2-17-17908/65 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.veebruar 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17908

Tsiviilasi

N H´i hagi L L ja A P vastu kinnisasja valduse

vabastamise nõudes

Tsiviilasja hind

840 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N H (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andres Past

Kostja I: L L (isikukood xxx), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja II: A P (isikukood xxx), lepinguline esindaja

Triin Kivimaa

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.08.2018. a ja 06.12.2018. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostja I vastu.

2. Kohustada L L (isikukood xxx) andma kinnisasja registriosa numbriga xxx eluruumi

osa nr xxx valdus üle N H`ile (isikukood xxx) 14 päeva jooksul alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest.

3. Valduse üleandmise kohustuse vabatahtlikult mittetäitmise korral tõsta L L

(isikukood xxx) kinnisasja registriosa numbriga xxx eluruumi osast nr xxx välja.

4. Jätta rahuldamata hagi kostja II vastu.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja I kanda.

5.2.

Ülejäänud osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.

5.3.

Kostja I menetluskulud jätta kostja I enda kanda.

5.4.

Kostja II menetluskulud jätta hageja kanda.

2-17-17908

2 (12)

5.5.

Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja

määrata hageja menetluskuludena kindlaks 3825,40 eurot.

5.6.

Mõista L Llt (isikukood xxx) N H`i (isikukood xxx) kasuks välja menetluskulu

summas 1912,70 eurot.

5.7.

Rahuldada kostja II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ja määrata

kostja II menetluskuludena kindlaks 1231,20 eurot.

5.8.

Mõista N H`ilt (isikukood xxx) A P`i (isikukood

xxx) kasuks välja 1231,20 eurot.

5.9.

Kohustada N H`i (isikukood xxx) tasuma punktis 5.8 väljamõistetud

menetluskuludelt A P`i (isikukood xxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. N H (hageja) esitas hagi L L (kostja I) ja A P (kostja II) vastu kinnisasja valduse vabastamise

nõudes.

2. Hageja palub kohustada kostjaid andma kinnisasja registriosa numbriga xxx eluruumi osa

nr xx valdus üle hagejale 14 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ja valduse

üleandmise kohustuse vabatahtlikult mittetäitmise korral tõsta kostjad välja.

3. Kinnisasi asukohaga xxx kuulub hagejale, H Hile ja E-L Hile. xxx koosneb kahest

eluruumist (eluruum nr 1 ja eluruum nr 2), mis on eraldatud vaheseinaga.

4. 03.09.2012. a sõlmisid hageja ja kostja I tähtajalise (üheks aastaks) üürilepingu eluruumi 2

osas. Eluruum anti kostja I valdusse koos seal oleva mööbliga.

5. Pärast tähtaja möödumist, so 03.09.2013. a jätkas kostja I eluruumi kasutamist ja üürileping

muutus tähtajatuks. Koos kostjaga I asus eluruumi kasutama ka kostja II.

6. 09.05.2017. a esitas hageja kostjale I üürilepingu ülesütlemise avalduse kuna vajab

eluruumi ise ja andis kostjatele eluruumi vabastamiseks tähtaja 10.08.2017. a.

7. 29.08.2017. a teatas kostja I, et kasutab eluruumi ajani, mil hageja tasub parenduste eest

hüvitise summas 10 000 eurot.

8. Parenduste tegemine on hagejaga kokku leppimata. Dušinurga lubas hageja ehitada

tingimusel, et neid kulusid hageja ei kompenseeri. Hageja oli nõus ka akende vahetamisega,

millega seotud kulu kandis hageja. Kostjad on teinud valdava enamuse parendustöid

eluruumis vastavalt enda äranägemisele. Hageja ei ole kohustatud hüvitama kostjale I

omavolilisi ümberehitusi.

2-17-17908

3 (12)

9. Kostja I ei ole kulusid tõendanud. Hageja on seisukohal, et kosta I etteheide hagejale, et

korter oli elamiskõlbmatu ja korteris puudusid pesemisvõimalused on vale. Tualettruumi

oli paigaldatud väike nö. dušš ja seal oli loodud tingimused pesemiseks. Hageja ei sundinud

kostjat I hageja eluruume üürima. Kostja I oli algusest peale teadlik, mis seisukorras korter

on ja millised eluruumid kostja I endale üürib.

10. Kui hageja eluruumis on kas või mõned kostja II asjad, nt tööriistad, siis on täiesti

põhjendatud hageja hagi esitamine kostja II vastu, kuna hagejal puudub õigus iseseisvalt

kostja II asju eluruumist välja tõsta.

Kostja I vastuväited hagile

11. Kostja I hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja I märgib, et kostja I kasutab

eluruumi suulise üürilepingu alusel. Kirjalik üürileping on tühine kuna see ei ole

allkirjastatud kostja I poolt.

12. Kinnisasja kasutab kostja I üksinda.

13. Kostja I pole saanud hagejalt ülesütlemisavaldust. Järelikult kehtib poolte vahel üürisuhe

edasi.

14. Hageja viitab ülesütlemise avalduses, et vajab eluruumi ise, kuid tegelik põhjus oli teine.

Hageja soovib eluruumi võõrandada. Seega on ülesütlemise põhjus tõendamata.

15. Kostja I ei ole vastu eluruumi vabastamisele, kuid soovib hagejalt saada hüvitist summas 8

212,59 eurot parenduste ja muudatuste eest. Kostja I on teinud 5 aasta jooksul korteris

parendusi ja muudatusi. Hageja ei ole keelanud parenduste tegemist.

16. Hageja nõutav valduse vabastamise tähtaeg on liialt lühike, et leida endale uus eluase.

Kostja II vastuväited hagile

17. Üürilepingu alusel läks eluruumi valdus üle kostjale I. Kostja II ei kasuta hageja eluruumi,

vaid elab xxx. Hagejal oli üürileping kostjaga I mitte kostjaga II.

18. Kostja I tegi hagejale kuuluvas eluruumis remonti ning kostja II lihtsalt aitas kostjat I

remonttööde tegemisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

20. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:

-

Kinnisasi asukohaga xxx kuulub hagejale, H Hile ja E-L Hile.

-

xxx eriomand koosneb kahest eluruumist (eluruum nr 1 ja eluruum nr 2), mis on

eraldatud vaheseinaga.

-

03.09.2012. a anti eluruum nr 2 kostja I valdusse.

-

Kostja I kasutab eluruumi nr 2 käesoleval ajal.

2-17-17908

4 (12)

21. Vaidluse all on kas kostja I valdab hagejale kuuluvat eluruumi kehtiva üürilepingu alusel

või mitte; kas kostja I on teinud eluruumile kulutusi summas 8 212,59 eurot; kas kostja I

saab antud kulutuste hüvitamist nõuda hagejalt; kas kostja II valdab eluruumi.

22. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel on asja omanikul asja väljaandmise nõue igaühe vastu,

kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Õiguslik alus saab tuleneda kehtivast üürilepingust

(Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271).

23. Hageja esitas kohtule üürilepingu koopia, milles on märgitud poolteks N H (üürileandja) ja

L L (üürnik), lepingu esemeks asukohaga xxx asuv eluruum. Antud üürilepingu kohaselt on

eluruum nr 2 antud kostjale I üürile üheks aastaks alates 03.09.2012 kuni 03.09.2013. (I kd

tl 7-9). Kostja I väitel ei ole tema sellele lepingule alla kirjutanud. Kohtu hinnangul saab

antud lepingust järeldada, et selles on silmas peetud korteriomandi asukohaga xxx asuvat

eluruumi nr 2.

Tunnistaja V Vi ütluste kohaselt on ta kostjat I näinud põhjusel, et „N oli Soomes ja tal oli vaja

üürnikele, kes korterisse tulid, anda üürileping. Pidin võtma alt korterist võtmed ja neile

korterit näitama ning laskma neil üürilepingule alla kirjutada. Toimingu juures viibisin mina,

kostja I ja L L elukaaslane, meesterahvas. Fikseerisime näidud. L L kirjutas üksinda lepingule

alla.“ Tunnistaja arvab, et oli kaks üürilepingut. „Ühe võttis L L kaasa ja teise saatsin Nle

Soome. Arvan, et oli 2 lepingut. Neile pidi ju ka leping jääma.“ (II kd tl 2-3).

Kohtu hinnangul ei saa kohtule esitatud tõenditest järeldada, et kostja I ei oleks hageja poolt

kohtule esitatud 03.09.2012. a üürilepingule alla kirjutanud. Üürilepingul on L L nime juures

allkiri. Vaidlust ei ole selles, et 03.09.2012. a kostjale I eluruum nr 2 üle anti. Tunnistaja V Vi

kinnitab, et kostja I oli üürilepingu allakirjutamise juures ja ta kirjutas üürilepingule alla. Kohtul

puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Seega kirjutas kostja I kirjalikule

üürilepingule alla ning tegemist oli sama üürilepinguga, mille koopia on kohtule esitatud.

Kohus leiab, et kostja I väited selle kohta, et lepingul olev allkiri on võltsitud, ei ole

põhjendatud. Arusaamatu on kostja I positsioon mingi paralleelselt kehtiva suulise üürilepingu

olemasolu osas. Kohtule pole esitatud asjaolusid selle kohta, miks pidanuks hageja sõlmima

kostjaga I suulise üürilepingu kirjaliku üürilepingu asemel ja andma talle eluruumi kasutada

seda kirjalikult fikseerimata. See ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav.

24. Hageja väitel muutus üürileping pärast tähtaja möödumist tähtajatuks. VÕS § 310 lg 1

kohaselt juhul kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist,

loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele

lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku

jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada,

et üürnik jätkab asja kasutamist. Käesolevas asjas esile toodud asjaolude kohaselt muutus

hageja ja kostja I vahel 03.09.2012 sõlmitud üürileping tähtajatuks. Üürnik jätkas eluruumi

kasutamist ja kumbki pool ei avaldanud teisele poolele teistsugust tahet.

25. Hageja väitel ütles ta üürilepingu üles, esitades 09.05.2017. a kostjale I üürilepingu

ülesütlemise avalduse ja andes kostjale I eluruumi vabastamiseks tähtaja kuni 10.08.2017.

a. Kostja I väitel ei ole ta ülesütlemise avaldust saanud.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud asjaolu, et kostja I on saanud hageja poolt esitatud

üürilepingu ülesütlemise avalduse kätte. VÕS § 311 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled

tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles

öelda. VÕS § 312 lg 1 kohaselt võib kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse

kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul kumbki

lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.

2-17-17908

5 (12)

09.05.2017. a kirjas teatab hageja kostjale I, et „käesolevaga ütleb üürileandja Teiega sõlmitud

eluruumi üürilepingu üles. Üüritud asi – eluruum aadressil xxx. Lepingu lõppemise päev –

10.august 2017. Ülesütlemise alus – tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemine (VÕS § 311

lg 1 ja VÕS § 312 lg 1).“ Samas kirjas märgib hageja, et „üürnik on teinud üürileandjale

ettepaneku müüa eluruumi sisaldav korter üürniku pojale. Üürileandja palub üürnikul mitte

siduda eluruumi vabastamist üürniku sooviga omandada eluruumi sisaldav korter. Üürileandja

vajab eluruumi ise.“ (I kd tl 10). Kohtu hinnangul saab asjaolu, et kostja I on hageja

ülesütlemise avalduse kätte saanud, järeldada kostja I 29.08.2017. a vastusest hagejale, milles

kostja I vaidleb vastu üüripinna vabastamisele ja märgib, et ta on eluruumi parendanud ja kuni

hüvitise summas 10 000 eurot tasumiseni jätkab eluruumi kasutamist. (I kd tl 11). Seega sai

kostja I hiljemalt 29.08.2017. a hageja poolse ülesütlemisavalduse kätte. Kostja I kohustus

eluruum vabastada tekkis seega kolme kuu möödumisel, so 29.11.2017. a.

26. Kohus ei nõustu kostja I väitega, et hageja ei ole tõendanud üürilepingu ülesütlemise

põhjust. Kohus leiab, et VÕS § 311 korras üürilepingu ülesütlemine ei vaja põhjust.

Asjaolu, et hageja on ülesütlemise teates viidanud, et vajab eluruumi ise, ei oma õiguslikku

tähendust. Hageja on viidanud ülesütlemise teates VÕS §-le 311, mis tähendab tähtajatu

eluruumi üürilepingu korralist ülesütlemist.

27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal I ei ole alates 29.11.2017. a õiguslikku alust

xxx eluruum nr 2 valdamiseks.

28. Kostja I väitel on tal hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue summas 8 212,59 eurot

eluruumile tehtud parenduste ja muudatuste eest. Kostja I on nõus eluruumi vabastama juhul

kui talle nimetatud summa hüvitatakse.

Juhul kui üürnikul on üürilepingu lõppedes üürileandja suhtes hüvitisnõue, võib üürnik

rakendada selle nõudega seoses kinnipidamisõigust. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik

keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks

muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja

võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei

tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja

võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest

suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Piisavaks seoseks VÕS § 110

lg 1 mõttes on kinnisasja üürniku kohustus anda üürilepingu lõppedes üürileandjale üle

kinnisasi ja üürniku nõue üürileandja vastu kulutuste hüvitamiseks. Seega saab kostja I

keelduda eluruumi vabastamast, kui tal on hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue.

29. Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et üürniku kinnipidamisõigus saab tuleneda nii VÕS §

286, kui ka VÕS § 1018 või § 1042 alusel esitatavast nõudest. VÕS § 286 lg-s 1 sätestatakse,

et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud

parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest

mõistlikku hüvitist. VÕS § 285 lg 1 esimese lause kohaselt võib üürnik teha üüritud asjale

parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

esitatud nõusolekul. VÕS § 285 lg 1 2.lause kohaselt ei või üürileandja keelduda nõusoleku

andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja

mõistlikuks majandamiseks. Samas on ka selleks vajalik üürileandja kirjalik nõusolek. Kui

üürileandja seda ei anna, tuleks kohtu hinnangul nõusolekut nõuda enne muudatuste

tegemist. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt seda tehtud ei ole.

Kõigepealt tuleb kostjal I tõendada kulutuste tegemine parenduste ja muudatuste tegemiseks.

Seejärel peab kohus tuvastama, kas nende tegemiseks oli kostjal I hageja kirjalik nõusolek.

2-17-17908

6 (12)

30. Kostja I väitel on teinud järgmisi parendus ja remonditöid: laed (eeltööd, pinna puhastus,

laeLt, 10 mm EPS plaat, fix moment), seinad (ettevalmistus, puhastamine, tapeet 8 rulli,

liim metylan, punnlaud, fototapeet, vineer), siseviimistlus (puit), aknad (puhastamine),

Ltud, piirdeLtud, elekter (vana eemaldamine, kaabel, pistikud, el.konsultatsioon),

lävepakud (ettevalmistus, tamm, metallilist), põrandad (puhastamine, ettevalmistus,

vaipkate, värv, OSB plaat, immutatud pruss, kruvid, niiskustõke, alusvaip, laminaat,

keraamiline pliit, kuivsegu, vuugitäide, silikoon, hydrostop, hermeetik), sanitaartööd

(viimistlus, dušš, kraanid, WC-pott, veetorustik, äravool, boiler), köögi kapid (laminaat,

tööpind), korteri uks (metallist, lukk, lingid, vaht tüüblid), aknapaled (laud), välisfassaad

(täitematerjal, vaht, kruntvärv, värv, puidukaitse, kruvid, naelad, liivapaber, tellingud),

kelder (praht), puukuur (praht), prahi transport prügimäele, remondi tegemisega kaasnenud

kulud (kütus tööriistade laenutus, vana mööbli hoiustamine). Samuti on kostja I kulude

hulka märkinud küttepuude hinna, kuna remonttööde ajal on ruume köetud, kuid sees elada

ei saanud. Samuti on kostja I märkinud kulu ehituskaupluses käimiseks, remondiga seotud

tervisekulu ja hagejale kuuluva korteri 1 sisemiste aknapalede kipsplaadiga viimistlemise.

(I kd tl 33 ja 140).

Ainuke töö, mille tegemise osas hageja vastuväited pole esitanud, on duššinurga ehitamine

kööki ja korteri välisukse väljavahetamine, kuid hageja väitel pole ta nõustunud nende tööde

eest kulusid kandma.

31. Kostja I esitas kohtule fotod, millelt kostja I väite kohaselt nähtub korteri olukord enne

remonttööde tegemist. Fotodelt nähtub osaliselt pehkinud ja osaliselt lammutatud põrand (I

kd tl 134-137 ja 139) ning osaliselt ära lammutatud kapp (I kd tl 137p-138). Kostja II vande

all antud ütluste kohaselt on pildid L L tehtud. Kostja II sõnul „Päeva ei oska ma täpselt

öelda, aga need pildid on tehtud sellest samast korterist.“ Kostja II vastas küsimusele „Kas

teate, kas kostja I võttis selle korteri hagejalt vastu sellises seisu nagu on fikseeritud nendel

piltidel?“ järgmiselt: „Minu teada ta ei teadnud seda. See tuli välja siis, kui kraanivesi sai

lahti keeratud. Vesi hakkas alt kapist nirisema. Siis sai sealt kõik lahti võetud ja vaadatud,

mis seal toimub. Põrand mädanes tänu sellele rikkele. Põrand tuli lahti võtta. WC- pott

lekkis. Selles oli auk või mõra ja see oli vaja ära vahetada. Muid vigu sel päeval ei

avastanud. Polnud nii palju aega seal ringi vaadata. Köögis sai tehtud täielik remont. Köök

sai uue põranda, vahetati aken, seinad tapeediti ja värviti. Paigaldati dušinurk ja valamu.

Veeti torustik ja veesüsteemid. See kõik oli enne täiesti puudulik. WC-s tehti ära põrand,

lagi ja seinad. Paigaldati uus pott. WC põrandas oli enne auk, sealt tuli paha haisu. Esikus

sai tehtud põrand, seinad ja lagi. Elutoas sai maha pandud vaipkate. Enne oli see ainult

värvitud aga see värv koorus ja oli inetu ning panime vaiba peale. Tapeeditud, Ltud, lagi,

aknad vahetatud. Magamistoas jäi põrand samaks aga seinad said tapeeditud, lagi

remonditud ja aken vahetatud. Vanad aknad olid jubedad. Tuul käis läbi. Puust aknad.“

Kostja II kinnitusel tegi tema üldise remondi, akende vahetuse, põranda vahetuse. Kostja II

kinnitab, et „enamus on minu tehtud. Kõik välja arvatud vesi ja elekter.“ (II kd tl 3p-4).

Tunnistaja V Vi ütluste kohaselt „tema meelest WC-pott ei olnud katki, oleksime selle siis

fikseerinud. Mingeid pretensioone ei olnud. Põrandas ei olnud mingit auku.“ Piltide kohta

märgib tunnistaja, et need ei ole antud korterist tehtud pildid. Tunnistaja sõnul „Põrand oli

reliiniga kaetud. Ta ei olnud uus aga ta oli normaalne. Üleandmisel ei olnud sellist olukorda.

See ei ole see korter. Kust mina tean, kus need pildi tehtud on.“ (II kd tl 2-3).

Kohtu hinnangul ei välista tunnistaja V Vi ütlused seda, et tegemist oli kostjale I üürile antud

korterist tehtud fotodega. Fotodelt nähtuvalt on põrandakate pehkinud põrandalaudade pealt

2-17-17908

7 (12)

eemaldatud, samuti on valamukapp osaliselt lammutatud. Seega ei saagi kohtu hinnangul

eeldada, et tunnistaja oleks pidanud teadma, milline olukord põrandakatte all valitseb.

32. Kohus ei pea usaldusväärseks kostja I poolt esitatud Ti nimelise isiku kirjalikku tunnistust

(I kd tl 181). Antud juhul ei ole selge, kes on selle koostanud. Tunnistaja ülekuulamiseks

on ettenähtud kindel kord tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Kohus ei ole määranud antud

tundmatu Ti nimelise isiku kirjalikku ülekuulamist. Seetõttu jätab kohus antud kirja kõrvale

kui ebausaldusväärse. Samal põhjusel ei ole tõendina usaldusväärne hageja poolt esitatud

V Vi kiri. (I kd tl 153). Tegemist on kohtumenetluse jaoks koostatud kirjaga, milles isik

annab sisuliselt ütlusi.

33. Kohus peab tulenevalt kostja II ütlustest tõendatuks, et kohtule esitatud fotod on tehtud

kostjale I üürile antud korterist, pärast korteri üürileandmist. Kohtul puudub alus selles osas

kostja II ütlustes kahelda. Kohus peab usutavaks ka kostja II ütlusi selles osas, et eluruumi

üürile võtmisel kostja I poolt ilmnes asjaolu, et köögis kraani alt hakkas vesi nirisema. (II

kd tl 3p-4). Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostja I järeldust, et põranda

lagunemine oli tingitud veelekkest, mistõttu esines selline puudus antud eluruumil juba

eluruumi üürile võtmisel.

34. Kohus leiab, et kostja II ütlustega ja esitatud fotodega on tõendatud, et köögi põrand oli

osaliselt pehkinud ja vajas väljavahetamist. Kostja II ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et

WC-pott lekkis ja see tuli välja vahetada; WC põrandas oli auk; elutoas oli põrand ainult

värvitud, värv koorus; vanadest akendest puhus tuul läbi. Kostja II ütlustest nähtub, et

WCpott vahetati välja; köögis vahetati välja põrand, vahetati aken, seinad tapeediti ja

värviti, paigaldati valamu, veeti torustik ja veesüsteemid; WC-s vahetati välja põrand,

remonditi lagi ja seinad; esikus vahetati välja põrand, remonditi seinad ja lagi; elutoas pandi

maha uus vaipkate; paigaldati uus tapeet, Ltud, remonditi lagi, vahetati aknad; magamistoas

paigaldati uus tapeet, remonditi lagi ja vahetati aken. Kostja I poolt 15.01.2015 hagejale

saadetud ekirjas märgib kostja I, et nüüd on hakatud köögi põrandat tegema. Kostja I

märgib, et seal on kindlasti olnud uputus, sest kõik on nii mädanenud. (I kd tl 50-51). Kohus

leiab, et lisaks kostja II ütlustele kinnitab ka antud kiri asjaolu, et kostja I poolt üüritud

korteris teostati remonditöid. Samuti on kostja I teatanud hagejale remonditööde tegemisest

oma järgnevates e-kirjades - kostja I poolt 29.08.2017. a E Hile saadetud kirjas märgib

kostja I, et eluruumi oluliselt parendanud ja kulutanud sellele 10 000 eurot. (I kd tl 11).

30.10.2017. a kostja I poolt E Hile saadetud e-kirjas märgib kostja I, et on aastaid hageja

kinnisvara hooldanud ja parendanud. (I kd tl 12). Kostja I poolt 31.10.2017. a saadetud e-

kirja kohaselt teatab kostja I, et teostatud on 6 akna vahetus, välis- ja siseviimistlus. (I kd tl

13). Kohus leiab, et koosmõjus antud e-kirjade, kostja II ütluste ja korteris tehtud fotodega

on tööde tegemine eelpooltoodud ulatuses tõendamist leidnud. Ka hageja ise ei eita kostja I

poolt mingis ulatuses parendus- ja muudatustööde tegemist. Hageja märkis hagiavalduses,

et kostja I on eluruumis teinud nii mõnedki muudatused ja parendused.

35. Kohtu hinnangul ei ole kostja I tõendanud, et tal oli parenduste ja muudatuste tegemiseks

hageja nõusolek. Hageja väitel on ta nõustunud vaid duššinurga ehitamisega, kuid pole

nõustunud selle eest kulusid kandma. Seega ei saa hageja nõusolekut duššinurga osas võtta

aluseks kulutuste nõudmiseks VÕS § 286 alusel. Kostja I ei ole ka tõendanud, et asja väärtus

on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud.

Seetõttu leiab kohus, et VÕS §-i 286 käesoleval juhul kohaldada ei saa.

36. VÕS § 286 lg-s 2 sätestatakse, et muude kui VÕS § 286 lg-s 1 nimetatud kulutuste

hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta

sätestatule. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt juhul kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise

2-17-17908

8 (12)

isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või

kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023

sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks; asjaajamisele

asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.

Kohus leiab, et hageja eeldatavatele huvidele ja tahtele vastab lisaks duššinurga ehitamisele ka

välisukse väljavahetamine, WC-poti väljavahetamine, WC, köögi ja esiku põrandate

väljavahetamine, akende vahetamine, valamu paigaldamine, torustiku ja veesüsteemide

paigaldamine ning elektrikaablite väljavahetamine. Nimetatud tööde teostamine eluruumis on

selle eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalik ning võimaldab hagejal endal antud korterit

paremini kasutada või seda kergemini välja üürida. See vastab kohtu hinnangul hageja

eeldatavale tahtele.

37. Hageja huvides saavad olla kohtu hinnangul aga sellised remonditööd, mis ilmselgelt

omaksid mingit väärtust ka üüriperioodi lõppedes. Kostja I ei ole tabelis eristanud ajaliselt,

millal ta mingid tööd teostas ja millal mingid materjalid eluruumi paigaldas. Kostja I üüris

hagejalt eluruumi 03.09.2012. a ja kostja I väidetest võib järeldada, et töödega alustati

koheselt. Kostja I poolt 29.08.2017. a E Hile saadetud kirjas märgib kostja I, et eluruumi

oluliselt parendanud ja kulutanud sellele 10 000 eurot. (I kd tl 11). 30.10.2017. a kostja I

poolt E Hile saadetud e-kirjas märgib kostja I, et on aastaid hageja kinnisvara hooldanud ja

parendanud. (I kd tl 12). Kostja I poolt 31.10.2017. a saadetud e-kirja kohaselt teatab kostja

I, et teostatud on 6 akna vahetus, välis- ja siseviimistlus. (I kd tl 13). Kostja I poolt

15.01.2015 hagejale saadetud e-kirjas märgib kostja I, et nüüd on hakatud köögi põrandat

tegema. Kostja I märgib, et seal on kindlasti olnud uputus, sest kõik on nii mädanenud. (I

kd tl 50-51). Kostja II ütlustest nähtub, et veekahjustused ja WC poti kahjustused avastati

koheselt. Seega asuti remonti tegema koheselt pärast üürilepingu sõlmimist. Nimetatud

tõenditest ja asjaoludest järeldab kohus, et suurema osa remondi- ja renoveerimistöid olid

kostja I kasutuses olevas eluruumis teostatud järk-järgult alates üürilepingu sõlmimisest

kuni 2017. a lõpuni. Samas ei ole seejuures selge, millises järjestuses tööd teostati.

38. Eeltoodust tulenevalt ei ole kõikide kostja I poolt tabelis toodud materjalide puhul kohtul

võimalik järeldada, et need omaksid ka käesoleval ajal korteri seisundile mingit mõju.

Nimelt ei saa teatud renoveerimistööde puhul ja tavapäraste interjööri osas kasutatavate

materjalide (tapeet, värv, vaip) puhul eeldada, et nende väärtus, kasulikkus või visuaalne

efekt oleks endine ka aastate möödumisel. Kohtu hinnangul tarbitakse selliste materjalide

kasulikud omadused mingi aja möödumisel ära. Käsundita asjaajaja võib VÕS § 1023 lg 1

järgi nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ulatuses, milles

käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks (vt ka Riigikohtu

5. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-07, p-d 16 ja 18; 30. aprilli 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-125-08, p 15). Seega tuleb kulutuste hüvitamisel võtta aluseks kulutuste

tegemise aeg. Olukorras, kus asjaajaja ajas nii enda kui ka võõrast asja, tuleks mõistlikkuse

põhimõttest lähtuvalt asjaajaja kulutuste nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja kasutades

on ära tarbinud. (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 19).

Tööde puhul nagu duššinurga ehitamine; välisukse väljavahetamine; WC-poti

väljavahetamine; WC, köögi ja esiku põrandate väljavahetamine; akende vahetamine;

valamu paigaldamine; torustiku ja veesüsteemide paigaldamine ning elektrikaablite

väljavahetamine võib eeldada nende kasulike omaduste kestvamat iseloomu ja seda, et

kostja I ei ole neid parendusi ise ära tarbinud. Muude kostja I poolt esile toodud tööde osas

sellist järeldust üheselt teha ei saa.

2-17-17908

9 (12)

39. Kohtu hinnangul ei ole kostja I poolt esitatud tõenditest võimalik järeldada, milliseid

kulusid kostja I duššinurga väljaehitamisel kandis. Kostja I poolt esitatud tabeli (I kd tl 33

ja 140) osas on kostja II vande all ülekuulamisel kinnitanud, et tl 140 märgitud kulu on

tegelikkuses kantud. Tabelis on märgitud sanitaartööde all viimistlus, dušš, kraanid, WC-

pott, veetorustik, äravool, boiler. Mis sellest kuuluks duššinurga ehitamise juurde, ei ole

kostja I esile toonud ega tõendanud. Ainuke, mida kohus saab duššinurgaga seostada, on

dušši maksumus, milleks on tabelis märgitud 27,3 eurot. (II kd tl 3p-4). Kostja I esitatud

tabelist on võimalik järeldada, et põranda väljavahetamisel on hageja huvidele vastavaks

materjali kuluks OSB plaadi maksumus 18,4 eurot, immutatud prussi maksumus 34 eurot,

kruvid 56 eurot, niiskustõke 34 eurot, alusvaip 21,8 eurot, laminaat 14,15 eurot, keraamiline

plaat 35,75 eurot, kuivsegu 12 eurot, vuugitäide 21,4 eurot, silikoon 14,5 eurot, hydrostop

34,7 eurot, hermeetik 13,99 eurot. Korteri ukse vahetamise materjalikuluks on metallist

turvauks 60 eurot, lukk ja lingid 160 eurot, vaht 87 eurot, tüüblid 14 eurot. Akende

vahetamise kuluks järeldab kohus tabelist ainult aknapalede jaoks kasutatud lauamaterjali

kulu summas 12 eurot. Elektritööde osas on võimalik tabelist järeldada kaabli, pistikute

maksumust summas 80 eurot ja konsultatsiooni kulu 40 eurot. Sanitaartööde osas on

võimalik järeldada kulu kraanidele 150 eurot, WC-poti maksumus 32 eurot, veetorustiku

maksumus 43,6 eurot, äravoolu maksumus 240 eurot, boileri maksumus 87 eurot. Seega

kokku 1343,59 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja II ütlused piisavad tõendamaks kulude

kandmist materjalide osas. Kostja I poolt esitatud tabeli (I kd tl 33 ja 140) on kostja II ütluste

kohaselt koostanud kostja II ise. Kohtule jääb arusaamatuks, millest tulenevalt on tabelisse

märgitud summad saadud. Tegemist on menetlusosalise enda poolt loodud tõendite

kogumiga, mis ei ole usaldusväärne. Kostja II poolt koostatud tabelit hindade osas ei kinnita

ükski teine tõend.

40. VÕS § 127 lg 6 kohaselt juhul kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva

kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Antud sätte kohaldamine eeldab, et tekkinud

kahju suurust on võimatu tõendada. Kohtu hinnangul ei ole kulude kandmist võimatu

tõendada. Selleks on võimalik esitada pangakonto väljavõtteid, arveid jm dokumente. Seega

ei saa kohus antud juhul VÕS § 127 lg-t 6 kohaldada.

41. Kohtule jääb arusaamatuks kostja I poolt esile toodud kulutused keldrist ja puukuurist prahi

koristamiseks, prahi transpordiks prügimäele, remondi tegemisega kaasnenud kulud (kütus

tööriistade laenutus, vana mööbli hoiustamine). Samuti kulud seoses küttepuude hinnaga,

kulu ehituskaupluses käimiseks ja remondiga seotud tervisekulu. Kohtu hinnangul ei saa

olla tegemist VÕS § 1023 lg 1 mõttes hageja huvides tehtud mõistlike kulutustega.

42. Kostja I on esitatud tabelis esile toonud ka tööaja hulga ja maksumuse. Tööaja kulu saab

kohtu hinnangul samuti lugeda VÕS § 1023 lg 1 alusel mõistlikuks kulutuseks kui see on

tehtud soodustatu huvides. Antud juhul on kostja II kinnitanud, et ta tegi enamuse tööst ise

ning osa töödest tegid kostja I vennad. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et

kostja I oleks seoses tööde teostamisega mingit kulu kandnud. Seega kohtu hinnangul VÕS

§ 1023 lg 1 kohaldada ei saa.

43. Juhul kui nende kulutuste tegemiseks puudus hagejal lepingust või seadusest tulenev

õigustus ja kohustus ning nõuet ei tule rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel, siis on

võimalik kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1024 lg 4 kohaselt alusetu rikastumise sätete

järgi, praegusel juhul eelkõige VÕS § 1042 alusel (vt lisaks Riigikohtu 7. juuni 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33; 29. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-

13, p 12, 15. jaanuari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 20). VÕS § 1042 lg 1

2-17-17908

10 (12)

kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult

kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud,

võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on

olnud tema kavatsused eseme suhtes. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja I ei ole

tööjõukulusid kandnud, ei ole antud juhul ka VÕS § 1042 kohaldatav.

44. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja I ei ole kulude kandmist tõendanud ning kostjal

I ei ole VÕS 110 lg 1 alusel eluruumi kinnipidamisõigust.

45. Hageja leiab, et kostjale I tuleb anda tähtaeg 14 päeva jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest valdus vabastada ja valduse üleandmise kohustuse vabatahtlikult mittetäitmise

korral tõsta kostja I välja. Kohus leiab, et hageja poolt määratud tähtaeg on põhjendatud ja

piisav kohtuotsuse täitmiseks.

46. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus tõsta kostja I korterist välja juhul kui ta

keeldub valdust vabatahtlikult hagejale üle andmast. Seega määrab kohus, et juhul, kui

kostja I keeldub kohtuotsust vabatahtlikult täitmast, tõsta kostja I eluruumist välja.

47. Kostja II vastu esitatud nõude osas leiab kohus, et see tuleb jätta rahuldamata.

23.04.2018. a V K poolt saadetud e-kirja kohaselt kinnitab V K, et nii L L kui ka A P elavad

kinnistul xxx ja kasutavad korterit nr 2 ja seda juba mitu aastat. (I kd tl 47-48). Kostja II esitas

kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt on ta aadressil xxx asuva kinnisasja omanik (I kd tl

119-120), füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, millel on märgitud kostja II aadressiks xxx. (I kd tl

121-124), kostja II pangakonto väljavõtte perioodi kohta alates 01.01.2018 kuni 19.09.2018,

millest nähtub, et kulutusi on tehtud valdavalt xxx asuvates kauplustes. (I kd tl 125-127). Kostja

II ei eita, et ta pole korteris viibinud, kuid kostja II väitel käis ta kostjal I lihtsalt külas ja teda

remonditöödel abistamas. Tulenevalt kostja II ütlustest, eelpoolviidatud e-kirjadest, mille saatis

kostja I E Hile ja hagejale, järeldab kohus, et kostja II viibis xxx asuvas kostja I poolt üüritud

eluruumis küllalt sagedasti alates 03.09.2012 kuni remonttööde teostamise lõpuni, milleks võib

e-kirjadest tulenevalt pidada 2017. aastat. Kostja II poolt esitatud pangakonto väljavõte kinnitab

asjaolu, et alates 2018. aasta algusest viibib kostja II sagedasti xxx. Konto väljavõtte kohaselt

on 76 makset 156-st teostatud xxx ja selle lähistel. (I kd tl 125-127). Kohtu hinnangul viitab

antud asjaolu koostoimes asjaoluga, et kostja II omab xxx kinnisvara, sellele, et kostja II

tegelikuks elukohaks on xxx, mitte xxx. Kohtu hinnangul ei saa V K e-kirjast järeldada kui tihti

kostja II aadressil xxx viibib ja kas seda saab nimetada eluruumi valdamiseks. Samuti ei saa

kohtule esitatud tõenditest teha järeldust selle kohta, et kostja II hoiaks xxx aadressil oma

mingeid asju. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II tahe oleks olnud ja oleks ka käesoleval hetkel

xxx asuva eluruumi nr 2 valdamine. Pelgalt külaskäikudest ja remonditöödest kohtu hinnangul

valdamise tahet järeldada ei saa. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Selle üle,

kas isik on kaotanud või saanud tegeliku võimu asja üle, otsustatakse asjaolude alusel.

Riigikohus on märkinud näiteks, et isikut ei saa pidada eluruumi otseseks valdajaks ainuüksi

seetõttu, et ka temal olid korteri võtmed. „Otsene valdus eluruumile seondub tegeliku võimuga

selle üle. Seega pole valduse üle otsustamisel asjakohased hageja väited, et korteris on tema

asjad, ta ei andnud üürniku kasutusse keldriboksi, korteri aadressile tuleb tema post ning ta

tasub korteri halduskulud ja kommunaalkulud.“ (vt Riigikohtu 19.12.2001. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-160-01).

48. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja II poolt xxx

eluruumi nr 2 valdamine ning kohus jätab hageja nõude kostja II vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-17-17908

11 (12)

49. Tulenevalt hagi rahuldamisest kostja I osas ja rahuldamata jätmisest kostja II osas jäävad

TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja I kanda,

ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda, kostja I menetluskulud

jäävad tervikuna kostja I enda kanda ja kostja II menetluskulud jäävad tervikuna hageja

kanda.

50. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

51. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabiteenuse kulud

summas 4380,48 eurot, kokku 4555,48 eurot. Samuti taotles hageja lisaks õigusabiteenuse

kulude arvestamist kohtuistungi toimumise ajale, milleks oli 2,5 tundi.

52. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohus leiab, et hageja poolt 06.12.2018 menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlustoimingud on osaliselt põhjendatud. Hageja on märkinud menetlustoimingute

hulka 15.12.2017 hagi täienduse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamise ning esitamise

kohtusse (ajakuluga 2,5 tundi). Sellist toimingut ei hageja kohtu hinnangul teostanud.

Kohtule ei ole

15.12.2017 kuupäevaga ühtegi dokumenti esitatud. Seega ei saa kohus selles osas hageja

menetluskuluga arvestada. Ülejäänud menetlustoimingud ja nende jaoks kulunud aeg on kohtu

hinnangul põhjendatud. Seega on põhjendatud menetlustoiminguteks kulutatud aeg kokku

30,42 tundi.

53. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on märgitud 120 eurot (millele lisandub

käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna,

s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Samuti on põhjendatud lähtuda esindaja

kvalifikatsioonist. (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Arvestades vaidluse vähest mahtu ja vähest keerukust leiab kohus, et tegemist ei

põhjendatud tunnitasumääraga. Kohus peab põhjendatuks tunnitasu määra 120 eurot koos

käibemaksuga.

54. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 3825,40 eurot

(3650,40+175) ja mõistab 50% sellest (1912,70 eurot) kostjalt I hageja kasuks välja.

55. Kostja II on enda menetluskuludena märkinud õigusabiteenuse kulud summas 1231,20

eurot.

Kohus leiab, et kostja II poolt 05.12.2018 ja 11.12.2018 menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlustoimingud on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nende jaoks kulutatud aeg, kokku

11 tundi ja 24 minutit.

56. Kostja II on märkinud lepingulise esindaja tunnitasu määraks 90 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus peab seda põhjendatuks.

2-17-17908

12 (12)

57. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja II märgib, et kostja II

ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus kostja II menetluskulud välja koos

käibemaksuga.

58. Eeltoodu alusel määrab kohus kostja II menetluskuludena kindlaks 1231,20 eurot (koos

käibemaksuga) ja mõistab need kulud hagejalt välja.

59. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käesolevas asjas on kostja II vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb hagejal tasuda kostjale II hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik