2-18-2004/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2004

Tsiviilasi

XX hagi YY, MM ja SS vastu tehingute tühisuse

tuvastamiseks ja omanikukande muutmiseks. Hagi

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja advokaat Marko Tammann

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda. Kindlaks-

määratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 8. veebruaril 2018 Pärnu maakohtule hagi YY (kostja I), MM (kostja II)

ja SS (kostja III, kõik koos „kostjad“) vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks ja omanikukande

muutmiseks. Hageja palus:

(1) tuvastada kostja I ja kostja III vahel 12. septembril 2016 sõlmitud kinkelepingu

(edaspidi „kinkeleping I“) tühisus;

2 (5)

(2) tuvastada kostja II ja kostja III vahel 12. septembril 2016 sõlmitud kinkelepingu

(edaspidi „kinkeleping II“) tühisus;

(3) asendada kostja III nõusolek (tahteavaldus) kinnisomandi tagasikandmiseks ja

kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtuotsusega ning kustutada ta kinnistu

asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi „kinnistu“) teisest jaost

omanikuna ja kanda kinnistu omanikuna sisse kostjad I ja II.

Hageja väitel

-

esitas ta 1. augustil 2016 maakohtusse hagi kostjate I ja II vastu kaasomandi

lõpetamiseks ning kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-16-11590). Kui kostjad I ja II said

teada esitatud hagist, kinkisid nad enda kaasomandi osad kostjale III, kes sai nende

asemel kinnistu kaasomanikuks. Viidatud tehingute tõttu jättis maakohus 2. juuni 2017

määrusega hageja kaasomandi lõpetamise nõude läbi vaatamata;

-

kuivõrd tsiviilasjas nr 2-16-11590 ei õnnestunud hagejal saavutada, et kohus

analüüsiks kinkelepingute tühisust, esitab hageja selleks eraldi hagi;

-

kinkelepingud on vastuolus heade kommetega, mida kinnitavad järgmised asjaolud:

(a) kinkelepingute sisu on kostjatele I ja II kuulunud kinnistu kaasomandi osade

kinkimine;

(b) kingisaaja (kostja III) ei olnud kinkijate (kostjad I ja II) sugulane ega lähikondne,

mis ei ole tavapärane; kinkimise korral kingisaaja rikastub ilma vastusoorituseta

ning tavapäraselt isik kingib oma vara isikule, kes on lähikondne või sugulane;

(c) kinkelepingud kinnistu kaasomandi osadega tehti kiirkorras vahetult pärast seda,

kui kostjad I ja II said teada, et nende vastu esitatid kaasomandi lõpetamise nõue;

(d) kinkelepingud tehti mõlema kostjaga üheaegselt ning kingisaajaks oli üks ja sama

isik, loomuliku elukäsitluse järgi on ülimalt vähetõenäoline, et kaks isikut võtavad

nõuks kinkida endi omandid korraga ühele ja samale isikule;

(e) kinkelepingute esemeks olevad kaasomandi osad on väikesed. Nii kostjale I kui

ka kostjale II kuulus kinnistust 4,6%. Eluliselt ei ole usutav, et mõistlikult ja

vastutustundlikult käituv inimene kingib teisele isikule omandi, mida sisuliselt ei

ole võimalik elamiseks kasutada ega millelt õigusvilja saada;

(f) kostja III ei ole pärast kinnistu kaasomanikuks saamist isiklikult asunud tegema

toiminguid, millest saab järeldada omanikuks olemise soovi ja tahet;

(g) tsiviilasjas nr 2-16-11590 avaldas kostja III, et on valmis kinnistu mõttelise osa

hagejale tagasi müüma. Üldjuhul ei ole kingisaaja juba mõned kuud pärast

kingisaamist valmis kinkeks saadud asja müüma;

(h) hageja pakkus kostjatele I ja II kinnistu kaasomandi osade eest 800 eurot, kuid

kostjad pidasid summat ebapiisavaks. Loomuliku elukäsitluse seisukohalt on

ebausutav, et kostjad otsustavad seejärel ning pärast nende vastu esitatud

kaasomandi lõpetamise nõudest teadasaamist kiiremas korras ja korraga ühele ja

samale isikule hoopis kinkida, s.o kasu saamata (tasuta) anda;

(i) kinkelepingud tõestanud notar vestles lepingu osapooltega tavapäraselt pikemalt,

sest ta püüdis välja selgitada põhjust, miks keegi tahab tasuta oma vara ära anda,

kusjuures tegemist ei olnud sugulastega. Seega tekkis ka kinkelepingud tõestanud

notaril nende sõlmimise juures kahtlused;

(j) kostja I taotles tsiviilasjas nr 2-16-11590 riigi õigusabi, sest ta leidis, et ta on

vähekindlustatud. Kohus rahuldas taotluse. Samas andis ta tasuta ära oma vara,

mille eest oleks saanud hagejalt hüvitist. Mõistliku inimese vaatenurgast ei ole

usutav, et isik, kes on niigi majanduslikus kitsikuses, jätab kasutamata võimaluse,

millega ta saaks oma majanduslikku olukorda parandada.

3 (5)

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 11. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda, kuid teiste menetlusosaliste puudumise tõttu kulusid rahaliselt

kindlaks ei määranud.

2.1. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale ja leidis, et hagejal puudub TsMS § 368 lg 1

kohane õiguslik huvi kostjate vaheliste kinketehingute tühisuse tuvastamiseks. Hageja ei ole

kinkelepingute pool. Võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik,

kelle õigusi leping mõjutab.

Kinkelepingute (sh omandi üleandmiseks sõlmitud asjaõiguslike kokkulepete) tühisuse

tuvastamine ei mõjuta hageja asjaõiguslikku positsiooni: hageja ei ole olnud kinkelepingu

esemeks olevate kaasomandiosade omanikuks ega saa selleks kinkelepingute tühisuse

tuvastamisel, hagejal ei teki kinketehingute tühisuse tuvastamisel õigust nõuda enda omanikuna

kinnistusraamatusse kandmist ning hagejale kui kaasomanikule asjaõigusseaduse (AÕS) § 76

lg-st 1 tulenev õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ei sõltu sellest, kas kostjate vahelised

tehingu on tühised või mitte. Seega ei ole hageja kui lepinguväline isik õigustatud esitama

tehingu tühisuse tuvastamise hagi.

2.2. Kinketehingute tühisuse tuvastamise huvi ei õigusta asjaolu, et hagejal on kostjatega I

ja II pooleli kohtuvaidlus, milles esitatud rahaline nõue on seotud kostjate kui kaasomanike

kohustustega. Asjaolud, mille alusel hageja nõuab tsiviilasjas nr 2-16-11590 kostjatelt I ja II

rahalise kahju hüvitamist, on tekkinud ajal, mil kostjad olid kaasomanikud. Hagejal on jätkuvalt

õigus nõuda kostjatelt selle kahju hüvitamist, sh lõpetada asi kokkuleppega. Hageja

nõudeõigust ei mõjuta see, et tal ei saa kahju hüvitamise nõudeid tasaarvestada hüvitisega, mille

ta pidanuks kostjatele maksma kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral.

2.3. Kinketehingute heade kommete vastasuse tuvastamiseks tuvastushagi esitamist ei õigusta

hageja viited üldise õiguskultuuri taseme kahjustamisele, kui kostjate käitumisele ei anta

negatiivset hinnangut ega tunnistata tehinguid heade kommetega vastuolus olevaks, ega kohtu

rollile ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde tagamisel. Õigusriigi olulised

põhimõtted on ka lepinguvabadus ja õiguskindlus. Õiguskindluse tagamise huvides on

lepinguväliste isikute poolt tehingu tühisuse tuvastamise võimalused minimaalsed.

Lepinguvälise isiku poolt tehingu tühisuse tuvastamise võimalus on erandlik ning piiratud tema

enda konkreetsete õigustega. Omanikul on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja

käsutada, sh ei keela seadus teovõimelisel isikul sõlmimast lepinguid, mis kõrvaltvaatajale

võivad tunduda ebaratsionaalsed või lepinguosalise õigusi kahjustavad. Seetõttu iga üksiku

tehingu tühisuse tuvastamisel ei ole TsMS § 368 mõttes õigustatud tuvastushuviks hageja

eesmärk tagada õiguse abstraktsete üldpõhimõtete järgimine ja säilitada või tõsta ühiskonna

õiguskultuuri taset.

Arusaamatu on hageja väide, et kinkelepingute tühisusele viitab see, et kinkelepingute

vormistamise ajal kostjate vastu kohtumenetluses olnud kaasomandi lõpetamise nõue kattub

üks-üheselt sõlmitud kinkelepingute objektis olnud kaasomandi osadega. Kostjad saavadki

võõrandada üksnes enda kaasomandi osi, samuti saab neilt kaasomandi lõpetamist nõuda

üksnes nende kaasomandi osade suhtes. Heade kommetega vastuolus ei ole see, et kaks

kaasomanikku on otsustanud oma kaasomandi osad võõrandada ühele ja samale isikule ja

tehingud vormistada notari juures ühel ja samal ajal. Asjaolu, et kaasomandi osad on väikesed

ja seetõttu kingisaaja oma osa reaalselt kasutada või sellest õigusvilja saada, ei takista

kaasomandi võõrandamist. Mis iganes põhjusel kostjad I ja II soovisid kostjat III rikastada, siis

arvestades, et kingitud osades ei ole hageja hinnangul kaasomandit võimalik reaalselt kasutada,

ei saa kostjale III ette heita, et tal ei ole huvi kingitud vara endale jätta, vaid soovib selle

reaalselt kasutatavaks varaks (rahaks) pöörata.

4 (5)

2.4. Hagejal on võimalik kaasomandi lõpetamine saavutada lihtsamalt ja kiiremini muul moel,

kui kostjate vaheliste kinketehingute tühisuse tuvastamise kaudu. Tsiviilasjas nr 2-16-11590

teatas kostja III muu hulgas, et on kinkelepingute alusel omandatud kaasomandiosad valmis

hagejale tagasi müüma. Seega on uus kaasomanik avaldanud valmisolekut kaasomandi

lõpetamiseks ning hagejal on võimalik kostjaga III AÕS § 77 lg 1 alusel kaasomandi

lõpetamise tingimustes kokku leppida.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas 27. detsembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Esiteks lahendas maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alles pärast

hagi esitamisest enam kui kümne kuu möödumist. Ilmselgelt ei saa sellist, pea aasta pikkust

viivitust, pidada mõistlikuks ajaks TsMS § 372 lg 1 mõttes.

3.2. Teiseks sisustas maakohus ebaõigesti hageja õigusliku huvi. Hageja ei nõudnud hagis

enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmist. Ta palus asendada kinnisasja omandaja

(kostja III) nõusolek (tahteavaldus) kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande

muutmiseks kohtuotsusega ning kustutada kostja III kinnistu omanikuna ja kanda kinnistu

omanikuna sisse kostjad I ja II.

3.3. Kolmandaks saab hageja kui kinkelepingute pooleks mitteolev isik tugineda tehingu

tühisusele, kuna kinkelepingute sõlmimine on heade kommetega vastuolus.

Kostjate I ja II kaasomandi osade kinkimise eesmärk oli hageja kahjustamine, kuna hageja ei

saanud tsiviilasjas nr 2-16-11590 kasutada õigust lõpetada asi kompromissiga ja ta kaotas

õiguse kostjatega I ja II vastastike varaliste nõuete tasaarvestamiseks.

Kostjate I ja II kaasomandi osade võõrandamine kahjustab hagejat ka seetõttu, et hagejal

tekkisid kaasomandi lõpetamise nõudega märkimisväärselt suured menetluskulud, kuid pole

kindel, et sellised kulud kostjatelt hageja kasuks välja mõistetakse.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 3. jaanuaril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hageja väitega, mille

kohaselt ei ole maakohus hageja nõude menetlusse võtmisest keeldumisel täitnud kõrgendatud

põhjendamiskohustust. Maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt ja õiguslikult

argumenteeritult põhistanud hageja tuvastushuvi puudumist, seega esitatud tuvastusnõude

rahuldamise võimatust.

Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi kinkelepingute

tühisuse tuvastamiseks. Hageja tugineb hagis sellele, et kostjate I ja II poolt kohtumenetluse

ajal oma kaasomandiosa võõrandamine on heade kommete vastane. TsMS § 210 lg 1 kohaselt

hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese.

Ringkonnakohtu hinnangul see nö lubav säte kinnitab, et vaidlusaluse omandi võõrandamist

kohtumenetluse kestel ei saa hinnata heade kommete vastase tehinguna, sõltumata sellest,

millised olid tehingu poolte motiivid.

5 (5)

Samuti ei ole võimalik tuvastada kostja III kohustust anda nõusolek omanikukande muutmiseks

kinnistusraamatus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5 tulenevalt saab kohus

teha otsuse isiku kohustamiseks tahteavaldust andma siis, kui isik on kohustatud tegema kindla

sisuga tahteavalduse. Puudub seadus või leping, mis kohustaks kostjat III kinnistu mõttelise osa

omandi tagasikandmiseks kostjatele I ja II.

Ainuüksi asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-16-11590 jäi hageja kaasomandi lõpetamise nõue läbi

vaatamata, ei saa olla aluseks hageja tuvastusnõude menetlemiseks. Õiguslikult perspektiivitu

hagi menetlusse võtmist ei saa põhjendada hageja sooviga eelnevas menetluses tekkinud

menetluskulude hüvitamiseks, kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja/või kostjate

mõjutamiseks sõlmida kompromissi.

7. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste

tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagis

märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas

faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei

hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja

tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib

jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte

kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 18. november 2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12; 8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10).

8. Põhjendatud on hageja väide, et enam kui 10-kuulist vahet hagi esitamise ja selle

menetlusse mittevõtmise otsustamise vahel, kui maakohus ei ole teinud vahepeal ühtegi

toimingut, ei saa pidada mõistlikuks. Toimikust ei nähtu mingit selgitust, mis tingis nii pika

viivituse otsustamaks, kas hageja nõuet menetleda või mitte. Samas ei anna menetluse venimine

alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest maakohus on oma otsustust piisavalt

põhjendanud. Maakohtu määruse tühistamisega ei ole võimalik kirjeldatud rikkumist ka enam

kõrvaldada.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida kostjate

seisukohti.

Seega

ei

ole

teistel

menetlusosalistel

kulusid

tekkinud

ja

nende

kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus

kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.

10. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm