2-18-10214/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (3) 2-18-10214

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-10214 Tsiviilasi OÜ AF Võlamenetlus hagi Sxxxx Mxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 733,47 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ AF Võlamenetlus (registrikood: 12290871; asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post: jurist@julianus.ee); Kostja: Sxxxx Mxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx epost: x Menetluse liik Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista SxxxxxMxxxxxxxxx OÜ AF Võlamenetlus kasuks 712,78 eurot, millest 658,32 eurot on põhivõlg ja 54,46 eurot 11.02.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista SxxxxxMxxxxxxxxx OÜ AF Võlamenetlus kasuks alates 12.02.2019. a viivis põhivõlalt (658,32 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

5. Kohtuotsus tuleb Sxxxx Mxxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Sxxxx Mxxxxxxx kanda.

2. Välja mõista SxxxxxMxxxxxxxxx OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulud

2 (3) summas 381 eurot, sh 125 eurot hagilt tasutud riigilõiv, 220 eurot hageja lepingulise esindaja tasu ning 36 eurot kohtutäituriga kättetoimetamise tasu.

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult 04.01.2019. a.

Kostjal oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 09.08.2014. a liitumislepingu nr 3327290 ning osamaksetega vara müügilepingu nr 3327292 (liitumislepingu nr 3327290 lisa).

Lepingu alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Elisa Eesti AS esitas kostjale perioodil 01.06.-01.09.2015. a arveid, mida kostja ei tasunud. Tekkinud võlgnevuse tõttu ütles Elisa Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud 27.08.2015. a üles. Elisa Eesti AS loovutas 16.12.2016. a nõude OÜ-le AF Võlamenetlus. Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.8, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,15% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

Hageja arvestab viivist seadusjärgse viivisemääraga. Kostja on kohtueelses menetluses tasunud võlast 165 eurot, millest hageja on 125 eurot arvestanud viivise katteks. Hageja viivisenõue kostja vastu on seisuga 04.07.2018. a 22,29 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 658,32 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 11.02.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 54,46 eurot (22,29+32,17). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 12.02.2019. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3 (3) Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 836 eurot, sh 125 eurot hagilt tasutud riigilõiv, 675 eurot hageja lepingulise esindaja tasu ning 36 eurot kohtutäituriga kättetoimetamise tasu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas

125 eurot ja kohtutäituriga kättetoimetamise tasu summas 36 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud hagiavalduse koostamises ning kostjale kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise korraldamises. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 220 eurot, s.o ligikaudu 30% hagi hinnast. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas

381 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot, lepingulise esindaja tasu summas 220 eurot ja kohtutäituriga kättetoimetamise tasu summas 36 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik