3-18-754/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.02.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-754

Haldusasi

Maipel Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

18.01.2018

maksuotsuse

nr

12.2-3/040849-21

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Maipel Ehitus OÜ, esindajad: juhatuse liige Tarmo

Pärna ja vandeadvokaat Andrias Palmits

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 22.01.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.03.2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA või vastustaja) kontrollis 08.08.2017 teate nr 12.2-3/040849-1,

23.08.2017 korralduse nr 12.2-3/040849-2, 10.10.2017 korralduse nr 12.2-3/040849-8 ja

16.11.2017 teate nr 12.2-3/040849-15 alusel Maipel Ehitus OÜ (kaebaja) maksustamisperioodide

juuni ja juuli 2017 KMD-del ja TSD-del deklareeritud andmete õigsust ja maksustamisperioodi

juuni 2017 KMD-ga esitatud tagastusnõude õigsust.

2. 20.11.2017 koostas MTA kontrollakti nr 12.2-3/040849-17 (kontrollakt), milles leidis kokku-

võtvalt, et kaebaja ei ole tegelikkuses Eelistus OÜ nimel 2017 juunis ja juulis väljastatud arvetel

kajastatud kaupu ja teenuseid soetanud, kuivõrd kaebajal ja Eelistus OÜ-l oli ühine majandustege-

vus ning Eelistus OÜ ei olnud tegelikult tegutsenud äriühing. Kaebajat ja Eelistus OÜ-d tuleb

kontrollitavatel perioodidel käsitada tervikliku ühe majandusüksusena ning lugeda maksustatavaks

äriühinguks kaebajat. Maksuhaldur ei seadnud kahtluse alla 2017 juuni- ja juulikuus kaebaja poolt

erinevatel ehitusobjektidel katusetööde tegemist ega AS-le Maru Ehitus seinapaneelide edasimüü-

ki. Maksuhaldur leidis aga, et: a) Sandwich seinapaneelide ostmist ei ole toimunud, kuna muid

dokumente peale ostuarvete ei ole maksuhaldurile esitatud ja seetõttu ei saa kontrollitaval perioo-

dil kajastada sisendkäibemaksuna eelnimetatud 65 000 eurot; b) Eelistus OÜ töötajad on tegelikult

kaebaja töötajad ja seetõttu ei saa kajastada kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksuna eelnime-

2(9)

tatud 13 633,33 eurot ning tööjõumakse Eelistus OÜ TSD-l, vaid tööjõumaksud kogusummas

4389,78 eurot tuleb kajastada kaebaja TSD-l; c) kaebaja kontolt sularahas välja võetud raha tuleb

käsitleda dividendidena ning seda ka vastavalt maksustada. Maksuhaldur leidis, et asjaolule, et

kaebaja ja Eelistus OÜ on üks majandusüksus viitab järgnev: kaebajal ja Eelistus OÜ-l on sama

tegevusala, juhatuse liige ja raamatupidaja; Eelistus OÜ-l polnud teisi kliente peale kaebaja; Eelis-

tus OÜ-sse vormistatud töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad; T. Pärna ei pidanud vajalikuks

kaebaja ja Eelistus OÜ esindajana koostada äriühingute omavaheliste tehingute kohta peale arvete

muid dokumente ning pangaülekandega tehtud maksete selgitus on üldsõnaline; Eelistus OÜ-l

puudus reaalne tegevuskoht. Maksuhaldur leidis, et Eelistus OÜ tegutsemise eesmärgiks oli si-

sendkäibemaksu suurendamise kaudu kaebaja tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ning

tööjõumaksude maksmata jätmine.

3. Kaebaja esitas 04.12.2017 maksuhaldurile omapoolsed seisukohad.

4. 18.01.2018 tegi maksuhaldur maksuotsuse (maksuotsus), millega nõudis tagasi kaebaja ette-

maksukontole täidetud 2017. a juuni tagastusnõude summas 24 305,34 eurot ning kohustas kaeba-

jat tasuma maksusumma 62 313,70 eurot. Eeltoodu tulemusena peab kaebaja tasuma 86 619,04

eurot täiendavaid makse.

5. 19.02.2018 esitas kaebaja vaide. 15.03.2018 vaideotsusega jättis maksuhaldur vaide rahuldama-

ta.

6. 16.04.2018 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse 18.01.2018 maksuotsuse tühistami-

seks. Tallinna Halduskohus võttis 03.05.2018 kohtumäärusega kaebuse menetlusse ja tunnistas

vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Seonduvalt Sandwich seinapaneelide ostuga heitis maksuhaldur kaebajale ette seda, et kaebaja

ega Eelistus OÜ ei ole seoses ostuga esitanud ühtegi muud dokumenti peale UAB „VILNIUS

BETONO GAMINIAI“ ettemaksuarve VBG01599 ja arve 0011217. Eelistus OÜ poolt kaebajale

esitatud arvetel on tehingu majandusliku sisu kirjeldusena märgitud „Sandvich seinapaneelide et-

temaks vastavalt kokkuleppele“, ühik on „obj“ ning kogus on 1. Kaebaja möönab, et Eelistus OÜ

arvetel ei ole kajastatud paneelide täpseid arvnäitajaid nagu mõõdud ja üksikute paneelide kogu-

sed, kuid selle puuduse kõrvaldamiseks on esitatud maksumenetluse käigus muid tõendeid. UAB

„VILNIUS BETONO GAMINIAI“ väljastatud sertifikaadid tõendavad seinapaneelide müüki Poo-

la tootjalt Leedu vahendajale ning nendel on kirjas paneelide kogused, maksumus ja täpne spetsi-

fikatsioon. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehelt nähtub paneelide transport Tallinnasse, nende

vastu võtmine peatöövõtja AS Maru Ehitus poolt valdavalt 2017. a juunis. UAB „VILNIUS

BETONO GAMINIAI“ poolt on väljastatud ettemaksuarve VBG01599 ja 25.07.2017 arve

0011217. Eelistus OÜ maksekorraldused kinnitavad seinapaneelide eest tasumist UAB „VILNIUS

BETONO GAMINIAI“-le ning kaebaja konto väljavõttelt nähtub seinapaneelide eest tasumine

Eelistus OÜ-le. Peatöövõtja AS Maru Ehitus-ga on sõlmitud leping seinapaneelide müügi kohta.

Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et tehing on toimunud, sh on liikunud nii kaup kui raha.

Tõenditest nähtub paneelide täielik tarneahel alates paneelide tootjast kuni lõpptarbijani ja nende

eest tasumine pangaülekannetega. Kaup on 2017. a juunis Eestis kätte saadud, millest tulenevalt

on käive tekkinud 2017. a juunis. Maksustamist ei saa mõjutada asjaolu, et Eelistus OÜ käibedek-

laratsioonidel ei ole paneelide ost kajastatud „ühendusesisese soetusena“. Puudus on kõrvaldatav

maksudeklaratsioonide muutmise teel. Arusaamatuks jääb maksuhalduri seisukoht, et CMR-dega

ei ole tõendatud, et UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud et-

temaksuarvel VBG01599 ja arvel 0011217 oleksid samad paneelid, mis müüdi edasi AS-ile Maru

Ehitus. Ei ole võimalik, et ühe ja sama veose vedamise käigus paneelid muutusid.

3(9)

8. Õige ei ole maksuhalduri seisukoht, et Eelistus OÜ töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad.

B.Š. saab oma tööalased korraldused Tarmo Pärnalt seetõttu, et B.Š. tööandjaks on osaühing Ulti-

mo Service, kes osutab kaebajale projekti- ja objektijuhtimise teenust. Teenuse sisuks on mh kol-

mandate isikute, sh Eelistus OÜ poolt tehtava ehitustöö kontrollimine, objektide materjalidega

varustamine jms. Tegemist ei ole klassikalises mõttes tööandja/töötaja alluvussuhtega.

9. Õige ei ole maksuhalduri järeldus, et kaebaja on varustanud Eelistus OÜ-d tasuta töövahendite

ja -riietega. Ehitusmaterjalide ja tarvikutega varustamine on olnud osa kaebaja ja Eelistus OÜ

kokkuleppest ning see kajastub katusetööde hinnas. B.Š. on kinnitanud, et osad spetsiifilisemad

katusetööde jaoks vajalikud tööriistad on kaebaja omandis. Samas on oluline, et enamik tööriistu

on töötajate enda omand. Tähtsust ei oma, et Eelistus OÜ töötajad töötasid varem kaebaja juures.

Töölepingute sõlmimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte ning kaebaja ei saa sekkuda sellesse,

milliste töötajatega Eelistus OÜ lepingud sõlmib või kelle heaks töötajad töötavad. Samuti ei ole

seadusega keelatud sama raamatupidaja kasutamine ning see piiraks raamatupidaja ettevõtlusva-

badust. Tähtsust ei ole ka sellel, et Eelistus OÜ-l oli ainult üks klient, st kaebaja, kellelt saadud

raha eest maksti Eelistus OÜ töötajatele töötasu. Kaebaja ja Eelistus OÜ vahelised õigussuhted

tulenesid suulistest lepingutest, kuna mõlemal äriühingul oli sama juhatuse liige.

10. Kaebaja ei ole Eelistus OÜ-lt mitte rentinud tööjõudu, vaid ostnud katusetööde tegemist teenu-

sena. Seejuures ei olnud teenus hinnastatud mitte tunnihinna, vaid kuutasu alusel. Eeltoodut kokku

võttes ei ole kaebaja ja Eelistus OÜ vaadeldavad ühe majandusüksusena ning senise tegevuse

jooksul ei ole kaebaja õigusaktidest tulenevaid kohustusi rikkunud.

11. Maksuhaldur on maksustanud kaebaja tulumaksuga seoses asjaoluga, et kaebaja arvelduskon-

tolt võeti 2017. a juunis äriühingu kassasse sularahas summa 15 350 eurot. Kaebaja ei nõustu, et

viidatud sularaha saab käsitleda dividendina äriühingu ainuosanikule. Kaebaja ei ole osanikule

dividendi maksnud. Sularaha on kasutatud kaebaja majandustegevuses, täpsemalt Eelistus OÜ

arve nr 7063 maksmiseks.

MTA seisukoht

12. MTA ei nõustu, et kogu Sandwich seinapaneelide tarneahel on tõendatud. Kaebuse punktides

3.3.4.1-3.3.4.7 loetletud dokumendid ei tõenda seinapaneelide müügitehingu toimumist kaebaja ja

Eelistus OÜ vahel ning nendest ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja müüs just Eelistus OÜ-lt soe-

tatud paneelid edasi AS-ile Maru Ehitus. Eelistus OÜ arved on niivõrd üldsõnalised, et neist ei ole

võimalik välja selgitada millist kaupa müüdi, millises koguses ja mahus. Oluline on ka, et Leedu

äriühingu UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksu

arvel nr VBG01599 ja faktuurarvel nr 0011217 näidatud kaup ei ühti eriarvamuse lisas 1 toodud

dokumentidega. Lisaks ei kattu spetsifikatsioonidel ja CMR-idel olevad kauba kirjeldused ette-

maksuarvel nr VBG01599 ja faktuurarvel nr 0011217 näidatud paneelide numbrite, mõõtude ja

kirjeldustega. Seega ei kinnita spetsifikatsioonid ja CMR-id seda, et tegemist on sama kaubaga,

mis on näidatud UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud arvetel.

Seetõttu ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et seinapaneelide müük toimus 2017 juunikuus, kuigi

vedu on CMR-idel näidatud just juunikuus. B.Š.i 30.10.2017 seletuste protokollis kajastatud vas-

tused kinnitavad täiendavalt, et isik suhtles just kaebaja esindajana Poola tehasega. Leedu äriühing

talle tuttav ei olnud. Asjaolu, et ettemaksuarvel nr VBG01599 on kontaktmeiliks märgitud

xxxxxxx@maipel.ee näitab täiendavalt, et kaebaja ja Eelistus OÜ ei olnud eraldi tegutsevad

äriühingud ja nendesse suhtuti kui ühte äriühingusse. CMR-id ei tõenda, et neis dokumentides ka-

jastatud seinapaneelid oli kaebaja soetanud just Eelistus OÜ-lt, sest neis puuduvad mistahes viited

Eelistus OÜ-le. Seega ei tõenda mistahes kaebaja esitatud dokumendid, et kaebaja on Eelistus OÜ

arvete alusel sisendkäibemaksu õigesti arvestanud. Kaebajal ja Eelistus OÜ-l oli kontrollitavatel

perioodidel ühine majandustegevus ning Eelistus OÜ ei olnud kaebajale teenuseid osutav ja kaupu

müüv eraldi tegutsev äriühing. Eelistus OÜ-d on kaebaja kasutanud ainult selleks, et oma käibe-

maksukoormust vähendada.

4(9)

13. Maksuotsuses ja kontrollakti punktis 1.2 on toodud välja kõik asjaolud kogumis, millest järel-

dub, et Eelistus OÜ ei omanud kontrollitud perioodil iseseisvat majandustegevust, vaid seda jurii-

dilist keha kasutati ainult selleks, et kaebaja saaks maksueelise, mis seisnes tööjõumaksude tasu-

mata jätmises ja alusetu sisendkäibemaksu arvestamises. Kaebaja ei ole usutavalt selgitanud, et

tehingud toimusid just nii nagu kaebaja neid oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastanud

on.

14. Kaebaja seisukohad seoses tulumaksu arvestamisega dividendidelt on muutunud. Maksuhaldu-

rile 07.09.2017 seletusi andes väitis kaebaja juhatuse liige, et 2017. a juunikuus pangakontolt välja

võetud sularaha ei ole läinud töötajatele tasumiseks, vaid majanduskuludeks. 04.12.2017 eriarva-

muses ning 19.02.2018 vaides selgitab kaebaja, et raha võeti kaebaja kassasse ning seda kasutati

ettevõtluses Eelistus OÜ arvete maksmiseks ning aruandvale isikule kulude maksmiseks. Kaebaja

ei ole varasemalt esitanud väidet, et seda raha kasutati just Eelistus OÜ arve nr 7063 eest tasumi-

seks. Kaebaja pearaamatu kohaselt tasuti Eelistus OÜ arve nr 7063 15.07.2017. MTA 20.11.2017

kontrollakti lisa 2 tabelist 2 nähtuvalt puudub MTA-l info selle kohta, et 2017. a juunikuus kaebaja

pangakontolt väljavõetud sularaha oleks äriühingu kassasse arvele võetud. Seega esitas kaebaja

versiooni arve nr 7063 tasumise kohta alles kohtumenetluses. Vastustaja ei pea usutavaks, et faktid

15 350 euro sularaha kasutamise kohta meenuvad isikule alles kohtu poole pöördumisel. Samuti ei

ole kaebaja esitanud usutavaid tõendeid arve tasumise kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Leian, et maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et kaebajat ja Eelistus OÜ-d tuleb käsitleda

kontrollitaval perioodil (juuni-juuli 2017) tehingute majandusliku sisu järgi ühe tervikliku majan-

dusüksusena, milleks on kaebaja (kontrollakti p 1.2.2 ja maksuotsuse p 2.1.3). Seetõttu ei saanud

kaebaja ka Eelistus OÜ-lt kaupu ja teenuseid soetada. Samuti leiab maksuhaldur, et Eelistus OÜ

töötajad tuleb lugeda kaebaja töötajateks. Täpsemalt asus maksuhaldur kontrollakti p-s 1.2.3 sei-

sukohale, et Eelistus OÜ ei omanud iseseisvat majandustegevust, vaid oli loodud üksnes kaebaja

juures töötavatele isikutele töötasu maksmiseks ning sisendkäibemaksu alusetuks suurendamiseks

ja töötasudelt deklareeritavate maksude tasumise vältimiseks, mistõttu tuleb maksukorralduse sea-

duse (MKS) § 84 alusel Eelistus OÜ maksukohustus omistada kaebajale. Kaebaja maksueelis seis-

nes selles, et oma maksukohustuse Eelistus OÜ kanda jättes sai kaebaja vähendada maksukohus-

tust summas 78 633,33 eurot ning jätta tasumata tööjõumaksud summas 4389,78 eurot. Kokku sai

kaebaja maksueelise summas 83 023,11 eurot. Samuti leidis maksuhaldur, et kaebaja pangakontolt

2017 juunis tehtud väljamakseid summas 15 350 tuleb käsitleda kaebaja osanikule makstud divi-

dendidena, millelt tuleb tasuda tulumaks summas 3837,50 eurot.

17. Esmalt on vaidluse esemeks küsimus selles, kas maksuhaldur on kohaldanud maksuotsuse te-

gemisel õigesti MKS §-i 84, sh kas normi koosseisu osaks olev maksueelise saamine on tuvastatud

õigesti. Juhul, kui maksuotsuses ja kontrollaktis toodud asjaoludel oleks MKS § 84 kohaldamine

õiguslikult võimalik, siis tuleb hinnata, kas maksuhaldur on faktilised asjaolud tuvastanud õigesti.

18. MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõr-

valehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis

vastavad tehingu või toimingu majanduslikule sisule. MKS § 84 alusel ühe isiku tehingute ja sel-

lega kaasneva maksukohustuse omistamine teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all teine isik

tegutses, on lubatud (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-42-11 p-d 2 ja 9 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus

nr 3-14-52233). Riigikohtu praktika järgi on MKS § 84 kohaldamine õigustatud juhul, kui tege-

mist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasu-

mist (nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-23-09 (p 12), nr 3-3-1-15-11 (p 12), 3-3-1-79-11 (p 18)).

MKS § 84 kohaldamine eeldab tehingu majandusliku sisu väljaselgitamist ning normi rakendami-

5(9)

seks peab objektiivsetest asjaoludest olema võimalik järeldada, et tehingute ja toimingute peamine

eesmärk on maksueelise saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused

(Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-52-09 p 18). MKS § 84 kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama,

et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda maksude tasumise vältimiseks tehingu-

tele moonutatud õiguslik vorm. Kolleegium on ka rõhutanud, et maksude tasumisest kõrvalehoi-

dumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-

62-06 p 13).

19. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja ja Eelistus OÜ moodustasid kontrolliperioodil ühi-

se majandusüksuse ning kaebaja ja Eelistus OÜ vahelistel tehingutel puudus majanduslik sisu ja

nende ainus eesmärk oli vältida maksude tasumist. Seetõttu ei saanud kaebaja Eelistus OÜ-lt kau-

pu ja teenuseid soetada ning Eelistus OÜ arvetel märgitud käibemaksu oma KMD-del sisendkäi-

bemaksu hulgas kajastada, kuid kaebajal on õigus kajastada oma sisendkäibemaksu hulgas Eelistus

OÜ KMD-del kajastatud käibemaksu. Maksuhaldur on seejuures lugenud põhjendatult Eelistus

OÜ töötajad kaebaja töötajateks ning tuvastanud, et kaebaja ei ole saanud perioodil juuni-juuli

2017 Eelistus OÜ-lt tööjõurendi- ega katusetööde teenust. Samuti on õige maksuhalduri järeldus,

et kaebaja ei ole soetanud kontrollitaval perioodil seinapaneele Eelistus OÜ-lt. Maksuhaldur on

kontrollakti punktis 1.2.2 ja maksuotsuse punktis 2.1.2.1 toonud üksikasjalikult välja asjaolud, mis

maksuhalduri väidet kinnitavad. Kuivõrd kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited kattuvad

suures osas eriarvamuses ja vaides esitatud vastuväidetega, mida on maksu- ja vaideotsuses ana-

lüüsitud (sh on analüüsitud kaebaja poolt eriarvamusele lisatud tõendeid) ning kaebaja ei ole esita-

nud kohtumenetluses maksumenetluses veel esitamata tõendeid, siis tugineb kohus kooskõlas hal-

duskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrol-

lakti ning vaideotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata. Kuivõrd kaebaja ei ole kaebuses

ega vaides esitanud iseseisvaid vastuväiteid maksuhalduri järeldusele, mille kohaselt tuleb kaeba-

jat ja Eelistus OÜ-d lugeda üheks majandusüksuseks vaid tema väidete kohaselt tuleneb mak-

suhalduri väidete ebaõigsus asjaolust, et Eelistus OÜ poolt näidatud tehingud kaebajaga toimusid,

siis vastab kohus järgnevalt kaebaja väidetele seonduvalt kaebaja ja Eelistus OÜ vaheliste õigus-

suhetega.

20. Kaebaja väidete kohaselt tõendavad kaebaja poolt esitatud tõendid seda, et seinapaneelide ostu

tehingud Eelistus OÜ ja kaebaja vahel on toimunud, sh on liikunud kaup ning raha. Kaebaja on

loetlenud kaebuse punktis 3.3.4.1-3.3.4.7 tõendid, millest väidetavalt nähtub seinapaneelide täielik

tarneahel, tasumine pangaülekannetega, paneelide kogused, maksumus ja spetsifikatsioon. Kohus

nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt loetletud dokumendid ei tõenda seinapaneelide müügitehin-

gu toimumist just kaebaja ja Eelistus OÜ vahel. Kaebaja poolt esitatud dokumentidest ei ole või-

malik tuvastada, et kaebaja müüs just Eelistus OÜ-lt soetatud paneelid edasi AS-le Maru Ehitus.

Seejuures ei ole maksuhaldur 20.11.2017 kontrollaktis seadnud kahtluse alla 2017 juuni- ja juuli-

kuus AS-le Maru Ehitus väljastatud arvete nr 70601, nr 70701 ja nr 70704 alusel seinapaneelide

edasimüüki ning kaebaja ja AS Maru Ehitus vaheliste tehingute toimumist.

20.1 Kaebaja väidete kohaselt müüs Poola äriühing PRUSZYNSKI Sp.z.o. o kõnealused seinapa-

neelid UAB-le „VILNIAUS BETONO GAMINIAI“, kes müüs samad paneelid edasi Eelistus OÜ-

le, kes ka tellis paneelide transpordi ja korraldas seda. Eelistus OÜ müüs samad paneelid väideta-

valt edasi kaebajale, kes omakorda müüs need edasi AS-le Maru Ehitus. Maksumenetluses ei ole

seatud kahtluse alla kaebaja ja AS Maru Ehitus vahelisi tehinguid ega ka asjaolu, et paneelid on

tarnitud Poola äriühingust Leedu vahendaja kaudu ning antud üle AS-le Maru Ehitus. Vaidluse all

on Eelistus OÜ ja kaebaja vahelised tehingud. Seega pidi kaebaja maksu- ja kohtumenetluses

tõendama eeskätt tehingute toimumist iseenda ja Eelistus OÜ vahel. Olukorras, kus kaebaja viida-

tud tehingute toimumist tõendada ei suuda, ei ole tähtsust sellel, kas tarneahel Leedu tehasest AS-

le Maru Ehitus on muus osas tõendatud.

6(9)

20.2 Seinapaneelide ostuga seonduvalt esitas kaebaja maksumenetluses UAB „VILNIUS

BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le 29.05.2017 esitatud ettemaksuarve nr VBG01599

summas 129 179,75 eurot (MTA vastuse lisa 5) ja 25.07.2017 faktuurarve nr 0011217 (MTA vas-

tuse lisa 5) samas summas. Viidatud arvetel on välja toodud paneelide kirjeldused, kuid puuduvad

kauba kogused tükkides. Kauba kogusena on samas märgitud 4422,49 m2. Kuna kaebaja väidete

kohaselt ostis kaebaja Eelistus OÜ poolt kaebajale väljastatud arvete alusel just nimetatud paneelid

ning müüs samad paneelid ka edasi AS-le Maru Ehitus, siis peaksid kaebaja ja Eelistus OÜ vaheli-

sed arved tõendama just nimetatud kauba saamist. Eelistus OÜ poolt kaebajale edastatud arvete

(MTA vastuse lisa 24) põhjal ei ole aga võimalik tuvastada väidetava tehingu sisu. Kuigi arvete

sisuks on märgitud „Sadwich seinapaneelide ettemaks vastavalt kokkuleppele“ puudub viide, mil-

lise kokkuleppega on tegu, kelle vahel on kokkulepe sõlmitud, mis Sandwich seinapaneelidega on

tegu, mis kaalu ja mõõtudega paneelid on. Arvetel on märgitud üksnes koguseks „1“ ja ühikuks

„obj“. Seega ei võimalda arvete sisu tuvastada, et tegemist on just nende paneelidega, mis olid

Eelistus OÜ ja UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ vahelise tehingu objektiks ja mille eest

on Eelistus OÜ tasunud perioodil 28.06.2017 kuni 19.07.2017 (MTA vastuse lisa 56). Riigikohus

on oma praktikas selgitanud, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud

teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Üksnes abstraktselt ja umbmääraselt teenuse

liigi märkimine ei ole piisav. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse

teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad tee-

nuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Seega peab nõueteko-

hane algdokument võimaldama teha kindlaks ja kontrollida väidetavate majandustehingute sisu ja

arvnäitajaid ning teenuse saamise fakti ja teenust osutanud isikud peavad olema usaldusväärselt

tuvastatavad (nt 02.02.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 32 jne). Viidatud põhimõtted on kohaldatavad

ka juhul, kui arve on esitatud kaupade, mitte teenuste eest.

20.3 Ka kaebaja ise on möönnud, et Eelistus OÜ poolt kaebajale esitatud arved ei ole nõuetekoha-

sed, kuid on leidnud, et arvetel esinevate puuduste kõrvaldamiseks on maksumenetluse käigus

esitatud muid tõendeid. Kaebaja peab nende tõendite all silmas Poola äriühingu poolt UAB

„VILNIUS BETONO GAMINIAI“-le väljastatud sertifikaate, CMR-e, millelt nähtub paneelide

transport Tallinnasse, UAB VILNIUS GAMINIAI poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksuarvet

nr VBG01599 ja arvet nr 0011217 ja nende tasumist tõendavaid dokumente, Eelistus OÜ poolt

väljastatud arvete kaebaja poolt tasumist tõendavaid dokumente ja kaebaja ja AS Maru Ehitus va-

hel sõlmitud lepingut. Kohus leiab, et viidatud tõendid ei kõrvalda arvetes esinevaid puudusi ega

tõenda kaebaja väiteid. Kaebaja ja Maru Ehitus AS vahel sõlmitud leping ei tõenda, et kaebaja on

müünud just Eelistus OÜ arvetel kajastatud paneelid edasi AS-le Maru Ehitus. AS Maru Ehitus ja

kaebaja vahel on sõlmitud 15.05.2017 ehitustoodete müügileping (MTA vastuse lisa 5) , mille lisa

1 kohaselt kohustus kaebaja müüma AS-le Maru Ehitus kokku lepitud nomenklatuuri ja sortimen-

diga SW seinapaneele kokku 9151,54 m2. Hinnas sisaldus toodete valmistamine ja tarne objektile.

Viidatud lisal 1 kirjeldatud paneelide nomenklatuur, sortiment ja kogused ei kattu UAB

„VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksu- ja faktuurarvel

kajastatud nomenklatuuri, sortimendi ja kogustega. Seega ei võimalda nimetatud dokumentide

võrdlus tuvastada, et kaebaja müüs AS-le Maru Ehitus edasi just need paneelid, mis olid soetatud

Eelistus OÜ-lt ja mille Eelistus OÜ oli omakorda soetanud oma Leedu vahendajalt. Samuti ei ühti

UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksuarvel

VBG01599 ja faktuurarvel nr 0011217 näidatud kaup kaebaja poolt esitatud CMR-idel ja spetsifi-

katsioonidel (kaebuse lisa 7) näidatud kaubaga. Seejuures, kui analüüsida kaebaja poolt esitatud

CMR-e ja spetsifikatsioone, mille alusel peaks olema tuvastatav Eelistus OÜ poolt oma vahendaja

kaudu soetatud kauba liikumine AS-le Maru Ehitus, siis ei ühti nimetatud CMR-ide näidatud kau-

pade kogused, mass ja pindala UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ ettemaksuarvel ja faktuu-

rarvel toodud pindalaga. Viidatud väitele on maksuhaldur tuginenud juba maksuotsuses, mistõttu

ei ole tegemist uudse väitega, nagu on kohtumenetluses leidnud kaebaja. Lisaks eeltoodule ei kattu

spetsifikatsioonidel ja CMR-idel olevad kaubad nende liikide kirjelduste osas ettemaksuarvel ja

7(9)

faktuurarvel märgitud paneelide mõõtude, numbrite kirjeldustega. Seega ei ole kaebaja poolt esita-

tuid dokumentide põhjal võimalik tuvastada, et Eelistus OÜ oli soetanud UAB „VILNIUS

BETONO GAMINIAI“-lt need samad paneelid, mille ta müüs väidetavalt edasi kaebajale ning

mille kaebaja omakorda müüs edasi AS-le Maru Ehitus ja mille tarnet omakorda peaksid tõendama

CMR-id ja spetsifikatsioonid. Kohus iseenesest ei sea kahtluse alla asjaolu, et kaup on kaebaja

poolt esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede alusel liikunud ning kauba lõppsaajaks on

olnud kaebaja klient AS Maru Ehitus. Kohus nõustub aga maksuhalduriga selles, et tõendamata on

kaebaja väide, mille kohaselt on tegemist samade toodetega, mille Eelistus OÜ on väidetavalt

müünud kaebajale.

20.4 Kohtu järeldust ei muuda ka UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt maksuhaldurile

edastatud selgitus (MTA vastuse lisa 50), mille kohaselt on nimetatud äriühing müünud paneele

just Eelistus OÜ-le, kes korraldas ja tellis ka transpordi. Viidatud vastuses esitatud väiteid ei kinni-

ta ükski teine tõend peale UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljasta-

tud arvete ning nende tasumiste Eelistus OÜ poolt. Samas on Eelistus OÜ nimele väljastatud ette-

maksuarvel märgitud saaja kontaktaadressiks xxxxxxx@maipel.ee, mis muudab kaheldavaks va-

hendaja kinnituse, mille kohaselt ei tea Leedu äriühing kaebajat. Samas on Leedu äriühingu esin-

daja kinnitanud, et suhtles just B.Š.-ga, kelle e-posti aadress viitab otseselt kaebajale.

20.5 Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus maksuhalduri väitega, mille kohaselt ei tõenda kaeba-

ja ja Eelistus OÜ vahel koostatud arved ega kaebaja poolt esitatud ja maksumenetluses kogutud

muud dokumendid kaebaja väidet, mille kohaselt on kaebaja saanud Eelistus OÜ poolt esitatud

arvetel näidatud kaubad. Tehingutel puudus majanduslik sisu ja nende eesmärgiks oli vältida mak-

sude tasumist.

21. Maksumenetluses leidis ka tuvastamist, et Eelistus OÜ töötajad olid tegelikkuses kaebaja töö-

tajad. Kaebaja poolt esitatud väited ei lükka ümber maksuhalduri poolt kontrollakti p-des a4-a7

tuvastatut.

21.1 Iseenesest ei ole vaidlust selles, et nii kaebaja juurde tööle vormistatud töötajad, kui ka Eelis-

tus OÜ-sse tööle vormistatud töötajad allusid objektidel oma töös B.Š.-le Ultimo Service OÜ-st,

kes omakorda allus kaebaja juhatuse liikmele. Maksuhaldur ei ole oma järelduste tegemisel tugi-

nenud aga ainult viidatud faktile, vaid järeldused, et Eelistus OÜ-sse vormistatud töötajad on tege-

likkuses olnud kaebaja töötajad, on tehtud kontrollaktis toodud asjaolusid kogumis hinnates. Sa-

mas on asjaolu, et mõlema äriühingu töötajad töötavad samadel objektidel, teevad samalaadset

tööd, saavad töövahendid samalt isikult ning alluvad oma töös sama isiku juhtimisele, üheks as-

jaoluks, mis annab aluse arvata, et Eelistus OÜ ei ole iseseisev äriühing. Ka B.Š. ise ei ole suutnud

maksuhaldurile antud selgitustes üheselt eristada seda, millise äriühingu töötajaid ta parasjagu

juhendas (MTA vastuse lisa 44, 58, 59). Seejuures ei ole ka töötajad ise oma selgitustes väitnud, et

nende töös oleksid olnud erisused sõltuvalt sellest, millise äriühingu töötajateks nad vormistatud

olid. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et olukorras, kus kaebaja oleks tellinud Eelistus OÜ-lt ka-

tusetöid ning oleks teenuse raames varustanud töö teostajat omalt poolt ka tööriistade ja vahendi-

tega, ei oleks ta selle kohta pidanud vastavat arvestust. Vastava arvestuse pidamine on töövahen-

dite teise isiku kasutusse andmisel tavapärane, kuivõrd vastupidisel juhul ei ole tagatud nende säi-

limine ning tagastamine. Samuti ei ole kaebaja koostanud Eelistus OÜ poolt väidetavalt teostatud

tööde osas mingeid akte ega pidanud tööaja arvestust. Koostatud on üksnes üldsõnalised arved.

Kohtu hinnangul on asjas tähtsus asjaolul, et mõni Eelistus OÜ-sse vormistatud töötajatest olid

varasemalt kaebaja enda töötaja või kaebaja juhatuse liikmega seotud ettevõtte töötaja (vt kontrol-

lakti lisa 1). Samuti on oluline, et pärast Eelistus OÜ ja kaebaja vahelise koostöö lõppemist vor-

mistati töötajad tööle Paista Silma OÜ-sse, kuid jätkasid tööd samade tööülesannetega samadel

objektidel ja sama isiku juhendamisel. Töölepingute sõlmimisel kehtib küll lepinguvabaduse põ-

himõte ning üldjuhul ei saa teine äriühing tõepoolest sekkuda sellesse, kellega teine äriühing töö-

lepingud sõlmib, kuid praegusel juhul on maksuhaldur seadnud kahtluse alla töölepingute sõlmi-

8(9)

mise fakti sisuliselt. Kaebaja ei ole aga tõendanud, et Eelistus OÜ poolt töötajatega sõlmitud töö-

lepingud olid reaalsed lepingud.

21.2 Eeltoodust tuleneb ühtlasi, et Eelistus OÜ ei saanud osutada kaebajale katusetöid, millest

omakorda järeldub, et kaebaja kajastas teadlikult oma käibemaksuarvestuses Eelistus OÜ arveid nr

7063 ja 7072, mis ei kajasta tegelikke majandustehinguid. Maksuhaldur on põhjendatult välja too-

nud, et Eelistus OÜ ainsaks kliendiks oli kaebaja, kellelt laekunud raha arvel teostaski Eelistus OÜ

väljamakseid töötajatele. Samas ei nähtu Eelistus OÜ pangakonto väljavõttelt tavapärasele majan-

dustegevusele viitavate kulutuste tegemist. Kontrollakti punktis 2.1 toodud asjaoludest nähtub sel-

gelt, et kaebaja töötajad olid vormistatud Eelistus OÜ-sse üksnes selleks, et vabaneda tööjõumak-

sude tasumise kohustusest. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kaebaja järgnev käitumine. Nimelt on

Eelistus OÜ-sse vormistatud töötajad vormistatud alates oktoobrist 2017 tööle Paista Silma OÜ-

sse (kontrollakti lisa 1). Maksuhaldur on tuvastanud, et seejuures jätkasid töötajad tööd kaebajaga

samadel objektidel.

22. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.2.3 toonud välja kaebaja poolt saavutatud maksueelise

ning kohtu hinnangul on maksueelise saavutamine põhjendatud ja tõendatud. Arvestades sisend-

käibemaksu Eelistus OÜ rekvisiitidega arvete alusel, millel tegelikkuses puudub majanduslik sisu,

sai kaebaja maksueelise läbi sisendkäibemaksu suurendamise ja tasumisele kuuluva käibemaksu

vähendamise. Kasutades oma majandustegevuses töötajaid, jättes nad enda töötajatena deklareeri-

mata, vabanes kaebaja tööjõumaksude tasumise kohustusest.

23. Kaebaja vaidlustab maksuotsuse ka osas, mis puudutab tulumaksu tasumise kohustust 2017

juunikuus kaebaja pangakontolt välja võetud 15 350 euro suuruselt makselt.

23.1 Kontrollakti lisaks 2 oleva tabeli kohaselt ei esitanud kaebaja maksuhaldurile maksumenetlu-

ses dokumente, mille kohaselt oleks viidatud summa võetud arvele kaebaja kassas. Kaebaja ei esi-

tanud ka maksumenetluses maksuhaldurile selliseid dokumente, mis kinnitaksid seda, et kontolt

välja võetud raha on kasutatud kaebaja ettevõtluses. Kaebaja juhatuse liige ei ole maksumenetluses

ega kohtumenetluses esitanud usutavat selgitust selle kohta, milliste kulutuste katteks viidatud

summa läks. Maksuhaldurile 2017 juunis selgitusi (MTA vastuse lisa 15) andes väitis juhatuse

liige, et raha läks majanduskuludeks, eriarvamuses väitis aga, et raha kasutati ettevõtluses Eelistus

OÜ arvete maksmiseks Kohtumenetluses väitis kaebaja esmakordselt, et raha läks Eelistus OÜ

arve nr 7063 tasumiseks. Seejuures ei osanud juhatuse liige kohtuistungil selgitada, miks ta ei ole

varem seostanud raha kontolt välja võtmist just viidatud arve tasumisega. Kohus leiab, et vaatama-

ta sellele, et ettevõttel on õigus võtta raha kontolt välja ja kasutada seda oma majandustegevuses

tekkivate kulude katmiseks, peab raha kasutamine olema dokumenteeritud. Raamatupidamise ar-

vestusest peab nähtuma, milliste kulutuste katteks raha kasutatakse. Praegusel juhul on viidatud

nõue kaebaja poolt täitmata. Kaebaja kassaraamatust ei nähtu, et äriühingu pangakontolt välja võe-

tud raha oleks kaebaja kassas arvele võetud ning kasutatud arve nr 7063 tasumiseks. Seega ei ole

tõendatud, et raha kasutati kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud viisil. Kohtu hinnangul annab

asjaolu, et kaebaja esitas versiooni raha kasutamise kohta Eelistus OÜ arve tasumiseks alles koh-

tumenetluses, aluse kahelda kaebaja väidete usutavuses. Pealegi ei ole kaebaja esitanud tõendeid

arve nr 7063 tasumise kohta. Arve ise kaebaja väiteid ei tõenda. Seejuures on kohus käesolevas

otsuses leidnud, et viidatud arve ei oma majanduslikku sisu.

23.2 Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult lugenud väljamakse dividendideks ning

maksustanud tulumaksuga. Seega on maksuotsus õiguspärane ka dividendidelt tasumisele kuulu-

vat tulumaksu puudutavas osas.

24. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistami-

seks ei ole alust. Kaebus jääb rahuldamata.

MENETLUSKULUD

9(9)

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus

jääb rahuldamata, on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda

(HKMS § 109 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm