1-09-19867/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-09-19867 (kohtueelses menetluses nr 08284000231) riik versus Kaupo Õnne Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Prokurör Anu Vilt Süüdistatav Kaupo Õnne (isikukood 37208074219; elukoht xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 121 järgi Kaitsja advokaat Neeme Leok

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused.

Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Kaupo Õnne süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5 800 krooni; tühistada Kaupo Õnnele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused 2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 välja mõista Kaupo Õnnelt sundraha 6525 krooni ja riigi õigusabi tasu 420 krooni riigi kasuks; 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile; Selgitused kohtuotsusele 3. Selgitada: 3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-19867“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse-

2 korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09- 19867“); 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 KrMS § 254 lg-s 6 kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Kaupo Õnnet süüdistatakse selles, et tema 02.08. 2008 ajavahemikul kell 17 kuni 19 Viljandimaal Karksi vallas asuval Saksaveski talu poole suunduval teel lükkas teelt kraavi seal jalgrattaga olnud ja K. Õnnele kuuluvat tiiki vaadanud Helmut Araku, põhjustades kannatanule füüsilist valu.

Teise inimese tervise kahjustamisega, kehalise väärkohtlemisega, pani Kaupo Õnne toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Prokuratuuri taotlus

Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses Kaupo Õnne süüdimõistmist KarS § 121 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära s.o. 5800 krooni

3. Kohtuliku uurimise tulemused 3.1. Põhjendused süüdimõistmises

Käskmenetluse kohaldamise alus on sätestatud KrMS § 251 lg-s 1, mille kohaselt teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise.

Kaupo Õnne tuleb käskmenetluses KarS § 121 järgi süüdi tunnistada.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või vangistusega kuni kolm aastat. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt prokuratuuri taotlusele.

3.3 Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

3 Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 1qsu_.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 420 krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kaupo Õnnelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 420 krooni. riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5. Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

Helle Tamm

Kohtunik