2-17-15618/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-15618

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-15618

Tsiviilasi

Marko Kanguri hagi Swedbank P&C Insurance AS-i vastu

võla nõudes

Hagihind

30 548,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Marko Kangur (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo

(Advokaadibüroo LMP OÜ, e-post: piret.pallo@lmp.ee)

Kostja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood: 11269248;

asukoht: Liivalaia 12, Tallinn)

Kostja

lepinguline

esindaja

Külli

Reinfeld

(e-post:

kulli.reinfeld@swedbank.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

eelistung 5. märts 2018. a, kohtuistung 20. september 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Swedbank P&C Insurance AS-lt Marko Kanguri kasuks kindlustushüvitis

täiendavalt summas 12 485,35 eurot, kahju 1057,54 eurot ning viivis 1677,76 eurot,

kokku 15 220,65 eurot.

3. Jätta menetluskulud 60% ulatuses Marko Kanguri ja 40% ulatuses Swedbank P&C

Insurance AS-i kanda.

4. Määrata Marko Kanguri menetluskulude rahaliseks suuruseks 4960 eurot.

5. Lugeda Swedbank P&C Insurance AS-lt Marko Kanguri kasuks väljamõistmisele

kuuluvaks menetluskuluks 1984 eurot.

6. Määrata Swedbank P&C Insurance AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 577,32

eurot.

7. Lugeda Marko Kangurilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks väljamõistmisele

kuuluvaks menetluskuluks 346,39 eurot.

8. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista Swedbank P&C Insurance AS-lt

Marko Kanguri kasuks välja menetluskulu 1637,61 eurot (1984 eurot - 346,39 eurot).

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

10. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Marko Kangur (edaspidi: hageja või kindlustusvõtja) esitas 19.10.2017 Tartu Maakohtule hagi

Swedbank P&C Insurance AS-i (edaspidi: kostja või kindlustusandja) vastu kindlustushüvitise

25 500,34 euro, kahjuhüvitise 2160 euro ja viivise 2887,78 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping ning XX.XX.XXXX

on väljastatud kodukindlustuse poliis nr XXX, mille kohaselt kindlustussummaks on ehitise

kindlustusväärtus ja kindlustuskohaks XXX . 3.07.2016 toimus kahjujuhtum: tormi käigus

kukkus puu vastu maja katust, mille tagajärjel said kannatada maja katus, sein, välisuks,

siseviimistlus jne. Hageja andis kostjale kahjujuhtumist teada ning kostja registreeris

kahjujuhtumi.

Hageja tellis Tartu Katuseehitus OÜ-lt taastamistööde kalkulatsiooni. Tartu Katuseehitus OÜ

on sama ettevõte, kes hoone ehitas. Kalkulatsiooni kohaselt oleks taastamistööde maksumus 25

682,38 eurot km-ga ilma siseviimistluse ja seinakonstruktsioonide taastamiseta. Kostja ei

nõustunud kalkulatsioonis toodud kahjusummaga ning saatis kahju hindama endapoolse hindaja

OÜ-st Ajaver. 2.08.2016 edastas kostja OÜ Ajaver kalkulatsiooni katusele ning 15.08.2016 OÜ

Ajaver kalkulatsiooni seinale. OÜ Ajaver hindas taastamistööde maksumuseks 18 383,00 eurot

ilma siseviimistluse ja seinakonstruktsioonide taastamiseta. Kostja nõustus andma garantiikirja

Ajaver OÜ poolt antud hinna ulatuses. Tartu Katuseehitus OÜ ei olnud nõus hinda sellises

ulatuses alandama.

Hageja tegi kostjale ettepaneku tellida erapooletu ekspertiis või et kostja hüvitab kahju

rahaliselt ning hageja taastab kõik kahjud. Seejärel muutis kostja oma meelt ning saatis

kahjusid hindama omapoolse eksperdi. 14.09.2016 saabus kostja poolt tellitud ekspertiisi

vastus, milles hinnati taastamismaksumuseks 3377,44 eurot. 20.09.2016 tegi kostja

hüvitisotsuse, millega otsustasti hüvitada kahjud kokku summas 4292,24 eurot. Hüvitisotsuses

toodud summa koosneb: kahjustada saanud koduse vara maksumusest summas 274,00 eurot,

murdunud puu utiliseerimise ning kahjustunud katusepleki ajutise kinnitamise maksumusest

summas 640,80 eurot ning hoone taastamiseks mõeldud kuludest summas 3377,44 eurot.

Hageja ei nõustunud hüvitisotsusega osas, mis puudutab hoone taastamiseks mõeldud kulusid

summas 3377,44 eurot ning saatis 14.10.2016 kostjale teate, milles juhtis tähelepanu

olulisematele auditis esinevatele valeväidetele, puudustele ning vasturääkivustele. 2.11.2016

vastuses jäi kostja oma otsuse juurde.

Hageja tellis riiklikult eksperdilt Ülo Lainsalu-lt OÜ-st Ehitusekspert ehitise erakorralise auditi.

Ülo Lainsalu poolt koostatud ekspertiisi tulemusel on ekspert hinnanud kahjude likvideerimise

summaks 28 878,00 eurot, mis jääb samasse suurusjärku kahe esimese hinnanguga. Hageja

tasus auditi koostamise eest 2160 eurot.

Kostja seisukoht

2. Vastuses hagile palub kostja jätta hagi rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas

deklareeritud kahju on põhjustatud puu kukkumisest majale. Hageja tellitud ekspertiisi puhul

on lähtutud eeldusest, et kõik kahjustused olid tingitud puu kukkumisest majale. Kostja audit on

leidnud, et suur osa kahjusid on puuduliku ehitustöö tulemus eramu ehitamisel. Lisaks on kostja

lähtunud olemasolevate materjalide taaskasutamise võimalusest, mida hageja võimalikuks ei

ole pidanud.

Lõplikes seisukohtades kostja märgib, et pooled on üksmeelel kahjude osas, mis puudutavad

äärekive, välisvalgustust, välisust ning köögi kahju, kuid hindade osas ei ole erimeelsuste tõttu

kokkuleppele jõutud. Kostja nõustub hagejale täiendavalt hüvitama köögi parandamisega

seotud kulud (20 eur/m2 kokku 880 eurot + montaaž summas 261,60 eurot (sh km)) kokku

summas 1141,60 eurot. Samuti on kostja nõus juurde tasuma katuse parandustööd vastavalt

Tartu Katuseehitus OÜ kalkulatsioonile, millest on maha arvatud ehitustööde maksumus

summas 1851,98 eurot (sh KM), sest need sisalduvad juba välja makstud hüvitise summas

(kalkulatsiooni tööde tabel jrk 1-38, 691,75 eurot + 561,40 eurot + 290,17 eurot + km). Katuse

eest kuulub väljamaksmisele 10 236,44 eurot (12 088,42 eurot - (1543,32 eurot + km 308,66

eurot)). Täiendavalt on kostja nõus hüvitama seega 11 378,04 eurot (1141,60 eurot + 10236,44

eurot). Kokku teeks see hüvitise summaks 14 755,48 eurot, sh juba tasutud 3377,44 eurot.

Ülejäänud hageja poolt nõutud tööde ja kulude hüvitamisega kostja ei nõustu ning palub

vastavas osas jätta hagi rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud kostja vastu kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmise, kahju

hüvitamise ning viivise nõude.

VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja

täitmise

kohustus).

Teine

isik

(kindlustusvõtja)

kohustub

tasuma

kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vaidlus puudub selles, et hageja kindlustusvõtjana on

täitnud omapoolse kindlustusmaksete tasumise kohustuse. 3.07.2016 toimus kindlustusjuhtum,

mille tingis puu kukkumine hageja majale. Kostja kindlustusandjana on hagejale hüvitanud

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju summas 4292,24 eurot (sh kahjustada saanud koduse

vara maksumus 274,00 eurot, murdunud puu utiliseerimise ning kahjustunud katusepleki ajutise

kinnitamise maksumus 640,80 eurot ning hoone taastamiseks mõeldud kulud 3377,44 eurot

vastavalt ekspertide Gery Einbergi ja Peeter Pargi auditile.

4. Pooled vaidlevad hoone taastamise kulude suuruse üle. Pooled vaidlevad nii selle üle, millised

kahjustused puu kukkumise tagajärjel majale tekkisid ning millised on nende kahjustuste

kõrvaldamiseks vajalikud kulutused. Hageja nõuab kostjalt hoone taastamise kulude hüvitamist

täiendavalt summas 25 500,34 eurot vastavalt eksperdi Ülo Lainsalu auditile (kd I tl 96-127).

Kostja on menetluse käigus osaliselt täiendavate kulude hüvitamisega nõustunud. Kokku on

kostja nõus täiendavalt hagejale hüvitama 11 378,04 eurot, sh köögi parandamisega seotud

kulud 1141,60 eurot ning katuse parandustööd täiendavalt summas 10 236,44 eurot.

Kostja lõplike seisukohtade kohaselt on pooled üksmeelel kahjude osas, mis puudutavad

äärekive, välisvalgustust, välisust ning köögi kahju. Pooled vaidlevad üksnes kahjustuste

parandamise maksumuse üle.

5. Katuse osas menetluse käigus pooled vaidlesid selle üle, kas katus ja vihmasüsteem tuleb

tervikuna välja vahetada või mitte. Kostja on nõustunud katuse parandustööde hüvitamisega

vastavalt Tartu Katuseehitus OÜ Kalkulatsioonile, mis näeb ette katuse ja vihmasüsteemi

tervikuna väljavahetamise. Kohus asub seisukohale, et ka katuse osas pooled vaidlevad üksnes

kahjustuste parandamise maksumuse üle.

6. Välisseina osas vaidlus puudub selles, et kahjustada on saanud maja küljefassaadi laudis. Peeter

Pargi auditi kohaselt erinevalt eramu küljefassaadi vertikaalsest laudisest vajab küljefassaadi

horisontaalne laudis, mis asub katuse piirkonnas lisakinnitamist. Lauad on otstest lahti ning

tuleb uuesti kinnitada ja horisontaalses osas üle värvida. Tööde teostamiseks on vajalik

paigaldada tellingud (auditi lk 9). Ülo Lainsalu auditi kohaselt vigastada on saanud (murdunud)

hoone otsaviilu üks laud ja osa laudisest on aluse küljest tulnud lahti (auditi lk 9, kd I tl 104).

Kostja leiab, et muud maja välisseina kahjutused ei ole tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel,

vaid on ebakvaliteetse ehitustöö tulemus.

7. Peeter Pargi auditi kohaselt külje- ja esifassaadi laudis kahjustusi ei ole saanud (fotod 2, 3, 5 kd

I tl 35,37). Laudade vahel puuduvad vahed ja laudis ei ole pragunenud. Fotol 2 on näha üks

laudise nurk, mis on roovi küljest lahti. Auditis on märgitud, et eramu omaniku info järgi

toimus teise korruse nurgapoolses toas seina nihkumine (fotod 11, 12, kd I tl 42,43).

Laserniveliisirga mõõtmise tulemusel on 2,7 meetrise toa kõrguse kohta seina alumine osa

vertikaalsuunaline hälve ≈15 mm. Seinakahjustused (praod) nurga piirkonnas puuduvad (auditi

lk 6). Puu kukkumise tagajärjel ei ole küljefassaadi laudis kannatada saanud, vertikaalsete

laudade vahel puuduvad vahed ning lauad on roovituse küljes kinni. Räästakasti piirkonnas

oleva horisontaallaudise otsad on roovituse küljest osaliselt lahti. Eksperdi hinnangul on

horisontaalne laudis tulnud lahti pigem selle tõttu, et on halvasti kinnitatud, sest eramu

vastasküljel, mis tormikahjustusi ei saanud on lahti tulnud laudasid samas seinaosas massiliselt

(fotod 21, 22, kd I tl 49, 50). Ka ei ole elamu pööningul, kahe välisseina nurgas näha

konstruktiivseid kahjustusi (fotod 7, 25, kd I tl 39, 52) (auditi lk 8-9).Ekspert juhib tähelepanu,

et eramu välissein on konstruktiivselt valesti ehitatud. Välisseina tuuletõkke kihis on kasutatud

selleks sobimatut OSB plaati ning need on paigaldatud valesti, samuti välisseina laudise taga

puudub tuulutus (auditi lk 9). Arvestades puu langemist, katuse ja räästakahjustusi, sarika ning

pööningul nähaoleva välisseina nurga olukorda, teise korruse kaldus toaseinas puuduvaid

pragusid, kööginurga krohvi pudenemist ning aknapõsel kipsplaadi kruvide väljatulekut ei

olnud langeva puu löök selline, mis oleks põhjustanud välisseina kandekonstruktsiooni

konstruktiivselt ohtlike kahjustusi. Eksperdi hinnangul langes puu vastu katust ning allavajudes

muljus sisse katusepleki ja selle käigus purustas osaliselt tuulekasti laudise. Teise korruse toa

seina kõverus on pigem mittekvaliteetse ehitustöö tulemus. Eelkirjeldatust tulenevalt puudub

vajadus seinte avamiseks, soojustuse‐, roovituse‐, OSB‐ ja voodrilaua asendamiseks. Isegi kui

puu kukkumisel oleks välisseina kandekonstruktsioon oleks viga saanud, puudub vajadus uue

välisseina soojustuse paigaldamiseks, sest tegemist on rull või matt villaga, mille saab ära võtta

ja tagasi panna. Lisaks nähtub remondikalkulatsioonidest, et neis ei ole ettenähtud seinakarkassi

paranduse, sirgestamise, loodimise vms seotud töid(auditi lk 9).

8. Ülo Lainsalu auditi kohaselt vastavalt eramu ehitusprojektile ja tavapärasele tehnilisele

lahendusele on katusekonstruktsioon hoone välisseintega ühendatud. Seetõttu puu kukkumine

avaldas mõju lisaks hoone katusele ka tema välisseintele ja seda eriti eramu kahjustunud

nurgatsoonis, kus hoone sees on vertikaalne pragu köögis seinte nurgasõlmes ning praod seinu

katvate kipsplaatide liitekohtades. Hoone otsaseinas oleva sisemisi aknapõski katvast

viimistletud kipsplaadist tungisid tekkinud deformatsioonidest tingituna välja kipsplaadi

kinnituskruvid. Samas kohas teisel korrusel ehk nurgapoolses toas on välisseinal

vertikaalsuunaline deformatsioon ehk hälve 15 mm. Seina nurgas on liitesõlmes vertikaalne

pragu ja praod on ka seina katvate kipsplaatide ühenduskohtades. Kuna esimesel korrusel köögi

nurgas, ehk kohas, kus puu kukkus hoone katusele, oli tunda jahedat õhku, siis teostati

kohtülevaatusel välisseina sisepinna temperatuuri mõõtmine (väline õhutemperatuur oli

mõõtmise ajal -3 °C), mille puhul tulemused olid järgmised: temperatuur hoone nurgas

(köögis), kus on vertikaalne pragu 15,4 °C; temperatuur välisseinal hoone nurgast mõnevõrra

eemal 20,1 °C. Seinapinna temperatuuri mõõtmist teostati kontaktivaba termomeetri

RAYNGER ST abil. Välisseina sisepinna temperatuur ei tohi langeda alla 16 °C. Kuna

mõõtmised näitasid punkttemperatuuride suurt erinevust ruumi nurgas ja seina teises

piirkonnas, siis näitab see seda, et kahjustunud kohas ja selle lähipiirkonnas on toimunud seina

puidust kandekonstruktsiooni deformatsioonid koos sealoleva soojustusvilla õhupidavuse

halvenemisega ehk seinas on tekkinud külmasillad (auditi lk 8, kd I tl 103).

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi hageja tõendama, et puu kukkumise tagajärjel välisseina

konstruktsioon liikus, mistõttu tekkisid seintes praod ning külmasillad. Lisaks ekspertide

audititele on kohtule esitatud Peeter Pargi kirjalikud kommentaarid hageja auditi kohta (kd I tl

191-194), Peeter Pargi täiendavad vastused seonduvalt kindlustusjuhtumiga (kd II tl 28-30).

20.09.2018 kohtuistungil kuulas kohus vande all ära tunnistajad Priit Käbliku ja Jüri Lokko

ning eksperdid Ülo Lainsalu ja Peeter Pargi. Mõlemad eksperdid on tuvastanud teise korruse

nurgapooses toas välisseina hälbe (15 mm). Tuginedes Peeter Pargi auditile kostja leiab, et

tegemist on mittekvaliteetse ehitustöö tulemusega. Hageja, tuginedes Ülo Lainsalu auditile, on

seisukohal, et teise korruse nurgapoolse toa seina nihkumine toimus puu kukkumise tagajärjel

ning et seina deformeerumist kinnitavad hoone sees ilmnenud praod ning külmasildade teke

seinas.

10. Kohus käsitleb esmalt hageja väidet külmasildade tekke kohta. Auditis Ülo Lainsalu märgib, et

kasutas külmasildade tuvastamiseks kontaktivaba termomeetrit. Peeter Pargi vande all antud

ütluste kohaselt külmasilla mõõtmiseks kasutatakse termograafiat. Lainsalu tuvastas külmasilla

pinnatemperatuurimõõtjaga, millega ei mõõdeta külmasilda. Nende seadmete tööpõhimõtted on

erinevad. Kahe kiirega seade mõõdab temperatuuri kiirte vahelt ja arvutab keskmise. Pinna

temperatuuri mõõdetakse 20 cm kauguselt. Lainsalu ekspertiisifoto nr 32 (kd I tl 124-125).

Mõõtes pinnatemperatuurimõõtjaga, ei ole võimalik külmasilda tuvastada juba seepärast, et

mõõtekaugusest sõltub temperatuurinäit. Foto 32 – üks kiire täpp roosetevaba terase peal ja

teine kipsplaadi peal, erinevad materjalid (kd II tl 59 pöördel). Neile Peeter Pargi ütlustele

tuginedes kostja leiab, et Ülo Lainsalu ei ole külmasildasid korrektselt tuvastanud. Lõplikes

seisukohtades on hageja selgitanud, et ekspert kasutas ühe kiirega mõõtevahendit. Peeter Park

on lasknud end eksitada fotol olevast valgusefektist. Mõõtmisi ei teostatud selliselt, et asetas

ühe kiire roostevabast terasest pinnale ning teise kipsplaadile (kd II tl 82). Kohus leiab, et

Peeter Pargi ütlused seavad kahtluse alla Ülo Lainsalu kasutatud seadme ja metoodika

külmasildade tuvastamisel. Kohtu hinnangul ei ole Ülo Lainsalu püstitatud kahtlusi

kõrvaldanud ja seda pole hageja teinud ka hageja oma hilisemas menetlusdokumendis.

Eeltoodut arvestades kohus leiab, et külmasildade tekkimine ei ole tõendatud. Lisaks puudub

vaidlus selles, et maja ehitus oli mitmeid aastaid olnud pooleli, teisel korrusel ei olnud põrandat

all (kd II tl 59). Kohus nõustub kostjaga, et teise korruse temperatuur ei saanud olla sama, mis

esimese korruse eluruumides.

11. Eksperdi Ülo Lainsalu vande all antud ütluste kohaselt mõjutas löök lisaks katusele ka seinu.

Löögi mõju oli näha köögis esimesel korrusel, kus olid praod kipsiga kaetud seinas, mis

deformatsioone eriti ei kannata, kruvid olid tulnud akende põski katvatelt kipsielementidelt

välja ja lisaks köögiaken ei käinud, oli vaja reguleerida, tihendada aknaümbrused. Kahjustada

oli saanud välisuks, ei tahtnud korralikult liikuda, oli vertikaal-horisontaalsuunas väljas, mida

on ka Peeter Park märkinud. Sein oli saanud jõudu, mille tulemusena deformeerunud, seetõttu

on tekkinud praod, mis olid hoone sees näha (kd II tl 58). Selline löök peale kukkunud puuga

tekitab deformatsiooni. Hoone tervik, seinad, laed, uksed, aknad moodustavad terviku. Kui

mitteettenähtud jõud mõjub, siis mõju kandub edasi ja see on põhjuseks, miks on tekkinud

praod ja miks on vaja lahti võtta hoone kaks ristuvat seina ja tugevdada kahjustused, mis seal

ilmselgelt on. Selline kõva pauk, mis hoone nurgale tuli, siis selle mõju on läinud edasi maja

seintele. Vaja seinad lahti võtta ja vaadata ära kui kaugele kahjustus on läinud, mis avaldub

karkassi sõlmedes. Vaja kinnitada uuesti, tagada vertikaalsus, panna soojustus tagasi. Mõlemal

eksperdil on teisel korrusel tehtud fotod, kust näha, et teise korruse seinas on praod ja mitte

ainult nurga kohas vaid ka hoone keskele poole tulles on mõjud näha, praod kipsplaatide vahel,

mis sumbuvad nurgast vasakule garaaži poole, maja taha. /…/ Tuleb välisseinad lahti võtta ja

vaadata, mis seal nihkunud on, nihkumise resultaat on tekkinud praod (kd II tl 58 pöördel).

12. Hageja väite osas, et sarikas sai liikuda üksnes seinaga koos, selgitab Peeter Park kirjalikes

vastustes (kd II tl 28) et ristsarikatega kinnitatakse puitlaudis ja laudise külge kruvitakse

katuseplekk. Puu kukkus vastu katuse nurka ja lükkas pleki all olevat lauda (roovitus) ja

sarikas lükkus natuke paigast ära ehk ülemine ots pöördus sisse poole. Nurga liikumist see

kaasa ei toonud. Kui maja nurk oleks liikunud, oleks pidanud laudis mõranema, vahed tekkima

vms (kd II tl 28). Teisi maja nurkasid ei kontrollitud (kd II tl 29). Kirjalikes vastustes (kd II tl

28) ekspert Peeter Park jäi seisukohale, et teise korruse seinas mõra ei olnud ning tegemist on

valgusefektiga.

13. Eksperdi Peeter Pargi kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt OSB plaadi vale kasutuse

tõttu oli nurk, kuhu puu langes tugevam, jäigem ja võimalikke kahjustusi tegi see väiksemaks.

Sarikas võis puu kukkumise tulemusena paigast nihkuda, sest ei olnud vastavalt

ehitusnormidele kinnitatud. Otsasarika pöördumine sai toimuda ainult tänu sellele, et oli

kinnitatud ehitusnormidele mittevastava metalllindiga ja mitte nurgikuga. Kui sarika nihkumine

oleks kaasa toonud maja nurga liikumise, oleks laudis pidanud nähtavalt mõranema, oleks

pidanud olema nähtav liikumine. Seda ei olnud. Sellist kahjustust, nagu Lainsalu väidab, ei

saanud üldse tekkida, sest puu libises maha, muljus ainult plekki katuse äärest. OSB plaat

hoidis seda nurka kinni. Mingit nihkumist ei saanud toimuda. Kui sarikas oleks olnud tugevalt

kinnitatud, ei oleks saanud ka see nihkuda (kd II tl 59). Praegu ka sarikas fikseeritud, aga ei ole

kinnitatud vastavalt normidele, nurgikuga. Pleki alusroovitus purunes ja võttis nurgast jõu

maha. Otsasein ei saanud puruneda, puu läks sellest mööda. Plekialusroovitus maandas pinge,

jõu ja plekk suunas puu mööda (kd II tl 59 pöördel. Seinapindadel teisel korrusel pragusid ei

mäleta (kd II tl 59 pöördel).

14. Tunnistaja Priit Käbliku sõnul ta teab, milline oli maja enne ja pärast tormi. Priit Käbliku vande

all antud ütluste kohaselt käis ta hageja juures 2-3 päeva pärast kahjujuhtumit. Muu hulgas

teisel korrusel kipsplaatide liitekohtades olid mõrad, mida enne ei olnud. Fotol nr 9 (kd I tl 40)

nähtav must joon on mõra. Enne olid kipsplaadid koos. Pärast puu kukkumist tekkinud 3-4 mm

vahe kipsplaatidel. Näha, et liikumine on toimunud. Ülejäänud maja nurgad on sirged. Ülemine

nurk on seespool kui alumine, sein on 15 mm nihkunud sissepoole (kd II tl 54 pöördel). Jüri

Lokko (Tartu Katuseehituse omanik, juhataja, ehitas ka hageja majale katuse) vande all antud

ütluste kohaselt ta käis pärast kahjujuhtumit mõni päev hiljem kohal. Maja oli saanud nii suure

löögi, et nurk oli nihkesse läinud. Köögi nurgas oli mõra, nurgas kuhu puu oli kukkunud. Teisel

korrusel oli mõra. Mõra läbi kahe korruse (kd II tl 55 pöördel).

Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et maja nurk puu

kukkumise tagajärjel liikus. Kohus ei pea võimalikuks arvestada tunnistajate ütlusi osas, milles

nad väidavad, et puu kukkumise tagajärjel oli nurk / sein nihkesse läinud. Asjaoludest ei nähtu,

et tunnistajad oleksid enne puu kukkumist majale tuvastanud, et hälve puudus.

Mõõtmistulemusi olukorra kohta enne puu kukkumist majale kohtule esitatud ei ole. Eksperdid

Ülo Lainsalu ja Peeter Park on hälbe võimalike põhjuste osas erinevatel seisukohtadel.

Võrdväärsete eksperdiarvamuste puhul, kui asjaolu kohta muid tõendeid ei ole, tulevad

kohaldamisele tõendamiskoormuse jagamise reeglid (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik I. Komm vlj. Tallinn 2017, lk 1538-39). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu

oleks Peeter Pargi koostatud audit puudulik või mitte piisavalt põhjalik. Peeter Pargi auditit ei

muuda kohtu arvates ebausaldusväärsemaks mh asjaolu, et, erinevalt Ülo Lainsalust, teostas

Peeter Park ekspertiisi omamata kahjustada saanud hoone ehitusprojekti. Peeter Pargi ja

tunnistaja Priit Käbliku ütlused on vastuolus osas, kas ekspert pidi vajadusel projekti ise küsima

või oli kokkulepe, et projekt saadetakse talle järgi. Peeter Park pidas kahjusid arvestades

võimalikuks koostada auditi ilma projektita (kd II tl 55, 59-60). Asja materjalidest nähtub, et

kumbki ekspert sündmuskohal konstruktsioone täiendavalt ei avanud (Ülo Lainsalu ütlused kd

II tl 58 pöördel). Puuduvad andmed selle kohta, et teisi hoone nurkasid oleks mõõdetud.

Audititest ega ekspertide ütlustest seda ei nähtu. Seega ei saa väita, et viltu oli ainult puu

kukkumise nurka jääv hoone nurk. Peeter Pargi ütluste kohaselt teisi maja nurkasid ei

kontrollitud (kd II tl 29).

15. Hageja lõplikes seisukohtades väidab, et sarikad ei olnud kinnitatud üksnes montaažilindiga,

vaid ka naeltega. Montaažilint oli üksnes abivahend sarikate paigaldamisel ja need on lihtsalt

jäänud eemaldamata. Hageja esitas selle kohta ka fotod (kd II tl 81, 86, 88). Samuti juhib

hageja tähelepanu, et sarika ja seina liitekoht on terve, ning esitas kas selle kohta foto (kd II tl

81, 87). Nimetatud tõendite osas kohus leiab, et need on esitatud hilinenult (TsMS § 329 lg 1, §

330 lg 1, § 331) ja kohus jätab need tähelepanuta.

16. Lisaks hindab kohus siseveendumusele tuginedes, ehitusvaldkonnas isiklikke kogemusi

(ehitanud kaks maja) ning kahju kohta toimikus olevaid fotosid arvestades eksperdi Peeter

Pargi seisukohta puu kukkumise võimalikest tagajärgedest eluliselt usutavamaks. Toimikus

olevatelt fotodelt on näha puu kukkumise asukoht ja katuse äärele tekitatud kahjustused,

laudisele tekkinud kahjustused, sarika kinnituskohad. Kohus leiab, et katuse sarikate (sarika

vermide) ebapiisav kinnitus sarika vööle on tinginud sarikate ja katuse roovituse

nihkumise. Toaseina nihkumine 15 mm so 1,5 cm, mida väidavad tunnistajad Jüri Lokko ja

Priit Käblik on lihtsalt seina viltu ehitamise tagajärg (vt foto nr 43 tl 35 I kd) ja seda kinnitab

ka ekspert Peeter Pargi arvamus koos fotodega. Fotolt on näha ja kohtu siseveendumuse

kohaselt pole eluliselt usutav kogu seina liikumine 1, 5 cm võrra eemale. Teine korrus on

hagejal lõpuni välja ehitamata. Väidetavalt teise korruse seinas ilmnenud pragude osas märgib

kohus järgmist. Peeter Pargi auditis olevalt fotolt nr 11 (auditi lk 8) pragusid teise korruse

seinas ei nähtu. Ka kirjalikes seisukohtades ja vande all antud ütlustes jäi ekspert seisukohale,

et pragusid seinas ei olnud / ei mäleta. Ülo Lainsalu auditi fotolt nr 36 kohus samuti pragusid

ei näe. Hiljem hageja poolt esitatud fotol (kd II tl 9) on seinas pragu siiski näha. Samuti

kinnitavad tunnistajad Priit Käblik ja Jüri Lokko vande all antud ütlustes, et ka teisel korrusel

oli seinas mõra. Asjaolu, et mõra võis olla ka teise korruse seinas, ei anna kohtu arvates alust

asuda seisukohale, et see oli tekkinud seina nihkumise tagajärjel. Teisel korrusel mõra

parandamise kulutuste hüvitamist hageja ei nõua.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et muude välisseina kahjustuste, peale küljefassaadi

laudise kahjustuste, tekkimine kindlustusjuhtumi tagajärjel ei ole tõendatud.

17. Hageja taotleb katuse parandustööde hüvitamist vastavalt Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluvale

ehitustööde eelarvele (kd I tl 91-95), mille kohaselt on katuse parandustööde kulud kokku 14

632,20 eurot (sh käibemaks). Eelarve kohaselt materjalile kulus 4583,91 eurot, masinatele

476,10 eurot, töötasuks 7133,49 eurot (summad ilma käibemaksuta). Kostja on nõustunud

katuse parandustööd hüvitama vastavalt Tartu Katuseehitus OÜ kalkulatsioonile (kd I tl 15-16),

millest nähtuvalt katuse taastamise maksumus oli kokku 12 088,42 eurot (sh käibemaks). Tartu

Katuseehitus OÜ kalkulatsiooni kohaselt tööde kulu oli kokku 5612,20 eurot, materjalid kokku

3886,48 eurot, muud kulud kokku 575 (tõstuk, tõstetööd, transport) (summad ilma

käibemaksuta). Ekspertide Gery Einbergi ja Peeter Pargi auditile vastavalt on kostja katuse

parandustööd hüvitanud summas 1851,98 eurot (sh käibemaks) (Jrk nr-d 1-38, kd I tl 53-54).

Eeltoodut arvestades on kostja nõus hüvitama hagejale katuse parandustööd täiendavalt

summas 10 236,44 eurot (12 088,42 eurot - 1851,98 eurot).

18. Asjas on täiendavalt esitatud OÜ Ajaver remondikalkulatsioon katusele (kd I tl 17), mille

kohaselt tööde maksumus oli kokku 10 357 eurot. Arvestades asjas esitatud erinevaid

hinnakalkulatsioone, peab kohus põhjendatuks hüvitada vastavalt Tartu Katuseehitus OÜ

kalkulatsioonile, millega ka kostja on nõustunud, ning mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt

katuse parandustööde katteks välja 10 236,44 eurot. Kohus ei pea katuse parandustööde

maksumuse hüvitamist põhjendatuks vastavalt hageja tellitud auditi juurde kuuluvale eelarvele,

kuna selle järgi on tööde maksumus teistes võrreldavate hinnakalkulatsioonides toodust

tunduvalt suurem.

19. Kostja on hagejale hüvitanud lahtiste laudiste kinnitamise ja värvimise kulu vastavalt Peeter

Pargi auditi juurde kuuluvale parandustööde kalkulatsioonile (kd I tl 54). Laudise parandamise

maksumust eraldi Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluvas eelarves kajastatud ei ole. Seetõttu asub

kohus seisukohale, et küljefassaadi laudise taastamise kulud on kostja hagejale hüvitanud.

Kuigi kostja tellitud auditi kohaselt oli ekspert tuvastanud, et köögi nurgas ja akende ümbruses

olevad kahjustused on tingitud hoonele kukkunud puust (auditi lk 6, fotod 8, 9, 10, kd I tl 39-

41), ei olnud nimetatud taastamistööde maksumust auditis kajastanud. Kostja on nõus hüvitama

hagejale köögi parandamisega seotud kulud summas 1141,60 eurot (hind 20 eur/m2 kokku 880

eurot + montaaž summas 261,60 eurot (sh käibemaks). Montaaž summas 261,60 eurot (sh km)

tuleneb Ülo Lainsalu auditist (kd I tl 93).

20. Eelistungil kostja selgitas, et siseviimistlus teeb 20 eurot ruutmeeter, köögi suurus 44

ruutmeetrit, mis teeb kokku 880 eurot (kd II tl 32 pöördel). Kohtule jääb arusaamatuks, kus

tuleneb kostja märgitud hind 20 eur/m2 ning millega on see tõendatud. Eeltoodut arvestades

kohus leiab, et köögi parandamise kulutused kuuluvad hüvitamisele vastavalt Ülo Lainsalu

auditi juurde kuuluvale eelarvele summas 1819,67 eurot (sh käibemaks) (seinte viimistlemine,

pragude ja krohvi parandamine, sh välisaken-ukse sisepalede remont ja viimistlus 1298,39

eurot ja köögi mööbli demontaaž ja montaaž 218 eurot + km).Äärekivide, välisvalgustuse ja

välisukse osas leiab kohus järgmist. Peeter Pargi kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel kostja

hagejale kahjud hüvitas, on äärekivide, betooni, äärekivide demontaaži ja montaaži maksumus

122,52 eurot (sh käibemaks). Samas on Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt

äärekivide väljavahetamise (2 tk) ja korrastamise, sh demontaaži ja uute kivide montaaži

maksumus 564 eurot (sh käibemaks). Peeter Pargi kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel kostja

hagejale kahjud hüvitas, maksab välisvalgusti koos vahetusega 152,4 eurot (sh käibemaks).

Samas Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt maksab välisvalgusti

väljavahetamine koos kaasnevate elektritöödega 316,8 eurot (sh käibemaks). Peeter Pargi

kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel kostja hagejale kahjud hüvitas, maksab välisukse

demontaaž ja montaaž koos sisemise uksepõse viimistluse ja materjalidega 72 eurot (sh

käibemaks). Samas Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt maksab välisukse

demontaaž ja montaaž koos palede viimistlusega 324,60 eurot (sh käibemaks). Eeltoodust

nähtuvalt erinevad Peeter Pargi kalkulatsioonis ning Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluvas

eelarves toodud maksumused mitmekordselt.

Ülo Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve osas on Peeter Park leidnud, et summad on õhku

täis, töömahukus so. kokku 869 tundi on ebareaalselt suur (kd II tl 60 pöördel). Samal ajal Ülo

Lainsalu hinnangul Peeter Pargi kalkulatsioonis toodud summadega ei ole võimalik märgitud

töid ära teha.

21. Kohus nõustub ekspert Peeter Parki arvamusega, et tööde teostamise aeg 869 tundi on

ebamõistlikult pikk aeg nende tööde teostamiseks. Kohus leiab, et äärekivide, välisvalgustuse

ja välisukse taastamise maksumus tuleb hagejale hüvitada Peeter Pargi kalkulatsioonis ja Ülo

Lainsalu auditi juurde kuuluvas eelarves toodud summade keskmisena, s.o kokku summas

776,16 eurot [(122,52 eurot + 152,4 eurot + 72 eurot + 564 eurot + 316,8 eurot + 324,60

eurot) : 2]. Hageja on kostjale hüvitanud sellest 346,92 eurot (122,52 eurot + 152,4 eurot + 72

eurot) ning täiendavalt kuulub väljamõistmisele 429,24 eurot (776,16 eurot - 346,92 eurot).

Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hageja kindlustushüvitise nõude osaliselt ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise täiendavalt summas 12 485,35 eurot (10 236,44

eurot + 1819,67 eurot + 429,24 eurot).

22. VÕS § 491 lg 1 kohaselt kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama

sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses

kantud vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või

nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja

palkamiseks kohustatud. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kindlustusandja peab

hüvitama ka kulud, mida kindlustusvõtja on teinud kahju kindlakstegemiseks ilma

kindlustusandja juhiseta (J. Lahe, O.-J. Luik. Kindlustusõigus. Tallinn 2018, lk 153; P. Varul jt.

Võlaõigusseadus II. Komm vlj. Tallinn 2007, § 492 komm 3.2., lk 535).

Hageja on auditi koostamise eest tasunud 2160 eurot, mille väljamõistmist kostjalt ta taotleb.

Lisaks auditile on hageja nõude tõendamiseks esitanud Ehitusekspert OÜ arve (kd I tl 75) ja

arve tasumist tõendava maksekorralduse (kd II tl 10). Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise

nõue on põhjendatud hüvitada proportsionaalselt tema põhinõude rahuldamise ulatusega.

Hageja palus välja mõista kindlustushüvitise täiendavalt summas 25 500,34 eurot, kohus

rahuldas hageja nõude summas 12 485,35 eurot, seega 48,96% ulatuses. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 1057,54 eurot (2160 eurot x 0,4896).

23. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 450 lg 1 kohaselt kindlustusandja lepingu täitmise

kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise

ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Vastavalt kindlustuslepingu

üldtingimuste p-le 18.7 kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta

kohustatud maksma kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1 %

makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 10%

väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest. Viivisenõudes tugineb hageja sellele, et kahju

suurus tehti kindlaks Ülo Lainsalu poolt. Hageja edastas auditi kostjale 16.05.2017 ning andis

tasumiseks viie päevase tähtaja. Seega muutus hüvitise nõue sissenõutavaks hiljemalt

21.05.2017. Hüvitise summalt 12 485,35 oli hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks

viivis summas 1897,77 eurot. Koos varem makstud kindlustushüvitisega on hagejale makstav

kindlustushüvitis kokku 16 777,59 eurot (12 485,35 eurot + 4292,24 eurot). Seega kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 1677,76 eurot (16 777,59 eurot x 0,1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Arvestades et kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 15 220,65 eurot, kohus rahuldas

hagi ca 50% ulatuses. Seega TsMS § 163 lg 1 alusel tuleks menetluskulud jätta 50% ulatuses

hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt

ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib

kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud. Kostja oli menetluses nõus sõlmima kompromissi, mille kohaselt koos juba tasutud

kindlustushüvitisega hagejale hüvitataks kokku seoses kindlustusjuhtumiga 18 500 eurot,

täiendavalt seega 14 207,76 eurot (18 500 eurot - 4292,24 eurot). Eeltoodut arvestades peab

kohus põhjendatuks jätta menetluskulud hageja kanda 60% ulatuses ja kostja kanda 40%

ulatuses.

25. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (kd II tl 84), mille kohaselt tema

menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 1000 eurot, eksperditasu 360 eurot ning lepingulise

esindaja kulud 4226,40 eurot (sh käibemaks), kokku 5586,40 eurot. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu

oli

eurot

(ilma

käibemaksuta).

Hageja

kinnitab,

et

ei

ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

Lisatud hageja lepingulise esindaja tegevuste spetsifikatsioonist nähtub, et hageja lepingulise

esindaja ajakulu oli kokku 33 tundi ja 53 minutit.

26. Kostja hageja menetluskuludega ei nõustu (kostja 6.11.2018 seisukoht, kd II tl 101), ning leiab,

et hageja menetluskulud on tekkinud hageja enda käitumise tulemusena, sh kompromissist

korduvalt keeldudes, mistõttu on taotletavad kulud ebamõistlikult suured ning põhjendamatud.

Lisaks, arvestades, et hageja eksperdi ülekuulamine ei andnud menetlusse lisaväärtust, vaid

lükkas hoopis osaliselt ümber hageja varasemalt esitatud väited, ei ole põhjendatud kulude

kostja kanda jätmine. Samuti ei ole kostja hinnangul käesolevas asjas põhjendatud sedavõrd

suure tunnihinna rakendamine, kuivõrd hageja esindaja esitas läbivalt samu seisukohti.

Kostja menetluskulude nimekirja (kd II tl 97) kohaselt kostja menetluskuluks on sõidukulu

summas 73,32 eurot seoses 20.09.2018 ja 5.03.2018 toimunud kohtuistungitega Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajas. Kütusekulu on Tallinn-Tartu-Tallinn vahemaa läbimiseks 27,9

liitrit. 5.03.2018 maksis kütusehind Tondi Neste tanklas 1,239 eurot, mis teeb sõidukuluks ca

34,57 eurot. 20.09.2018 oli kütusehind Tondi Neste tanklas 1,389 eurot, mis teeb sõidukuluks

ca 38,75 eurot. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kostja menetluskuluks on eksperdi

kohtuistungil ülekuulamisega seonduvalt 504 eurot (kd II tl 73).

27. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud riigilõivu ja eksperdikulude osas. TsMS

§ 175 lg 1 esimese lause kohaselt kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja väljatoodud asjaolu, et hageja esindaja esitas läbivalt

samu seisukohti, saab olla tema ajakulu, mitte tunnitasu suuruse vähendamise aluseks.

Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on

põhjendatud kokku 25 tunni ulatuses. Tunnitasu 120 eurot, koos käibemaksuga või ilma, on

tavapärane advokaadi tunnitasu, ning kohus ei pea põhjendatuks rakendada madalamat

tunnitasu. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on

põhjendatud 3600 euro ulatuses (25x120+km 20%) ning määrab hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 4960 eurot (1000 eurot + 360 eurot + 3600 eurot).

Kohus leiab, et kostja menetluskulud on tervikuna põhjendatud ning määrab kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 577,32 eurot (73,32 eurot + 504 eurot).

Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulu summas 1984 (4960 eurot x 0,4) ning hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele

346,39 eurot (577,32 x 0,6). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude

tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja

kasuks välja 1637,61 eurot (1984 eurot - 346,39 eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik