1-17-5245/27 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-17-5245

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2019.a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-17-5245

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kriminaalasi

Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

N.T

Isikukood: XXX

Elukoht: *

RESOLUTSIOON

1. Jätta kriminaalhooldaja 05.02.2019 kohtule esitatud erakorraline ettekanne N.T-le katseajaks täiendava lisakohustuse, s.o tema kohustamiseks kolme kuu jooksul ilmuda kriminaalhooldusosakonda iganädalasele registreerimiseks, määramiseks läbi vaatamata. 2. kriminaalhooldajale.

Määrus saata N.T-le ja

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.

22.06.2017 kohtuotsusega tunnistati N.T

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja

süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 2 aastat 6 kuud. KarS §

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka N.T kahtlustatavana kinnipidamine 06

– 07.11.2016, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks jäi vangistus 2 aastat 5 kuud 28 päeva. Karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui N.T ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täitab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §

75 lg 1 p-des 1-

-des 1, 2, 2

6 sätestatud kontrollnõudeid ja ning KarS § 75 lg 2 p

1, 5 ja 8

tulenevaid kohustusi, s.o elama oma alalises elukohas *, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast 1-17-5245 lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauema saama ks kui viieteistkümneks päevaks, kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - saama , töö või õppimiskoha vahetamiseks, kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud - kannatanu M V’le /arvelduskonto * * Pangas/ tema poolt esitatud tsiviilhagi 3800 eurot ja kannatanu J K le /arvelduskonto * * Pangas/ tema poolt esitatud tsiviilhagi 412,40 eurot, ’ mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, alluma alkoholismivastasele ravile, milleks on oma nõusoleku andnud ja mida faktiliselt on juba ka alustanud ning mida jätkab kuni vastav arst on lugenud ravi läbituks, osalema katseaja jooksul kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas.

2. Kriminaalhooldusametniku 30.07.2018 kohtule esitatud erakorralise ettekande alusel määras kohus N.T-le lisakohustuse läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“.

3. Kriminaalhooldusametnik esitas 04.02.2019 kohtule uue erakorralise ettekande, mille s teavitas kohut sellest, et N.T on katseajal rikkunud KarS § 75 lg 2 p-is 2 sätestatud tingimust, s.o tarvitanud alkoholi. PPA Haapsalu politseijaoskonnast saabus 03.01.2019 teade selle kohta, et N.T mõõdeti alkoholijoove 1,58 mg/l indikaatorvahendi protokolli alusel 29.12.2018 * maja juures kell 12.46. Isik oli väga unine ja istus maja ees lumehanges. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole N.T katseajal uusi süütegusid toime pannud.

4. Isik kirjutas seletuskirja 04.01.2019, kus tunnistab alkoholi tarvitamist 29.12.2018. Tunnistab, et ta libastus ja kahetses tehtut. Isik teavitas, et olukorra kontrolli alla saamiseks läheb ta uuesti 07.01.2019 psühholoogi juurde ja Tallinnasse raviprogrammi 10.01.2019. 01.02.2019 kirjutatud seletuskirjas lubas N.T jätkata psühholoogi juures käimist 1 – 2 korda kuus ja kinnitas, et jaanuaris käis ta psühholoogi juures ühe korra psühholoogi poolt nimetatud ajal. Lisaks käib ta Tallinnas raviprogrammis 1 – 2 korda kuus. N.T soovib endale võtta lisakohustuse, s.o kohtuda kriminaalhooldajaga iganädalaselt vähemalt kolmel kuul, kuna vajab intensiivsemat suhtlemist, et ei toimuks tagasilangust. N.T kinnitab, et ta tarvitab jätkuvalt alkoholivastaseid preparaate.

5. Kohtule esitatud erakorralise etteka

nde kohaselt on N.T-le eelnevalt koostatud

kaks kirjalikku hoiatust ja tehtud kaks erakorralist ettekannet. Kriminaalhooldusalune on täitnud registreerimisnõudeid korrektselt peale viimast kohtuistungit. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et N.T on motiveeritud enda alkoholisõltuvusega tegelema, aga sageli ei tal sekkumisega seotud teenustel võimalik käia nii sageli kui tahaks. Ta vajab muutustega toimetulekuks tihedamat välispidist kontrolli ja jõustamist muutustega toimetulekul. Kriminaalhooldusalune on jätkanud katseajaks määratud kohustuste (ravikohustused, maksekohustused kannatanutele) ja hetkel on koostöövalmis muutustega toimetulekuks. Kriminaalhooldusalune on katseajal rikkunud korduvalt KarS § 75 lg 2 p-i 2, kuid kriminaalhoolduse teostamiseks on veel ressursse ja karistuse täitmisele pööramine ei ole veel vajalik. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et N.T-le on otstarbekas määrata katseajaks täiendav lisakohustus KarS § 75 lg 4 alusel – käia iganädalaselt registreerimas 3 kuud, s.o kuni 01.05.2019.

Kohtu seisukoht

1-17-5245

6. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek

määrata N.T-le

täiendav lisakohustus KarS § 74 lg 4 alusel, s.t kohustada teda käima kolme kuu jooksul iganädalaselt registreerimas, tuleb jätta läbi vaatamata, kuna erakorraline ettekanne ei vasta KrHS § 31 lg s 2 sätestatud tingimustele - .

7. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg s 2 sätestatud kohustuste loetelus ei ole - sätestatud võimalust kohustada isikut kontrollnõuete rikkumise korral ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele kohtu määratud regulaarsusega. Kuigi KarS §

75 lg 4 sätestab võimaluse süüdlase nõusolekul määrata talle ka KarS § 75 lg-s 2 sätestamata kohustusi, siis on kohus seisukohal, et antud juhul puudub selleks vajadus ja õiguslik põhjendus. 8.

-17-5245

Kohus märgib, et Pärnu Maakohtu 22.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1 mõisteti N.T süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Ärakandmata vangistus jäeti KarS § 74 ja § 75 alusel tingimuslikult kohaldamata ja talle määrati kolmeaastane katseaeg. Samuti määrati N.T katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 2, p 21 , 5 ja 8 tulenevaid kohustusi. Mh kohustati N.T-st ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seega on kriminaalhooldaja pädev ja õigustatud kohustada kriminaalhooldusalust ilmuma registreerimisele sellise sagedusega, nagu kriminaalhooldaja vajalikuks peab, kriminaalhoolduse eesmärke silmas pidades. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks puudub vajadus KarS § 74 lg s 4 ja KarS § 75 lg - -s 2 ja

4 sätestatud korras kohtu poolt sekkumiseks. Kohus on seisukohal, et täiendava kohustusena KarS § 75 lg 4 mõttes ei saa üle kinnitada juba isiku suhtes kohtuotsusega talle määratud kehtivat kohustust.

9. KrHS § 31 lg 2 sätestab, et erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on N.T rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu on N.T-le eelnevalt koostatud kaks kirjalikku ja hoiatust ja kaks erakorralist ettekannet. Käesoleval juhul on alkoholi tarvitamise keelu rikkumine tuvastatud 29.12.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et N.T mõõdeti alkoholijoove 1,58 mg/l indikaatorvahendi protokolli alusel 29.12.2018 Haapsalus, Kuuse 26 maja juures kell 12.46. Kohus on seisukohal, et antud juhul on küll tuvastatav N.T poolt talle pandud kontrollnõude, s.o alkoholi tarvitamise keelu rikkumine 29.12.2018, kuid kuna erakorraline ettekanne ei vasta KrHS § 31 lg-s 2 sätestatud nõuetele, s.o ettekandest puudub põhjendatud ja seaduslik ettepanek täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise kohta, siis ei ole kohtul võimalik käesoleval 1-17-5245 juhul N.T poolt kontrollnõude rikkumisele seaduses sätestatud korras reageerida. Seadus ei välista kriminaalhooldajale võimalust esitada erakorraline ettekanne korduvalt, kui selles sisaldunud puudused kõrvaldatakse.

Siiri Malmberg

Kohtunik