3-18-260/27 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohtuasja number

3-18-260

Otsuse kuupäev

6. veebruar 2019

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla tegevuse (2017. a III kvartalis keskhariduse

omandamise

jätkamise

mittevõimaldamine)

õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X (poisipõlvenimi kaebuse esitamisel Y)

Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Eveli Kaup

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi kaebus.

2. Tuvastada Tartu Vangla tegevuse, s.o 2017. a III

kvartalis kaebajal keskhariduse omandamise jätkamise

mittevõimaldamise, õigusvastasus.

3. Välja mõista Tartu Vanglalt Xi kasuks menetluskulu

360 eurot.

4. Välja mõistetav menetluskulu 360 eurot kanda

Advokaadibüroo

Tarmo

Pilv

ja

Partnerid

OÜ

arveldusarvele EE443300333707350005 Danske.

5. Võtta tõendina asja juurde Tartu Täiskasvanute

Gümnaasiumi 05.10.2017. a teade nr 13-4.7.1/16215 ja

Rahvastikuregistrist väljatrükk kaebaja nimevahetuse

kohta.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o kuni 8. märtsini 2019. a. Tartu

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus

menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.

Asjaolud, menetluse käik ja poolte seisukohad

1. Tartu Vangla poolt 12.09.2016. a kaebaja kohta koostatud kinnipeetava individuaalses

täitmiskavas (ITK (tl 89–90)) nähti kaebajale ette kohustus omandada 2016–2019. a

keskharidus ja läbida gümnaasiumi õppekava. Samuti nähti kaebajale 2016–2026. a ette

kohustus töötada tööharjumuse säilitamiseks (tl 89p). ITK-s nähti täitmisperioodil ette 10 klassi

läbimine 2016. a III kvartalist kuni 2017. a II kvartalini ja töötamine 2017. a III kvartalis (tl

90p).

2. Kaebaja osales 2016/2017 õppeaastal gümnaasiumi 10. klassi õppetöös Tartu Täiskasvanute

Gümnaasiumis (vt tl 95, 29, 104).

3. Tartu Vangla 18.07.2017. a käskkirjaga nr 6-3/190 määrati kaebaja majandustööle

ajavahemikus 24.07.2017–29.10.2017. a (tl 91).

Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja kaebus tööle määramise käskkirja tühistamiseks

jäetud Tartu Halduskohtu 30.11.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-17-1765 rahuldamata ja

kohtuotsus on jõustunud Riigikohtu Halduskolleegiumi 10.08.2018. a määrusega.

4. Kaebajat karistati vanglateenistuse ametniku 25.07.2018. a tööle asumise korralduse

(töökohustuse) rikkumise eest Tartu Vangla 25.08.2017. a käskkirjaga nr 6-2/925 (tl 92–93)

distsiplinaarkorras noomitusega.

5. Kaebaja esitas 01.09.2017. a vanglale selgitustaotluse, miks ta kõrvaldati Tartu

Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassi õpilaste nimekirjast (tl 94). Tartu Vangla 08.09.2017. a

vastuse kohaselt (tl 95) on kaebajale ITK-s planeeritud keskhariduse omandamine ja 2017. a III

kvartalis ja töötamine majandustöödel. Kuna kaebaja ei ole valmis vangistuses töökohustust

täitma, eemaldati kaebaja 11. klassi õpilaste nimekirjast. Kinnipeetavate seas vangla

subkultuuri vähendamiseks on kasutusele võetud praktika, kus kinnipeetavaid, kes ei ole nõus

tööhõives osalema ja kellel ei ole omandatud kutse-või keskharidust, lubatakse haridust

omandama alles pärast tööhõives osalemist.

6. Vastuseks kohtunõudele teavitas Tartu Vangla 12.02.2018. a halduskohut (tl 10), et kaebaja

suhtes tehti kanne, et kaebajal ei alga 11. klassis õppimist 2017/2018 õppeaastal seoses

majandustöödel mitteosalemisega ja 08.11.2017. a muudeti ITK-d ja pikendati keskhariduse

omandamise aega ühe aasta võrra ja uus võimalus 11. klassis õppima asumiseks on kaebajal

ITK kohaselt 2018/2019 õppeaastal. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) 29.11.2017. a

käskkirja nr 98 alusel arvati kaebaja õpilaste nimekirjast välja (vt tl 29).

7. Tartu Vangla tunnistas 01.10.2017. a käskkirjaga nr 6-2/1049 kaebaja süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ja määras kinnipeetavale karistuseks

elektriseadme (raadio) kasutamise keelamise 12 päevaks. Käskkirja motiivide kohaselt oli

kaebaja 18.07.2017. a käskkirjaga nr 6-3/190 määratud majandustöödele perioodiks 24.07.2017

kuni 29.10.2017. a. Kaebaja eiras 01.09.2017. a kella 14.00 ajal ametniku korraldust asuda

tööle, tuues tööst keeldumise põhjenduseks asjaolu, et kuna on 1. september ning kinnipeetaval

algas 11. klassi õppeaeg, siis käib kinnipeetav seega koolis ning ei pidanud majandustöödel

osalema.

8. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 05.10.2017. a teate nr 13-4.7.1/16215 (tl 104) kohaselt

on kaebaja 15.09.2016. a vastuvõetud gümnaasiumi ja on teate väljastamise seisuga 2017/2018

õppeaastal TTG 11. klassi õpilane.

9. Tartu Vangla muutis 20.10.2017. a kaebaja ITK I osa (tl 54), mis käsitleb tegevusi

täitmisperioodil ja sätestas kaebajale III üksuse majandustöödel tööhõivega tegelemise 2018. a

II kvartalis ja keskhariduse omandamise 11. klassis 2018. a III kvartalis.

10. Kaebaja esitas 30.10.2017. a vaide (tl 12–14) distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja

peale, mille Tartu Vangla jättis selle 29.11.2017. a vaideotsusega nr 1-11/566-2 rahuldamata (tl

15).

11. Kaebaja esitas 30.10.2017. a vaides (tl 13–14) ka taotluse lõpetada Tartu Vangla tegevus

ebaseadusliku karistusmeetme (koolist kõrvaldamine) kohaldamisel ning ennistada kaebaja

Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi saatmisnimekirja 11. klassi kursuse jätkamise eesmärgil.

Kaebaja on Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi käskkirjaga 15.09.2016. a arvatud õpilaste

nimekirja ja vastuvõetud kooli 10. klassi. Kaebaja saab kooli õpilaste nimekirjast välja arvata

samuti ainult käskkirja alusel, mida aga tehtud ei ole.

12. Tartu Vangla jättis 29.11.2017. a otsusega nr 6-24/9907-2 (tl 16) kaebaja taotluse

rahuldamata, leides viitega VangS § 6 lõikele 1, et saatmiskavasse kooli õppetöös osalemiseks

on kinnipeetavat edaspidi võimalik planeerida siis, kui kaebaja täidab temale pandud

töökohustusi.

13. Kaebaja esitas taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale 07.12.2017. a vaide (tl 17–19),

milles taotles VangS § 6 lg 1 alusel tagada vangistuse põhieesmärk ja ennistada teda TTG

saatmisnimekirja 11. klassikursuse jätkamise eesmärgil.

14. Tartu Vangla jättis 05.01.2018. a vaideotsusega nr 1-11/660-2 (tl 20) kaebaja vaide

ettekirjutuse tegemiseks toimingu sooritamise nõudes rahuldamata.

15. Kaebaja esitas 05.02.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 29.11.2017. a

otsuse tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks ennistada kaebaja TTG 11. klassi

saatmisnimekirja. Kaebus on koostatud kaebaja lepinguliste esindajate vandeadvokaat Tarmo

Pilve ja advokaat Toomas Metsma poolt.

16. Tartu Halduskohtu poolt kaebuse käiguta jätmise (tl 22–23) järgselt esitas kaebaja

lepinguline esindaja kaebuse täpsustuse (tl 25–26) taotledes Tartu Vangla 29.11.2017. a otsuse

nr 6-24/9907-2 tühistamist ja vangla kohustamist kaebaja TTG 11. klassi nimekirja

ennistamiseks.

17. Tartu Halduskohus tagastas 13.04.2018. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebuse rahuldamisega pole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki (tl 34–35).

18. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25.09.2018. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas

Tartu Halduskohtu 13.04.2018. a määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi

halduskohtusse (tl 56–57).

19. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtuga kaebuse ilmselgest perspektiivitusest ja

võimatusest saavutada kaebusega kaebuse eesmärk. Ringkonnakohus märkis, et käesolevas

vaidluses on põhiküsimus selles, kas isiku töötamisest keeldumisele saab reageerida sellega, et

ta ei saa enam õppetöös osaleda, kuigi individuaalne täitmiskava seda ette näeb. Ebaselge on,

kas esinevad õigusnormid, mis võimaldaksid tööst keeldumisele reageerida sellega, et isikut ei

viida enam õppima, hoolimata sellest, et ITK seda ette näeb. Ringkonnakohus ei nõustunud

halduskohtu seisukohaga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus märkis, et

haldusorgani kaalumisruum ei välista kohustamiskaebuse rahuldamist, kui kohus tuvastab, et

haldusorgan on teinud kaalutlusvea. Kui haldusorgani kaalumisruum on sellest hoolimata

säilinud, saab kohus teha kohustava ettekirjutuse, et haldusorgan vaataks küsimuse uuesti läbi.

Riigikohus on selgitanud, et asjaolude muutumise korral, mis takistavad kohtulahendi tegemise

ajal kohustamisnõude täitmist, tuleb kohtul anda kaebajale võimalus üle minna

tuvastamisnõudele, kui ta näitab ära selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on määruskaebuses

viidanud kaebuse preventiivsele eesmärgile. Ringkonnakohtu arvates võib sellises olukorras

preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine olla aktsepteeritav, sest kaebuse

lahendamine aitab selgust tuua ebaselges õiguslikus küsimuses, kus pooled on erinevatel

seisukohtadel ning samuti ei ole välistatud sellise olukorra kordumise oht.

20. Halduskohus, täites ringkonnakohtu määruses antud suuniseid, küsis 26.10.2018. a

kohtunõudega Tartu Vanglalt, kas kaebaja on kohtunõude esitamise ajal kooli nimekirjas ja kas

ta käib koolis ning kui ta ei käi koolis, siis miks ta ei käi.

21. Tartu Vangla vastas 31.10.2018. a kohtunõudele (tl 61), et kaebaja ei ole lisatud 2018/2019

õppeaastaks õppijate nimekirja, kuna 17.09.2018. a ja 29.10.2018. a kinnitatud ITK-de kohaselt

on kaebajale määratud keskhariduse omandamine 2019. a III–IV kvartalis (tl 63).

22. Tartu Halduskohus jättis 01.11.2018. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta (tl 65–66)

ja andis kaebajale võimaluse üle minna tuvastamisnõudele, näidates seejuures ära põhjendatud

huvi.

23. Kaebaja esitas 05.11.2018. a kohtule avalduse kaebuse nõude muutmiseks, milles

märgib, et soovib üle minna tuvastamisnõudele ning palub tuvastada vangla tegevuse

õigusvastasus, mis seisnes selles, et tal ei võimaldatud 2017. a III kvartalis omandada

keskharidust. Kaebaja toob põhjendatud huvina välja preventiivse huvi. Kaebaja soovib

kaebusega ära hoida Tartu Vangla jätkuvat ja korduvat õigusvastast tegevust tema suhtes. (tl

69–77)

24. Tartu Vangla vaidleb kaebusele esitatud vastuses (tl 87–88) kaebusele vastu, taotledes

kaebuse rahuldamata ja menetluskulude kaebaja kanda jätmist.

25. 2016. a ITK-s oli kaebajale ettenähtud keskhariduse omandamine perioodil 2016–2019. a

ja töötamine perioodil 2016–2026. a. 2017. a muudeti ITK-s täitmisperioodiks ettenähtud

tegevusi. Esmase tegevusena nähti kaebajale ette majandustöödel osalemine 2018. a II kvartalis.

Keskhariduse omandamise jätkamine nähti ette 2018. a III kvartalis hilisema tegevusena.

26. Täitmiskava peab olema suunatud eelkõige ohtlikkuse ja kuriteo korduvuse riskide

vähendamisele, kusjuures sekkumised planeeritakse riskivaldkondade kaupa.

27. Kaebaja põhjendamatu tööst keeldumisega 2017. a III kvartalis ilmnesid vanglale kaebaja

subkultuurilised vaated, mis tingis ITK-s planeeritud tegevuste muutmise.

28. Kaebaja riskihindamine viidi 2016. a läbi ja ITK koostati kiirustades, mis viis eksimuseni

tegevuste ja nende prioriteetsuse planeerimisel.

29. Vastustaja ei pea ITK-sse ekslikult planeeritud tegevuse ajalise järjekorra muutmist

lubamatuks ja õigusvastaseks. Kaebajal 10. klassi läbimine ei välista ega keela eksimuse

parandamist. Vastustaja ei pea neil asjaoludel õigusvastaseks kaebaja keskhariduse

omandamise katkestamist 2017. a III kvartalis.

30. Kaebaja 29.01.2019. a vastuväidetes vastustaja vastusele osundab kaebaja (tl 102), et

vastustaja ei ole vastuses välja toonud, millisel õiguslikul alusel keelduti 12.09.2016. a

kinnitatud ITK-d täitmast kuni ITK muutmiseni 20.10.2017. a. Vastustaja ei ole näidanud,

millistest õigusaktidest tuleneb nõue, et kooli pääsemise eelduseks on majandustöödel

osalemine; millistest õigusaktidest tulenevalt on vangla õigustatud tööst keeldumise korral

katkestama pooleli olevad õpingud gümnaasiumis.

Kohtu seisukoht

31. Vaidluse õigeks lahendamiseks võtab halduskohus asja juurde tõenditena: andmed kaebaja

nimevahetuse kohta rahvastikuregistrist ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 05.10.2017. a

teate nr 13-4.7.1/16215 (kohtuasja nr 3-17-1765 toimikust). Nimetatud kohtuasjas on käesoleva

kohtuasjaga samad pooled.

32. Tuvastamiskaebuses (tl 69–77) taotleb kaebaja preventiivsel eesmärgil vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemist 2017. a III kvartalis keskhariduse omandamise jätkamise

mittevõimaldamise osas.

33. VangS § 35 lg 2 sätestab, et põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse

üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses

täitmiskavas ette nähtud. Hetkel, mil kaebajal ei võimaldatud 11. klassis õpingute jätkamist, oli

üldkeskhariduse omandamine kaebajale ITK-s ette nähtud. Kohtupraktikast (RKHKo 3-3-1-31-

12) saab teha järelduse, et kui individuaalses täitmiskavas on märgitud hariduse omandamine,

siis tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele.

33. Halduskohus loeb vaidlusaluseks perioodi algusajaks seega 1. septembri 2017. a, kuna

kaebaja 01.09.2017. a selgitustaotlusega vanglale (tl 94) on tõendatud, et kaebajat oli hiljemalt

1. septembril 2017. a teavitatud, et kaebaja ei saa jätkata õpinguid TTG 11. klassis. Tartu

Vangla 08.09.2017. a vastusega kaebajale (tl 95) on tõendatud, et vastustaja eemaldas kaebaja

11. klassi nimekirjast. Vastustaja on kaebajale antud vastuse kohaselt koostöös TTG-ga teinud

kaebajale ettepaneku iseseisvaks koolimaterjalide omandamiseks ja kui kaebaja täidab

töökohustust, siis suunab vangla kaebaja uuesti kooli.

Tartu Vangla 25.08.2017. a käskkirjaga nr 6-2/925 (tl 92–93) on tõendatud, et kaebajat oli

01.09.2017. a seisuga karistatud töökohustuse rikkumise eest ühel korral, nimelt selle sama

käskkirjaga vanglateenistuse ametniku 25.07.2018. a tööle asumise korralduse (töökohustuse)

täitmata jätmise eest distsiplinaarkorras noomitusega.

Tartu Vangla vastusega kaebusele (tl 87) ja vastuse lisadega on tõendatud, et kaebaja ei täitnud

vaidlusalusel perioodil, s.o 1. septembril ja 10. septembril vanglateenistuse antud tööle asumise

korraldust.

Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 05.10.2017. a teatega nr 13-4.7.1/16215 (tl 104) on

tõendatud, et kaebaja võeti 15.09.2016. a gümnaasiumi õpilaseks ja on teate väljastamise

seisuga, s.t 05.10.2017. a jätkuvalt TTG 11. klassi õpilaste nimekirjas.

Tartu Vangla poolt 12.09.2016. a kaebaja kohta koostatud kinnipeetava individuaalse

täitmiskavaga (tl 89–90) on tõendatud, et 2016–2019. aastani nähti kaebajale ette keskhariduse

omandamine ja 2017. a III kvartalis oli kaebajale ettenähtud ka töötamise kohustus.

Vaidlust põhjustava perioodi lõpuks on seega aasta kolmanda kvartali viimane päev, s.o

30.09.2017.a.

34. Ringkonnakohtu ettekirjutuste valguses, loeb halduskohus nende tõenditega tõendatuks, et

vastustaja on menetlusdokumentides omaks võtnud kaebaja 11. klassi õpilaste nimekirjast

väljaarvamise seoses kaebaja poolt kinnipeetava töökohutuse mittetäitmisega, osundamata

seejuures õigusnormidele, mis vangale taoliseks tegevuseks ja otsustuseks pädevuse annaksid

olukorras, kus kehtiv ITK nägi kaebajale ette ka kohustuse omandada keskharidus.

35. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine

vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on tuvastamiskaebust esitades selgitanud (tl 73), et

tuvastamiskaebuse esitamise ajal kehtiv ITK, s.o 29.10.2018. a kinnitatud ITK näeb ette

kaebajale keskhariduse omandamise 2020. aastaks. Kuna vahele jääb ka õppeaasta 2017/2018

kõrval 2018/2019. õppeaasta, siis lükkub keskhariduse omandamine 2020/2021. õppeaastasse,

mis oleks aga vastuolus 29.10.2018. a ITK-ga. Seda olukorras, kus Eestis on traditsiooniks

hariduse katkematu omandamine. Tuvastamiskaebuse rahuldamisel saab vastustaja muuta

senist praktikat ja on saavutatud ka õigusselgus.

36. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis on

seisukohal, et tuvastamiskaebus kuulub preventiivsel eesmärgil rahuldamisele.

Ringkonnakohus märkis halduskohut kaebuse sisuliseks menetlemiseks kohustades, et

käesolevas vaidluses on põhiküsimus selles, kas isiku töötamisest keeldumisele saab reageerida

sellega, et ta ei saa enam õppetöös osaleda, kuigi individuaalne täitmiskava (ITK) seda ette

näeb. Ringkonnakohus hindas ebaselgeks, kas esinevad õigusnormid, mis võimaldaksid tööst

keeldumisele reageerida sellega, et isikut ei viida enam õppima, hoolimata sellest, et ITK seda

ette näeb. Ringkonnakohus pidas olukorras, kus ITK nägi kaebajale ette hariduse omandamise,

preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse asjakohaseks, sest kaebuse lahendamine aitaks

selgust tuua ebaselges õiguslikus küsimuses, kus pooled on erinevatel seisukohtadel, samuti

põhjusel, et ei ole välistatud sellise olukorra kordumise oht. 2017. aasta III kvartali osas ei ole

vastustaja võrreldes ringkonnakohtule esitatuga (tl 52) ühelegi uuele õigusnormile oma

tegevuse õigusliku alusena viidanud.

37. Vaidlust ei saa olla selles, et ringkonnakohtu määrus on halduskohtule asja uuel

läbivaatamisel täitmiseks kohustuslik nii määruse resolutsiooni kui määruse põhjendavas osas

esitatud tingimustes, millest tuleb halduskohtul asja uuesti läbivaatamisel lähtuda vastavalt

HKMS § 210 lõikele 3 (vrdl nt RKÜKo 3-3-1-69-09, p 94 HKMS § 233 lg 1 kohaldamisel).

38. Vaidluse põhiküsimuseks on seega, kas isiku töötamisest ühekordsele keeldumisele sai

reageerida sellega, et ta ei saa enam õppetöös osaleda, kuigi seda nägi ette kehtiv ITK.

39. Halduskohus on seisukohal, et tuvastamiskaebuse rahuldamine aitab käesoleval juhul

vältida haldusorgani korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes.

40. Toimingu õiguspärasust hinnatakse kooskõlaliselt senise praktikaga vastavalt toimingu

tegemise ajal kehtinud õigusele ja tollel ajal valitsenud faktilisele olukorrale. Kestva toimigu

õiguspärasuse hindamisel kuulub eraldi hindamisele asjaolu muutumisele eelnenud ja sellele

järgnenud perioodi lõikes.

41. Kaebusele esitatud vastuse p 20 kohaselt keeldus kaebaja 2017. a III kvartalis korduvalt

täitmast töökohustust osakonna koristajana ajal, mil kaebaja ei olnud õppetööga hõivatud.

42. Halduskohus ei nõustu vastustaja vastuväitega tervikuna, sest nagu eespool osundatud on

Tartu Vangla 25.08.2017. a käskkirjaga nr 6-2/925 (tl 92–93) tõendatud, et kaebajat oli

01.09.2017. a seisuga karistatud töökohustuse rikkumise eest ühel korral, s.o selle sama

käskkirjaga, 25.07.2018. a tööle asumise korralduse (töökohustuse) täitmata jätmise eest. Tartu

Vangla vastuse punktide 5–7 kohaselt (tl 87) pani kaebaja vastava rikkumise vaidlusalusel

perioodil toime veel ka 1. septembril ja 10. septembril 2017. a.

43. Nagu osundatud, on kaebaja 01.09.2017. a selgitustaotlusega (tl 94) ja Tartu Vangla

08.09.2017. a vastusega selgitustaotlusele (tl 95) tõendatud, et vastustaja eemaldas kaebaja 11.

klassi nimekirjast hiljemalt 1. septembril 2017. a, sest vastasel juhul ei oleks kaebaja saanud sel

päeval esitada vastustajale selgitustaotlust küsimusega, miks kaebaja ei saa jätkata õpinguid

TTG 11. klassis.

44. Kaebusele esitatud vastuse punktides 21 ja 22 (tl 88) selgitab vastustaja asjaolusid, miks

muudeti 12.09.2016.a ITK-d. Vastuse kohaselt eksis ametnik kaebajast tulenevat riskide

hindamisel ja tegevuste planeerimisel.

45. Halduskohus loeb nende tõenditega tõendatuks, et 01.09.2017. a seisuga ei olnud vastustajal

alust pidada kaebajat korduvaks töökohutuse täitmise eirajaks. Tartu Vangla 12.02.2018. a

vastusega kohtule (tl 10) on tõendatud, et vangla ei pea koolist kõrvaldamist karistusmeetmeks

vaid taasühiskonnastavaks meetmeks, kus isikud, kes ei osalenud majandustöödel,

kõrvaldatakse õppetööst. Vastuse kohaselt võeti seesugune meede kasutusele kinnipeetavate

subkultuuriliste vaadete väljajuurutamiseks.

46. Kuna vastustaja ei ole haldus- ja ringkonnakohtule esitatud vastustes osundanud

õigusnormile, mis andis vastustajale aluse kaebaja 1. septembril 2017. a 11. klassis õpinguid

jätkavate kinnipeetavate nimekirjast väljaarvamiseks, siis on see toimunud õigusvastaselt, sest

01.09.2017. a seisuga ei saanud kaebajat veel pidada korduvaks töökohustuse eirajaks, millisest

kaalutlusest vastustaja on enda kinnitusel lähtunud. Vastustaja tegevust ei legitimeeri ka ITK

muutmiseks alust andvad õigusnormid (VangS § 16 ja Kinnipeetava individuaalse täitmiskava

koostamise ja rakendamise juhendi asjakohased sätted).

Teisalt on Tartu Vangla 18.07.2017. a käskkirjaga nr 6-3/190, millega kaebaja määrati

majandustööle ajavahemikus 24.07.2017–29.10.2017. a (tl 91) tõendatud, et kaebaja ei ole

saavutanud nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole

kaebaja vastavat kaebust halduskohtus edu saatnud ja kaebus käskkirja tühistamiseks on

jõustunud kohtuotsusega rahuldamata jäetud.

Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Ringkonnakohus kohtuasja nr 3-17-1765 18.04.2018.

a kohtuotsuse punktis 3 pidanud võimalikuks vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule

märkida, et: „Vangistusseaduse (VangS) § 37 sätestab kinnipeetavale imperatiivse

töökohustuse. VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud üldharidust või

kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev

kinnipeetav. Eeltoodud regulatsiooni eesmärk on vabastada töötamiskohustusest üksnes see

kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel,

et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd. Seega on tööst vabastatud

kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega. Vastupidine

tõlgendus looks kinnipeetavatele avarad võimalused töökohustuse vältimiseks kõigest

formaalsele õppija staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, kui nad tegelikult õppetööga

hõivatud ei ole. See ei oleks kooskõlas vangistuse eesmärkidega, milleks on muuhulgas ka

kinnipeetavate tööharjumuse kujundamine ja tsiviilhagide tasumiseks võimaluste loomine juba

vangistuse kestel (Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2011. a otsus nr 3-10-2335, p 11). Kaebaja ei

ole apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud halduskohtu märgitu õigsust, et õppetöö

10. klassis kestis ajavahemikul 07.09.2016-22.06.2017. Vastustaja määras 18.07.2017. a

käskkirjaga kaebaja osalise koormusega majandustööle abitöölise ametikohale alates

24.07.2017, seega ajal, mil õppetööd enam ei toimunud. Järelikult ei saanud vangla poolt

käskkirjaga kaebaja tööle määramine viimase hariduse omandamist takistada. Kinnipeetaval on

VangS § 37 lg 2 p 2 alusel õigus tööst keelduda vaid juhul, kui töötamine takistaks tal hariduse

omandamist (Riigikohtu 10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul

ei kohaldunud kaebaja suhtes VangS § 37 lg 2 p 2. Seega on halduskohus asunud õigesti

seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.“

47. Kuna käesolevas kohtuasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et vastustajal puudus

01.09.2017. a õiguslik alus kaebajal keskhariduse 11. klassis omandamise keelamiseks ja ta

koolis õppivate kinnipeetavate nimekirjast väljaarvamiseks, siis ei ole ringkonnakohtu

kohtuasja nr 3-17-1765 otsuses väljendatud seisukohad täies mahus kohaldatavad käesolevasse

vaidlusse, sest kaebaja kõrval oli 12.09.2016. a ITK (tl 89–90) selle kehtivuse ajal täitmiseks

kohustuslik ka vastustajale.

48. Kuna Tartu Vangla muutis kaebaja ITK I osa alles 20.10.2017. a (tl 54), s.o pärast

vaidlusalust perioodi (2017. a III kvartal), siis ei saa kaebaja ITK 20.10.2017. a redaktsioonis

olla õiguslikuks aluseks vastustajale kaebaja õpingute katkestamiseks 11. klaasis 2017/2018.

õppeaastal, 2017. aasta septembri kuus. Halduskohus käsitleb käesoleval juhul ainult 2017. a

septembrikuud, mitte III kvartalit tervikuna, kuna nähtuvalt kohtotsustest asjas nr 3-17-1765,

ei ole kaebaja vaidlustanud tõsiasja, et õpingud 10. klassis lõppesid tal 2017. aasta juunis.

49. Neil asjaoludel ei saanud kaebaja töötamisest keeldumisele 2017. a juulis vastustaja

reageerida sellega, et kaebaja ei saa enam gümnaasiumi õppetöös osaleda, sest seda nägi ette

kehtiv ITK.

50. Kaebaja 29.10.2018. a ITK-ga (tl 62–63) on tõendatud, et ITK näeb ette kaebajale jätkuvalt

kohustuse omandada keskharidus aastatel 2016–2020 ja omandada kutseharidus aastatel 2021–

2022. a. Täitmisperioodil (29.10.2018–29.10.2019) on kaebajale ette nähtud 2019. a III

kvartalist kuni 2019. a IV kvartalini keskhariduse omandamise kohustus.

51. Kuna asjas kogutud tõendite kogum tõendab, et vastustaja poolt korduv kaebaja ITK

muutmine on viinud selleni, et käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kaebajal

gümnaasiumis läbitud ainult 10. klass, siis ei ole kaebajal võimalik õppeaastal 2019/2020

keskhariduse omandamine, kuna tal on tarvis läbida veel nii 11. kui 12. klass, sest põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 2 lg 2 kohaselt on nominaalne õppeaeg gümnaasiumis kolm aastat.

52. Kuna 2017. a III kvartalis kaebajal keskhariduse omandamise jätkamise mittevõimaldamine

toimus vastava õigusliku aluseta ja kaebaja ITK aastatel 2017–2018 korduv muutmine on

viinud faktilise olukorrani, kus kaebajal ja vastustajal ei ole enam võimalik kehtiva ITK

täitmine keskhariduse 2020. aastal kaebaja poolt omandamise osas, siis on halduskohus

seisukohal, et tuvastamiskaebuse rahuldamine aitab käesoleval juhul vältida haldusorgani

korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes.

53. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel kuulub kaebus rahuldamisele.

54. Seoses kaebuse rahuldamisega peab menetluskulu kandma vastustaja (HKMS § 108 lg 1).

Kaebaja on menetluskulud kandnud kaebuse esitamisel seoses riigilõivuga 15 eurot (tl 7), mille

on tasunud kaebajat kaebuse esitamisel esindanud advokaadibüroo ja seoses õigusabiga (tl 32).

Kaebaja on taotlenud (tl 31) advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid arve alusel menetluskulu

hüvitamist. Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid arve (tl 32) kohaselt on kaebajal tekkinud

advokaadibüroo ees kohustus 360 euro menetluskulu osas, mille loeb kohus kaebaja kasuks

väljamõistetavaks (HKMS § 109 lg 11). Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja

vajaliku

menetluskuluga,

mis

kuulub

seoses

kaebuse

rahuldamisega

vastustajalt

väljamõistmisele. Kuna tegemist on tasumata arvega, tuleb väljamõistetav menetluskulu kanda

advokaadibüroo arvele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020.a otsusega.

Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020.a otsus

Resolutsioon

1. Jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Xi apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.02.2019. a otsus

menetluskulude väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Tartu

Vanglalt Xi kasuks välja esimese astme kohtu menetluskulude katteks 375 eurot, mis tuleb

Tartu Vanglal kanda Xi vanglasisesele isikuarvele.

3. Mõista Tartu Vanglalt Xi kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 15

eurot.