2-17-7910/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2019. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-7910

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ hagi Merike Tamme vastu

8679,34 eurot ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

9380,34 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. juuli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Merike Tamme apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

22. jaanuar 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Merike Tamm (isikukood XXX),

advokaat Allar Laugesaar

Vastustaja (hageja): AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu

Vabariigi registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829), esindaja Kadri

Ojamaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 6. juuli 2018. a otsus muutmata

ja Merike Tamme apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Merike

Tamme kanda. Mõista Merike Tammelt välja 353,30 eurot

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks

apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AB „Lietuvos draudimas“ (hageja) „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas hagi Merike

Tamme (kostja) vastu 8679,34 euro ja viivise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt toimus 14. jaanuaril 2017 Tartus, XX asuvas kostja korteris nr 12 veeavarii,

mille tagajärjel said kahjustada samas majas asuva AS-i Ekspress Meedia bürooruumid ja keldris

asuvad Pahupidi OÜ kohvikuruumid. Kostja korteri ülevaatusel selgus, et kahju põhjuseks on

valamukraani purunemine kostja korteris, mida ei köeta ja mille temperatuur on 0 kraadi. Nii büroo

kui ka kohviku kindlustamiseks olid sõlmitud kindlustuslepingud hagejaga. Büroo omanikule

tekkis veeavarii tõttu otsene varaline kahju kokku 4575,64 eurot, sh soojapuhuri hind 11 eurot,

suitsuanduri vahetus 77,40 eurot, niiskuse eraldaja rendikulu 91,44 eurot, remondikulu koos

lisatöödega 4323,80 eurot ja kahju kindlakstegemise kulu 72 eurot. Kohviku omanikule tekkis

veeavarii tõttu otsene varaline kahju kokku 4103,70 eurot, sh siseviimistluse taastamise kulu

3648,90 eurot, niiskuse eraldaja rendikulu 244,80 eurot ja kahju kindlakstegemise kulu 210 eurot.

Mõlemas kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutuse on hageja tasaarvestanud mööbli

hinnaga, mille hüvitamist hageja kostjalt ei nõua. Hageja hüvitas kindlustuslepingute alusel

kindlustusvõtjatele kokku 8679,34 eurot. Hageja andis kostjale kahju hüvitamise tähtpäevaks

18. mai 2017, kuid kostja ei rahuldanud hageja nõuet. Lisaks põhinõudele peab kostja maksma

hagejale seadusjärgset viivist.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Hagi on esitatud vale kostja vastu. Maja korrashoiu eest vastutab OÜ Tartu Elamuhaldus

(valitseja). Kuna hageja on hagi õiguslikes põhjendustes viidanud kaasomandiosast tulenevale

kahjule, peab ta kahju põhjuseks kaasomandis olevas torustikus tekkinud avariid. Kui kostja

vastutab hagejale tekkinud kahju eest kaasomanikuna, on ta üks solidaarvõlgnikest ning

menetlusse tuleb kostjatena kaasata ka teised kinnisasja kaasomanikud. Kahju nõudmine kostjalt

on põhjendamatu, sest kahju ei toimunud kostja korteris. Kostja korteris ei ole vett ja korterisse

tulev veetoru oli kuulkraaniga suletud, kuna kostja kasutab korterit ateljeena. Tõenäoliselt purunes

maja vana ja roostes veetorustik kostja korteri all asuva korteri remondi tõttu, mille käigus

torustikku liigutati. Ka kostja korter sai torude purunemise tõttu veekahjustusi. Torustiku

seisukorda arvestades ei ole uue kuulkraani purunemine eluliselt usutav. Isegi kui vesi oleks

külmunud, oleks purunenud roostes veetoru, mitte uus kraan, milles oli vähe vett. Kostja teatas

juba 2016. a lõpus valitsejale, et kuna veekulu on suurenenud, on hoones ilmselt toimunud

veeavarii. Valitseja keeldus veeavarii uurimisest, viidates, et lekked peavad avastama

korteriomanikud ja valitseja vaatab torustiku üle vaid korra aastas. Alles pärast veeavariid otsustati

hoone amortiseerunud veetorustik ära vahetada. Alusetu on hageja väide, et kostja korteri

temperatuur on 0 kraadi. Kostja jälgib korteri temperatuuri ja niiskust. Hageja nõutud

kahjuhüvitise suurus on ülepaisutatud, kahju on kindlaks tehtud kontrollimatult ja suvaliselt, ilma

kostja osaluseta ning arvestamata, et tegemist on väga vana hoonega, mille seisukord oli osaliselt

väga halb.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9466,90 eurot (sh põhivõlg

8679,34 eurot ja viivis 787,56 eurot) ning alates 7. juulist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt.

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

1565,06 eurot. Kohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi tuginedes asjaolule, et talle kindlustusandjana on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtjatele kahju hüvitamise tõttu

kindlustusvõtjate Pahupidi OÜ ja AS-i Ekspress Meedia kahju hüvitamise nõuded kostja vastu.

Hageja on kindlustuslepingute sõlmimise ja kindlustushüvitise maksmise tõendamiseks esitanud

kindlustuspoliisid, kahju hüvitamise otsuse, maksekorraldused ning OÜ Rehe Ehitus arved. Kostja

ei vaielnud ka kohtuistungil vastu asjaoludele, et hageja oli kindlustusandja ning on välja maksnud

kindlustushüvitise (istungiprotokolli lk 7). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli kahju

hüvitamise kohustus kindlustusvõtjate ees.

Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud kahju tekkimise ajal (14. jaanuaril 2017) kehtinud

korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud sättest tuleneb korteriomanikule kaks

kohustust: esiteks aktiivne kohustus hoida oma reaalosa korras ja teiseks kohustus hoiduda teisi

korteriomanikke korteri tavakasutusest ületavalt mõjutamast. Selle kohustuse rikkumine saab olla

kas tegevusetus, mille tulemusena korteriomandi reaalosa ei ole korras, või mingi tegu, mis

mõjutab teisi korteriomanikke liiga suurel määral.

KOS § 11 lg 1 rikkumiseks saab pidada korteriomandi reaalosa kütmata jätmist, mille tõttu külmus

katki veekraan, mis põhjustas veekahju. Korteriomandi reaalosa korrashoidmine hõlmab ka selles

sobiva temperatuuri tagamist, mis väldiks ebasobivaid mõjutusi teistele korteriomanikele.

Asjaolu, et kostja on jätnud enda korteriomandi reaalosa kütmata, mistõttu on selles temperatuur

langenud nii madalale, et seal olnud veekraan katki külmus, on tõendatud tunnistaja Dmitri

Kuzmenko ütluste, tema koostatud objekti ülevaatuse akti ning selle lisadeks olevate fotode ja

videoga. Samuti on kostja ise kinnitanud, et ta korterit sel ajal ei kütnud. Videolt ja piltidelt nähtub,

et kostja korteris oli temperatuur +1°. Seda kinnitas ka tunnistaja oma ütlustes. Samuti on näha

pooleks murdunud kraani. Tunnistaja asjatundjana kinnitas, et tegemist on pooleks külmunud

kraaniga. Arvestades asjaolu, et ei videolt ega fotodelt ei ole näha mingeid märke kraanile välise

jõu rakendamisest, korteris olnud temperatuuri ning asjaolu, et 2017. a jaanuaris oli kostja enda

esitatud andmete kohaselt temperatuur langenud varem ka alla -20°, oli kohtu hinnangul esitatud

tõendite pinnalt kraani lõhki külmumine ainus loogiline seletus kraani purunemise kohta.

Veeuputus ei teki mitte hetkel, kui kraan lõhki külmub, kuivõrd siis on vesi jääs ning ei voola,

vaid siis, kui vesi üles sulab. Esitatud välistemperatuuri andmetest nähtub, et ilmad läksid just

veekahju tekkimise ajal 14. jaanuaril 2017 soojemaks, kui miinimumtemperatuuriks oli mõõdetud

-2,1°. Kohus nõustus hagejaga, et ka kütmata korteris saab temperatuur tõusta olukorras, kus

välistemperatuur tõuseb. Kütmata korteri temperatuuri saab eelkõige mõjutada teda ümbritsev

temperatuur, st korteri temperatuur tõuseb ja langeb koos ümbritseva temperatuuri tõusu ja

langusega.

Arvestades asjaolu, et temperatuuriandmete kohaselt oli välistemperatuur langenud kohati alla

-20°, ei ole kraani lõhkikülmumine välistatud isegi juhul, kui eeldada, et kostja esitatud

kuulkraanide andmed on sama kuulkraani kohta, mis oli kostja korterisse paigutatud ning

andmetesse märgitud temperatuurivahemik tähendab, et nimetatud vahemikus kraan lõhki ei

külmu. Viimane asjaolu ei ole aga kohtu hinnangul eluliselt usutav. Nimelt paisub vesi jäätudes

ning temperatuuri edasisel alanemisel jää tihedus enam oluliselt ei muutu. Vesi jäätub aga üldjuhul

0° juures. Asjaolu, et veeleke sai alguse kostja korterist, kinnitab ka see, et videost on näha, et

korteri põrand on märg. Samuti nähtub kohtule esitatud fotodest kostja korteri all olevast korterist,

et vesi on tunginud läbi selle korteri lae. Kuivõrd vesi voolab tulenevalt gravitatsioonist allapoole,

saab sellises olukorras veeleke olla alguse saanud kostja korterist.

Kohtu järeldust ei muutnud kostja väide selle kohta, et tema korteris vesi oli kinni keeratud. Kostja

selgitustest nähtuvalt oli korteris vesi olemas kuni nimetatud kuulkraanini, mis praegusel juhul

katki külmus. Ühestki tõendist ei tulene kinnitust kostja väitele, et torustik seinas purunes alumisel

korrusel toimunud remonttööde tõttu. Kohus märkis, et juhul, kui veekahju põhjustas lisaks kostja

käitumisele ka alumisel korrusel oleva korteriomandi omaniku tegevus või tegevusetus, siis on

võimalik VÕS § 137 lg 1 kohaselt kostja ja nimetatud korteriomaniku solidaarvastutus, kuid see

ei välista kostja kohustust tagada enda korteris piisav temperatuur. Seega on kohtu hinnangul

tõendatud, et kostja on oma kohustust rikkunud.

Kohus jättis tähelepanuta kostja pärast kohtuistungi toimumist esitatud seisukohad tunnistaja

ütluste kohta, kuna need olid esitatud hilinenult.

Kohus leidis, et tõendatud on ka kindlustusvõtjatele Pahupidi OÜ ja AS Ekspress Meedia tekkinud

kahju. Pahupidi OÜ-le tekkinud kahju tõendab kahju teade ja vara ülevaatuse akt, millest nähtub,

et kahjustada on saanud saal, koridor, WC ja väike saal. AS-le Ekspress Meedia tekkinud kahju

tõendab kahju teade ja vara ülevaatuse akt, millest nähtub, et kahjustada on saanud kontori ja lao

sein ja lagi. Samuti nähtuvad veekahjustused kohtule esitatud fotodelt.

Esineb ka põhjuslik seos kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kohus tuvastas, et kostja jättis

oma korteri kütmata, mille tulemusena langes seal temperatuur alla vee külmumispunkti, mille

tagajärjel kostja korteris olev kraan purunes ja vee sulades voolas vesi sellest välja. Kohus pidas

usutavaks, et kui sellises olukorras ilmnevad pärast veeavariid alumistel korrustel asuvates

korterites veekahjustused, on need põhjustatud sellest, et ülemisel korrusel asuvas korteris on

toimunud veeleke. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kahjustused olid olemas juba varem.

Kohtu hinnangul on täidetud ka VÕS § 127 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise eeldus. KOS § 11

lg-s 1 sätestatud kohustuse hoida oma korteriomandi reaalosa korras üheks eesmärgiks see, et

vältida korteriomandi reaalosa mittekorrasoleku tõttu võimalike toimuvate õnnetuste läbi teiste

korteriomanike vara kahjustamist.

Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud Kindlustustööde OÜ hinnapakkumise ja arve

summas 3648,90 eurot (Pahupidi OÜ ruumide remont), OÜ Rehe Ehitus hinnapakkumised ja arve

summas 4323,90 eurot (AS Ekspress Meedia ruumide remont), niiskuse eraldajate rendi arved

kokku 336,24 eurot, soojapuhuri ostuarve 11 eurot, suitsuanduri vahetuse arve 77,40 eurot ning

Kahjuhaldus OÜ ja Roheline Laine OÜ arved kahju kindlakstegemise eest vastavalt 210 ja 72

eurot. Kostja on vaielnud vastu kahju suurusele, samas ei ole ta esitanud omapoolseid tõendeid

hageja esitatud tõenditest nähtuva ümber lükkamiseks. Arvestades ka kohtule esitatud vara

ülevaatuse akte, on kohtu hinnangul hinnapakkumistes ja arvetel toodud kulud ruumide remondiks

põhjendatud ja usutavad. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ei täida seinal

ühe koha ülevärvimine, kuivõrd selle tulemusena ei ole tagatud sama välisilme, mis enne kahju

tekkimist, kuivõrd uus värvitud laik on ülejäänud seinast erinev. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud seina või lae veekahjustuse korral terve vastava pinna parandamine, et tagada ühtlane

välimus, nagu enne kahju tekkimist. Kohus leidis, et põhjendatud on ka valgustite asendamine.

Vaatamata sellele, et valgustite kahju vara ülevaatamise aktis märgitud ei olnud, nähtub esitatud

fotodest, et veekahjustused on olnud ka valgustite juures. Samuti on kohtu hinnangul ilmselge, et

igasuguse ehitustegevuse järel on vaja koristada ja jäätmed kõrvaldada. Seega on kohtu hinnangul

hageja tõendanud kahju suuruse hagis nõutud ulatuses, sh ruumide parandamise kulud, kahju

vähendamisele suunatud kulud (niiskuse eraldajad ja soojapuhur) ning kahju kindlakstegemise

kulud.

Eelnevaga tuvastas kohus, et kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud ning kahju hüvitamise

nõue oli üle läinud hagejale. Seega tuleb hageja põhinõue rahuldada ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja 8679,34 euro. Põhjendatud on ka viivisenõue 787,56 eurot ning kuni põhivõla

tasumiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub

kostja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et veeavarii põhjuseks oli purunenud kuulkraan

ning purunemise põhjuseks oli kostja reaalosa kütmata jätmine.

Hageja ise kinnitab, et kostja korteris oli temperatuur +1 kraadi. Vee külmumiseks peab

temperatuur olema alla 0 kraadi. Väidetavalt katki külmunud kraani katkikülmumiseks pidanuks

temperatuur korteris olema vähemalt –20 kraadi. Sellist külma korteris olla ei saanud ja seda ei

ole ka hageja väitnud. Kraani tootjalt saadud tehniliste andmete kohaselt on kraani

töötemperatuuriks –20 kuni +120 kraadi. Maakohus möönis, et kraan võis olla külmakindel, kuid

jõudis vaatamata sellele täiesti üllatavale ja arusaamatule seisukohale, et kraani katkikülmumine

oli võimalik, kuna 2017. a jaanuaris oli temperatuur lühikesel ajavahemikul alla –20 kraadi. Kraani

katkikülmumiseks pidanuks temperatuur olema konkreetses kostja korteris alla –20 kraadi.

Kuulkraani keskelt pooleks kaheks tükiks murdumine saab olla hageja arvates võimalik vaid juhul,

kui kraan tahtlikult pooleks murda. Hageja on leidnud andmeid vaid selle kohta, et külmumisel

lõhkeb kraan selliselt, et selle sisse tekib pragu.

Kostja hinnangul toimus veeavarii seina sees olnud korteriomanike kaasomandis oleva täielikult

amortiseerunud veetoru purunemise tõttu. Kohe pärast veeavariid vahetati maja kõiki korruseid

läbiv püstakutorustik. Töö teostati kiirelt, 17. veebruariks 2017. Tööde kiire teostamise tõttu

puudus kostjal võimalus koguda tõendeid kaasomandis torustikus toimunud veeavarii kohta, sest

kostjal ei olnud tööde teostamise ajal infot, et veeavarii põhjuseks peetakse hoopis kostja korteris

kraani purunemist.

Veetoru lõhkemisele seina sees viitab ka hageja esitatud fotomaterjal, millelt on näha, et seinast

on kraanikaussi paiskunud suurel hulgal roostepuru. Varasemalt kraanist roostet ei tulnud ning ka

katkisest kraanist ei saanud sellisel hulgal roostepuru tulla. Rooste sai kraanikaussi pääseda vaid

seetõttu, et purunes roostetanud toru seina sees. Kostjal ei olnud ega ole võimalik seina sees

veetoru purunemise kohta mingeid tõendeid esitada, kuna vana torustik vahetati pärast veeavariid

välja. Vana veetorustik kulges alumise korruse lae all, kus see oli soojustamata ja nähtaval (torusid

on näha fotodel).

Kostja hinnangul toimus veetorustiku avarii maja II korrusel teostatud remonttööde tõttu.

Võimalik, et torustikku liigutati või toimus vahelagede vajumine ahjude ja vaheseinte

väljalõhkumise tõttu. Samuti on võimalik see, et teisel korrusel, kus veetorud ei olnud mitte

seintes, vaid soojustuseta õhu käes, toimus veetoru külmumine. Teisel korrusel olid ruumid

remondi ajal kütteta, kuna ahjud lõhuti välja, ning samuti oli eemaldatud ruumide välisuks. Kostja

esitas oma väidete tõendamiseks ehitusdokumentatsiooni ja fotosid, kuid maakohus neile

tähelepanu ei pööranud.

Maakohtu järeldused veeavarii põhjuste, sealhulgas võimaliku kuulkraani purunemise kohta

tuginevad peamiselt tunnistaja D. Kuzmenko ütlustele ja hinnangutele. Kostja hinnangul ei

tohtinud maakohus tugineda tunnistaja arvamustele kui eksperdi hinnangutele. Tunnistaja ise

kinnitas, et ta ei ole ekspert.

Pärast maakohtu istungit selgus, et tunnistaja D. Kuzmenko on andnud valeütlusi. Dmitri

Kuzmenko väitis, et ta eemaldas katkise kraani ja sulges toru. Tegemist on valeväidetega. Nimelt

selgus vestlusest XX korteriühistu juhatuse liikme Toomas Issakuga, et hoopis Toomas Issak,

kellele kostja andis telefonis loa oma korterisse siseneda, sulges veetoru ja eemaldas kraani.

Arvestades tunnistaja valetamist, on kostja hinnangul võimalik, et tunnistaja ise või keegi kolmas

isik paigutas kostja korterisse katkise kraani, et luua mulje kraani katkikülmumisest.

Hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud, millised konkreetsed kahjud veeavarii tõttu tekkisid.

Avariid kasutati ära kogu kohviku varasemate niiskuskahjustuste remondiks. Kostja vaidleb vastu

ka AS Ekspress Meedia bürooruumide väidetavatele kahjudele. Kohtule esitatud hagiavalduse

lisas 24 „kahjukäsitluse kokkuvõte“ on märgitud, et “arvestanud on tervete pindadega ja uksi-

aknaid pole välja arvestanud.” Seega tulnuks teha ümberarvestused tegelike pindalade põhjal,

arvestades välja uksed ja aknad ning ahjud. Hagejal lasub tõendamiskoormus ja ta oleks pidanud

esitama kohtule korrektsed pindalade arvestused. Kostjal ei olnud ega ole tänaseni võimalust ise

bürooruumi pindade suurusi välja arvutada. Kahju kirjelduses ei ole märgitud kahjustatuna kõiki

seinu. Kostja on seisukohal, et kahju summad on valed ja oleks tulnud ümber arvestada.

Kui analüüsida XX majja sisse tuleva vee peamõõtja näite, siis selgub, et 2017. aasta jaanuaris ei

olnud avarii ajal vett kaotsi läinud, sest veemõõtja näitu vaadates pole jaanuaris suurt veekadu

olnud. Samuti pole ka kuskil kirjeldust, kui palju ja kui kaua vett eemaldati.

Kostja on esitanud vastuväite, et kahjustused olid olemas juba varem. Ka Pahupidi kohviku rentnik

ise on ajalehes kinnitanud, et kohviku seinad ei olnud korras. Samuti on uued niiskuskahjustused

tekkinud käesolevaks ajaks.

Maakohus on jätnud arvestamata selle, et kostja on palunud oma korteris vee sulgeda ja on

pöördunud OÜ Tartu Elamuhalduse halduri poole võimaliku veeavarii olemasolu kontrollimiseks.

Kostja pöördus juba kuu aega enne avariid Tartu elamuhalduse elamuhalduri poole veekao pärast

ja soovis, et torustikku kontrollitaks. Rohkem võimalusi avarii ära hoidmiseks kostjal polnud.

5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja ei ole tõendanud, et veekahju põhjustas seinas asuva täielikult amortiseerunud veetoru

purunemine. Kostja väide, et ta küttis korterit, on tõendamata ja vastuolus kostja selgitustega

20. juunil 2018 toimunud istungil.

Temperatuur +1 kraadi oli kostja korteris pärast veekahju toimumist. Veetorustik külmub lõhki

miinuskraadide juures, kui torustikus moodustub jää ja jäätumisel vesi paisub. Veekahju saab

alguse ilmade soojenemisel, kui jäätunud vesi torustikus sulab ja seetõttu pääseb vesi torustikus

taas voolama.

Kaebusele lisatud fotod ei tõenda, et kraan ei saa külmumise tagajärjel tükkideks puruneda. Samuti

on fotodel kujutatud kraanid teist tüüpi kui korteris asunud kraan. Kostja esitatud fotodel on

kujutatud torustiku keskel paiknevaid kraane (kraani mõlemas otsas asub veetoru). Kostja korteris

asunud kraan oli veevõtuks ettenähtud kraan, mille vaid ühes otsas asub veetoru.

Hageja ei nõustu kostja paljasõnaliste väidetega, mille kohaselt rooste saab kraanikaussi tekkida

vaid seetõttu, et purunes roostetanud toru seina sees. Kostja väide, et kahju põhjuseks on hoone

teisel korrusel toimunud remont, on tõendamata ja paljasõnaline. Kostja väide toru liigutamise

kohta remondi käigus on spekulatiivne. Paljasõnalised on ka kostja väited, et tunnistaja

D. Kuzmenko andis kohtuistungil valeütlusi.

Kostja väide, et kohviku ruumid olid eelnevalt kahjustatud, on uus asjaolu, mida hageja esimeses

kohtuastmes ei esitanud. Kostja ei põhjendanud, miks ta ei esitanud sellist vastuväidet esimeses

kohtuastmes.

Hageja on tõendanud, et veekahju tagajärjel said kahjustada hageja poolt kindlustatud ruumid

(kohviku ruumid ja bürooruumid). Hageja on esitanud esimeses kohtuastmes kahju olemasolu ja

kahju suurust tõendavad dokumendid (kahjustatud ruumide remondi hinnapakkumised ja

remondiarved). Kostja vastuväited kahju suurusele esimeses kohtuastmes jäid paljasõnaliseks.

Kostja ei ole tõendanud, et kahjustada saanud ruumid oleks saanud remontida odavamalt.

Väide kahjustatud ruumide amortisatsiooni kohta on uus asjaolu, mida kostja esimeses astmes ei

esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu 6. juuli 2018. a otsus muutmata (TsMS

§ 657 lg 1 p 1). Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki

oma otsuses (TsMS § 654 lg 6).

7. Apellant vaidlustab eeskätt maakohtu poolt asjas esitatud tõenditele antud hinnanguid ja nende

põhjal tehtud järeldusi. Apellandi mittenõustumine maakohtu hinnangutega tõenditele ning nende

pinnal tuvastatud asjaoludele ei tähenda aga iseenesest veel seda, et maakohus oleks rikkunud

menetlusnorme või jätnud oma otsuse nõuetekohaselt põhjendamata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtule puudub praegusel juhul alus heita ette

selgitamiskohustuse puudulikku täitmist. Maakohus on oma 6. aprilli 2018. a määrusega

põhjalikult selgitanud pooltele õiguslikku olukorda, tõendamisele kuulunud asjaolusid ja

tõendamiskoormise jaotust. Sealjuures on kohus teinud pooltele ka sõnaselge ettepaneku esitada

oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Kohtu ettepanek esitada tõendeid veelekke

põhjuste jm asjaolude kohta puudutas nii hagejat kui kostjat. Samuti on kohus selgitanud, et kostjal

tuleb esitada tõendeid selle kohta, et tema rikkumine (korteri kütmata jätmine) oli vabandatav;

kostjal oli võimalik tõendada oma väidet, et veekahju ei tekkinud tema korteris asuva

valamukraani purunemise tõttu ja ka seda, et purunes korterit läbiv ühiskasutuses olev veetorustik

või mõni muu kaasomandisse kuuluv veetorustiku osa, mitte kostja korteris asuv veekraan.

Asjaolu, et kostja ei pidanud vajalikuks omalt poolt asjakohaseid tõendeid esitada, pidades hageja

poolseid tõendeid ebapiisavateks, oli niisuguses olukorras kostja enda menetluslik riisiko. Kostja,

keda esindas menetluses advokaadist esindaja, pidi arvestama sellega, et hilinenult esitatud

tõendeid ja taotlusi kohus vastu ei võta.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele ja nende põhjal tuvastatud

asjaoludega, mille kohaselt on kostja rikkunud oma KOS § 11 lõikest 1 tulenevat kohustust hoida

korteriomandi reaalosa korras, sh ka kohustus tagada korteris niisugune temperatuuri tase, mis

väldiks kahjustuste tekkimist teistele korteriomanikele. Kostja möönis maakohtu menetluses, et

korteris puudus igasugune toimiv küttesüsteem, kostja käis aeg-ajalt üksnes korteri seisukorda

jälgimas.

Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, milliste asja materjalide hulgas olevate tõendite alusel

jõudis kohus järeldusele, et veekahju tekkis seetõttu, et külmumise tagajärjel purunes kostja

korteris olev kraan.

9. Kostja on oma vastuväidetes piirdunud oletuslikku laadi väidetega, kas ja millisel viisil võis

kraani purunemine külmakraadide tõttu olla võimalik. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid (nt

asjatundja arvamust), millega oleks võimalik ümber lükata hageja esitatud tõenditel põhinevad

järeldused.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selleks piisav kostja esitatud Onninen kuulkraanide tooteinfo

(I kd tl 163-166), milles on märgitud temperatuurivahemikuks – 20°C ~ + 120 °C. Maakohus on

ka selles osas märkinud, et esiteks ei ole kindlalt teada, kas kostja korterisse paigaldatud ja

purunenud kraan oli täpselt sama tüüpi/marki ja sama tootja toodang ja teiseks puudus ka selgitus,

kas tooteinfos märgitud – 20°C peaks tõepoolest tähendama seda, et kuni selle temperatuurini on

kraan igal juhul purunemiskindel.

Samuti on üksnes oletuslikku laadi apellandi väide, et kuulkraan ei saagi külmumise tõttu keskelt

pooleks murduda. Asjaolu, et internetist leitud andmete kohaselt võib külmumise korral kraan

pigem praguneda, ei välista veel võimalust, et teatud (ekstreemsetel) tingimustel kaasneb

külmumise ja jäätumisega siiski ka kraani murdumine. Ka selle järelduse ümberlükkamiseks

võinuks kostja esitada nt asjatundja arvamuse, mida aga ei ole tehtud. Sama puudutab apellandi

väiteid, et seinasisese toru purunemisele viitab roostepuru leidumine kraanikausis.

Ringkonnakohtu arvates ei lükka roostepuru olemasolu ümber tõendite pinnal tehtud järeldust, et

külmumise tõttu purunes kraan.

10. Maakohus on põhjendanud, et ei videolt ega fotodelt ei nähtu märke kraanile välise jõu

rakendamisest, mistõttu arvestades välistemperatuuri kõikumisi jaanuaris 2017 ning tunnistaja

ütlusi sai lõhki külmumist pidada ainsaks loogiliseks seletuseks kraani purunemisele.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud, et kraani purunemise põhjuseks võis olla

hoopis kellegi pahatahtlus.

Samuti ei ole kostja vaatamata maakohtu poolsetele selgitustele esitanud mistahes tõendeid selle

kohta, et veekahjustuste põhjuseks ei olnud mitte kostja korteris oleva kraani purunemine

külmumise tõttu, vaid purunes hoopis seina sees olev amortiseerunud veetorustik. Ehkki kostja

kinnitusel vahetati püstakutorustik pärast avarii toimumist ca kuu aja jooksul, ei tähenda see siiski,

et tõendite esitamine olnuks välistatud. Mh olnuks võimalik kuulata üle tunnistajaid (nt

korteriühistu esindajad, tööd teostanud isikud) või esitada asjatundja arvamus.

Lisaks on maakohus käsitlenud ka tõenditest nähtuvaid asjaolusid, et kostja korteri põrandal oli

vesi, samuti tungis vesi korrus allpool olevatesse ruumidesse läbi lae, voolates vastavalt

füüsikareeglitele ülalt allapoole. Kostja ei ole esitanud omalt poolt selgitusi, millisel viisil saanuks

alumise korruse lae all kulgenud veetoru väidetav purunemine põhjustada olukorra, kus lisaks

alumisele korrusele olid veekahjustused ka korrus kõrgemal, s.o kostja korteris. Eeltoodu ei ole

kooskõlas ka maakohtu poolt analüüsitud tõenditest nähtuvaga, et vesi tungis alumisele korrusele

läbi lae.

Paljasõnaliseks jäid ka kostja oletused, et veetorustiku avarii toimus maja II korrusel toimunud

remonttööde tõttu. Kostja esitatud ehitusdokumentatsiooni ja fotode põhjal ei ole võimalik lugeda

tuvastatuks, et alumise korruse töödega seoses toimusid hoone konstruktsioonis nihked, mis

põhjustasidki torude purunemise.

Seejuures on aga maakohus õigesti viidanud, et juhul, kui veekahju põhjuseks oli lisaks kostja

käitumisele (oma korteri korrashoiu kohustuse rikkumine) ka alumise korruse korteriomaniku

tegevus või tegevusetus, siis on VÕS § 137 lg 1 kohaselt võimalik kostja ja nimetatud

korteriomaniku solidaarvastutus. See ei välista siiski kostja vastutust tulenevalt tema enda

rikkumisest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja omal valikul nõuda kohustuse täielikku

täitmist ka üksnes ühelt solidaarvõlgnikult. Solidaarvõlgnikel tuleb aga omavahelised suhted

lahendada VÕS § 69 järgi.

11. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus heita maakohtule ette tunnistaja D. Kuzmenko ütluste

arvestamist

tõendina.

Kohtul

puudus

põhjus

pidada

tunnistaja

ütlusi

ilmselgelt

ebausaldusväärseteks.

Maakohtu

20.06.2018

istungi

käigus

kostja

tunnistaja

ütluste

usaldusväärsuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus tegi istungi lõppedes teatavaks, et kohtuotsus

tehakse avalikult teatavaks 6. juulil 2018. Kostja saatis kohtule 29.06.2018 e-kirja, milles

informeeris, et esitas süüteoavalduse politseisse, kuna kui võrdles hiljem tunnistaja ütlusi ja fakte

naabrite kirjendustega telefoni ja meilivestluse teel ning pärast istungi protokolli lugemist jõudis

järeldusele, et tunnistaja andis teadvalt valeütlusi. Lisaks saatis kostja 4. juulil 2018 maakohtule

e-kirja, kus viitab veel vastuoludele tunnistaja ütlustes.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult kostja 29.06.2018 ja 04.07.2018 e-

kirjadega arvestamata. Kohus oli selleks ajaks lõpetanud asja sisulise arutamise (TsMS § 401) ning

siirdunud otsust tegema (TsMS § 402 lg 8). Niisuguses olukorras olnuks ainus võimalus uuendada

asja arutamine (TsMS § 437 p 1), kuid praegusel juhul ei pidanud maakohus kostjalt saadud e-

kirjade põhjal asuma seisukohale, et menetluses on toimunud oluline viga, mis tingib asja

arutamise uuendamise. Muuhulgas on kostja 29.06.2018 ja 04.07.2018 e-kirjade põhjal võimalik

samuti järeldada, et kostja jättis õigeaegselt kasutamata võimalused vestelda naabritega ning

täpsustada nendega toimunu üksikasju, asudes sellega tegelema alles pärast kohtuistungi protokolli

lugemist ja tsiviilasja sisulise arutamise lõpetamist.

12. Apellant vaidlustas ka hageja poolt kindlustusandjana hüvitatud kahjude suuruse leides, et

hageja ei ole tõendanud, millised konkreetsed kahjud tekkisid veeavarii tõttu.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitlenud kahju suurust ja tõendatust nõuetekohaselt,

lähtudes asjas esitatud tõenditest. Kostjal oli ka maakohtus võimalik esitada vastuväiteid kahju

suurusele, muuhulgas selgitas kohus kostjale eraldi, et kuna hageja oli esitanud kahju suuruse

kohta juba tõendeid, tulnuks kostjal omalt poolt tõendada, et kahju oli tegelikkuses väiksem.

Samuti on kohus põhjendanud, et veekahjustuse korral oli vajalik ja põhjendatud kogu pinna (nt

seina, lae) tervikuna ülevärvimine ning ühtlase tulemuse saavutamiseks ei oleks olnud piisav

värvida üle ainult kahjustatud koht. Maakohtu seisukoht on kooskõlas VÕS § 127 lõikes 1

sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Samuti on kohtu hinnang tekitatud kahju suurusele ja

põhjendatusele kooskõlas VÕS § 132 lõikes 3 sätestatuga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et

kahjustatud isikud oleksid saanud kahju tekitamisega seoses ka konkreetset kasu, mis tuleks VÕS

§ 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest maha arvata.

Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kahjustatud ruumid võisid ka enne veekahju tekkimist

vajada mingil määral renoveerimist, ei tähenda automaatselt, et tekkinud kahju oleks olnud

väiksem. Näiteks saab eeldada, et seinte ülevärvimise kulud ei oleks oluliselt erinenud ka juhul,

kui kahjustusi oleksid saanud hiljuti remonditud ruumid.

TsMS § 652 lõigete 3 ja 4 järgi ei kuulu apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestamisele apellandi

vastuväited ja arvestused kahju suuruse kohta, mida kostja maakohtu menetluses ei esitanud ega

põhistanud.

13. Asjakohatud on apellandi väited, mille kohaselt XX maja vee peamõõtja näitude kohaselt ei

olnud 2017. a jaanuaris üldse avarii ajal vett kaotsi läinud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et

veeavarii hoones toimus ja selle tagajärjel tekkisid kahjustused.

Samuti ei ole põhjendatud apellandi etteheide, nagu oleks maakohus jätnud arvestamata asjaolu,

et kostja on palunud oma korteris vee sulgeda, pöördudes selleks elamu halduri poole. Asja

materjalidest nähtuvalt oli hageja korterisse sisenev veetoru suletud kraaniga. Veeavarii tekkides

tuli esialgu kogu maja veevarustus sulgeda ning see oli võimalik taasavada pärast kostja korteris

olnud katkise kraani sulgemist nn pimeotsikuga. Seejuures oli kostjale etteheidetavaks kohustuste

rikkumiseks korteri kütmata jätmine, mitte sanitaartehnika ebarahuldav olukord.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Vastustaja on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud

apellatsiooniastmes menetluskulusid summas 270 eurot, sh 250 eurot õigusabile ja 20 eurot

esindaja sõidukuluna kohtuistungile. Lisaks palus vastustaja arvestada õigusabikuluna tasu

kohtuistungil osalemise eest vastavalt istungi kestusele. Ringkonnakohtu istung kestis 50 minutit,

ringkonnakohus arvestab 100-eurose tunnitasu juures kohtuistungil osalemise tasuks 83,30 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud ning kooskõlas

tsiviilasja keerukuse ja mahukusega. Vastustaja lepinguline esindaja kulutas 2 tundi

apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele ning 30 minutit kohtuistungiks

valmistumisele. Põhjendatud on ka sõidukulu Tallinnast Tartusse ja tagasi kokku 20 eurot.

Seega

mõistab

ringkonnakohus

apellandilt

vastustaja

kasuks

välja

353,30

eurot

apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/