2-18-14718/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-14718

Tsiviilasi

A.K. avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.K. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: A.K. (avaldaja), ik XXX; esindaja

advokaat Aleksei Forstiman

Puudutatud isikud:

1) D.K. , ik XXX;

2) M.F. , ik XXX; esindaja Allan Valk;

3) Jõhvi vald, esindaja Ene Eljas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 18. detsembri 2018 määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. A.K. (avaldaja, isa) esitas 02.10.2018 avalduse algatada lepitusmenetlus ja lepitusmenetluse

ebaõnnestunuks tunnistamisel muuta Viru Maakohtu 01.03.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-17-11934 kindlaksmääratud suhtlemiskorda. Avalduse kohaselt tekkisid probleemid

kindlaksmääratud suhtluskorra täitmisel.

2. 19.11.2018 esitas M.F. (puudutatud isik, ema) seisukoha suhtlemiskorra muutmise kohta,

milles leidis, et D.K. (puudutatud isik, laps) huvides on määrata, et isal on ettenähtud

kohtumiste päevadel suvevaheajal või päevadel, mil laps kooli ei lähe, võimalus võtta laps enda

juurde alates kella 12-st. Nädala sees oleks lapse huvides muuta lapse koju toomise aega, sest

üldiselt tahab laps enne magama minekut veel mängida ja muid tegevusi teha, kuid hiline koju

jõudmine ei võimalda seda. Kuna pidevalt esineb juhtumeid, kus isa ei too nädala sees last

tagasi isegi kella 20-ks, vaid teeb seda mõnel juhul pärast kella 21, tuleb suhtlemiskorras

määratud aega muuta ja rõhutada.

3. Jõhvi vald (puudutatud isik) pidas olemasolevat suhtluskorda piisavaks ja menetlusosaliste

huve esindavaks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Viru Maakohus tunnistas 18. detsembri 2018 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja

muutis Viru Maakohtu 3. märtsi 2018 määrusega sätestatud suhtluskorda järgmiselt:

„- Lapse püsivaks elukohaks on lapse ema M.F. igakordne elukoht.

- A.K. võtab poja D.K. üle nädala (alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast nädalast)

reedel koolist ja toob lapse ema elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt kella 19.00-ks. Samal

nädalal võtab A.K. D.K. teisipäeval koolist ja toob lapse ema elukohta tagasi samal päeval

hiljemalt kella 20.00-ks, kusjuures, kui lapsel on tarvis järgmiseks päevaks õppida (kodutöid

teha), tagab kodutööde õigeaegse tegemise A.K. . Samuti kindlustab A.K. eelpool nimetatud

päevadel lapse osalemise treeningutel ja/või huviringides.

- Sellel nädalal, kui laps ei ole reedest kuni pühapäevani A.K. ga, võtab A.K. poja D.K. i

teisipäeval ja neljapäeval koolist ja toob samal päeval lapse ema elukohta tagasi hiljemalt kella

20.00-ks, kusjuures kui lapsel on tarvis järgmiseks päevaks õppida (kodutöid teha), tagab

kodutööde õigeaegse ettevalmistamise A.K. . Samuti kindlustab A.K. nendel päevadel lapse

osalemise treeningutel ja/või huviringides. Eelpool nimetatud suhtlemispäevil, kui laps ei pea

kooli minema, tuleb A. K lapsele järgi kella 10.30 ja tagastab kella 20.00-ks.

- A.K. l on õigus igal suvevaheajal võtta laps enda juurde suveperioodi jooksul (juunist-

augustini) kaheks kuni üheksa päeva pikkuseks perioodiks. Esimene periood on 1.

juulist - 9. juulini ja teine periood on 20. augustist-29. augustini. Juhul, kui sellele perioodile

satub ka M.F. puhkus, siis A.K. on nõus, et puhkuseperiood (9 päeva) viiakse üle teisele sama

suurele perioodile (suve ajal) teisel kokkulepitud ajal. Vahetult peale perioodi, mil laps on A.K.

juures (suvevaheajal) ei kohaldu tavapärane punktis 2-3 kokkulepitud kord. M.F. kohustub

igal aastal hiljemalt 01. aprilliks teavitama A.K. oma suvepuhkuse perioodi/perioodid. Isaga

suhtlemise perioodil on isal õigus laps enda juurde võtta alates kella 10.30 ja laps tuleb

tagastada emale perioodi lõpus hiljemalt kella 20.00-ks.

- Alates D.K. i õpingute alustamisest, veedab laps kevadisel ja sügisesel vaheajal esimese poole

koolivaheajast isaga ja teise poole vaheajast emaga. Päevade arvu jagavad lapsevanemad

omavahel võrdselt pooleks. Talvisel vaheajal paaritutel aastatel veedab laps pool vaheaega

(Jõulude ajal) ema juures ning pool vaheaega ( aastavahetuse ajal) isa juures ja paarisaastatel

vastupidi. Lapsele tuleb lapse isa järgi hommikul kella 11.00-ks ja tagastab lapse tema koju

kell 20.00-ks.

- A.K. l on õigus last enda juurde võtta järgmiste perekondlike tähtpäevade puhul:

- A.K. sünnipäeval 29. oktoobril;

- A.K. ema sünnipäeval 21.juunil;

- A.K. isa sünnipäeval 18.novembril.

Nendel tähtpäevadel võtab A.K. lapse M.F. elukohast mitte varem kui 12.00 või koolist (peale

kooli lõppu) ja toob lapse tema elukohta tagasi samal päeval hiljemalt kella 20-ks.

- M.F. l on õigus, et laps viibib tema juures (kui laps on graafikujärgselt isa juures) järgmistel

perekondlikel tähtpäevadel:

- M.F. sünnipäeval 25. novembril;

- M.F. ema sünnipäeval 25.aprillil;

- M.F. isa sünnipäeval 19. märtsil. Neil päevadel, kui laps on graafikujärgselt A.K. elukohas,

võtab M.F. lapse A.K. 'i elukohast mitte varem kui 12.00 või koolist (peale kooli lõppu) ja toob

lapse samal päeval A.K. elukohta tagasi hiljemalt kella 20-ks.

- D.K. sünnipäeva ajal on A.K. l õigus laps enda juurde võtta (kui laps on graafikujärgselt

ema juures) M.F. elukohast mitte varem kui 11.00 või koolist (peale kooli lõppu) ja toob lapse

tema elukohta tagasi samal päeval hiljemalt kella 18.00-ks. Lapse sünnipäeva ajal M.F. l on

õigus laps enda juurde võtta (kui laps on graafikujärgselt isa juures) A.K. 'i elukohast mitte

varem kui 11.00 või koolist (peale lasteaia/kooli lõppu) ja toob lapse A.K. elukohta tagasi

samal päeval hiljemalt kella 18.00-ks.

- M.F. ja A.K. ei tohi takistada last teise vanemaga telefoni teel suhtlemast. Juhul, kui laps on

haigestunud ja ei saa seetõttu isa juurde minna, teavitab M.F lapse haigestumisest lapse isa

viivituseta. Nohu ja kerge köha ei takista lapse suhtlemist isaga ja sel juhul toimub suhtlemine

tavapäraselt. Juhul, kui vanemad ei saa ise lapsele järele minna või last üle anda, võib lapsele

järele minna või lapse üle anda vanavanem. Juhul, kui kokkulepitud ajal ei ole võimalik last

üle anda lapse emale või tema poolt volitatud isikule, siis viib lapse isa lapse enda elukohta või

oma ema juurde ning teavitab lapse asukohast viivituseta lapse ema. Sellisel juhul tuleb lapse

ema ise lapsele järgi lapse asukohta. Nimetatud asjaolust teavitab kohustatud vanem teist

vanemat viivituseta alates takistusest teada saamisest. Juhul, kui laps ei viibi isaga suhtlemise

päeval oma elukohas, teavitab lapse ema sellest viivituseta lapse isa, teavitades teda lapse

asukohast. Vanemad jälgivad, et lapse teisele vanemale üleandmise päeval oleksid nende

telefonid käepärast ja töökorras.

- A.K. kohustub andma M.F. le notariaalse nõusoleku lapsega väljapoole Eesti Vabariiki

reisimiseks. A.K. kohustub andma M.F. le notariaalse nõusoleku lapsega väljapoole Eesti

Vabariiki reisimiseks sama pikaks perioodiks (viieks aastaks), mille kohta M.F. andis A.K. le

vastava nõusoleku.

- Lapsele kooli valimisel arvestatakse eelkõige lapse vajadusi, kusjuures valiku tegemisel

arvestatakse lapse ema elukoha asukohaga“.

10.12.2018 toimunud kohtuistungil pooled leppisid kokku, et suhtlemiskorra punktile 4 tuleb

lisada lause: „neil eelpool nimetatud suhtlemispäevil, kui laps ei pea kooli minema, tuleb

A. K lapsele järgi kella 10.30 ja tagastab kella 20.00-ks“. Suhtlemiskorra punktile 5 tuleb lisada

lause: „isaga suhtlemise perioodil on isal õigus laps enda juurde võtta alates kella 10.30 ja laps

tuleb tagastada emale perioodi lõpus hiljemalt kella 20.00-ks“.

Tulenevalt sellest, et muudatuse vajalikkuse osas olid ühel meelel nii lapse ema kui ka isa,

täiendas maakohus kehtivat suhtlemiskorda eelpool nimetatud muudatusega. Maakohus tegi

ettepaneku täiendada suhtlemiskorra punkti 10 selliselt, et juhul, kui laps on haigestunud ja ei

saa seetõttu isa juurde minna, teavitab ema lapse haigestumisest lapse isa viivituseta.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on muudatuse tegemine vajalik ja täiendab sellega

kehtivat suhtlemiskorda. Lapse isa ja ema vahel on tekkinud hasartne vaidlus, kes kohtuvaidluse

võidab ja selle vaidluse käigus on lapse huvid jäänud kahjuks tahaplaanile.

Kuna lepitusmenetluses ei saavutatud kokkulepet suhtlemise korraldamises, tunnistab kohus

vastavalt TsMS § 563 lg 7 lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, määrab millises ulatuses tuleb

muuta suhtlemist puudutavat määrust ning milliseid sunnivahendeid rakendada juhul, kui

kohtumäärust vabatahtlikult ei täideta.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

ja teha uue määruse, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

a) rikkus maakohus TsMS § 563 lõiget 7. Kui lepitusmenetlusega ei jõuta tulemuseni, pidi

maakohus tegema määruse, millega otsustada, millises ulatuses suhtluskorda muuta.

Kohtuistungil tehtud kokkuleppel ei ole tähtsust;

b) ei arvestanud maakohus piisavalt asjaoludega. Toimikust nähtub, et ema takistas pidevalt

lapsega suhtlemist, kasutades ära suhtluskorra kindlaksmääranud määruse regulatsiooni

ebapiisavust;

c) panevad määruse punktid 2.3 ja 2.4. isale kohustuse teha lapsega suhtlemise ajal kooli

koduülesandeid ja tagada lapse osalemine treeningutel ja/või huviringides. See ei vasta isa

ootustele ja võimalustele. See ei ole täidetav, kuna kodutöödeks vajalikud vihikud ja raamatud

asuvad ema juures.

6. Ema vaidles määruskaebusele vastu.

Ema ei rikkunud suhtluskorda. Ebaselge on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus

rikkus TsMS § 563 lõiget 7. Ka eelmine suhtluskord oleks hästi toiminud, kui isa oleks arutanud

võimalusi suhtluskorda täita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui samast peatükist ja määruskaebuse

olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei

pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.

9. Vastusena

määruskaebuse

esitaja

väidetele

märgib

ringkonnakohus

järgmist.

Lepitusmenetluse eesmärk on lapsega suhtlust korraldava kohtumääruse kohane täitmine.

Sealhulgas lepitusmenetluse ebaõnnestumisel võib kohus TsMS § 563 lg 7 p 2 alusel muuta

suhtluskorda. See on kohtu kaalutlusotsus, kuhu võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul,

kui madalama astme kohus rikkus kaalutlusreegleid, nt kohaldas vääralt menetlusõiguse norme.

Maakohtu otsus on materiaal- ja menetlusõigusega kooskõlas. Seetõttu ei saa ringkonnakohus

ka kaalutlusotsusesse sekkuda. Säte ei keela kohtul arvestada istungil tehtud kokkuleppega,

samuti võib kohus suhtluskorda muuta ka omal äranägemisel, lähtudes õigustatud isikute ja

eeskätt lapse huvidest. Seadus ei keela vanemal kohtusse uuesti pöörduda, kui ka uus

suhtluskord probleeme ei lahenda. Samas ringkonnakohus rõhutab, et vanematel on eelkõige

endil kohustus lapse suhtluse osas kokkuleppele jõuda, arvestades ka lapse arvamusega.

Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide, et ta ei saa lapsega koolitöid teha. Vihikud ja

raamatud on lapsel võimalik kaasa võtta, laps käib teises klassis ning peaks olema suuteline

otsustama, millised õppevahendid on vajalikud.

10. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi