1-18-4167/11 · 1-18-4167/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-4167

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-18-4167

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Kristina Tomtšakovskaja

Kaitsja

Alar Neiland (lepinguline)

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid T.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest ühes vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu T.S (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 04.02.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada T.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.03.2020. a, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet Tallinna Vangla Ida-Harju ning määrata ta selleks tähtajaks

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud T.S -

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) elama kohtu xxx;

määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada T.S-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ; ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) oksul peale vanglast asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo vabanemist;

6) alluma elektroonilisele valvele (kaks) kuud alates elektroonilise tähtajaga 2 valveseadme paigaldamisest.

4. T.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. T.S

vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, T.S-ile ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja ko

htumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 27.12.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega

.

Harju Maakohtu 16.05.2018. a kohtuotsusega tunnistati T.S 424 lg 2 süüdi KarS §

järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena T.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

Karistuse kandmise algus oli 15.05.2018 on 13.03.2020. a. . a ja lõpp

T.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on

kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolevalt

kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt kahel korral

kriminaalkorras karistatud samuti joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemisel soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Vanglas olles osaleb isik tööhõives ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.

Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heas korras kahetoalise korteriga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Eluase on sobilik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et isikul vabanemisjärgset töökohta ei ole. Enne vangistust tegi isik juhutöid, mitteametlikult. Enamuse oma elust on olnud ametlikult tööga hõivatud. Tööharjumus ja soov tööd teha on olemas ning töökohti ei vali. Seisuga 07.11.2018 K-raha andmetel isikul rahalised nõuded puuduvad.

T.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega.

Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha T.S-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes

elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kaitsja leiab, et vangla ja prokuröri arvamus on põhjendatud. Veendumus on olemas, et isik

tegi järeldusi ja soovib vabaduses ravile asuda. Kaitsja palub isiku vabastada tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et T.S-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik – tema kä T.S-i isikut iseloomustavad andmed itumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Tema vangistuses on käitumine

olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt alkoholi tarvitamise

esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi

tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus

kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga

mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab T.S-i

tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning

seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid

muutusi, andes samas T.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele

ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate t

avade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on

T.S olemas ka kindel elukoht

ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka T.S, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu

korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste

omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/