4-18-6295/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.jaanuaril 2019.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6295 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekretär Tõlk Moonika Rubizova Katrin Jana Vaab – Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

N.M (isikukood XXX, kodakondsus

määratlemata, elukoht: , töökoht: töötab xxxx Xxxx OÜ) väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 06.11.2018.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,18,005651.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja N.M

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Merit Saarm RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, VTMS § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas:

Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 06.11 2315,18,005651 karistuse osas ning teha selles .2018.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr osas uus otsus.

Mõista N.M süüdi Liiklusseaduse LS § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o. 480 eurot;

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada N.M-i tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele vähemalt 40 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis või nr EE 701700017001577198 Luminor pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber „ 10220185133497 ning selgitus

N.M , väärteoasi 4 rahatrahv“. -18-6295,

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeri us kättesaadav tud kohtuots Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.02.2019.a.

Asjaolud Politsei- 17.10.2018 ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt on koostatud .a. väärteoprotokoll selle kohta, et 17.10.2018.a. kell 05.27 ajal Harjumaal Tallinna linnas xxxx suunaga Osmussaare tee juhtis N.M mootorsõidukit registreerimismärgiga isikuna, kelle ühes xxxx xxxx

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,31 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,36 mg/l +/- 0,05 mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus N.M liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx K P 06.11.2018 otsuse alusel väärteoasjas nr 2315,18,005651 määrati N.M-ile karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

Kaebuse sisu

Menetlusalune isik palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks karistuse osas ning karistada teda rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses. Menetlusalune isik selgitas esitatud kaebuses, et 16.oktoobril 2018 kella 17 ajal sai ta teada, et suri tema lähedane tuttav, see kurvastas teda ja stressi leevendamiseks tarbis alkoholi. 17. oktoobril 2018 kella viie ajal hommikul sõitis ta tööle (töötab välja sõites Xxxx OÜ xxxx). Hoovist xxxx (elukoht xxxx) peatas teda politsei. Tal tuvastati alkoholi jääknähud. Rooli istudes ta tundis ennast normaalselt. Samuti kaebaja töötab lisaks Xxxx xxxx. Kaebaja elab emaga (N M sünd xxxx), keda on vaja arstide juurde sõidutada ning osta talle ravimeid. Kaebaja sissetulek kuus on 500 – 600 eurot kuus. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ta kaotab mõlemad töökohad (sissetuleku), mis mõjutab nii tema kui tema ema materiaalselt seisundit. Politseiga vesteldes oli politsei lubanud, et teda karistatakse rahatrahviga

, seetõttu ei esitanud ka vastuväidet.

Kaebuse esitaja Selgitas, et kuna sai kurva teate, siis ta 16 jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. oktoobri tarvitas alkoholi, muidu ta alkoholi eriti ei tarvita. ta , õhtul Hommikul vara sõitis tööle

politsei peatas teda ning tal tuvastati jääknähud. Ta ei saanud aru, et tal võiksid olla alkoholi tarvitamise

250 grammi viina. Poolteist aastat tagasi jääknähud. Eelmisel õhtul tarvitas 200 – karistati teda samalaadse teo eest. Juhtimisõigus on tal alates 1984 aastast. Ta töötab xxxx, samuti osutab FIE-na teenust Xxxx, kus on xxxx. Kui ta peaks juhtimisõigusest ilma jääma, siis kaotab ta ka mõlemad töökohad. Seoses eeltooduga palub kaebuse esitaja asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku poolt toime pandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku isikut ning õiguskorrakaitsmise huvi . Karistuse eesmärk ei ole sid võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 1 järgi.

Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Menetlusalusele isikule oli olemas teadmine, et ta peab hommikul asuma töökohustusi täitma ning töökohustused eeldavad mootorsõiduki juhtimist. Selline teadmine aga ei takistanud teda viimast end alkoholi tarvitades mootorsõidukijuhile keelatud seisundisse. Kaebaja andis endale ise hinnangu, et ta on piisavalt valmis autot juhtima.

Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos tulemuse väljatrükiga, mõõtevahendi taatlustunnistuse,

karistusregistri väljavõtte.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 sätestatud süüteo toimepanemist.

Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Vaidlust ei ole selles, et N.M 17.10.2018.a. kell 05.27 ajal Harjumaal Tallinna linnas xxxx xxxx suunaga Osmussaare tee juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,31 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,36 mg/l +/- 0,05 mg/l.

N.M ei eita toimepandut, tema poolt toime pandud väärtegu on mh tõendatud: 17.10.2018.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse xxxx R H otsustas 17.10.2018 N.M-i (ik xxxx .a kõrvaldada XXX) sõiduki registreerimismärgiga xxxxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. N.M on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval ning kinnitanud seda enda allkirjaga; 17.10.2018.a. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 17.10.2018.a kell 05:35-05:39 N.M

alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeet 00076, mille lõplik riga taatlustunnistus nr TTRC-18- lugem oli 0,36 mg/. mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,31

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LS § 33 lg 2 p

1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on terviseseisund, mille esinemisel ei tohi sõidukit juhtida. N.M selgitas, et eelmisel päeval oli tarbinud 200 – 250 grammi viina. Menetlusalune isik väitis, et enne sõitma asumist tundis ennast hästi, oli adekvaatne ega arvanud, et tal on jääknähud. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli kaebajale teadlik enne alkoholi tarvitamist, et talle on juhtimisõigus äärmiselt oluline. oma tegevusega täitnud LS § 224 lg 2 Kohtu hinnangul on N.M tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, sest kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, tarvitades alkoholi viis kaebaja end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõidukijuhile keelatud. Kohtu hinnangul on N.M teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima kõrvalekaldumatult liiklusalaste õigusaktide nõudeid.

Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et N.M-i poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt k LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo aristati menetlusalust isikut toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras (maksimum määr juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks)

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alammäärale lähedas määras (0,31 mg/l kohta vahemik 0,25 0,74 mg) – – . Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega karistust raskendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on N.M varem väärteokorras karistatud liiklusalase rikkumise eest rahatrahviga, mis on isikul tasutud.

Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lgs 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg s 1 märgitud kergendavaid - asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest. Kohtule esitatud kaebuses on märkinud, N.M et ta saab oma veast aru. Samuti kohtuistungil kahetseb antud tegu. Seega kohus võtab arvesse kahetsust, kui kergendavat asjaolu.

N.M on oma kaebuses märkinud, kui ka kinnitas kohtuistungil, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tööülesannete täitmiseks, tema mõlemad töökohad Xxx OÜ-s, kui ka Xxxx on seotud autojuhtimisega. sjaolu oli kaebuse esitajale teada enne Kohus küll möönab, et antud a

väärteo toimepanemist ning ei tekkinud ootamatult. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud joobes juhtimisega seotud puhul väärtegude

karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti ja juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistk saavutab karistuse ümne kuuni, siis tuleb eriti põhjalikult kaaluda, milline karistus eesmärgi. Ei ole vähetähtis asjaolu, et juhtimisõiguse olemasolu on lahutamatus seoses menetlusaluse isiku tööülesannete täitmisega ning juhtimisõiguse realiseerimise kasvõi ajutine keeld tekitab tema poolt töökoha kaotamise reaalse ohu ning tema majadusliku seisukorra halvenemise, kui ka kindlasti elukvaliteedi languse. Kohus on seisukohal, et N.M-i puhul täidab juba iseenesest põhikaristusena rahatrahvi määramine karistuse eripreventiivset eesmärki ning mõjutab isikut läbi tema majandusliku olukorra halvenemise edaspidi olema seaduskuulekas. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § tühistab

132 p 2 kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 06.11.2018.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2315,18,005651 karistuse osas ning teeb selles osas uue otsuse ja nimel N.M-i t mõistab süüdi Liiklusseaduse LS § 224 lg 2 järgi ja karistuseks rahatrahvi 120 trahviühiku ulatuses, s.o. 480 eurot; Kuivõrd kaebuse esitaja majanduslik seis ei ole hea, siis kohus täpsustab otsuse täitmise korda ning määrab KarS 66 lg 2 alusel kaebajale mõistetud rahatrahvi tasumist ositi 12 suse jõustumisest kuu jooksul alates ot igakuiselt 40 eurot. Kohus ka täpsustab, et antud rahatrahvi maksmisel tuleb kaebajal lähtuda rahatrahvi maksmisel eraldi koostatud makseinfo lehest, mitte otsusesse ekslikult toodud viitenumbrist. Rahatrahv summas 480 eurot tuleb tasuda jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiselt 40 eurot Rahandusministeeriumi arvele nr EE932200221023778606, SEB pank EE891010220034796011 või Luminor Bank EE701700017001577198. Maksekorralduse tuleb märkida viitenumber

4100081886 ning selgitus „N.M, väärteoasi 4-18-6295, rahatrahv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik