2-18-106391/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-106391

Tsiviilasi

A G hagi V G vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A G (isikukood xxxx), seaduslik esindaja A-M

N ja lepinguline esindaja Jüri Asari

Kostja V G (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Merike Roosileht

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11.09.2018, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V Glt A G kasuks igakuine elatis alates 27.03.2018 kuni 31.12.2018

222,50 eurot kuus.

3. Välja mõista V Glt A G kasuks igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast muutuva suurusena millest on maha arvestatud pool hagejale

makstavast riiklikust lapsetoetusest (käesoleval ajal 240 eurot) alates 1.01.2019 kuni A

G täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.

4. A G elatis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja A-M N arveldusarvele nr xxxx,

selgitusega „A G elatis“.

5. Kostja V G poolt kohtumenetluse kestel A G ülalpidamiseks makstud elatise

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

6. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks

kuupäevaks.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub enda ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis pooles Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelised perekondlikud suhted lõppesid kaks aastat

tagasi. Kostja kolis hageja seadusliku esindaja korterist välja 2018 aasta alguses ja kohtu

menetluses on abielu lahutuse hagi (tsiviilasi nr 2-18-3305). Poeg elab koos emaga ja on tema

ülalpidamisel. Kuna kostja ei ole poega rahaliselt toetanud, siis nii laps kui ka ema on raskes

majanduslikkus olukorras. Kostja on ainult aeg-ajalt andnud väheseid rahasummasid

jooksvateks kuludeks. Kostja nõuab isegi pojaga suhtlemisel, et ema annaks alati pojale kaasa

mitu riiete komplekti, mänguasjad jms. Hageja seadusliku esindaja palgast ei piisa lapsele

vajalike elamis- ja kasvamistingimuste tagamiseks. Kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem

kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal

vanemal. Hageja seaduslik esindaja töötab OÜ-s Xxxx xxxx ametikohal bruto kuupalgaga

530 eurot kuus.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja ei ole tõendanud, et kooselu ajal

hageja seadusliku esindajaga temal oleks olnud pangakontod ja pangakaardid, mida oleks

võimalik kasutada. Kohtule esitatud üürileping ei ole piisav, et tõendada kostja varalist

olukorda. Tõenditest ei ilmne kas kostja tegelikult tasub üürikorteri eest, ei ole selge ka see

kui suured on üürilepingu kõrvalkulud. Kostja väidete kohaselt kõrvalkulud on keskmiselt

100 eurot kuus. Mainitud asjaolu on tõendamata. Hageja seadusliku esindaja teada kostja

saab töötasu "mustalt", et näiliselt vähendada oma sissetulekut. Lisaks sellele on kostja käinud

ehitustöödel ja teeninud head palka välismaal. Kostja ei ole teavitanud kohut oma varalise

seisu kohta. Hageja seadusliku esindaja teada kosjale kuulub Xxxxs kinnisvara (kaks maja).

Seadusega ettenähtud minimaalne elatis ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Kostja suutlikus tasuda oma pojale elatist poole töötasu alammäära ulatuses on põhjendatud

ning puuduvad alused selle vähendamiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude elatise saamiseks 250 eurot kuus, alates hagi

esitamisest, kuivõrd see pole põhjendatud. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Ebaõige ja

kohut eksitav on aga hageja seadusliku esindaja väide selle kohta, et hageja seadusliku

esindaja ja kostja perekondlikud suhted lõppesid kaks aastat tagasi. Alates 06.01.2018 ei ela

kostja koos oma lapsega (hagejaga) ja hageja seadusliku esindajaga (lapse emaga), kuivõrd

hageja seaduslik esindaja (lapse ema) keelas kostjal nimetatud päevast alates korterisse

siseneda nende ühises kodus aadressil xxxx. Vastavalt hageja seadusliku esindaja ja kostja

kokkuleppele oli kuni poolte kooseluni, so. kuni 06.01.2018 lapsega (hagejaga) kodus kostja,

kuna hageja soovis ise tööl käia. Kuna poolte ühine laps on alla xxxx, siis vajas laps pidevalt

hoolt ja järelevalvet. Hageja seaduslik esindaja käsutas kostja rahalisi vahendeid vastavalt

vajadustele. Hageja seadusliku esindaja käsutuses olid kostja pangakontol olevad rahalised

vahendid. Lisaks eeltoodule andis kostja hageja ülalpidamiseks raha sularahas hageja

seaduslikule esindajale, vastavalt oma võimalustele. Kostja on seisukohal, et hageja seaduslik

esindaja on kohtule esitanud ebaõiged andmed oma sissetulekute ja varalise seisu kohta.

Absoluutselt on välistatud, et hageja (laps) ja tema seaduslik esindaja (ema) on raskes

majanduslikus olukorras. Hageja seaduslikule esindajale kuulub omandiõiguse alusel kaks

korteriomandit. Nimetatud korteriomandid olid hageja vanematel soetatud abielu jooksul

ühisvarana.

5. Kostja asus tööle põhikohaga 15.02.2018 ettevõttes Xxxx OÜ xxxx. Vastavalt kostja ja

Xxxx OÜ vahel sõlmitud töölepingu p. 6.1 on kostja töötasuks 4,20 eurot/tunnis.

Täiskoormusega töötamisel kujuneb kostja igakuiseks töötasuks kuni 672,00 eurot kuus

(eeldusega, et töötab 160 tundi kuus), millest pärast ettenähtud maksude kinnipidamist saab

kostja kätte 629.00 eurot (netos). Nimetatud sissetulekust tuleb kostjal tasuda igakuiselt

eluasemega seotud kulusid keskmiselt 400 eurot/kuus (sh. elekter). Peale tasumist jääb

kostjale alles kuni 229 eurot, millest tuleb veel teha kulutusi autole bensiini ostmiseks

vähemalt 100 eurot kuus (maksimaalselt 200 eurot kuus), et jõuda xxxx tööle. Kostjale jääb

elamiseks sel juhul kuni 129 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on jätnud kohtule

teatamata, et ta on kogu abielu kestel ja kuni käesoleva ajani saanud korteri asukohaga xxxx

üüritulu endale. Kostjale teadaolevalt sai hageja seaduslik esindaja korteri üürimisest tulu 270

eurot kuus. Kostjale ei ole teada, palju saab hageja seaduslik esindaja käesoleval ajal üüritulu.

6. Kostja palub arvestada vanemate varalise seisundiga ning arvestada asjaoluga, et hageja

seaduslik esindaja saab peretoetuse enda kontole. Samuti palub kostja arvestada nende

päevadega, mil hageja viibis oma isa juures ning vähendada nende päevade võrra hagejale

makstavat elatist. Ajal, mil hageja viibis ja viibib oma isa juures, on ta täielikult oma isa

ülalpidamisel. Üüritulu on saanud hageja seaduslik esindaja tavaliselt sularahas ja seetõttu ei

kajastu see tema pangakontodel. Hagejale elatise maksmisel 250 eurot kuus oleks kostja enda

ülalpidamine ohustatud. Kostja taotleb elatise vähendamist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud

määra. Kostja palub kohtul arvestada, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi

korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamisel vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise

seisundi proportsioonile. Kostja on nõus maksma hagejale elatist 150 eurot kuus ja on nii ka

tasunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on

ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Kohtule esitatud sünni tõendiga on

tõendamist leidnud, et xxxx sündinud A G on A-M N ja V G alaealine laps (tl 42). Seega on

kostja hageja isa ning hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Perekonnaseadusest

lähtuvalt on kostja hageja isana kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Alaealise lapse

vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Vaidlus puudub selles,

et hageja elab emaga.

9. Riigikohus on märkinud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või

teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-57-04, p 9 ja 10;

RKTKo nr 3-2-1-108-07, p 11). Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse

ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest

hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p 11). Kohtupraktika kohaselt saab elatishagi rahuldada

üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks

eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt RKTKo nr 3-2-1-

33-11, p 18).

10. Hageja nõuab kostjalt miinimumelatise tasumist. Kostja on menetluses esitanud

vastuväite, et laps viibib osa ajast tema juures ning ajal, mil hageja viibis ja viibib oma isa

juures, on ta täielikult oma isa ülalpidamisel. Kostja taotleb elatise vähendamist alla PKS §

101 lg 1 sätestatud määra ja on nõus maksma 150 eurot. Kostja palub kohtul arvestada, et

vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse

ülalpidamisel vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile.

11. Seega tuleb elatise väljamõistmiseks esmalt tuvastada, kas kostja on hageja

ülalpidamiskohustust rikkunud. Riigikohus on märkinud, et asjaolu, et lahusolev vanem

kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui

lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema

juures (vt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12). Riigikohus on selgitanud, et elatise nõude

põhjendatuse ning põhjendatud elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et

lahuselav vanem täidab eelduslikult ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ajal, mil laps viibib

selle vanema juures (vt RKTKo 3-2-1-35-17, p 23). Teisel vanemal on võimalus see eeldus

ümber lükata (vt RKTKo 3-2-1-35-17, p 23.3). Kohus selgitas 11.09.2018 toimunud

kohtuistungil kostjale, et kostjal tuleb esitada andmed, mitu päeva viibib hageja ühes kuus

kostja juures. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et laps viibib mingi osa ajast

tema juures ja ta kannab sel ajal lapse ülalpidamiskulud. Kostja poolt kohtule esitatud tabel ei

tõenda eelpool nimetatut. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud

seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). 2018. aastal oli

kuutasu alammääraks 500 eurot. Alates 1.01.2019 on kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral 540 eurot (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018007). Seega on

elatise alammäär 2018 aastal 250 eurot ja alates 1.01.2019 270 eurot.

12. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud

vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja on välja toonud enda igakuiste

vajaduste suuruseks 685,78 eurot (tl 91). Hageja igakuised vajadused ühes kuus on toidukulud

kodus 100 eurot; vitamiinid, puuviljad, maiustused, mahl, jäätis 50 eurot; kommunaalteenused

200 eurot; riidekulu 47 eurot; jalanõud 15,80 eurot; hügieenitarbed 18,90 eurot; koolitarbed

3,75 eurot; kultuuriüritused 20 eurot; sporditarbed 15,40 eurot; õppemaks 50 eurot; mööbel ja

voodipesu 12,50 eurot; arvuti ja selle tarvikud 8 eurot; raamatud, lauamängud, mänguasjad 40

eurot; ravimid 10; lasteaed 61 eurot; elukindlustus 13,43 eurot; soolakamber 20 eurot. Kohus

leiab,

et

hageja

igakuised

kulud

on

ülepaisutatud.

Kohus

arvestab

hageja

kommunaalteenustele 70 eurot; riietele ja jalanõudele kokku ühes kuus 50 eurot; raamatutele,

lauamängudele, mänguasjadele 20 eurot. Soolakambri kulu ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et laps vajaks tervislikel põhjustel soolakambris

käimist. Ülejäänud kulud loeb kohus põhjendatuks. Seega on hageja põhjendatud vajadused

keskmiselt ühes kuus 516,41 eurot, mis on ligilähedane seaduses sätestatud miinimumäärale.

Samuti on üldteada asjaolu, et teenused ja tarbeesemed iga aasta kallinevad. Hageja nõue on

esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul

tuleb arvestada hageja igakuiste vajaduste suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so

aastal 2018 500 eurot ja aastal 2019 540 eurot.

13. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist,

kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-

2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning, et mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt

RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul

tõendada oma igakuiseid vajadusi ning tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 ei tohi alaealisele

väljamõistetav elatis olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast.

14. Järgnevalt teeb kohus selgeks hagejate vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused

elatist tasuda. 11.09.2018 toimunud kohtuistungil kohustas kohus pooli esitama tõendid oma

varalise seisundi kohta ning hoiatas neid, et andmete esitamata jätmisel, võib kohus teha

järelpärimisi. Pooled esitasid kohtule pangakonto väljavõtted. Kohtule esitatud pangakonto

väljavõtte kohaselt on hageja seadusliku esindaja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 508,74

eurot (tl 81), nimetatule lisandub peretoetus. Kostja igakuine keskmine sissetulek on

arvutatuna kuue kuu keskmise alusel (aprilli 2018 kuni september 2018 töötasu alusel)

937,77 eurot (tl 117-122). Hageja seaduslikule esindajale kuulub kaks korteriomandit. Muu

registritesse kantud vara hageja seaduslikul esindajal puudub. Kostjale kuulub sõiduauto ning

kaks kinnisasja xxxx. Seega ei ole kohtu hinnangul ühe vanema varaline seisund teise omast

sedavõrd parem ning tuleb eeldada, et mõlemad vanemad saavad panustada hageja

ülalpidamisse võrdselt. Vajadusel tuleb kinnisavara välja üürida või võõrandada.

15. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 3-2-

1-118-12). Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise

andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada

tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Vanemal on kohustus

oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja

arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas lapse huvides.

Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda

tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning

kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15).

16. Kostja on palunud elatist vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 1

sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama

paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-

s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi

mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul PKS § 102 lg-2

sätestatud aluseid ei esine. Vanema halb varaline seisund ei lähe kohtu hinnangul PKS § 102

lg-2 sätestatud aluste alla.

17. Kohus leiab, et kostja on suuteline hagejale miinimumsummas elatist tasuma. Riigikohus

on RKTKo nr 3-2-1-17-16 (p 14) leidnud, et kui ülalpidamiseks kohustatud vanemal on

sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist

kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära.

Samuti saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kostjal

tuleb kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja hageja ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Juhul, kui kostja igakuisest sissetulekust ei piisa, on võimalik kostjale Xxxxs kuuluvad

kinnisasjad välja üürida või võõrandada.

18. Kostja on tuginenud asjaolule, et osa lapse vajadustest saab lugeda kaetuks

lapsetoetusega. Riigikohus on leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib

olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele

tugineb. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama

õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks

oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole

lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile

teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. (RKTKo nr 3-2-1-174-16).

Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p

28.2). Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla miinimumi lapsetoetuse arvelt on

käesoleval juhul põhjendatud, kuna laps viibib mõned päevad kuus ka isa juures. Kostja ei ole

küll tõendanud, kui suure osa ajast ühes kuus viibib laps tema juures, kuid hageja ei vaidlusta,

et mõned päevad kuus on laps isaga. Kohus leiab, et sel ajal kannab lapse toidukulud ja muu

vajaliku isa. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista elatis miinimummääras, millest on maha arvestatud pool riiklikust lapsetoetusest.

19. Vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist, on ülalpidamist saama õigustatud lapse

huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks

kohtulahendiga väljamõistetud elatis miinimumelatisest väiksemaks. Kohus rahuldas hageja

nõude poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses elatise saamiseks

millest on maha arvestatud pool riiklikust lapsetoetusest. Seega määrab kohus, et käesoleva

kohtuotsusega hagejale väljamõistetud elatise summa hagejale muutub koos Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab

moodustama poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha

arvestatud pool hagejale maksavast pool riiklikust lapsetoetusest.

20. Alates 1.01.2019 on lapsetoetuse suuruseks 60 eurot kuus, 2018 aastal oli 55 eurot. Kohus

mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 27.03.2018 kuni 31.12.2018 summas 222,50

eurot (miinimumelatis 250 eurot – 55 eurot lapsetoetus kuus jagatud kahega) ja alates

01.01.2019 240 eurot (miinimumelatis 270 – 60 lapsetoetus kuus jagatud kahega) kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Hageja on palunud elatise välja mõista alates hagi esitamisest. TsMS §

486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse

27.03.2018. Seega on hagi esitamise aeg 27.03.2018.

21. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Igakuine elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga

kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole, selgitusega "elatis." Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS § 100 lg 4 järgi

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks

(RKTKo 3-2-1-35-17, p 13.5).

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et

käesoleval juhul on igati põhjendatud ja mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul

asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine. Samuti on

Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud

märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt Riigikohtu otsus

nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ei

tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

23. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik