4-09-24343/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 (4) Väärteoasi nr 4-09-24343 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2009.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-24343 Väärteoasi Elmar Järv’e avaldus tema täitemenetlusasjades aegumise kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Elmar Järv( isikukood 35812152761, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1 (4) Väärteoasi nr 4-09-24343
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2009.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-24343 Väärteoasi Elmar Järv’e avaldus tema täitemenetlusasjades aegumise kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusalune isik: Elmar Järv( isikukood 35812152761, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON
Lõpetada täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu Elmar Järve kohta tehtud järgmiste kohtuvälise menetleja otsuse täitmiseks: 1)10.06.2005a. otsusega nr 2315050027490035 mõistetud rahatrahv 360 krooni+menetluskulud 100 krooni, millest tasutud 280.26 krooni ja tasumata nõude jääk 179.74 krooni, täitetoimik nr 047/2005/1592. 2)02.11.1999a otsusega nr AB 072950 mõistetud rahatrahv 4100 krooni, täitetoimik nr 047/2003/1380; 3)07.12.1998a otsusega nr 003767 mõistetud rahatrahv 36 krooni, täitetoimik nr 047/2003/1381.
Jätta rahuldamata taotlus aegumise kohaldamiseks kohtuvälise menetleja otsuse 231508007798005/ 22.07.2008 täitmisel ja selle otsuse täitmine jätkub. Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Elmar Järv esitas 03.11.2009.a kohtule avalduse, milles palub lõpetada menetlus täiteasjades nr. 047/2005/1592, 047/2003/1380, 047/2003/1381 ja 047/2008/2503, seoses aegumisega.
2 (4) Täitemenetlusregistri andmete järgi on täiteasjas nr 047/2005/1592 nõudeks kohtuvälise menetleja 10.06.2005a. otsusega nr 2315050027490035 mõistetud rahatrahv 460 krooni( mis sisaldab rahatrahvi 360 krooni+ menetluskulu 100 krooni), kohtutäituri tasu 295 krooni, täitekulu 85 krooni. Kohtuvälise menetleja nõue on tasutud osaliselt, 280,26 krooni ulatuses, tasumata nõude jääk 179.74 krooni. Kohtutäituri tasu katteks on arvutatud 179.74 krooni ja tasumata on 115.26 krooni, seega nõue osaliselt tasutud. Täitekulud kokku summas 85 krooni tasumata. Täiteasjas nr 047/2003/1380 on nõudeks kohtuvälise menetleja 02.11.1999a otsusega nr AB 072950 mõistetud rahatrahv 4100 krooni, kohtutäituri tasu 540 krooni, täitekulu 118 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2003/1381 on nõudeks kohtuvälise menetleja 07.12.1998a otsusega nr 003767 mõistetud rahatrahv 36 krooni, kohtutäituri tasu 295 krooni, täitekulu 85 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2008/2503 on nõudeks kohtuvälise menetleja 22.07.2008a otsusega nr 231508007798005 mõistetud rahatrahv 3000 krooni, kohtutäituri tasu 1026,60 krooni, täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni, täitekulu 124 krooni. Kõik nõuded tasumata.
Kohtu seisukohad Kohus on loobunud oma varasemast praktikast, kus iga täiteasja aegumise avalduse menetluses on tehtud järelpärimine kohtutäiturile avalduse esitaja täiteasjade kohta. Kohtul on juurdepääs Täitemenetlusregistrile, mistõttu saab kohus asja menetlemisel kasutada täpselt samu andmeid, mille järgi kohtutäitur koostab oma vastuse. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Selles loetelus sisaldub ka kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Samuti on riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-52-07 ja 3-2-1-119-02) viidanud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Seetõttu ei saa ka kohtutäitur kohtu järelpärimisele vastates esitada laiemalt põhjendatud seisukohti ega lisainformatsiooni võrreldes Täitemenetlusregistris sisalduvaga. Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise küsimust.
Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab: (1) Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. (2) Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.
Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim.
3 (4) VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.
Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad.
Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Elmar Järve suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud, vastavalt lahenditele, hiljemalt 10.12.2006a, 02.05.2001a ja 07.06.2000a. Kohtuvälise menetleja 22.07.2008a otsusega nr 231508007798005 mõistetud rahatrahvi 3000 krooni sissenõudmine on praeguseks ajaks aegumata.
Täitemenetluse seadustiku § 202 lg.2 sätestab: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse, milles taotleb täitemenetluste lõpetamist aegumise tõttu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuste täitmine Elmar Järve suhtes tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetlused taotletud täiteasjades sel alusel lõpetada.
Kuna käsitletavad täitemenetlusasjad hõlmavad ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel( juhul kui kohtutäituri tasu või täitemenetluse kulusid asutakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 217 lg.1 korras: Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §- le 23, mis sätestab: (1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. (3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse
4 (4) kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud nõudesummaga. Seda on kohtutäituri poolt täiteasjas nr . 047/2005/1592 ka tehtud. Täitmata rahaliste nõuete puhul, s.h. selliste nõuete puhul, mille täitmine on aegunud, puudub alus kohtutäituri tasu sissenõudmiseks.
Kuna kohtuvälise menetleja otsuse 22.07.2008 täitmine ei ole käesolevaks ajaks aegunud, jätkub selle nõude täitmine.
Kohtunik Ü.Raag