4-18-5688/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-5688 (2440,18,005998) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Väärteoasi L.A väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 10. detsembri 2018 otsus Apellatsiooni esitaja

kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti esindaja Asja Malahhova Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Asja Malahhova Menetlusalune isik L.A (isikukood XXX) Eesti Vabariigi kodanik elukoht: Siimu talu, Vasavere küla, Alutaguse vald töökoht: L.A Õigusbüroo OÜ

RESOLUTSIOON Viru Maakohtu 10. detsembri 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU

1. 05.11.2018 koostatud väärteoprotokolli nr AB1548503 (2440,18,005998) kohaselt 05.11.2018 kell 10.53 Ida-Virumaal Kohtla-Järvel Jõhvi-Tartu-Valga mnt 5. km juhtis L.A mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,74 mg/l. L.A rikkus LS § 69 lg 3 ning pani toime väärteo kvalifikatsiooniga LS § 224 lg 2.

2. Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega karistati L.A LS § 224 lg 2 järgi 12 päeva arestiga. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg 05.11.2018 kell 10.53 kuni 07.11.2018 kell 10.53, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 10 päeva aresti. LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati L.A-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5-ks kuuks. KarS § 66 lg 1 alusel määrati, et L.A on õigus kanda 10 päeva aresti ositi 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisest puhkepäeviti. Korraga kantava aresti kestuse suurus on 2 päeva.

Asitõendid - sõiduauto Honda Accord xxx , sõiduki registreerimistunnistus EL467138 ning süütevõti koos puldiga - tagastada L.A-le kohtuotsuse jõustumisel.

3. Maakohus leidis, et L.A süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

3.1. L.A süü on tõendatud tema enda ütlustega, väärteoprotokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning tunnistaja ütlustega.

3.2. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Olles rikkunud viidatud liiklusseaduse sätet, pani L.A toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,74 mg/l, st LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

3.3. Maakohus asus seisukohale, et menetlusalune isik pani süüteo toime otsese tahtlusega, kuna L.A teadis või vähemalt möönis, et ta on joobeseisundis, vaatamata sellele ta tahtis juhtida sõiduautot ning tegi seda. L.A ütlused selles osas, et sõidu alustamise ajal arvas ta, et tema terviseseisund on normaalne, et õhtul tarbitud alkohol on juba läinud organimist välja, ei ole usaldusväärsed, kuna väärteoasja materjalidest tuleneb, et L.A väljahingatavas õhus oli vähemalt 0.,74 mg/l alkoholi. Eluliselt ei ole usutav, et isik, kellel on tuvastatud taoline alkoholijoobe aste, ei saa aru ega tunne, et tema on joobeseisundis.

3.4. L.A on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

3.5. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

L.A karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes on puhtsüdamlik kahetsus.

Karistuse määramisel arvestas maakohus ka sellega, et L.A on varemgi karistatud samalaadsete süütegude eest nii rahalise karistuse, kui ka tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele ta pani taas tahtlikult toime uue samalaadse süüteo.

Maakohus oli seisukohal, et L.A on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes kõige rangema karistuse liigiga ehk arestiga. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli L.A väga suur, kuriteost jäi puudu kõigest 0,01 mg/l, mis annab aluse asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süüaste on suur. Võttes aga arvesse karistust kergendava asjaolu olemasolu ning karistust raskendavate asjaolude puudumist väärib menetlusalune isik karistust, mis on alla keskmise määra. Võttes arvesse L.A tööalast seisundit, määras maakohus aresti kandmise ositi. Küll leidis maakohus, et lähtudes L.A süü suurusest ning selleks, et aidata L.A paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida teda, tuleb kohaldada tema suhtes ka lisakaristust. Maakohtu hinnangul väärib menetlusalune isik lisakaristust, mis on veidi üle keskmise määra.

3.6.

Maakohtu istungil taotles politsei esindaja ka L.A sõiduki konfiskeerimise kohaldamist. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et on olemas suur tõenäosus, et menetlusalune isik paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus seda sõiduautot kasutades. Lahendis 3-1-1-37-07 aktsepteeris Riigikohtu üldkogu sõiduauto konfiskeerimist isikult, kes on pannud toime joobes juhtimise, omistades sellele meetmele samaaegselt karistusliku tähenduse. Seega võib teha järelduse, et konfiskeerimist kui muud mõjutusvahendit kohaldatakse eelkõige õiguskorra tugevdamise eesmärgil. Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv.

Antud juhul karistatakse L.A kõige rangema põhikaristusega, temale määratakse ka lisakaristus. Maakohus on seisukohal, et sellest meetmest piisab selleks, et mõjutada L.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kui kohaldada lisaks põhija lisakaristusele veel sõiduauto konfiskeerimist, siis maakohtu hinnangul oleks tegemist n-ö ülekaristamisega, mida tuleb vältida. Maakohus pöörab tähelepanu ka sellele, et juhtimisõiguse äravõtmine määratakse L.A-le pikaks ajaks ning selle aja jooksul sõiduauto kasutamine L.A poolt on niigi välistatud.

3.7. Kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult lahendamata jäänud asitõendite küsimus (tervikotsuses kirjas). 05.11.2018 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kohtueelse menetluse käigus on L.A-lt äravõetud sõiduauto Honda Accord xxx , sõiduki registreerimistunnistus EL467138 ning süütevõti koos puldiga. Kuna kohtuvälise menetleja esindaja taotlus nende asjade konfiskeerimiseks jäi tulemuseta, tuleb tagastada need asjad omanikule. Sel eesmärgil ja ebatäpsuse parandamiseks lisas maakohus Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtuotsuse resolutiivosasse järgmise: „Asitõendid - sõiduauto HONDA ACCORD xxx , sõiduki registreerimistunnistus EL467138 ning süütevõti koos puldiga - tagastada L.A-le kohtuotsuse jõustumisel“.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE

4. Viru Maakohtu 10.12.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, kes palub tühistada maakohtu otsuse karistuse määramise osas osaliselt ja teha uus kohtuotsus, kohaldades L.A

suhtes mõjutusvahendina mootorsõiduki (Honda Accord

registreerimismärgiga xxx ) konfiskeerimist KarS § 83 lg 3 p 1 alusel. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Alternatiivselt palutakse juhul, kui kohus leiab, et sõiduki konfiskeerimine mõjutusvahendina on põhjendamatu või põhjendamatult liialt range, karistada menetlusalust isikut lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega vähemalt kuueks kuuks, mis omakorda tähendab isikule, et juhtimisõiguse taastamiseks tuleb sooritada liiklusteooriaeksam, läbi mille värskendatakse liiklusalaseid teadmisi lubatu ning lubamatu alal.

Kohtuväline menetleja ei nõustu maakohtu otsusega selles osas, et mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga xxx ei ole vaja konfiskeerida ning tuleb tagastada L.A-le kohtuotsuse jõustumisel ning on seisukohal, et maakohtu poolt määratud karistus on leebe ega ole suuteline isikut vajalikul määral mõjutama ning ei vasta toimepandud teo tõsidusele ja raskusele.

4.1. Karistuseks aresti mõistmine ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ei ole piisavalt mõjuv karistus isikule, kes ületab mootorsõidukit juhtides lubatud alkoholi piirmäära seades sellega reaalsesse ohtu teised liiklejad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mootorsõiduk tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 3 p 1 alusel kui väärteo toimepanemise vahend, mis omakorda võib isikut mõjutada edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest, mille eest isikut tuleb karmilt karistada. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli suur. Kriminaalasjast jäi puudu kõigest 0,01 mg. Alkoholi tarvitanud juht väsib kiirelt ära või jääb roolis magama. Oma vastutustundetu teoga seadis isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis, kui ta ei ole olnud suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele esinevatele olukordadele täie mõistusega ja kainelt reageerima. Riik peab näitama välja ranget suhtumist sellistesse õigusrikkumistesse ning andma selge signaali, et sellised õigusrikkumised saavad karmilt karistatud. Peamisteks rasketeks liiklusõnnetuste põhjusteks on just sõidukijuhtide poolt alkoholi mõju all sõidukijuhtimine, mis aasta aastalt on sagenenud ning toonud kaasa fataalsete tagajärgedega liiklusõnnetusi.

Karistusregistri andmete kohaselt on isikul 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis on seotud mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes. 29.05.2015 oli isikut kohtu poolt karistatud KarS

§ 424 järgi rahalise karistusena 561 eurot ja KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. 20.06.2017 oli isikut kohtu poolt karistatud KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseaajaga 9 kuud ja KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Lisaks sellele isik oli allutatud käitumiskontrollile (KarS § 75 lg-te 1, 2 p-de 21, 8 alusel).

4.2. Varem määratud karistused ei ole suutnud täita oma eesmärki, mõjutamaks isikut seadusekuulekalt käituma. Isik on suhtunud varem märatud karistustesse kergekäeliselt ja ükskõikselt ning ei ole teinud vajalikke järeldusi. Kohtuväline menetleja seisukohast iseloomustavad antud faktid, et isik suhtub kehtestatud seadustesse ükskõikselt ja vastutustundetult ja on enesele juba harjumuseks võtnud, et alkoholijoobes sõiduki juhtimine on normaalne tegevus. Siinkohal pöörab kohtuväline menetleja tähelepanu sellele asjaolule, et menetlusalune isik on endine kohtunik ja praegune advokaat, seega tegemist on isikuga, kes väga hästi tunneb seadusi ning teab seaduste rikkumiste tagajärgedest. L.A käitumine peab olema seadusekuulekas.

4.3. Kohtuväline menetleja ei nõustu maakohtu argumentiga, et juhtimisõiguse äravõtmine määratakse L.A-le pikaks ajaks ning selle aja jooksul sõiduauto kasutamine L.A poolt on välistatud. Viis kuud ei ole väga pikk periood, varem oli isiku suhtes kohtu poolt rakendatud juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks, kuid antud karistuse liik ei mõjutanud isikut. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on alkoholi kuritarvitaja. Seda kinnitavad asjaolud, et teda on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, olles juhtinud just sama mootorsõidukit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik ei oma kontrolli alkoholi ja oma tegevuste üle. Seoses sellega on olemas suur tõenäosus, et menetlusalune isik paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus, vaatamata sellele, et tal ei ole juhtimisõigust. Väärteo toimepanijalt sõiduvahendi äravõtmine takistab temal uute samalaadsete tegude toimepanemist nii juhtimise õiguse äravõtmise perioodil kui ka tulevikus. Selline range otsus on menetleja seisukohast ainuke viis, mis suudab isikut äratada ja mõjutada seadusekuulekusele.

5. Tartu Ringkonnakohtu 23.01.2019 määrusega võeti kohtuvälise menetleja apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni 04.02.2019 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas. Nimetatud ajaks esitas vastulause menetlusalune isik L.A ning nimetas asjaolud, miks ta ei soostu apellatsiooniga. L.A ei ole esmalt nõus sellega, et maakohtus taotles apellant talle karistuseks aresti ja juhtimisõiguse äravõtmist 5-kuuks, nüüd aga taotleb juhtimisõiguse äravõtmist 6-ks kuuks. Sõiduki konfiskeerimine oleks talle täiendav materiaalne karistus, kuna sõiduk on suhteliselt suure väärtusega. Apellatsiooni väide, et menetlusalune isik võib panna toime analoogseid rikkumisi ka tulevikus, vaatamata selle, et tal ei ole juhtimisõigust, pole L.A arvates asjakohane. Nimelt väidab L.A, et ta ei ole kunagi juhtinud sõidukit ilma juhtimisõiguseta ja kui juhtimisõigust pole olnud, on ta kasutanud autojuhi teenuseid. Menetlusalune isik palub veel arvestada asjaoluga, et sõiduk kuulub OÜ-le L.A Õigusbüroo ja on vajalik töötegemiseks ehk klientide esindamiseks ning sõiduki mittekonfiskeerimise korral on võimalik palgata autojuht.

Menetlusalune isik leiab, et maakohtu otsuses esitatud põhjendused on õiglased ja palub maakohtu otsus jätta muutmata.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti apellatsioon ei anna alust maakohtu otsust muuta. Taotlus teha uus kohtuotsus ja kohaldada L.A suhtes mõjutusvahendina mootorsõiduki (Honda Accord registreerimismärgiga xxx ) konfiskeerimist KarS § 83 lg 3 p 1 alusel on põhjendamatu. Samuti ei kuulu kaalumisele apellandi alternatiivne taotlus karistada menetlusalust isikut lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega vähemalt kuueks kuuks, mis tooks L.A-le kaasa olukorra, kus juhtimisõiguse taastamiseks tuleb sooritada liiklusteooriaeksam.

7. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust teo toimepanemise tuvastatuse ja sellele antud õigusliku hinnangu üle. Apellatsiooni esemeks on L.A-le maakohtu otsusega mittekohaldatud mõjutusvahend.

8. Kehtiva õiguspraktika kohaselt on kohus pädev lahendama karistuse küsimuse seadusele ning enda siseveendumusele tuginevalt, lähtudes teosüüle vastava karistuse mõistmisel mh teo tehioludest, isikut iseloomustavatest andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest asjaoludest, mille hulka kuuluvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Selline kohtuniku siseveendumusest lähtuv karistusmäära valik on apellatsioonija kassatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge materiaalvõi menetlusõiguslik rikkumine selle küsimuse lahendamisel ning sellel konkreetsel minetusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele (RKKKo nr 3-1-1-70- 16, p 11).

9. Menetletavas asjas on maakohus argumenteerinud L.A-le mõistetud põhikui ka lisakaristust vajaliku ja jälgitava põhjalikkusega ning pole karistust kohaldades eksinud materiaalõiguse vastu ega rikkunud väärteomenetlusõigust. Kohus ei ole jätnud L.A-le karistamise seisukohalt olulisi asjaolud arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus KarS § 56 lg 1 esimest lauset kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusega L.A-le mõistetud karistus on vajalikult põhjendatud ja tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonis esitatud motiivid mõjutusvahendi kohaldamiseks, s.o mootorsõiduki konfiskeerimiseks või alternatiivselt juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ei ole käesoleval juhul asjakohased. Maakohus on esitanud põhjenduse miks pole mõjutusvahendi kohaldamine põhjendatud.

10. Apelleeritud asjas on maakohus veenvalt ära näidanud need eripreventiivsed põhjused, mis lisaks põhikaristusele mõistetud arestile nõuavad L.A-lt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Tuleb tõepoolest nõustuda, et L.A on suhtunud varem määratud karistustesse kergekäeliselt ja ükskõikselt ning ei ole teinud siiani vajalikke järeldusi.

11. Samas nähtub asja materjalidest, et L.A-le mõistetud karistused pole liikunud leebuse suunas. Seega ei saa nõustuda apellatsiooni seisukohaga, et mõistetud karistus on liiga leebe. L.A-le mõistetud karistused on järjest karmistunud. Käesolevas asjas põhikaristusena mõistetud arest ja juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks peavad kinnitama usku, et karistus täidab oma eesmärgi.

12. Kandes arestikambris karistusena mõistetud arestipäevi on L.A küllaldaselt aega mõelda oma liikluskäitumise, õigusrikkumise sisu ja olukorra tõsiduse üle. Haritud inimesena peaks tal olema otsustav hetk joobeseisundis sõidukijuhtimise osas lõplikud järeldused teha ja karistustest õppust võtta. Asja materjalid kinnitavad, et alkohol on L.A õigusrikkumiste puhul osutunud määravaks probleemiks.

13. Tähelepanuta ei saa jätta, et L.A on maakohtus oma joobeseisundis sõidukijuhtimist tunnistanud ja seda kahetsenud. Seega võiks olla kohtul valmisolek uskuda, et L.A püüab nüüdsest enda liikluskäitumist ja suhtumist muuta. Põhikaristusena ärakantav arest ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks ei saa isikule kindlasti tekitada tunnet, et teda polegi karistatud.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja L.A enda vastulauses märgituga, et sõiduki konfiskeerimine mõjutusvahendina oleks tajutav ülekaristamisena ja sisaldab materiaalse karistuse tunnusjooni. Maakohtu istungil on L.A samuti rõhutanud, et sõidukit on vaja tööülesannete täitmiseks ja kohtuistungitel käimiseks, mistõttu sõiduki konfiskeerimine oleks põhjendamatu karistus (Ko To lk 70). Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et L.A peab oma normaalse eluja töökorralduse jätkumiseks niikuinii palkama endale sõidukijuhi ajaperioodil, mil tal on juhtimisõigus ära võetud. See tähendab ilmselgelt täiendavaid materiaalseid kulutusi.

15. Seega leiab kohus, et vastuvaidlematult on joobes sõidukijuhtimine ühiskonna tõsine probleem, kuid L.A kui joobes juhi poolt kasutatud mootorsõiduki konfiskeerimine mõjutusvahendina ei ole käesoleva väärteoasja lahendamisel sobiv ega otstarbekas meede selle probleemi lahendamiseks.

16. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 10. detsembri 2018 otsuse muutmata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja A. Malahhova apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus kohtunik