4-09-24769/34-09-24769/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2009.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-24768 Väärteoasi Viljo Viira avaldus tema täitemenetlusasjades aegumise kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: Viljo Viira( isikukood 38310252781, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungita RESOLUTSIOON

Lõpetada täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu Viljo Viira kohta tehtud järgmiste kohtuvälise menetleja otsuse täitmiseks: 1) 27.03.2006a otsusega nr 2602060025730021 mõistetud rahatrahv 9000 krooni, täitetoimik nr 047/2006/1099; 2) 21.11.2005a otsusega nr 2602050141940022 mõistetud rahatrahv 7800 krooni, täitetoimik nr 047/2006/240; 3) 04.09.2004a otsusega nr 2780040099200018 mõistetud rahatrahv 4500 krooni, täitetoimik nr 047/2004/3558; 4) 22.07.2004a otsusega nr 2490040022160088 mõistetud rahatrahv 16 200 krooni, täitetoimik nr 047/2004/3329; 5) 15.06.2004a otsusega nr 2490040020000014 mõistetud rahatrahv 1200 krooni, täitetoimik nr 047/2004/3092; 6) 12.12.2002a otsusega nr 104760453 mõistetud rahatrahv 4800 krooni, täitetoimik nr 047/2003/274; 7) 27.02.2002a otsusega nr 2490020006595 mõistetud rahatrahv 300 krooni, täitetoimik nr 047/2002/4443; 8) 22.06.1999a otsusega nr 040043 mõistetud rahatrahv 500 krooni, täitetoimik nr 047/2002/613; 9) 22.01.2005a otsusega nr CO-3/K004291 mõistetud rahatrahv 480 krooni, täitetoimik nr 047/2005/451;

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viljo Viira esitas 09.11.2009.a Tartu Maakohtule avalduse, milles ta palub lõpetada menetlused avalduses märgitud täiteasjades, seoses aegumisega.

Täitemenetlusregistri andmete järgi on täiteasjas nr 047/2006/1099 nõudeks kohtuvälise menetleja 27.03.2006a otsusega nr 2602060025730021 mõistetud rahatrahv 9000 krooni, kohtutäituri tasu 2443 krooni, täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni ja täitekulu 42 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2006/240 on nõudeks kohtuvälise menetleja 21.11.2005a otsusega nr 2602050141940022 mõistetud rahatrahv 7800 krooni, kohtutäituri tasu 2266 krooni, täitekulu kokku 192 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2004/3558 on nõudeks kohtuvälise menetleja 04.09.2004a otsusega nr 2780040099200018 mõistetud rahatrahv 4500 krooni, kohtutäituri tasu 531 krooni, täitekulu 52 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2004/3329 on nõudeks kohtuvälise menetleja 22.07.2004a otsusega nr 2490040022160088 mõistetud rahatrahv 16 200 krooni, kohtutäituri tasu 1534 krooni, täitekulu 52 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2004/3311 on nõudeks kohtuvälise menetleja 22.07.2004 otsusega nr 2490040022160088 mõistetud menetluskulud 100 krooni, kohtutäituri tasu 177 krooni, täitekulu 52 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2004/3092 on nõudeks kohtuvälise menetleja 15.06.2004a otsusega nr 2490040020000014 mõistetud rahatrahv 1200 krooni, kohtutäituri tasu 354 krooni, täitekulu 52 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2003/274 on nõudeks kohtuvälise menetleja 12.12.2002a otsusega nr 104760453 mõistetud rahatrahv 4800 krooni, kohtutäituri tasu 531 krooni, täitekulu 33 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2002/4443 on nõudeks kohtuvälise menetleja 27.02.2002a otsusega nr 2490020006595 mõistetud rahatrahv 300 krooni, täituri tasu 295 krooni. Nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2002/614 on nõudeks kohtuvälise menetleja 16.11.2000a otsusega nr AB032845 mõistetud rahatrahv 460 krooni, kohtutäituri tasu 295 krooni, täitekulu kokku 79 krooni. Rahatrahv tasutud, muud nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2002/613 on nõudeks kohtuvälise menetleja 22.06.1999a otsusega nr 040043 mõistetud rahatrahv 500 krooni, kohtutäituri tasu 295 krooni. Nõuded tasumata.

Kohtu seisukohad Kohus on loobunud oma varasemast praktikast, kus iga täiteasja aegumise avalduse menetluses on tehtud järelpärimine kohtutäiturile avalduse esitaja täiteasjade kohta. Kohtul on juurdepääs Täitemenetlusregistrile, mistõttu saab kohus asja menetlemisel kasutada täpselt samu andmeid, mille järgi kohtutäitur koostab oma vastuse. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Selles loetelus sisaldub ka kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Samuti on riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-52-07 ja 3-2-1-119-02) viidanud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Seetõttu ei saa ka kohtutäitur kohtu järelpärimisele vastates esitada laiemalt põhjendatud seisukohti ega lisainformatsiooni võrreldes Täitemenetlusregistris sisalduvaga.

Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise küsimust.

Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab: (1) Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. (2) Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.

Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa

Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Viljo Viira suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud hiljemalt oktoobris 2007.a. (27.03.2006 lahend). Varasemad kohtuvälise menetleja lahendid on tehtud varem ja vastavalt varem on ka nende täitmine aegunud. Kohtuvälise menetleja lahend asjas nr . AB032845 16.11.2000, millega määrati rahatrahv 460 krooni on täielikult rahuldatud, mistõttu selle lahendi suhtes ei saa aegumist kohaldada. Kohtuvälise menetleja lahendi 2490040022160088/ 22.07.2004 järgi on täitmisele kuuluvaks nõudeks menetluskulud 100 krooni. Seega ei ole selles täiteasjas sissenõutavaks nõudeks mitte karistusena määratud rahatrahv, vaid väärteomenetluses kohaldatud muu rahalise sissenõudega, mille täitmine toimub ja aegumist kohaldatakse Täitemenetluse seadustiku § 209 ja § 202 ja § 203 alusel. Ka selle nõude sissenõudmine on aegunud hiljemalt jaanuaris 2006.

Täitemenetluse seadustiku § 202 lg.2 sätestab: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuste täitmine Viljo Viira suhtes tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetlused taotletud täiteasjades sel alusel lõpetada .

Kuna käsitletav täitemenetlusasi hõlmab ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel (kui kohtutäituri tasu ja täitekulusid hakatakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 217 lg.1 korras: Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §- le 23, mis sätestab: (1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. (3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga.

Kohtunik Ü.Raag