4-18-6350/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6350 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi Z.Z-i

väärteoasi LS § 224 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 23.11.2018 otsu

s väärteoasjas nr: 2590,18,005909 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: menetlusalune isik Z.Z

(isikukood XXX, elukoht xxxx, xxxx, etöökoht post:

xxxx );

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a Rakvere) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Z.Z-i kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood

70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 23.11.2018 otsus väärteoasjas n , millega määrati § 224 lg 1 r: 2590,18,005909 Z.Z-ile

LS alusel karistuseks , muutmata. juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks

Vastavalt LS § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist loovutada Maanteeameti liiklusregistri . büroole

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.11.2018 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaire Kivilo v 00983

äärteoprotokolli nr AB15 väärteoasjas nr:

2590,18,005909 menetlusaluse isiku Z.Z-i suhtes.

Väärteoprotokolli kohaselt

menetlusalune isik Z.Z 03.11.2018 kell 11.48 Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Pikk tn xxxx juures, liikudes

isikuna, kelle Jaani tänava suunas, juhtis mootorsõidukit ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110, nr ARAF-0024, taatlustunnistus nr TTRC-18-00141. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224

69 lg 3 lg 1

järgi.

Menetlusalune isik Z.Z ollile vastulauset ei esitanud. väärteoprotok

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III ulis Vahula 23.11.2018 otsusega vanemväärteomenetleja A väärteoasjas nr: 2590,18,005909 määrati menetlusalusele isikule Z.Z-ile LS § 224 lg 1 alusel karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime teadlikult. Kergendavad asjaolud: tunnistab süüd Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et . Z.Z on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg/l kohta. Kohtuvälises menetluses antud ütlustes menetlusalune isik selgitab, et tarvitas eelmisel õhtul sõpradega alkoholi. Alkoholi tarvitas öösel kella 03.00 või 04.00-ni. Hommikul oli veidi paha olla, aga ei tundnud, et oleks joobes. On üldteada, et alkohol kaob organismist aeglaselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik oleks pidanud hoolsama suhtumise korral aru saama, et ta ei tohiks sõidukit juhtida. Menetlusalune isik ka ise selgitab, et hommikul oli paha olla. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 13 kehtivat karistust liiklusalaste rikkumiste eest, seal hulgas ka samalaadse liiklusalase rikkumise eest. Määratud rahatrahvid on tasumata. Menetlusalune isik näitab oma käitumisega, et ei hooli kaasliiklejate ega enda elust ja tervisest ja on ohtlik liikluses, seega tuleb ta ajutiselt liiklusest kõrvaldada. Kohtuväline menetleja arvestab karistuse määramisel menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisega, aga ka asjaolu, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt teadlikult, ta teadis, et on alkoholi tarvitanud, kuid ei teinud selleks kõike, et veenduda, kas tohib sõidukit juhtida või ei. Seetõttu ning arvestades teo ohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huve on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega Kohtuvälise

2 (kaheks) kuuks. menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 18.12.2018.

3. 05.12.2018 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Z.Z-i kaebus kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr: 2590,18,00 23.11.2018 otsuse peale 5909. Kaebuses märgitakse, et kirja pandud, et ta pani väärteo t otsuses on tungivalt oime teadlikult. Ta tahaks selle väite ümber lükata, kuna protokolli kirja pandud ütlusi on mõtestatud tema jaoks valesti. Antud hetkel, kui ta istus auto rooli, oli ta täiesti adekvaatne, oli puhanud piisavalt, täpsemalt 7 tundi uneaega, mis lükkas ümber kahtluse tema kui inimese jaoks, et tema organismis võiks olla veel mingeid alkoholijääke. Võimalik, et alkomeeter näitas alkoholijoovet, kuna ta ei olnud hommikul söönud, aga see ei tähenda, et ta oleks toime pannud kuritegu. Ta väidab, et ei olnud ei kaasreisijatele, iseendale, aga ka eelkõige teistele liiklejatele mitte mingil määral eluohtlik.

Juhtimisõiguse äravõtmine võtab ka võimaluse tal tööl käia, millest tulenevalt ei ole tal võimalik raha teenida ja tänu sellele ei saaks ta ka trahve maksta. Z.Z palub kohtul uuesti otsus üle vaadata ja kui mingil määral on võimalus seda muuta, siis palub ta juhtimisõigust temalt mitte ära võtta.

4. 27.12.2018 kohtule saabunud vastuskirjas Z.Z-i kaebusele on kohtuväline menetleja seisukohal, et Z.Z on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja kordab väärteootsuses toodud argumente. e menetleja on seisukohal, et kui isik peab normaalseks olukorda, et ta Kohtuvälin liikluses osaledes ei pea jälgima liiklusreegleid, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ning tema suhtes tuleb karistusena kohaldada seadust tema täies ranguses. Asjaolu, et isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, ei saa olla automaatseks takistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kui karistuse liigi kohaldamisel. Antud juhul leitakse, et isiku liiklusest kõrvaldamine juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise kaudu teenib eesmärki kaitsta õiguskorda. Kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Juba ainuüksi seetõttu tuleb enamohtlike süütegude eest määratavatesse karistustesse suhtuda täie tõsidusega. Õiguskaitseorgani, sh politsei kohus on sellistele suhtumistele piiri tõmbamine keskmisest määrast karmima karistuse kohaldamisega.

Kohtuväline menetleja leiab, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menet ejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses l

tema poolt toimepandud teo raskusega. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. , kes on läbinud mootorsõiduki ju Menetlusalune isik hi koolituse, on teadlik

liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistusena kaitseb õiguskorra kaitsmise huve, mille alla kahtlemata kuulub ka liikluskord, sh teistele isikutele (avalikkusele) normikehtivuse kinnitamine ja nende usalduse loomine õiguskorra vastu. htuväline menetleja Ko on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel palub kohtuväline menetleja jätta ot - . ega Se

sus

väärteoasjas nr 2590,18,005909 muutmata ja Z.Z-i kaebus rahuldamata. : Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE

PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistava - id

asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt;

6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust;

7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

7. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 näeb ette vastutuse lg 1 mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontroll tasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse i puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusalusele isikule Z.Z-ile on 23.11.2018 otsusega kohtuvälise menetleja

väärteoasjas nr: määratud LS § 224 2590,18,005909 lg 1 alusel karistus selle eest, et ta

03.11.2018 kell 11.48 Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Pikk tn xxxx juures juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110, nr ARAF-0024, taatlustunnistus nr TTRC-18-00141.

8. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Z.Z-i poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Z.Z-i poolt mootorsõiduki juhtimine LS § 69 lg alkoholi piirmäära ületades.

-s 3 nimetatud

Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 17) on tõendatud, et 03.11.2018 ajavahemikul kell 12.59 13.04, kasutades tõenduslikku alkomeetrit -

Dräger Alcotest 7110, nr ARAF-0024, taatlustunnistus nr TTRC-18-00141, kontrolliti Ida prefektuuri Tapa politseijaoskonnas, Pikk 18a, alkoholisisaldust Z.Z-i väljahingatavas õhus ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,26 mg/l laiendmääramatusega +/ 0,05 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus oli 0,21 mg/l. -

Tunnistaja R M 03.11.2018 antud

omakäeliste ütlustega (tl 19 20) on tõendatud, et 03.11.2018 - oli ta patrullis koos patrullpolitseinik Kaire Kiviloga Tapa linnas, kui kella 11.46 ajal märkasid nad Tapa Maxima poe parklas invaliidi kohal parkivat sõiduautot BMW. Nad otsustasid autot kontrollida, et kas juhil on invaliidi kaart. Kontrollimise käigus selgus, et juhil antud kaart puudus. Nad andsid juhile korralduse sõiduk ümber parkida. Andmebaasist andmeid kontrollides selgus, et sõidukil reg märk tehnoülevaatus. Nad kutsusid juhi xxxx xxxx puudub pärast sõiduki ümberparkimist oma autosse, et antud teemal vestelda. Sõiduki juht oli Z.Z

, isikukood XXX. Autos oli tunda sõidukijuhi juures alkoholi lõhna. Nad teostasid indikaatorvahendiga alkoholi puhumise kontrolli, mille tulemuseks oli 0,26 mg/l. Rikkumine toimus Tapa linnas Pikk tn 33 Maxima poe parklas. Nad läksid Z.Z-iga

Tapa politseijaoskonda tõendusliku alkomeetriga puhumist tegema. Tõendusliku alkomeetri lõplik tulem jäi 0,21 mg/l. Isik tunnistas oma süüd.

Menetlusaluse isiku Z.Z-i 03.11.2018 antud ütlustega (tl 21) on tõendatud, et täna, 03.11.2018, umbes kella 11.45 paiku oli ta Tapal Maxima poe juures, kus parkis enda juhitud sõiduautot xxxx numbriga xxxx invaliidi kohal, kuna temaga autos olnud naisterahval oli kiire apteeki. Temaga tuli rääkima politsei, kes küsis invaliidikaarti. Tal sellist asja ei olnud ja ta lubas auto mujale parkida. Ta juhtis auto Maxima eest läbi tagapool olevasse parklasse. Politsei järgnes talle. Seal kontrolliti tema andmeid ja paluti autosse istuda. Autos tundsid politseinikud alkoholilõhna ja palusid tal puhuda indikaatorvahendisse, mis näitas 0,26 mg/l. Z.Z tunnistas, et eile õhtust kuni 03 või 04 ni öösel tarbis - ta koos 3 sõbraga tekiilat. Mitme peale üks 0,7 l pudel. Hommikul oli veidi paha, kuid ta ei tundnud, et oleks joobes.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, millise on 03.11.2018 Tapal Pikk 33 juures koostanud patrullpolitseinik Kaire Kivilo (tl 18) nähtub, et Z.Z kõrvaldati sõiduki reg märgiga juhtimiselt 03.11.2018 kell 11.51 kuni kainenemiseni LS § 91 xxxx xxxx

lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Seega on tõendatud, et menetlusalune isik § nõudeid, Z.Z rikkus

LS

69 lg 3 pannes lg 1 toime LS § 224 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg

1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et LS §

224 lg 1 menetlusalune isik Z.Z toime järgi kvalifitseeritava väärteo pani

hooletusest. Menetlusalune isik Z.Z tunnistas, et tarvitas koos sõpradega eelmisest õhtust kuni öösel kella 03.00 või 04.00-ni alkoholi ja hommikul oli tal veidi paha olla, kuid ta ei tundnud, et oleks joobes. , et isik oleks pidanud Seega nähtub eelnevatest asjaoludest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral tagajärge ette nägema ja mitte asuma sõidukit juhtima, sest ta ta võib sõidukit eelnevalt ei kontrollinud ega veendunud selles, kas juhtima asuda. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid -

asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 sätestatud - alusel.

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 224 -s 1 lg

sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusv astaselt toime pannud menetlusalune isik Z.Z .

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Z.Z-i puhul on tuvastatud. Kuna seadusandja on sidu poolt lubatud nud vastutuse mootorsõidukijuhi alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga, siis on Z.Z-i süü temale esitatud süüdistuses LS § 224 lg 1 järgi keskmisest suurem, kuna ta juhtis mootorsõidukit ja tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alko te väiksem kui holisisaldus mit 0,21 milligrammi. LS § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle -0,24 ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 milligrammi.

LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja on LS § 224 lg 1 alusel karistanud menetlusalust isikut Z.Z-i sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Z.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p

3 kohaselt . süü tunnistamine

Kohus märgib, et ka väiksem kogus alkoholi organismis võib halvendada sõidukijuhi tähelepanu ja reaktsioonivõimet, mistõttu alkoholi piirmäära ületamise korral ei ole sõiduki - juhtimine lubatud. Karistuse määramisel tuleb lisaks arvestada võimalusega, et karistus sunniks isikut edaspidi panemisest. Kari - hoiduma uute süütegude toime stusregistri väljavõttest (tl 12

, ) nähtub, et menetlusalusel isikul Z.Z on 18 kehtivat väärteokaristust sealjuures enne nimetatud väärteo toimepanemist oli tal 17 kehtivat väärteokaristust. Valdavalt on isikut karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Viimase väärteo LS § 207 lg

1 järgi on ta toime pannud 08.11.2018, s.o 5 päeva hiljem. Väärib märkimist, et samalaadse, s.o

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo pani Z.Z toime 18.01.2018 ning

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 08.02.2018 otsusega määrati talle karistuseks rahatrahv 135 trahviühiku ulatuses, s.o 540 eurot (tl 22-23). LS § 224 lõikega 1 on väärteo kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld karistuse kohaldajale antud

- ja

eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks. Menetlusalusele is võimalik ikule oli

kohaldada k

aristusena nii rahatrahvi kuni 100 trahviühikut kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Kuna menetlusalust isikut Z.Z-i on korduvalt väärteokorras LS alusel karistatud, sealhulgas on tal kehtiv karistus samalaadse väärteo, s.o

LS § 224 lg 2 järgi ning kõik määratud rahatrahvid on väline menetleja tal tasumata, siis on kohtu

Z.Z-ile karistusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras arvestanud karistuse määramise üld ,

- ja

eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karis mõjutada hoidumaks tusega edasistest liiklusseaduse Puutuvalt Z.Z-i kaebuses toodud nõuete rikkumistest. väitesse, et juhtimisõiguse äravõtmine võtab ka võimaluse tal tööl käia, millest tulenevalt ei ole tal võimalik raha teenida ja tänu sellele ei saaks ta ka trahve maksta, märgib kohus, et

Z.Z ei ole ka senini temale määratud rahatrahve tasunud. Seega karistuseks rahatrahvi määramine isikule ei oleks olnud millegagi põhjendatud, kuna oleks jäänud suure see tõenäosusega tasumata nii nagu eelmisedki temale määra Asjaolu, et isiku töö tud rahatrahvid. on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, ei välista temalt karistusena juhtimisõiguse äravõtmist

.

Z.Z on ennast ise oma käitumisega sellisesse olukorda asetanud, kus talle määratava karistusega kaasnevad negatiivsed tagajärjed.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule Z.Z-ile lg LS § 224 karistus vas , alusel määratud

– juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks – tab isiku süü suurusele on proportsionaalne ega kuulu muutmisele.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133 134 jätab kohus -

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 23.11.2018 otsuse väärteoasjas nr: 2590,18,005909 muutmata ja Z.Z-i kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik