2-19-2048/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-2048

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts avaldus loa saamiseks

võlgniku M K valduses olevatesse ruumidesse

sisenemiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, seaduslik

esindaja kohtutäituri abi Kadri Noor

Puudutatud isik I (võlgnik): M K (isikukood xxxx)

Puudutatud isik II (sissenõudja): L G K

(isikukood xxxx), seaduslik esindaja M H

Puudutatud isik III: M K (isikukood xxxx)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse.

2. Rahuldada avaldus osaliselt ja lubada Tallinna kohtutäituril Kaire Põlts

(isikukood xxxx), kohtutäituri abidel Kadri Noor (isikukood xxxx) ja Tõnu Kala

(isikukood xxxx) ning kohtutäituri büroo töötajatel Andre Rebenko (isikukood

xxxx) ja Ahto Järvela (isikukood xxxx) võlgniku M K (isikukood xxxx) nõusolekuta

koos

ostuhuvilistega

siseneda

ja

viibida

võlgniku

omandis

olevasse

korteriomandisse asukohaga xxxx, eluruum nr xxxx ajavahemikus 12.02.2019 kell

12.00 – 18.00 ja 15.02.2019 kell 12.00 – 18.00 vara tutvustamise ja ettenäitamise

eesmärgil.

3. Ruumidesse sisenemist ja seal viibimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või

otseses valduses ruum on (täitemenetluse seadustik § 28 lg 3).

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

2-19-2048

2 (4)

5. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja võlgnikule. Kohtumäärus kehtib ja

kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see

tehakse menetlusosalistele teatavaks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse esitamine ei peata

määruse täitmist.

MENETLUSE KÄIK JA AVALDAJA SEISUKOHAD

1. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja, kohtutäitur) esindaja kohtutäituri abi Kadri

Noor esitas 07.02.2019 kohtule avalduse võlgniku M K valduses olevatesse ruumidesse

sisenemiseks kohtu loa saamiseks. Avaldus registreeriti kohtu kantseleis 08.02.2019.

2. Kohtutäitur taotleb kohtult lubada kohtutäitur ilma võlgniku nõusolekuta siseneda

võlgniku omandis olevasse korteriomandisse (asukohaga xxxx, eluruum nr xxxx) alates

12.02.2019 kuni nelja kuu möödumiseni, s.o 12.06.2019, ajavahemikul kell 12.00 – 16.00

korteriomandi tutvumistoimingute eesmärgil. Sisenemisõiguse koos kohtutäituriga palub

kohtutäitur tagada ka kohtutäituri abidele, büroo töötajatele ja ostuhuvilistele (enampakkumisel

osaleda soovijatele). Avaldus on koostatud sissenõudja L G K avalduse alusel algatatud

täiteasjas nr 029/2013/1303, millega on ühinenud kokku veel 21 täitemenetlust.

3. Võlgnikule on täitmisteade täiteasjas nr 029/2013/1303 kätte toimetatud 04.10.2013

võlgniku aadressil postkasti jätmisega. Kohtutäitur on võlgnikule kuuluva kinnistu arestinud.

16.01.2019 koostas kohtutäitur täitetoimingust (vara enampakkumisest) teatamise akti, mille

edastas võlgnikule lihtkirjaga. Akti kohaselt on võlgnik kohustatud tagama arestitud

kinnisasjaga tutvumise 12.02.2019 ja 15.02.2019 kell 14.00. 07.02.2019 telefonivestluses

avaldas võlgnik, et ei kavatse vara enampakkumist puudutavates toimingutes mingil viisil

osaleda ega tagada varale juurdepääsu. Võlgniku sellisest käitumist järeldab kohtutäitur

täitemenetluse põhjendamatut takistamist, mis on vastuolus nii sissenõudja kui ka võlgniku

enese huvidega, ning mis tõenäoliselt tulevikus jätkub. Enampakkumiste edukaks läbiviimiseks

on enne enampakkumise toimumist vajalik vara ettenäitamine ostuhuvilistele. Avaldatud

enampakkumise teatele on reageerinud ostuhuvilised, kes on avaldanud soovi võlgniku

korteriomandiga tutvumiseks.

4. Arvestades asjaoluga, et enampakkumise jooksul võib vara müük ebaõnnestuda, palub

kohtutäitur luba ruumidesse sisenemiseks pikemaks ajaperioodiks (4 kuud). Kohus jättis

avalduse 08.02.2019. a määrusega käiguta ja palus avaldajal seda täpsustada. Kohtutäitur

täiendas avaldust samal päeval, esitades alternatiivse taotluse ruumidesse sisenemiseks

16.01.2019 aktiga väljakuulutatud varaga tutvumise aegadel, s.o 12.02.2019 kell 14.00 ja

15.02.2019 kell 14.00. Kohtutäitur täpsustas, et pikemaks perioodiks sisenemise taotluse

põhjendatus seisneb asjaolus, et vara müügi perspektiiv on madal, mistõttu ei ole välistatud

tulevas(t)e enampakkumis(t)e nurjumine ja kordusenampakkumiste vajadus.

2-19-2048

3 (4)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmist takistavad puudused, kohus saab

avalduse menetlusse võtta ja lahendada selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg

2 alusel hagita menetluses. Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud osaliselt ja kuulub

rahuldamisele avaldaja alternatiivse taotluse kohaselt, arvestades avaldaja algse taotluse

põhjendusi.

6. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab nõuetele ja ei esine TsMS

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võib TsMS § 477 lg 2 alusel

hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega

on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab käesoleva avalduse

kirjalikus menetluses. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku

nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil

ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus

avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib

võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval

maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg-tes 1 ja 2

sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad TMS § 28 lg 3 alusel

taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

8. Avalduse lahendamiseks tuleb kohtul avaldust kontrollides välja selgitada, kas võlgniku

ruumidesse sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks (TMS § 28 lg 1 esimene lause) ja

kas enne kohtu poole pöördumist on võlgnik keeldunud kohtutäiturit oma valduses olevatesse

ruumidesse laskma.

9. Kohtutäitur on avalduses viidanud, et sisenemine on vajalik korteri võimalikele

huvilistele tutvustamiseks. Enampakkumiste edukaks läbiviimiseks on enne enampakkumise

toimumist vajalik vara ettenäitamine. TMS § 85 lg 1 kohaselt on soovijatel õigus müüdavate

asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kuna TMS § 85

asub vallasasjadele sissenõude pööramist reguleerivas TMS 6. peatükis, tuleb seda

korteriomandi korral kohaldada koostoimes TMS §-ga 137, mille järgi kohaldatakse

kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui

8. peatüki sätetest ei tulene teisiti. Kohtutäiturile võib anda loa selleks, et siseneda koos

ostuhuvilistega TMS § 85 mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide

ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku

huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka

müügihinna tõusu (vt Riigikohtu 13.05.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).

10. Kohus leiab, et esitatud avalduses on avaldaja põhistanud ja tõendanud võlgniku

vastuseisu. Võlgniku vastuseisu on võimalik järeldada ka tema käitumisest. Kohtul puudub alus

kahelda selles, et 2011. aastast kestnud täitemenetluse puhul on võlgnik menetlusest teadlik.

Samuti peaks võlgnik olema teadlik sissenõutavast kohustusest ja tundma ise mõistlikul määral

huvi selle täitmisega seotud menetluse kohta. Kohtutäitur on mõistlikul viisil võlgnikule

teatanud kinnisasja ettenäitamise soovist, kuid võlgnik on keeldunud juurdepääsu

võimaldamisest. Neil asjaoludel tuvastab kohus võlgniku nõusoleku puudumise TMS § 28 lg 2

tähenduses.

2-19-2048

4 (4)

11. Tulenevalt avalduse asjaoludest ei ole kohtu hinnangul see tervikuna siiski põhjendatud

ning avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Võimaldades kohtutäituril ja temaga kaasas olevatel

isikutel ilma nõusolekuta siseneda võlgniku korteriomandisse 4 kuu vältel, on võlgniku eraelu

riive võrdlemisi intensiivne. TMS § 85 lg 2 esimese lause kohaselt määrab kohtutäitur asjadega

tutvumiseks kindlad ajad. Teise lause kohaselt on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks

täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kolmanda lause kohaselt peab kohtutäitur arvestama

omaniku huve. TMS § 28 lg 2 mõtteks ei saa olla olukord, kus oleks lubatav kohtumääruse

alusel võrdlemisi pika perioodi jooksul ükskõik millistel juhtudel võlgniku valduses olevale

kinnisasjale siseneda. Sellisel juhul puuduks kohtu nõusolekul ja kohtumäärusel mõte. Eelkõige

peab võlgnik olema teadlik konkreetsest ajast, millal soovitakse varaga tutvuda ja alles seejärel

saab tema keeldumisest või käitumisest järeldada soovimatust varaga tutvumist võimaldada

ning hinnata loa andmise põhjendatust.

12. Põhjendatud on loa andmine 16.01.2019 aktiga väljakuulutatud varaga tutvumise

aegadeks, s.o 12.02.2019 ja 15.02.2019. Kellaajaliselt on kohtu hinnangul õigustatud ja

otstarbekas loa andmine vahemikus 12.00 – 18.00. Kohus nõustub avaldajaga, et ruumides

viibimise aeg võib täiturist mittetulevatest põhjustest venida, mistõttu selle piiramine lisaks

konkreetsetele kuupäevadele lühikese ajavahemikuga ei oleks avalduse eesmärki arvestades

põhjendatud ega otstarbekas. Taotletud aja piiratust arvestades ei ole täitetoimingu talumine

võlgnikule ebamõistlikult koormav. Kohtutäituril on vajaduse korral võimalik pöörduda

kohtusse uue avaldusega, mis arvestades seaduses sätestatud lühikest avalduse lahendamise

tähtaega ei viivita täitemenetlust ebamõistlikult. Kohus peab otstarbekaks, et konkreetsete

kuupäevadega piiratud ajavahemiku puhul võivad lisaks kohtutäiturile korterisse siseneda

kohtutäituri abi(d) ja büroo töötaja(d). Enampakkumisel osaleda soovijatele pääs ruumidesse

tuleb korraldada täituri juuresolekul (TMS § 85 lg 2).

13. Arvestades, et avalduse esitamine on riigilõivuvaba, peab kohus põhjendatuks jätta

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu puudub vajadus

määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

14. TsMS § 660 lg 3 esimese lause kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust

lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui

seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 478 lg 3 kohaselt jõustub hagita asjas tehtav

kohtumäärus vastavalt TsMS § 466 lg-s 3 sätestatule, st käesolevas asjas määrus jõustub, kui

seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud

lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Siiski hakkab TsMS § 478 lg 4 alusel määrus

kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse

teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohtu hinnangul saab

kohtutäitur võlgnikule kohtumääruse enne sisenemiseks lubatud ajavahemikku teatavaks teha

(TMS § 28 lg 4).

15. TsMS § 479 lg 2 näeb ette, et hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab

esitada määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega

kitsendatakse. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule. Avaldaja on kohustatud

tegema määruse sisu selle täitmisel võlgnikule teatavaks ning määruse ärakirja võlgnikule

andmisest kohut teavitama.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik