ja Placet

Grupp OÜ sõlmisid laenulepingu. Kohtu hinnangul on tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga. Placet Grupp OÜ andis kostjale lepingu alusel laenu 1250

eurot (tl-d 29 – 31). Kostja ei ole laenu saamise kohta vastuväiteid esitanud. Kostja soovist

tasuda põhivõlga maksegraafiku alusel järeldub, et kostja on laenulepingu sõlminud ja

laenusumma saanud.

5. Kostja kohustus lepingu kohaselt tagastama laenusumma ja tasuma intresse lepingus

märgitud maksegraafikus sätestatud tähtaegadel. Hagi kohaselt on kostja tasunud

maksegraafikujärgsetest maksetest 30. novembri 2016. a kuni 29. mai 2017. a osamaksed.

Kostjal on osaliselt tasumata 28. juuni 2017. a osamakse. Kostjal on täielikult tasumata 28. juuli

2017. a ja 27. augusti 2017. a osamaksed. Kostja ei ole nimetatud osamaksete maksmata jätmise

osas vastuväiteid esitanud ega välja toonud, et ta oleks laenuandjale või hagejale tasunud hagis

väljatoodust suuremaid summasid. Kostja on seega rikkunud laenu ja intresside tasumise

kohustust.

6. Placet Grupp OÜ on saatnud kostjale 28. augustil 2017. a teate laenulepingu ülesütlemise

kohta. Placet Grupp OÜ on teates andnud kostjale kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja

osamaksete tasumiseks, so kuni 11. septembrini 2017. Placet Grupp OÜ on teates märkinud, et

kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, loetakse leping lõppenuks alates 12.

septembrist 2017 (tl 37). Placet Grupp OÜ on seega öelnud kostjaga sõlmitud laenulepingu

VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud korda järgides 12. septembril 2017. a üles. Arvestades asjaolu,

et kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta oli võlgu kolme järjestikkuse osamakse

tasumisega, on täidetud nii ülesütlemise vorminõuded kui ka materiaalõiguslikud eeldused,

mistõttu laenulepingu ülesütlemine on kehtiv.

7. Ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Samas kuni lepingu ülesütlemiseni lepingu alusel tekkinud õigused ja

kohustused jäävad kehtima. See tähendab, et kostjal on lepingu alusel kohustus tasuda kuni

lepingu ülesütlemiseni lepingujärgseid osamakseid, sh maksta intressi. Kostjal on seega

kohustus tasuda 28. juuni 2017. a osamakse tasumata osa ning 28. juuli 2017. a ja 27. augusti

2017. a osamaksed, so laenu põhiosana 87,73 (43,09 + 44,64) eurot ja intressina 106,93 (37,16

+ 35,66 + 34,11) eurot. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled VÕS § 195 lg 5 järgi

tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kostjal tuleb lepingu

ülesütlemise tõttu VÕS § 416 lg 3 järgi tagastada alates 12. septembrist 2017. a tasumisele

kuuluv laenu põhiosa, so 899,88 eurot.

8. Nõude loovutamise teatise kohaselt on Placet Grupp OÜ 9. oktoobril 2017. a loovutanud

lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja võib VÕS § 170 ja § 164 lg 2 alusel seega nõuda

Placet Grupp OÜ asemel lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

9. Hagiavalduse kohaselt on kostja pärast lepingu ülesütlemist tasunud 238 eurot. Kostja ei ole

väitnud, et ta oleks rohkem maksnud. Hageja on arvestanud makstud summast 40 eurot võla

sissenõudmise kulude katteks ja 198 eurot põhivõla katteks. Hageja on saatnud kostjale 18.

septembril 2017. a, 1. novembril 2017. a ja 27. novembril 2017. a (tl 38 – 41) teatise võla

tasumise kohta. Hageja poolt 18. septembril 2017. a saadetud teatis sisaldab maksegraafikut

võla tasumise ajatamise kohta. Samas ei nähtu 18. septembri 2017. a teatisest ega ka poolte

menetluses esitatud väidetest, et kostja oleks olnud maksegraafiku sõlmimisega nõus ning et

pooled oleksid sõlminud võla tasumise osas kokkuleppe. Hageja poolt 18. septembril 2017. a

edastatud teatist ei saa seetõttu pidada võla tasumise kohta sõlmitud kokkuleppeks, vaid üksnes

võla sissenõudmiseks kostjale edastatud teatiseks. Arvestades, et hageja nõue jääb vahemikku

500 kuni 1000 eurot, võib hageja VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda kostjalt kolme kirja saatmise

eest kokku 30 eurot. Hageja on hagiavalduse kohaselt teinud võla sissenõudmiseks lisaks

kirjade saatmisele järgmised toimingud: nõude andmete töötlemine ja kontrollimine,

kontaktandmete otsimine, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni, e-maili

teel ning võlanõude avaldamine. Kostja ei ole nimetatud toimingute osas vastuväiteid esitanud.

Hageja võib VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda kostjalt nendele toimingutele tehtud kulude

hüvitamist kokku summas 10 eurot. Hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on seega

põhjendatud summas 40 eurot. Kuna hageja võla sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud,

võis hageja VÕS § 415 lg 2 järgi arvestada kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud 238

eurost 40 eurot võla sissenõudmiskulu katteks ja 198 eurot põhivõla katteks.

10. Hageja võib VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel seega nõuda

kostjalt laenu põhisumma tasumist summas 789,61 [(87,73 + 899,88) – 198)] eurot ja intressi

tasumist summas 106,93 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

11. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu

14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Lepingust tulenev intressimäär on 43,33% aastas. Hageja võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § 113

lg 1 järgi nõuda lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist

määras 43,33% aastas. Hageja saab nõuda kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, so 13. septembrist 2017, kuni põhivõla katteks esimese makse tegemiseni,

so 19. septembrini 2017, summas 8,21 (987,61 * 43,33* 7/365 / 100) eurot. Hageja saab nõuda

kostjalt viivist alates 20. septembrini 2017 kuni põhivõla katteks teise makse tegemiseni, so 10.

jaanuarini 2018, summas 127,39 (949,61 * 43,33 * 113/365 / 100) eurot. Hageja nõuda kostjalt

viivist alates 11. jaanuarist 2018 kuni 14. maini 2018, summas 116,23 (789,61 * 43,33 *

124/365 / 100) eurot. Hageja võib seega nõuda kostjalt viivist kokku 251,83 eurot. Hageja võib

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja VÕS § 113 lg 1 järgi lisaks nõuda kostjat

viivist alates hagi esitamisest, so 15. maist 2018, kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja viivise nõue tuleb seega samuti rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

13. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu 950

eurot, kokku 1150 eurot.

14. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. See on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud

menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud oma

menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega. Hageja ei ole pärast hagiavalduse esitamist

täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja esindajakulud hõlmavad seega kuni

hagiavalduse esitamiseni tehtud toiminguid. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja

keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on

hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja esindajakulu vajalik ja

põhjendatud 95 euro ulatuses.

Hageja menetluskulud on seega 295 (200 + 95) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda,

tuleb hageja menetluskulu 295 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik