4-18-6586/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-18-6586

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2019

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-18-6586

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses H.U kaebus Politseija Piirivalveameti

Ida Prefektuuri ennetusja Jõhvi politseijaoskonna

menetlustalituse menetlusgrupi IV

vanem Meelis Kaev 10.12.2018.a väärteomenetleja otsusele nr 2440,18,006248.

Menetlusalune isik

H.U , isikukood: XXX, elukoht: xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 2, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada H.U kaebus.

Tühistada Politsei Jõhvi politseijaoskonna Jõ -ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hvi

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV

vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 10.12.2018.a otsus nr 2440,18,006248 karistuse määramise osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Tunnistada H.U süüdi Liiklusseaduse § järgi ning mõista

224 lg 2

karistuseks rahatrahv 120 (

480 (nelisada ükssada kakskümmend) trahviühikut, s.o. kaheksakümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel lubada H.U tasuda rahatahv osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber . 10220185147771

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil. Koh - tuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb - puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

19.11.2018 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik Martin L H.U väärteoprotokolli

suhtes selle fakti kohta, et 19.11.2018 kell 03.58 Ida-Viru maakonnas Kohtla- Järve linnas xxx maja juures juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg/l.

Nimetatud teoga rikkus H.U

69 lg 3. H.U on LS § tegu kvalifitseeritud LS § järgi.

224 lg 2

Ida prefektuuri aoskonna ennetusja menetlustalituse Jõhvi politseij Jõhvi politseijaoskonna

menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 10.12.2018.a otsuse nr

2440,18,006248, tunnistaja ja menetlusaluse milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud isiku ndusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. ütlustega ning tõe

Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 e isik rikkus LS § nõudeid, mille eest on ette mg/l. Menetlusalun

69 lg 3 nähtud karistus LS § 224 lg 2 alusel.

Karistust kergendavaks asjaoluks on kehtivate karistuste puudumine, raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati LS § 22 järgi H.U

4 lg 2 rahatrahviga 200

800 eurot. trahviühikut summas

27.12.2018 saabus Viru Maakohtule H.U kaebus tema suhtes 10.12.2018 tehtud otsuse peale nr 2440,18,006248. väärteoasjas

KAEBUS

27.12.2018 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul kergem mõista talle karistus. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda. Kaebuses kirjutas selle esitaja järgmist: mbes kell 21.00 tarvitas ta süd 18.11.2018 u ametilku,

jõi õunamahla ning läks magama. Kella 03 paiku öösel ärkas ta üles, tundis ennast normaalselt ja istus rooli. 19.11.2018 kella 03.58 ajal peatas teda politseipatrull ning tuvastati alkoholi tarvitamise jääknähud 0,66 mg/l väljahingatavas õhus. H.U tunnistab oma süüd, puhtsüdamilkult kahetseb tegu ning lubab, et see enam ei kordu. Ta leiab, et karistus 800 eurot on tema suhtes liiga karm. H.U on pensionär, kelle sissetulekuks on xxx eurot. Tema sõidukijuhtimise staaž on 40 aastat ning teda pole kunagi karistatud väärteokorras.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjali eoasjas. kult oma seisukoha väärt

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus.

Vastuseks kaebuses esitatule, jääb kohtuvälise menetleja jaoks arusaamatuks menetlusaluse isiku KarS § 57 lg. 1 p.3 tõlgendus. Millisel moel oli ja on täidetud KarS § 57 lg.1 p.3 tulenevad kergendavad asjaolud? Millisel moel süüteo ülestunnistamisele ilmuti või aktiivselt selle avastamisele kaasa aidati ? Kas isik tõesti sõitis ja otsis ise üles politsei, tunnistas toimepandud teo üles, olles see juures ka aktiivne teo avastamisele kaasaaitaja? Kas teda tõesti ei peatanudki politsei, kui ta oli neist juba möödunud? Millisel moel on võimalik olemasolevast väärteoasjast näha, et menetlusalune isik on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud? Sellist laadi kergendavat asjaolu ei nähtu mitte kusagilt. Menetlusalune isik ei ole kahetsust väljendanud, ei teo tõkestamise päeval ega ka hilisemalt, kohtuvälise menetluse ajal.

Kohtuvälise menetleja jaoks on puhtsüdamlik kahetsus mõiste ja arvestuslik asjaolu siis kui see on tõesti esitatud menetluse aktiivsel ehk kohtuvälise menetluse ajal. Sellisel ajal esitatud kahetsus on vahetu ja näitab isiku otsest mõtet ning kahetsust just tehtuga, mitte aga hilisemat viisi, kus kahetsust seotakse juba võimalusega, püüdmaks saada kergemat karistust.

Karistusseadustik iseenesest ei reguleeri, millal ja millises menetlusetapis isik just puhtsüdamliku kahetsust üles näitab või mainib. Kuid sellist kergendavat asjaolu, millest sõltub karistuse suurus, tuleb kohtuvälise menetleja seisukohast siduda vahetult teoga, mitte aga juba määratud karistusega, nagu nähtub menetlusaluse isiku kaebusest. Kaebuse kohaselt märgib menetlusalune isik kergendava asjaoluna, et tema 40 aastase juhistaaži jooksul ei ole teda kunagi liikluseeskirjade ja väärteo toimepanemiste eest karistatud. Tegemist on tõesti kergendava asjaoluga, millega saab karistuse määramisel arvestada ja millega kohtuväline menetleja otsuse vastuvõtmisel ka arvestanud on. Karistuse määramise ajal isikul kehtiv karistus tõe poolest puudus. Samas, on aga isiku poolt vale väide, et teda ei ole liiklusrikkumiste ja väärtegude toimepanemiste eest varem karistatud. 2001 kuni 2016 on isik pannud toime mitmeid, nii liiklus kui ka muid väärteoalaseid rikkumisi, kokku üheteistkümnel korral ja seega väita, et varem ta rikkumisi toime pannud ei ole on tugevasti liialdatud ning ka vale. Seega on tegemist selgelt valeväitega, mida isikut iseloomustava asjaoluna on kohane ära märkida. Isik on karistuse kergendamiseks esitanud olematuid põhjendusi ja tegelikkuses otseselt ka valetanud. Mis puudutab menetlusaluse isiku sissetuleku suurust ja osalust aatomielektrijaama õnnetuse likvideerimisel, siis kohtuvälise menetleja seisukohast ei ole nimetatud asjaolud põhjuseks, miks raske süüteo toimepanijasse peaks kuidagi leebemalt suhtuma. Ollakse ju oma olukorrast teadlik ka enne teo toimepanemist, kuid mingil põhjusel meenuvad majanduslikud ning muud asjaolud just pärast n.ö vahele jäämist. Kergekäeliselt asutakse liiklusesse, juhtides sõidukit selgete joobetunnustega, teadvustamata enesele teo keelatust ja tagajärgi. Miks? Põhjus on isikus ja juhis endas. Oluliseks on peetud hetkevajadust ja tahet seda täita. Võimalik kahtlus ei ole olnud määrav, et teo toimepanemisest loobuda.

Tuginedes nimetatule kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamiseks ja rahatrahvi vähendamiseks alust ei näe. Määratud karistus vastab KarS § 56 lg 1 tulenevale mõistele ehk siis karistamise alus on isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud kergendavat asjaolu ja arvestatud raskendavaid asjaolu puudumist. Samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks on arvesse võetud, et toimepandud teos esineb tahtlus, esinevad joobeseisundile viitavad tunnused ja tuvastatud joove on suur. Selliste näitude juures on ettevaatamatus välistatud. Isikul on võimalus olnud hinnata oma sobivust sõiduki juhtimiseks, seda aga teadlikult tehtud ei ole. Sundi ja hädavajadust sõiduki juhtimiseks menetluse käigus tuvastatud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § alifitseeritud LS § järgi.

69 lg 3 rikkumist mis on kv

224 lg 2

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 18), mille kohaselt on H.U liiklusjärelevalve teostamise käigus kõrv mootorsõiduki aldatud 19.11.2018 kell 03.58 xxx reg.nr. xxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, isikul taotlusi ei ole ja on sellele omakäeliselt alla kirjutanud; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 19 mille kohaselt 19.11.2018 kell 03.58 tuvastati ), H.U väljahingatacas õhus alkoholisisaldus 0,60 mg/l. Protokollile kirjutasid alla menetlusalune isik, kontrollija ja protokollija. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid kontrollile allutatud isikul silmade punetus, suured (tl 19 pöördel)

pupillid, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, kergelt tuigerdav, rahutus. Protokollile kirjutasid alla menetlusalune isik, kontrollija ja protokollija.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl ja tõendusliku alkomeetri 20) tulemuse

väljatrükk ´l , mille kohaselt 19.11.2018 kell 04.16-04.20 tuvastati H.U alkoholisisalduse piirmära ületamine, laiendmääramatust arvestades on lõplik tulemus on 0,66 mg/l. Mõõtmise teostamisel on kasutatud alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr nr.ARDM-0070 Rahu 38, . Protokollist nähtub, et mõõtmise teostamise kohaks on märgitud: Jõhvi. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja;

Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl täites tööülesandeid 21-22), mille kohaselt K K

19.11.2018 kell 03.57 Kohtlaxxx juures peatas xxx, autost oli Järvel sõiduauto numbriga

tunda alkoholilõhna. Patrullpolitseinik L kontrollis juhti indikaatrovahendiga ning sai tulemuseks 0,60 mg/l. sliku alkomeetri tulemiks oli 0,66 mg/l. Juhiks osutus H.U Tõendu . Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 23-24), mille kohaselt H.U andis ütlusi, et on rikkumisega nõus.

Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 25), mille kohaselt teisaldati H.U sõiduauto xxx, kuna juht oli joobes.

Sõiduki hoiukohta teisaldamise teatis (tl 26 mille kohaselt on xxx 19.11.2018 kell 05.08 ), aadressilt xxx toimetatud hoiukohta aadressil xxx. Karistusregistri väljavõte (tl 27 mille kohaselt H.U puudub kehtiv karistus. ),

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses.

M , kuid kohus ei pea tema enetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja kahetseb toimepandud ütlusi usaldusväärseteks. Kaebuses märkis H.U, et 18.11.2018 umbes kell 21.00 tarvitas ta südametilku, jõi õunamahla ning läks magama, kella 03 paiku öösel ärkas, tundis ennast normaalselt ja istus rooli. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused eluliselt usutavad, sest tuvastatud alkoholisisaldus (0,60 H.U väljahingatavas õhus e määr

mg/l) ei saanud ade olla põhjustatud südametilk ja õunamahla tarvitamisega, sest alkoholi sisalduse määr ei olnud väike lähemal määrale, m

, vaid pigem

is koob kaasa

kriminaalvastutuse. Samuti on menetlusaluse isiku ütlustes vastuolud, sest kohtuvälises menetluses

andis ta teisi ütlusi, millistest võib järeldada, et ta jõi veini. Kohus leab, et H.U soovib ütlustega vähendada oma süü suurust.

Vaatamata selle, et kohus ei pea menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks, on H.U süü tõendatud teiste väärteoasjas kogutud tõenditega õiduki juhtimiselt

- s kõrvaldamise otsusega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, t iga ning s unnistaja ülekuulamise protokoll õiduki hoiukohta

teisaldamise akti ja s endites puuduvad õiduki hoiukohta teisaldamise teatisega. Antud tõ vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annava d kohtule väärteo toimepanemise pildi.

Käesolevas asjas on tõendatud, et juhtis sõiduautot, kui alkoholisisaldus H.U tema väljahingatavas õhs oli mitte väiksem kui 0,66 mg/l.

LS § mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis

69 lg 3 kohaselt veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku

224 lg 2

poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise.

Vaidluse esemeks on mine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates karistuse määra vähendada.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et H.U , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo vähemal tahtlusega. KarS § 16 lg t kaudse

4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

H.U võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. ei kontrollinud enne rooli istumast, et ta on kaine, jahingavas kuid arvestades väl

õhus alkoholi sisaldavat määra, pidi ta möö olevat nma, et oli ta auto juhtimiseks keelatud seisundis pidi ta olema teadlik . Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Nii rikkumisest ja eiras seega Liiklusseaduse sätteid.

Seega on tuvastatud, et H.U, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,66 mg/l kohta, tegutses kaudse tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud H.U poolt Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt.

Kohus ei tuvastanud H.U puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.U on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

10.12.2018 ega H.U ning tegi kohtuväline menetleja otsuse, mill tunnistati süüdi karistati

224 lg 2

800 EUR. LS § järgi trahviühikuga s.o

Kaebuse esitaja palus , kuna ta xxx mõista kergem karistus on pensionär kelle sissetulekuks on eurot.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

224 lg 2 kohaselt karistatakse m

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut

– 1 trahviühik on 4 eurot), (see on 1200 eurot arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 224 lg 2 keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses e keskmisest suuremas määras.

Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „K ikalise arusaama kohaselt on karistusõigus L

suunatud esmajoones teole, mi - tte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise

aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1)

Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) Kohtuvälise menetlej märgitud, a otsuses on karistust kergendavaks asjaoluks on kehtivate et karistuste puudumine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei loe kergendavaks asjaoluks kohtule esitatud kaebuses väljendanud süü tunnistamist ja kahetsust, sest see on kohtu hinnangul

H.U väljendanud isiku süü suuruse vähendamiseks. Kuid kohus võtab arvesse, et kaudse tahtlusega. H.U pani toime ühe väärteo, mis on toime pandud puuduvad kehtivad Isik o ohus väärteokaristused. n pensionär ja tema sissetulek on väike. K leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ja talle määratud rahatrahv ei vasta isiku süü suurusele. Rahatrahvi suurust tuleb vähendada.

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada ka isiku majanduslikku olukorda. Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõdukalt tema võimalusi isikliku heaolu saavutamisel. Käesoleval hetkel ei ole määratud karistus ilmselgelt proportsionaalne toimepandule ja isiku majanduslikule seisundile. Isik on oma kaebuse juurde lisanud Sotsiaalkindlustusameti H.U pensioni poolt väljastatud tõendi, millest nähtub, et suuruseks on xxx eurot kuus

00 eurot kaebuse esitajale . Seega käiks rahatrahv summas 8 ilmselgelt üle jõu. Kohus leiab, et H.U

tuleb süüdi tunnistada Liiklusseaduse § järgi ning

224 lg 2 mõista k ükssada kakskümmend) trahviühikut, s.o. KarS § 66 alusel aristuseks 120 (

480 eurot. tuleb anda talle võimalus tasuda rahatrahv 6 kuu jooksul.

KOHTU MEETMED

H.U kaebus tuleb rahuldada, koh tühistada tuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja ennetus-

Meelis Kaev 10.12.2018.a otsus nr 2440,18,006248 karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus.

Kohtunik

Larissa Prokopenko