4-18-6476/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6476

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6476 (2315,18,006012) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi I.R 14.12.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 23.11.2018.a otsusele 2315,18,006012. väärteoasjas Kaebuse esitaja

I.R, isikukood: XXX; elukoht: xxx e- ; mail: xxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. I.R kaebus Politseija Piirivalveameti Jätta Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 23.11.2018.a otsusele väärteoasjas 2315,18,006012 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata.

2. - ja Piirivalveameti Jätta Politsei Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 23.11.2018.a otsus väärteoasjas 2315,18,006012 muutmata.

3. I.R Vastavalt LS § 127 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

4. Kohtuo ning Politseija Piirivalveameti

tsuse ärakiri saata I.R’le Põhja prefektuuri

grupile. korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus

4-18-6476

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

23.11.2018.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs üldmenetluse otsuse väärteoasjas 2315,18,006012 I.R suhtes. Otsusega karistati I.R liiklusseaduse

(edaspidi LS) § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena

227 lg 3 juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Menetlusalust isikut karistati LS § järgi selle eest, et ta

227 lg 3 01.11.2018 kell 13:25 Harju Maakonnas, xxx kilomeetril Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 97±3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 44 km/h. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus I.R sellise tegevusega LS § 50 lg 5 p 3sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU

14.12.2018.a esitas I.R kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i

23.11.2018 2315,18,006012. .a otsusele väärteoasjas Menetlusalune isik taotles kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist kohaldatud karistuse osas juhtimisõiguse äravõtmine ning palub asendada rahatrahviga. Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et ta kahetseb teo toimepanemist ning saab aru, et ta käitus liikluses ebakorrektselt. Erinevate asjaolude kokkulangemisel ei pannud menetlusalune isik kiirust piiravat märki tähele ja tegi vea. Lisaks märgib menetlusalune isik, et tal on juhtimisõigust vaja töö tegemiseks. I.R töötab xxx kullerina mille kontor asub xxx, kuid ise elab xxx I.R . Juhtimisõigus on menetlusalusele isikule eluliselt ja igapäevaselt äärmiselt vajalik.

soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirja .a. Kohtuväline lik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 22.01.2019 menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

I.R ’le määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga. Kohtuvälise menetleja hinnangul alused karistuse asendamiseks rahatrahviga või otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad ning palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise e menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

4-18-6476

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning ada taotlus hüvitada kuidas lahend süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 227 lg sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni kilomeetrit tunnis. Koosseisupärase teo moodustab sõiduki juhtimise 41-60 käigus lubatud suurima sõidukiiruse ületamises. Juhtimisena on käsitatav isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on Liiklusseaduse § 2 p 20 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Kuivõrd LS § 227 lg 3 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 50 lg 5 p 3. Antud sätte ei tohi juht sõita kiiremini kohaselt liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Seega peab kohus analüüsima, kas I.R juhtis mootorsõidukit liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest kiiremini.

Väärteoprotokolli nr AB1433569 kohaselt juhtis I.R 01.11.2018 kell 13.25 Harju maakonnas, xxx xxx . kilomeetril mootorsõidukit (registreerimismärgiga ) asulavälisel teel xxx

kiirusega 97 km/h (+/- 3 km/h), millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 44 km/h. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis I.R poolt antud ütluste kohaselt, juhtis ta 01.11.2018.a sõidukit xxx (registreerimismärgiga ) ning ta ületas xxx

kiirust tähelepanematusest, kuna ei märganud tee ääres olevat liiklusmärki. Juhiload on menetlusalusele isikule eluliselt tähtsad, kuna töötab kullerina. Menetlusalune isik kahetseb tehtud väga ning ta tajus, kui ohtlikult ta käitus. Politseiametnikust tunnistaja K. K ütlustest nähtuvalt, täitis ta 01.11.2018.a kella 13.25 ajal liiklusjärelevalvet xxx. kilomeetril xxx keskkooli juures. Nimetatud maanteel on liikluskorraldusvahendiga suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Kuuba suunas liikus väikebuss (registreerimismärgiga xxx xxx), mille kiiruseks oli 97 km/h (+/- 3 km/h). Väikebussi juhtis I.R. Sealjuures ei vaidlusta I.R ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist.

Kiirusmõõturina kasutati Stalker II MDR nr AS008369, mis oli taadeldud 12.02.2018.a.Kiirusmõõturi 01.11.2018.a kasutamise protokolli kohaselt teostati järelevalve korras Harjumaal, xxx xxx ( xxx), mida juhtis . kilomeetril, kell 13.25 mootorsõiduki registreerimismärgiga I.R (ik. XXX), liikumiskiiruse mõõtmist. Kiirusmõõturi lugemiks oli 97 km/h.

Kiiruse mõõtmise laiendmääramaus on +/

3 km/h. Lõplikuks mõõtetulemuseks oli 94 km/h. - Liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutati kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS008369, mõõtevahendi taatlustunnistuse numbriks oli TTRS-18/00030.Väärteomaterjalidele lisatud taatlustunnistuse nr

TTRS- iduki xxx xxx 18/00030 kohaselt vastab mootorsõ (registreerimismärk ) sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur Stalker II MDR numbriga AS008369 Majandusja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 lisa p.8.1 nõuetele ning on läbinud kordustaatluse. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et I.R juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas lubatud sõidukiirust ületades

. Seega vastab I.R

227 lg 3

poolt toimepandud tegu LS § sätestatud objektiivsetele tunnustele.

2. Subjektiivne koosseis

4-18-6476

KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

227 lg 3

sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et I.R ettevaatamatusest, hooletuse vormis. Ettevaatamatus pani väärteo toime delikti iseloomustab tähelepanematu ja kohusetundetu käitumine (hoolsuskohustuse rikkumine ehk hoolsusetus), mis viib süüteokoosseisu realiseerumiseni. Hoolsuskohustus tähendab igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse, s.o sellise tähelepanelikkuse ja

kohusetundlikkuse ülesnäitamist, mida eeldatakse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Hooletuse puhul ei näe isik ette hooldusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seaduses kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua koosseisupärase tagajärje saabumise.

Menetlusalune isik on nii kohtueelses menetluses kui kaebuses märkinud, et ta ületas kiirust tähelepanematusest, kuna ei märganud tee ääres olevat liiklusmärki. Juhi üks üldkohustusi on oll a

teel liigeldes tähelepanelik, nii teiste liiklejate suhtes kui ka lubatud suurima sõidukiiruse osas. Menetlusalune isik oleks kohusetundliku ja tähelepaneliku käitumisega märganud, et lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega kui I.R oleks mootorsõidukit juhtinud juhilt nõutava tähelepanuga, ei oleks lubatud sõidukiirust rikutud. on täitnud Kohus leiab, et I.R LS § sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu.

227 lg-s 3

3. Õigusvastasus ja süü I.R teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. I.R oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 iminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud -aastane, sest kr - asjaolusid ning kaebaja on sündinud puhul süüd 1997. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku välistavad asjaolud. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Seega on I.R

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et I.R on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 227 lg järgi, st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41– kilomeetrit tunnis. KARISTUS

LS § 227 lg võimaldab menetlejal lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kohaldada põhikaristusena kuni trahviühiku suurust rahatrahvi või sõiduki juhtimisõiguse , aresti äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja karistas LS § 227 lg

I.R alusel j kuuks. uhtimisõiguse äravõtmisega 4 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-

1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse

4-18-6476

kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). Menetlusaluse isiku

44 kilomeetrit poolt juhitud mootorsõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust tunnis,

jäädes seega LS § 227 lõikes 3 sätestatud sõidukiiruste keskmisest piirmäärast madalamale.

Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kaebaja ületas asulavälisel kiirust teel, kus liiklustihedus on väiksem kui asulasisesel teel ning kiiruseületamine pandi toime ettevaatamatusest. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kaebaja süüd hinnata keskmiseks. I.R kahetses tegu puhtsüdamlikult ja tunnistas süüd ning see on käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 ja § 57 lg 2 mõttes.

Karistust raskendavad asjaolud I.R teos puuduvad. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus 3-1-1-70-16, p 9). Väärteoasja materjalidele lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt on I.R’l 1 kehtiv väärteokaristus. Kohtuvälise menetleja

22.02.2018.a otsuse kohaselt karistati I.R LS § 227 lg 2 järgi toimepandud teo eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 euro ulatuses. I.R’le liiklusseaduse nõuete rikkumise eest varasemalt määratud karistus on otseselt seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja neid tuleb iseloomustava asjaoluna karistuse mõistmisel arvesse võtta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses 3-1-1-26-03 märkinud, et kui isiku käitumisel pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Seega ei saa vaadata I.R teo raskust lahutamatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on esmajoones menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld ja eripreventiivsed eesmärgid. -

Kohus selgitab, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Riigikohtu kirminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-122-13, p 9-11). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isiku käitumine on liikluses kinnistunud ebaseaduslikkuse suunas ja teda ei ole Ka Riigikohus on rahatrahvi kaudu võimalik seaduskuulekale käitumisele sundida. otsuses nr 3-1-1-58-13 väljendanud seisukohta, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. ue rahatrahvi kohaldamine ei täidaks Seega u

eripreventiivset eesmärki ja on karistusliigina menetlusaluse isiku suhtes ammendanud. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi.

Seoses kaebuses märgituga, et I.R ’le on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks märgib kohus järgmist. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei välista ka menetlusaluse isiku põhjendused juhtumisõiguse vajalikkuse kohta temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § 50 lg 2 märgitud isik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-6-17, p 17). Arvestades, et I.R on vahetult pärast rahatrahvi määramist jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist, on ta ise ennast asetanud olukorda, kus kergema karistusliigi kohaldamine pole enam otstarbekas ega võimalik, kuivõrd see ei aitaks ära hoida uute süütegude toimepanemist. Kohtuväl ine menetleja

4-18-6476

karistas I.R j

uhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, põhjendades karistusliigi valikut peamiselt eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtu hinnangul vastab selline karistus karistusliigi poolest menetlusaluse isiku süü suurusele, teda iseloomustavatele andmetele ja karistuse eesmärkidele. Seega on põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt raskema karistusliigi kohaldamine.

Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohu . s juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155

( )

Violetta Kõvask Kohtunik