4-18-5959/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsembril 2018.a.Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-5959 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend Rauno Viljarand isikukood XXX elukoht X

XX väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg. järgi 2

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse kohtuesindusgrupi 15.11.2018. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316,18,005526.

Asja läbivaatamise kuupäev 11.detsembril 2018.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Rauno Viljarand, kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Raul Annuka.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1 § 57 lg 1 p 3, VTMS § § 133 , 132 p. 1, -135, kohus

otsustas:

Jätta Rauno Viljarand kaebus rahuldamata.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse kohtuesindusgrupi 15.11.2018.

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316,18,005526 jätta muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus k 07.veebruaril 2019.a. ohtukantseleis kättesaadav

Asjaolud

23.10.2018.a. koostas Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik M U väärteoprotokolli selle kohta, et I.Irand 23.10..2018.a. kell 13.34 ajal juhtis mootorsõidukit BMW 650I XDrive , registreerimismärgiga XXX Harju maakonnas Tallinnas Pärnu mnt. Järvevana tee ja Kohila tänavate vahel, liikudes Kohila tn .suunas , kiirusega 93 km/h+- 3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Rikkus Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 nõudeid.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 15.11.2018.a. otsuse alusel väärteoasjas määrati 2316,18,005526 I.I-le 7 lg.2 8 32 liiklusseaduse § 22 järgi karistuseks rahatrahv 0 trahviühikut s.o. 0 eurot.

Kaebuse sisu.

Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning leiab, et kohtuväline menetleja pole süvenenud menetlusdokumentidesse, karistamisotsus on tehtud ilma, et oleks

avatud tema poolt esitatud vastulauset. Samuti on otsuses valed kuupäevad e. rahatrahvi tasumise tähtaeg ja vastulause esitamise tähtaeg. Kaebaja väitel esitas ta õigeaegselt vastulause e-toimiku vahendusel ja sai ka vastava e-maili selle kohta, et tema vastulause on edastatud menetlejale.

Taotleb kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist.

Menetlus kohtus.

Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. Kaebaja b, et kohtuvälises menetluses leia ei ole järgitud menetlusõigust ,kuna ei ole arvestatud tema poolt esitatud vastulausega, mis on VTMS § 72 lg.1 sätete ja VTMS § 74 lg.1 p.8 sätete rikkumine, sest menetleja teeb lahendi

menetlusaluse isiku ütluste, asjas kogutud tõendite esitatud vastulause ja sellele lisatud

materjalide põhjal ning kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kohtuväline menentleja oma otsust põhistanud ning see on ei ole oluline menetlusnormide rikkumine. Oma vastulauses avaldas menetlusalune isik kahetsust, kuid kuna vastulauset kohtuväline menetleja arvesse ei võtnud, siis ei ole otsuses tuvastatud ega arvestatud karistust kergendavaid asjaolusid . Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Leiab, et isiku õigusi rikutud ei

ole .Otsus väärteoasjas on tehtud peale 15 päevase vastulause esitamise tähtaja möödumist.

Kuupäevade osa sai kohtuistungil selgeks räägitud, kuupäevade osas vasturääkivusi ei ole.

Vastulause arvestamata jätmise kohta peab oluliseks ära märkida, et vaatamata sellele, et kohtuvälisel menetlejal jäi temast mitteolenevatel tehnilistel põhjustel vastulause tähelepanuta,

vaatab maakohus käesolevat väärteoasja kaebemenetluses läbi täies ulatuses, sõltumata

kaebuses esitatud piiridest ning arvestab otsuse tegemisel kõikide kohtuistungil ilmnevate kergendavate asjaoludega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebajale määratud karistus

3

vastab süü suurusele, kuna lubatud sõidukiirust on ületatud LS § 227 lg.2 mõistes

maksimummääras. Süü on maksimaalne ja sellest tulenevalt on põhjendatud rahatrahvi

määramine üle sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegemisel on menetleja arvestanud kehtivate liiklusalaste karistuste puudumist ja määranud karistuse alla sanktsiooni ülemmäära, kuigi käesoleval juhul oleks olnud põhjendatud ka oluliselt rangemalt reageerimine.

Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest:

- Tunnistaja A L ütlused ,mille kohaselt 23.10.2018.a. täites tööülesandeid, mõõtis kell 13.14 kiirusemõõtjaga LaserCam 4nr. LEO168 Tallinnas, Pärnu mnt. mööda Järvevana tee ja Kohila

tn. vahelisel lõigul Kohila tn. suunas liikunud s/a BMW 650I XDRIVE reg. märgiga XXX

kiiruseks 93 km/h. Sõiduki peatamisel ja kontrollimisel selgus, et sõiduautot juhtis Rauno Viljarand (ik. XXX) (tl. lk.2);

- - ja videosalvestusega /CD plaat kiirusmõõturi kasutamise protokoll on asendatud heli toimikus); - I.I kohta /tl.5 Karistusregistri väljavõte /

Kohtuotsuse põhjendused Kohus,tutvunud esitatud kaebusega, - kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõen deid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused kohtuistungil ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid seisukohale, et I.I- rand

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusalusele isikule I.I-le on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 rikkumises. Liiklusseaduse § sätete kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 15 lg.1 p.2 kilomeetrit tunnis. Vaidlust ei ole selles, et I.Irand 23.10..2018.a. kell 13.34 ajal juhtis mootorsõidukit BMW 650I XDrive , registreerimismärgiga XXX Harju maakonnas Tallinnas Pärnu mnt. Järvevana tee ja Kohila tänavate vahel, liikudes Kohila tn .suunas , kiirusega 93 km/h+- 3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Rikkus Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 nõudeid. Õigusrikkumist menetlusalune isik ei vaidlusta. Kaebuse motiiviks on menetlusaluse isiku väide ,et

kohtuvälises menetluses ei ole järgitud menetlusõigust ,kuna ei ole arvestatud tema poolt esitatud vastulausega, mis on VTMS § 72 lg.1 sätete ja VTMS § 74 lg.1 p.8 sätete rikkumine,

sest menetleja teeb lahendi menetlusaluse isiku ütluste, asjas kogutud tõendite esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalide põhjal ning kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse

vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kohtuväline menentleja ei ole oma otsust

põhistanud ning see on oluline menetlusnormide rikkumine. Oma vastulauses avaldas menetlusalune isik kahetsust, kuid kuna vastulauset kohtuväline menetleja arvesse ei võtnud, siis ei ole otsuses tuvastatud ega arvestatud karistust kergendavaid asjaolusid .

Kohus menetlusaluse isiku seisukohaga ei nõustu. Väärteoasjas nr. 2316,18,005526 15.novembril 2018.a. tehtud otsuses on kohtuväline menetleja motiveerinud ,miks on menetlusalusele isikule määratud selline karistuse liik ja määr Kohtuväline menetleja märgib .

karistamisotsuses, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti 23.10.2018.a

kella 13:34 ajal Tallinnas Pärnu mnt-l Järvevana tee ja Kohila tn vahelisel teelõigul

4

liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga (mõõteseadmega) LaserCam 4. Kiirusmõõteseadme kasutamise käigus salvestatud salvestise andmete kohaselt oli

kiirusmõõturi lugem 93 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus, mis tuleneb mõõtemetoodikast, oli +/- 3 km/h. Seega menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Kiirusemõõteseadme LaserCam 4 puhul on tegemist laserradariga. LaserCam 4 on seade, mis mõõdab liikuva objekti liikumise

kiirust ja kaugust seadmest, salvestades samal ajal mõõdetavast objektist video ning jäädvustades nii sihtmärgi liikumise ajaloo. Igapäevaselt läbib seade kontrolli, kus testitakse

seadme mõõtmistäpsust. Seadmest väljunud ja tagasi peegeldunud infrapunaimpulsside aja põhjal arvutab seade vastava algoritmi abil liikuva objekti kiiruse ja kauguse, mis kuvatakse kasutajale.

Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et väärteo eripära arvestades sõltub süü suurus kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest, ehk numbrilisest näidust ja sellest

tulemusest tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk LS § 227 lg 2 (suurima lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h). Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd

suur (40 km/h), et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel on tehtud 12

mõõtmist ja mõõdetud kiirused jäävad vahemikku 97-93 km/h. Eeltoodust tulenevalt on

kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud

tahtlikult. Seadusandja on kiiruseületamised jaotanud 20 km/h kaupa lõigetesse ja

menetlusalune isik on kiirust ületanud LS § 227 lg 2 mõistes maksimummääras. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel

aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust,

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus. Rauno

Viljarand käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole otsus tegemisel rikkunud menetlusnorme ,mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. VTMS § 72 lg.1 sätestab, et

menetleja teeb lahendi menetlusaluse isiku ütluste, asjas kogutud

tõendite ,esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalide põhjal Kohtuväline menetleja . põhjendas kohtuistungil, miks jäi menetlusaluse isiku vastulause tähelepanuta. Kohus leiab, et

VTMS § 72 ega § 74 ei sätesta võimalust , et juhul, kui menetlusalune isik ei ole VTMS

vastulauset esitanud, ei saa kohtuväline menetleja väärteoasjas otsust teha, kuigi

õigusrikkumine on tõendatud ja teo toimepanemise asjaolud selged. Ainult juhul, kui menetlusalune isik on kasutanud õigust esitada seaduses ettenähtud tähtajal vastulause, tuleb kohtuvälise menetleja otsuses mär ulauses esitatu mittearvestamise põhjendus kida vast ( VTMS § 74 lg.1 p.8 Seadus sätestab menetlusalusele isikule võimaluse väärteoasjas tehtud väärteo ) - protokollile vastulause esitada, kuid see ei ole isiku kohustus .

Kohus juhib tähelepanu sellele, et menetlusalune isik oma õigusrikkumist kohtuistungil

tunnistas Kohtuistungil sai menetlusalune isik aru, et mingeid vastuolusid kuupäevades ei esinenud ning kohtuvaidlustes taotles kaebaja karistamisotsuse tühistamist ainult seetõttu, et

kohtuväline menetleja ei ole arvestatud tema vastulausega ja seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohus eespool juba põhjendas, miks leiab, et kohtuvälise menetleja

poolt ei ole rikutud menetlusnorme määral, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebajale määratud karistuse osas leiab kohus järgmist : Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

5

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja juhindunud KarS § 56 lg.1 ning on määranud I.I-le 7 lg.2 karistuse liiklusseaduse § 22 järgi ning karistanud teda rahatrahviga 8 320 euroga. 0 trahviühikut s.o. LS § 22 kohaselt karistatakse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt 7 lg.2 - -

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel

aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust,

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus. Rauno

Viljarand käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole. Kohtuistungil menetlusalune isik küll tunnistas, et ületas kiirust, kuid kohtu

hinnangul püüdis I.I rõhuda kohtuvälise menetleja poolsetele menetluslikele rikkumistele, mitte enda õigusrikkumise toimepanemise asjaoludele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et I.I-na karistamisel toimepandud väärteo eest tuleb kohaldada põhikaristusena rahatrahvi. Käesoleval juhul on kaebaja põhikaristus – rahatrahv 80 trahviühikut s.o. 320 eurot määratud

sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt kõrgemana e. sanktsiooni maksimummäärast 20 trahviühikut madalamana, kuid see on tingitud menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse suure vahe tõttu (40 km/h). Kohus leiab, et antud teelõigul lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 40 km/ tunnis

pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda.

Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel on tehtud 12 mõõtmist ja

mõõdetud kiirused jäävad vahemikku 97-93 km/h. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus

kohtuväline menetleja seisukoha , et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud ga

tahtlikult. Seadusandja on kiiruseületamised jaotanud 20 km/h kaupa lõigetesse ja menetlusalune isik on kiirust ületanud LS § 227 lg 2 mõistes maksimummääras.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt sedastanud , et põhikaristus tuleb mõista KarS § el ja see peab vastama karistuse eesmärkidele Kohus leiab, et antud 56 alus juhul , mil põhikaristus on eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav . Kohus leiab, et Rauno Viljarand puhul tuleb arvestada tema isikuga, tema poolt toime panduga, süü suurusega ning on kaks eelnevat väärteokaristust. ka seda, et menetlusalusel isikul

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebajale määratud rahatrahv on õigusrikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne ning põhjendatud. Kohus leiab, et I.I-le

- kui ka eripreventiivset määratud keskmisest kõrgem karistus täidab nii üld

eesmärki ning mõjutab teda läbi tema majandusliku olukorra halvenemise edaspidi olema liikluses hoolsam.

Kohus juhindub VTMS § 120, § 132-135.

Leili Raedla Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

6