4-09-25090/3 · 4-09-25090/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

(3) 1 Väärteoasi nr 4-09-25090

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2009.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-25090 Väärteoasi Olle Puidak avaldus tema täitemenetlusasjades aegumise kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: Olle Puidak( isikukood 37506112744, asukoht Tartu Vangla, Turu 56, Tartu) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungita RESOLUTSIOON

Lõpetada täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu Olle Puidak kohta tehtud järgmiste kohtuvälise menetleja otsuse täitmiseks: 1) 01.08.2003a otsusega nr 231003050420001 mõistetud rahatrahv 180 krooni, täitetoimik nr 182/2003/1467; 2) 18.12.2003a otsusega nr 278003017203002 mõistetud rahatrahv 12 000 krooni, millest tasumata jääk 10140.54 krooni, täitetoimik nr 186/2004/299; 3) 02.01.2004a otsusega nr 278004000050001 mõistetud rahatrahv 5940 krooni, täitetoimik nr 187/2004/1706; 4) 17.05.2004a otsusega nr 282004001775004 mõistetud rahatrahv 6000 krooni, täitetoimik nr 192/2004/3109; 5) 29.04.2004a otsusega nr 281004001772001 mõistetud rahatrahv 1800 krooni, täitetoimik nr 192/2004/2860.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Olle Puidak esitas 11.11.2009.a Tartu Maakohtule avalduse, milles ta palub lõpetada menetlus täiteasjades nr. 182/2003/1467, 186/2004/299, 186/2004/299, 192/2004/3109, 192/2004/2860, seoses aegumisega.

(3) 2 Täitemenetlusregistri andmete järgi on täiteasjas nr 182/2003/1467 nõudeks kohtuvälise menetleja 01.08.2003a otsusega nr 231003050420001 mõistetud rahatrahv 180 krooni, kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 177 krooni, täitekulu 60 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 186/2004/299 on nõudeks kohtuvälise menetleja 18.12.2003a otsusega nr 278003017203002 mõistetud rahatrahv 12 000 krooni, kohtutäituri tasu 1062 krooni, täitekulu kokku 177,40 krooni. Trahvi jääk 10 140,54 krooni, täitekulu nõude jääk 88,60 krooni, kohtutäituri tasu tasumata. Täiteasjas nr 187/2004/1706 on nõudeks kohtuvälise menetleja 02.01.2004a otsusega nr 278004000050001 mõistetud rahatrahv 5940 krooni, kohtutäituri tasu 500 krooni+ käibemaks 90 krooni, täitekulu kokku 97 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 192/2004/3109 on nõudeks kohtuvälise menetleja 17.05.2004a otsusega nr 282004001775004 mõistetud rahatrahv 6000 krooni, kohtutäituri tasu 590 krooni, täitekulu 118 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 192/2004/2860 on nõudeks kohtuvälise menetleja 29.04.2004a otsusega nr 281004001772001 mõistetud rahatrahv 1800 krooni, kohtutäituri tasu 354 krooni, täitekulu 118 krooni. Kõik nõuded tasumata.

Kohtu seisukohad Kohus on loobunud oma varasemast praktikast, kus iga täiteasja aegumise avalduse menetluses on tehtud järelpärimine kohtutäiturile avalduse esitaja täiteasjade kohta. Kohtul on juurdepääs Täitemenetlusregistrile, mistõttu saab kohus asja menetlemisel kasutada täpselt samu andmeid, mille järgi kohtutäitur koostab oma vastuse. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Selles loetelus sisaldub ka kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Samuti on riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-52-07 ja 3-2-1-119-02) viidanud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Seetõttu ei saa ka kohtutäitur kohtu järelpärimisele vastates esitada laiemalt põhjendatud seisukohti ega lisainformatsiooni võrreldes Täitemenetlusregistris sisalduvaga.

Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise küsimust. Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab: (1) Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. (2) Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.

Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita.

(3) 3 Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad.

Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Olle Puidaku suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud hiljemalt veebruaris 2005a. (01.08.2003 lahend), juunis 2005 (18.12.2003.a. lahend), juulis 2005 (02.01.2004 lahend), novembris 2005 (17.05.2004 lahend) ja detsembris 2005.a. (29.04.2004 lahend).

Täitemenetluse seadustiku § 202 lg.2 sätestab: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuste täitmine Olle Puidaku suhtes tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetlused taotletud täiteasjades sel alusel lõpetada .

Kuna käsitletav täitemenetlusasi hõlmab ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel (kui kohtutäituri tasu ja täitekulusid hakatakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 217 lg.1 korras: Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §-le 23, mis sätestab: (1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. (3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud nõudesummaga. Käesoleval juhul on rahalised nõuded sisse nõudmata, v.a. kohtuvälise menetleja otsus 278003017203002, mis on rahuldatud summas 1859.46 krooni. Täitata rahaliste nõuete puhul, s.h. selliste nõuete puhul, mille täitmine on aegunud, puudub alus kohtutäituri tasu sissenõudmiseks.

Kohtunik Ü.Raag