2-16-2352/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-2352

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus)

taotlus

eksperdi

määramiseks

Osaühing

Hexanorile

kuuluvate

kinnisasjade

uue

ekspertiisi

korraldamiseks

täiteasjas

nr 022/2010/10624

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.09.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing

Hexanori

ja

OÜ

Bravotexi

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja

kohtutäituri abi Sergei Volf

Puudutatud isik I võlgnik Osaühing Hexanor

(registrikood 11156277), esindaja vandeadvokaat

Kristel Viru

Puudutatud isik II sissenõudja AS SEB Pank

(registrikood 10004252), esindaja Janek Alvela

Puudutatud isik III sissenõudja OÜ Bravotex

(registrikood 11607691), esindaja vandeadvokaadi

abi Andrei Svištš

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.09.2018 määrus muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

2. Osaühing Hexanori määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud jätta Osaühing

Hexanori kanda ja OÜ Bravotexi määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud

jätta OÜ Bravotexi kanda.

3. Välja

mõista

Osaühing

Hexanorilt

OÜ

Bravotexi

kasuks

määruskaebuse

menetlemisega seonduv menetluskulude hüvitis 220 eurot.

4. Välja

mõista

OÜ

Bravotexilt

Osaühing

Hexanori

kasuks

määruskaebuse

menetlemisega seonduv menetluskulude hüvitis 200 eurot.

5. Tasaarvestada Osaühing Hexanori ja OÜ Bravotexi vastastikused menetluskulude

nõuded ja mõista tasaarvestuse tulemusena Osaühing Hexanorilt OÜ Bravotexi kasuks

välja määruskaebuse menetlemisega seonduv menetluskulude hüvitis 20 eurot.

6. Välja mõista Osaühing Hexanorilt OÜ Bravotexi kasuks viivis menetluskulude

hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja, kohtutäitur) esitas 12.02.2016 maakohtule

avalduse, milles taotles Osaühing Hexanorile (võlgnik) kuuluvate kinnisasjade asukohaga

Punane 50/52, Tallinn (registriosa nr 193101) ja Pae 80, Tallinn (registriosa nr 62501) uue

hindamise korraldamiseks eksperdi määramist, sest võlgnik ja OÜ Bravotex (sissenõudja II)

vaidlustasid hindamise.

2. Maakohus määras 13.12.2016 uue hindamise korraldamiseks eksperdi, kelleks sai riiklikult

tunnustatud ekspert VL. Ekspert esitas 16.02.2017 kohtule eksperthinnangud. Nende kohaselt

oli arestitud kinnisasjade turuhinnad 20.01.2017 seisuga järgmised: Pae 80 kinnistu hind

2 241 700 eurot (I kd lk 181-197) ja Punane 50/52 kinnistu hind 2 006 100 eurot (I kd lk 198-

216).

3. AS SEB Pank (sissenõudja I) ja kohtutäitur eksperdi väljaselgitatud hinnale vastuväiteid ei

esitanud. Võlgnik ekspertarvamusega ei nõustunud ja soovis 21.03.2017 menetlusdokumendis

esitada eksperdile lisaküsimusi. Kohus edastas võlgniku küsimused eksperdile. Ekspert vastas

võlgniku küsimustele 01.06.2017. Võlgnik esitas 14.08.2017 seisukohas eksperdile veel

täiendavaid küsimusi, mille kohus edastas eksperdile. Ekspert vastas täiendavatele küsimustele

27.10.2017. Taas taotles võlgnik eksperdile täpsustavate küsimuste esitamist 17.11.2017.

4. Maakohus korraldas eksperdile täiendavate küsimuste esitamiseks ärakuulamise 16.08.2018.

Ekspert vastas ärakuulamisel suuliselt võlgniku poolt 17.11.2017 esitatud küsimustele,

kusjuures ta oli eelnevalt (s.o 15.08.2017) esitanud võlgniku küsimustele ka kirjalikud vastused.

Menetlusosalised said istungil esitada eksperdile ka täiendavaid küsimusi.

5. Võlgnik esitas 27.08.2018 kohtule seisukoha, milles palus määrata kinnistutele

kordusekspertiis. Võlgnik leidis, et ekspert eksis kapitalisatsioonimäära valikul ja see mõjutas

kinnisasjade hindu ning kinnisasjade hinnad olid seega mittevastavuses tegeliku

turusituatsiooniga.

6. Sissenõudja II esitas 27.08.2018 kohtule seisukoha, milles leidis, et kuna ekspertiiside

alusandmed olid vananenud, eksperdi arvamus kinnisvara hindade muutuse kohta ei põhinenud

võrreldavatel

alusandmetel

ning

oli

vastuoluline,

eksperdi

hinnang

kinnistute

kapitalisatsioonimäära osas oli vastuoluline ja eksperdi hinnang Pae 80 kinnistu asukoha

määramisel oli vastuoluline, oli põhjendatud uue ekspertiisi määramine.

Maakohtu määrus

7. Maakohus jättis võlgniku taotluse kordusekspertiisi läbiviimiseks läbivaatamata ja lõpetas

asja menetluse. Kohus määras, et eksperdi 16.02.2017 eksperthinnangud nr 0257-17 ja 0258-17

tuleb edastada menetlusosalistele. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 sätestab, et hinna vaidlustamise korral taotleb

kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. TMS § 74 lg 8 alusel

eksperdi määramise korral peab kohus kontrollima, kas eksperdi arvamus vastab seaduse

nõuetele, sh kas ekspert on vastanud temale esitatud küsimusele ning kas eksperdi arvamuse

kujunemine on arvamusest selgelt jälgitav. Praegusel juhul vastasid eksperdi arvamused igati

seaduse nõuetele ning selles esitatud seisukoha kujunemise käik ja ekspertiisi lähteandmed olid

selgesti jälgitavad.

Võlgnik seadis kahtluse alla käesoleva tsiviilasja raames koostatud ekspertarvamustes esitatud

järeldused, tuginedes riiklikult tunnustatud eksperdi DT koostatud hindamisaktidele. Kohtu

hinnangul ei lükanud need ümber riiklikult tunnustatud eksperdi VL ekspertarvamustes

avaldatut ega muutnud seda ebausaldusväärseks. VL vastas korduvalt põhjalikult võlgniku

erinevatele küsimustele, selgitades, miks on tema ekspertarvamustes ja DT hindamisaktides

jõutud erinevate järeldusteni. Ekspert selgitas piisavalt põhjalikult, miks ta kohaldas just tema

poolt valitud kapitalisatsioonimäära ja diskontomäära. Ekspert on erapooletu ja täidab talle

antud ülesanded oma parima äranägemise ja teadmiste põhjal. Seejuures ei saa ega ka pea

ekspert lähtuma menetlusosaliste suunistest ega soovidest kapitalisatsioonimäära ja

diskontomäära arvestamisel. Pelgalt see, et menetlusosalisele ei meeldi ekspertarvamuste

tulem, ei anna alust ekspertiisi õigsuses kahtlemiseks.

Võlgniku 27.08.2018 menetlusdokumendis esitatud taotlus kordusekspertiisi tegemiseks tuli

jätta rahuldamata, sest see oli esitatud hilinenult. TsMS § 298 lg 3 kohaselt peavad

menetlusosalised esitama kohtule mõistliku aja jooksul oma vastuväited ekspertiisi tegemise

suhtes, ekspertiisi tegemist puudutavad taotlused ning ekspertiisi puudutavad lisaküsimused.

Hiljem esitatut võib kohus arvestada üksnes juhul, kui see ei venita kohtu arvates asja

lahendamist või kui menetlusosalisel on hilinemiseks mõjuv põhjus ja ta on seda piisavalt

põhistanud. Võlgnik avaldas pärast eksperdiarvamuste kohtule esitamist korduvalt soovi

eksperti täiendavalt küsitleda ja ei taotlenud varem kordusekspertiisi tegemist. Seega ei

teatanud võlgnik õigeaegselt oma soovist kordusekspertiis läbi viia. Pealegi oleks

kordusekspertiisi määramine põhjustanud niigi pikale veninud menetluse täiendavat venimist.

Põhjus, miks menetlus venis, seisnes võlgniku ja sissenõudja II tegevuses. Võlgnik esitas

korduvalt eksperdile küsimusi ja sissenõudja II hoidis menetlusest kõrvale. Ka võlgniku ja

sissenõudja II arvamus, et kinnisasjade hinnad võivad käesolevaks ajaks olla muutunud

võrreldes eksperthinnangute tegemise ajaga, ei tähendanud, et menetluses koostatud

eksperthinnangud oleksid valed ning asjas tuleks määrata kordusekspertiis. Eelnev ei olnud

kordusekspertiisi eesmärk. Pealegi selgitas ekspert istungil, et vanade kaubanduspindade (nagu

praegu hinnatavad objektid) hinnad ei olnud kahe aasta jooksul muutunud. Veel enam, tegelik

kinnisasja hind kujuneb välja enampakkumise käigus.

Kuivõrd kohus määras riiklikult tunnustatud eksperdi kinnisasjade uueks hindamiseks, ekspert

edastas kohtule ekspertarvamused, kohus andis pooltele võimaluse väljendada eksperthinnangu

osas oma seisukohad, küsis eksperdilt täiendavaid küsimus ja korraldas ärakuulamise,

võimaldades menetlusosalistel eksperdile ka vahetult küsimusi esitada, oli sellega kohtutäituri

nõue täidetud ja menetlus tuli lõpetada.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Määruskaebused

8. Võlgnik palus maakohtu määrus tühistada ja määrata kinnisasjadele kordusekspertiis

turuhinna väljaselgitamiseks. Menetluskulud palus võlgnik jätta sissenõudja I ja kohtutäituri

kanda.

Tsiviilasja eesmärk ei olnud täidetud, sest 20.01.2017 koostatud hindamisakt ei kajastanud

objektiivset turuhinda, kuivõrd menetlus lõpetati 12.09.2018. Ka olid määruse põhjendused

vastuolulised või põhjendamata. Nimelt märkis kohus, et kordusekspertiisi eesmärk ei olnud

saada kaasajastatud ekspertarvamus, kuid jättis selgitamata, mis on kordusekspertiisi eesmärk.

Kirjanduses on selgitatud, et kordusekspertiisi tegemise aluseks on ka ekspertiisi aluseks olnud

asjaolude ebaõigsus. Olukorras, kus ekspertiisi aluseks olevad asjaolud olid muutunud

(kinnisvara hinnad tõusnud), oli põhjust väita, et ekspertiisi aluseks olnud asjaolud olid

ebaõiged. Kohus jättis analüüsimata võlgniku ja sissenõudja II väited seoses kinnisvara üldise

hinnatõusuga ning ei põhjendanud ka nendega arvestamata jätmist.

Ekspertarvamus oli ebaõige ka põhjusel, et VL väitis istungil, et kinnisvara hinnad ei olnud

kahe aastaga tõusnud, kuid kohtu hinnangul oli üldteada, et kinnisvara hinnad on tõusnud.

Samuti oli arvamus ebaõige, sest ekspert lähtus valest kapitalisatsioonimäärast ja vananenud

võrdlustehingutest. Arusaamatu oli, miks lähtus ekspert Punane 50/52 kinnistu puhul

10%-lisest kapitalisatsioonimäärast.

Võlgniku taotlus kordusekspertiisi läbiviimiseks ei olnud esitatud hilinenult. Esmakordselt

taotles võlgnik seda sisuliselt 21.03.2018 menetlusdokumendis, kui palus ekspertarvamuse

täiendamist ja parandamist. Kohus neid taotlusi ei lahendanud. Kohtu etteheide menetluse

venitamisele ei olnud kohane.

9. Sissenõudja II palus samuti määrus tühistada ja määrata kordusekspertiis kinnisasjade

väärtuse väljaselgitamiseks. Menetluskulud palus sissenõudja II jätta sissenõudja I ja

kohtutäituri kanda.

Maakohtu põhjendused olid vastuolulised. Kohus jättis 16.08.2018 toimunud istungil

sissenõudja II taotluse tunnistaja DT ülekuulamiseks rahuldamata mh põhjusel, et kinnisvara

hindade tõus on üldteada asjaolu. Samas põhjendas kohus 12.09.2018 määruses

kordusekspertiiside määramise ebavajalikkust asjaoluga, et kinnisvara hinnad ei ole kahe aasta

jooksul muutunud. Kinnisvara hindade tõus ja muutumatus välistasid teineteist. Kuna

kordusekspertiisi taotluse esitamise aluseks oleva asjaolu tuvastas maakohus kahel erineval

viisil ja teineteist välistavalt, ei olnud sellise vastuolu kõrvaldamiseta võimalik hinnata

maakohtu lahendi sisulist õigsust ega menetlusosaliste õiguste tagamist kordusekspertiisi

määramise taotluse läbivaatamise hindamisel.

Kohus oleks pidanud määrama TsMS § 304 lg 1 alusel kordusekspertiisi. Ekspertarvamuses

esinesid sellised vasturääkivused ja puudused, mida ekspert ei suutnud 16.08.2018 toimunud

kohtuistungil küsimustele vastates kõrvaldada. Nii olid ekspertiiside alusandmed vananenud,

eksperdi arvamus kinnisvara hindade muutuste kohta ei põhinenud võrreldavatel alusandmetel

ja oli vastuoluline, eksperdi hinnang kinnistute kapitalisatsioonimäära osas oli vastuoluline

(esmajoones Punane 50/52 kinnistu osas), eksperdi hinnang Pae 80 kinnistu asukoha

kategooriale ja asukoha kategooria tähendusele kinnisvara hinna suhtes oli vastuoluline.

Menetluse edasine käik

10. Kohtutäitur palus jätta määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrus oli seaduslik ja

põhjendatud. Kohtule esitatud taotluse eesmärk oli täidetud, kui riiklikult tunnustatud ekspert

hindas vara ja tegi nõuetekohase ekspertarvamuse. Enne menetluse lõpetamist kuulas kohus ka

kõik ära. Kohtu tegevust ja eksperdi arvamust ei saa nimetada ebaõigeks ja määrata

kordusekspertiisi vaid seetõttu, et see ei vasta kaebaja ootustele või on liiga vana. Pealegi

märkis ekspert, et hinnad on püsinud kaks aastat ühetaolised ja hinnamuutused on puudutanud

pigem uusi kortereid. Ekspert ei eksinud kapitalisatsioonimäära valikul ja asukoha kategooria

määramisel.

11. Sissenõudja I palus jätta määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrus oli seaduslik ja

põhjendatud. Kaebuste esitajad vaidlustasid maakohtu määruse ja ekspertiisi õigsuse

asjaoludega, mis leidsid aset pärast ekspertiisi tegemist. Need ei saanud muuta ekspertiisiakte

valeks nende koostamise aja seisuga ja just see on asi, mille üle saab vaidlus käia käesolevas

menetluses. Ühtegi tõendit selle kohta, et ekspert koostas arvamused valesti, ei esitatud. Kui

pidada õigeks määruskaebuste esitajate seisukohti, et tuleb välja selgitada vara turuhind

võimalikult samal ajal, mil lõpetatakse asja menetlus, ei oleks võimalik menetlust üldse

lõpetatagi, sest vara turuhind on pidevas muutumises. Vaidlustatud lahend ei olnud ka

vastuoluline. Samuti jättis kohus õigesti läbivaatamata taotluse kordusekspertiisi läbiviimiseks.

12. Sissenõudja II toetas võlgniku määruskaebust ja palus see rahuldada.

13. Võlgnik toetas sissenõudja II määruskaebust ja palus see rahuldada.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

15. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebused

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei

anna alust selle muutmiseks.

Esmalt vastab ringkonnakohus määruskaebuste esitajate väitele, et maakohus rikkus

menetlusõigusnorme, kui tegi lahendi, mis oli vastuoluline ja olulises osas põhjendamata.

Ringkonnakohus eelneva hinnanguga maakohtu määrusele ei nõustu. Maakohtu määruses on

järelduste kujunemine hõlpsalt jälgitav ja vastuoludeta. Teistsugune hinnang on maakohtu

määrusele võimalik anda vaid juhul, kui rebida sõnad kontekstist välja, nagu seda tegid

määruskaebuste esitajad. Ka ei tuvastanud kohus vaidlustatud lahendis põhjendamiskohustuse

rikkumist.

Järgmisena vastab kohus määruskaebuste esitajate seisukohale, et menetluse eesmärk ei olnud

veel saavutatud, mistõttu lõpetas kohus ennatlikult menetluse; kohus oleks pidanud määrama

kordusekspertiisi. Kohtutäituri taotluse, mida kohus käesolevalt menetleb, alusnorm on

TMS § 74 lg 8, mille kohaselt taotleb kohtutäitur arestitud asja hinna vaidlustamise korral uue

hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. On õige, et menetluse eesmärk ei ole

saavutatud pelgalt eksperdi määramisega. TMS § 74 lg 8 alusel algatatud menetluse eesmärgiks

on esmajoones nõuetele vastava eksperthinnangu saamine. Selleks tuleb kohtul TMS § 74 lg 8

alusel algatatud menetluse korral lisaks juhinduda TsMS §-des 293-305 sätestatust.

Määruskaebuste esitajad väitsid, et ekspertiis ei vastanud nõuetele, sest oli iganenud, ekspertiisi

koostamisel kasutati liiga vanu võrdlusandmeid, eksiti kapitalisatsioonimäära valikul ja

kinnistu asukoha kategooria määramisel. Maakohus vastas vaidlustatud määruses kõikidele

eelnevalt nimetatud etteheidetele, leides, et need ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.

Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Pelgalt väide, et aja jooksul võivad ärikinnisvara hinnad olla muutunud võrreldes

eksperthinnangute tegemise ajaga, ei anna alust nentida, et ekspertarvamused ei vasta seaduses

sätestatud nõuetele. Küll aga võib arvamuste nõuetekohasust väärata liiga vanade

võrdlusandmete kasutamine, ebaõigesti valitud kapitalisatsioonimäär või eksimine kinnistu

asukoha kategooria määramisel. Samas ei nähtu asja materjalidest, sh kohtule esitatud

seisukohtadest ja tõenditest, et ekspert eksis eelneva vastu, s.t puudub alus arvata, et ekspert

VL ekspertarvamused ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Ekspert põhjendas veenvalt eksperthinnangus, kohtule kirjalikult esitatud vastustes ja

kohtuistungil menetlusosaliste küsimustele vastates, miks juhindus hinnangu andmisel just

nendest väärtustest, mis kajastusid ekspertarvamustes. Nii selgitas ekspert, et Tallinna

kaubanduskeskuste keskmine kapitalisatsioonimäär on 7,5-8,5%, kuid kuna Punane 50/52

kinnistu on keskmisest halvemas asukohas, kvaliteedi poolest kehvem ja väiksema arvu

rentnikega, on ka kinnistu kapitalisatsioonimäär kõrgem (II kd lk 162). Ka on hõlpsalt

jälgitavad eksperdi põhjendused, miks on Pae 80 kinnistu asukoha kvaliteet B, mitte A. Ekspert

selgitas, et Pae 80 kinnistu asukoht on kindlasti parem kui Punane 50/52 kinnistu asukoht, mis

sai samuti asukoha tähiseks B, kuid kehtiv EVS:875 standard ei luba enam kasutada -/+ märke

kvaliteediklasside tähtede juures ja kumbki kinnisasi ei olnud A-kategooria asukohas, millele

vastab nt Sikupilli keskus (II kd lk 80 pöördel, 156 pöördel, 162 pöördel).

Seega leidis maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel õigesti, et võlgniku ja

sissenõudja II mittenõustumine eksperdi poolt määratud hinnaga ei anna alust asuda

seisukohale, et ekspert on hinnatavate objektide turuväärtuse määramisel eksinud. Nad ei ole

maakohtule esitatud seisukohas eksperthinnangule ega ka määruskaebustes toonud kohtu ette

asjaolusid, mis annaksid alust kahelda käesolevas asjas kohtu määratud eksperdi hinnangute

õigsuses võlgnikele kuuluvate kinnisasjade väärtuse osas. Kuivõrd kohtutäituri taotlusel

maakohtu poolt määratud ekspert on läbi viinud võlgnike kinnisasjade uue hindamise ja

esitanud kohtule oma eksperthinnangu hinnatava vara turuhinna kohta ning määruskaebustes

esiletoodu ei anna alust eksperthinnangu järelduste õigsuses kahtlemiseks ega uue ekspertiisi

korraldamiseks, on maakohus õigesti asjas menetluse lõpetanud.

Ka ei eksinud maakohus, kui jättis võlgniku kordusekspertiisi taotluse läbi vaatamata

põhjendusega, et see esitati hilinenult. Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma

taotlused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja

õigeks lahendamiseks vajalik (TsMS § 329 lg 1). Ekspertiis valmis ja saadeti kohtule

16.02.2017 ning kohus küsis menetlusosalistelt sellele seisukohta 01.03.2017. Samas taotles

võlgnik kordusekspertiisi läbiviimist alles 27.08.2018, s.o pärast 16.08.2018 toimunud istungit,

kus kohus määras lõpplahendi tegemise kuupäeva. Kõnealuse taotluse esitamisena ei olnud

käsitletav võlgniku 21.03.2018 menetlusdokumendis väljendatud seisukoht, et ekspertarvamust

tuleks võlgniku soovitud viisil täiendada/parandada. Seega esitas võlgnik taotluse hilinenult.

Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et hindamise tulemusena saadud arestimisaktis märgitud

hind on enampakkumisel üksnes alghinnaks (TMS § 82 lg 1). Asja tegelik müügihind kujuneb

välja enampakkumise käigus. Olukorras, kus arestimisel määratud hind osutub tegelikkuses

turuhinnast madalamaks, müüakse asi eelduslikult enampakkumisel alghinnast kõrgema

hinnaga.

Menetluskulud

16. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta menetluskulude jaotust

maakohtu menetluses. Kuna määruskaebused jäävad eeltoodud põhjendustel rahuldamata,

jäävad määruskaebuste menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuste esitajate

kanda.

Kohtutäituril ja sissenõudjal I puudusid määruskaebustega seonduvad menetluskulud. Võlgniku

menetluskulud, mis tekkisid seoses sissenõudja II määruskaebusega (sellele vastamine), olid

kokku 275 eurot (õigusabi 2 tundi 45 minutit tunnihinnaga 100 eurot). Sissenõudja II

menetluskulud, mis tekkisid seoses võlgniku määruskaebusega (sellele vastamine), olid kokku

385 eurot (3 tundi 30 minutit tunnihinnaga 110 eurot). Arvestades määruskaebuste mahtu,

argumentide korduvust võrreldes menetluses esitatud varasemate väidetega, argumentide

ühtelangevust määruskaebustes ning määruskaebustele esitatud seisukoha lakoonilisust, ei

saanud kummalgi juhul kuluda võlgnikul ja sissenõudjal II teise menetlusosalise

määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele enam kui 2 tundi. Mõlema

esindaja tunnitasud (võlgniku esindajal 100 eurot, sissenõudja II esindajal 110 eurot) olid

mõistlikud ja kooskõlas turusituatsiooniga.

Eelnevat silmas pidades tuli võlgnikul sissenõudjale II hüvitada võlgniku määruskaebuse

menetlemisega tekkinud põhjendatud menetluskulu 220 eurot (2 x 110) ja sissenõudjal II tuli

võlgnikule hüvitada sissenõudja II määruskaebuse menetlemisega tekkinud põhjendatud

menetluskulu 200 eurot (2 x 100). Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 tasaarvestab kohus

vastastikused nõuded ja nii tuleb tasaarvestuse tulemusena võlgnikul hüvitada sissenõudjale II

menetluskulu 20 eurot.

Sissenõudja II palus välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras, mis tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing