4-18-3862/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-18-3862

1 (7)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2019.a, Pärnu Väärteoasja number 4-18-3862 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi

L.N i kaebus Pol ja Piirivalveameti Põhja - itsei-

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl poolt

05.07.2018.a tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,18,001589 LS § 223 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitaja kaitsja

kohtuvälise menetleja ametnikuna

Andrei Petrov, lepinguline esindaja

Jaak Paju Ilmumata: kaebuse esitajana

L.N (ik XXX, elukoht xxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, § 133

-

135 kohus otsustas

Jätta L.N i ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

- kaebus rahuldamata ning Politseikorrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl poolt 05.07.2018.a tehtud üldmenetlus otsus väärteoasjas nr 2302,18,001589 muutmata.

Samas võimaldada L.N rahatrahvi ositi tasumine käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuu jooksul, tasudes iga kuu viimaseks

43 eurot ning viimase osamakse summa on kuupäevaks vähemalt

47 eurot.

Rahatrahv 520 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220185077621. K sik, ui nõude tasub teine i siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse).

Menetluskulud jätta L.N i kanda ja välja mõista temalt ekspertiisikulu 457 eurot - (ekspertiisiakt nr 18E-LL0016).

Menetluskulud kogusummas 457.00 EUR tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185077621. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest iga kuu vähemalt 38 eurot ning viimase osamakse suurus on 39 eurot.

4-18-3862

2 (7)

Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi ja menetluskulu mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 15.01.2019 kell 11.00.

Kohtuotsus saata kaebuse esitajale tõlgituna vene keelde ja kohtuvälisele mene , tema kaitsjale tlejale.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4 p 2 jõustub otsus selle kuulutamisele järgmisel päeval.

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 06.02.2019. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

13.06.2018.a on koostatud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri väärteomenetleja Omari Askileiskiri poolt väärteoprotokoll selle kohta, et L.N 23.02.2018 kell 08.45 ajal x maakonnas, x, xmnt liikudes x x suunas juhtis mootorsõidukit , oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada ja kahjustada teiste vara ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusja teeoludele, et suudaks oma sõiduki seisma jätta eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis tagant otsa eespool, parempöörde lõpetanud sõiduautole x. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju x -ile ja AS x ning tervisekahjustused x AS . Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § lg 1 §

50 lg 3 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi.

05.07.2019 üldmenetluse otsusega nr 2302,18,001589 on määratud Anantoli L.N ile - kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, so 520 eurot.

Kaebuse sisu 24.07.208 esitas L.N i kaitsja Andrei Petrov kohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse - tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt rahatrahvi vähendamiseks ja ositi tasumiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kaebaja leiab, et ta ei ole oma tegevusega põhjustanud liiklusõnnetust ega varalist kahju x -1e, AS x ega tervisekahjustusi x AS järgmistel alustel. Toimikusse ei ole esitanud pretensioone x (edaspidi x) ja AS x poolt varalise kahju osas ning ei ole tuvastanud x tekitatud tervisekahjustusi. Politsei on jätnud arvestamata juhi käitumist liiklusõnnetuse toimumisega x

seonduvalt. Kaebaja leiab, et liiklusõnnetus on toimunud juhi käitumise tõttu ja seda asjaolu x tõendatakse järgmiselt:

1. Neste tanklast väljasõitmisel peateele on liiklusmärk „Anna teed“, siis x juht peab andma teed igale teel liiklejale, mida ta ei ole teinud, millega rikkus LS § 2 p. 1, p. 37, §

17 lg. 1.

Tanklast väljasõitmisel juht nägi või pidi nägema teisel sõidurajal liikuvat operaatori autot, x

kolmandal sõidurajal liikuvat k ja neljandal sõidurajal sõitvat autot. aebaja x

x väljasõitmise hetkel peateele oli vahemaa x ja x vahel ca 35 m.

2. Kaebaja leiab, et x

juht ei ole veendunud enne manöövri alustamist, et see on ohutu.

4-18-3862

3 (7)

Juhul, kui x

juht soovis sooritada tagasipööret (s.o. liikus neljandasse sõiduritta), siis ta pidi veenduma enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid – xjuht seda ei ole teinud, kuna ta ei ole näinud (kuigi pidi nägema) teisel sõidurajal liikuvat operaatori autot, kolman l liikuvat kaebaja x

dal sõiduraja ja neljandal sõidurajal sõitvat autot.

x juhi ütluste kohaselt ta nägi situatsiooni ainult esimesel sõidurajal (s.o. nägin bussi, ta oli piisavalt kaugel), siis ta pidi pöörama ainult esimesse sõiduritta, kuna seal on ohutu ja ta ei takista teisi liiklejaid. Ta ei ole näinud, mis toimub teisel, kolmandal ja neljandal sõidurajal, (kuna ta sellest ei kirjuta), mille tõttu ta ei pidanud sinna sõitma või vahetada korda mööda sõiduridasid . Antud juhul on x juht rikkunud LS §33 lg. 2 p. 8 ehk juht on kohustatud: enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; ja rikkunud ka LS §16 lg. 1.

Juhul, kui x

juht oleks pööranud esimesse sõiduritta, siis liiklusõnnetust ei oleks toimunud. x juht liikus oma reas, lubatud kiirusega, ei soovinud vahetada rida, s.o. rikkumisi ei olnud.

x ki kiirendada kuni juht peab arvestama oma auto võimsusega ning aru saama, et auto ei või äk lubatud kiiruseni 50 km tunnis, aga manöövri alustamisel tema kiirus oleks väike, siis tal tuleb sõita äärmises parempoolses reas kuni lubatud kiiruse saavutamiseni.

Antud juhul on x

juht oma käitumisega (lõikas korraga kolm või neli sõidurida) rikkunud LS §45 lg. 5, mille kohaselt sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis või mis muul liiklusvoost sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatud kiirusest kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal.

Kohtu

välise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti prefektuuri 16.10.2018 Põhja kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja L.N ikaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel:

Kõige olulisemaks tõendiks käesolevas väärteoasjas on e kspertiisiakt nr. 18E-LL0016 (tl 30-34). Ekspert Lembit Teesalu on andud eksperdiarvamuse, mille kohaselt olid sõidukite liikumiskiirused kokkupõrke hetkel vastavalt 24 km/h ( ). Lubatud sõidukiirus antud teelõigul on

x) ja 80 km/h (x sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt 50 km/h (tl 4). Ekspert selgitab, et tulenevalt eeltoodust oli kaebaja juhitud sõiduk juhi poolt peateele väljasõidu hetkel niivõrd kaugel, et kui kaebaja x

oleks liikunud lubatud sõidukiirusega, siis ei oleks Škoda peateele väljasõit liiklusohtu tekitanud. So. kui kaebaja oleks liikunud lubatud sõidukiirusega 50 km/h, siis oleks ta puudunud vajadus avariilikult pidurdada ja liiklusohtlikku olukorda ei oleks tekkinud.

Menetlusalusele isikule süüks pandav varalise kahju tekitamine on leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 4), sündmuskohal tehtud fotodega (tl 6 11) sõiduki Škoda -

vaatlusprotokolliga (tl 12), fotodega (tl 13- x vaatlusprotokolliga (tl 18). 17) ja sõiduki

Terviskahjustuste tekitamine menetlusaluse isiku poolt on leidnud tõendamist Regionaalhaigla teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (t. 26). Selle dokumendi kohaselt on x´le liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud kerged kehavigastused so. peapõrutus ja hematoom paremal pool laubal.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja kaebuses toodud seisukohtade juurde. kaitsja jäi

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Põhjendatud on rahatrahvi osade kaupa tasumine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4-18-3862

4 (7)

K eksperdi ohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära ning menetlusosaliste seletused, leidis, et

L.N i kaebus ei ole põhjendatud ning - rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Vaidlust ei ole, et liiklusõnnetus toimus x, x linnaosas, x, x 23.02.2018 kell 08.18, kui L.N sõidukiga liikus mööda x x suunas.

Vaidlust ei ole ka selles osas

, et sellel teelõigul oli lubatud kiirus 50 km/h. Eeltoodu nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist ja täiendavast vaatlusprotokollist

. Vaidlust ei ole selles, et

liiklusõnnetus, milles osalesid es, kes põhjustas liiklusõnnetuse. x ja x juhtus, kuid vaidlus on sell

Ekspertiisi kohaselt sõiduautode reg. märk reg. märk x x ja x x tehniliselt reaalne vastastikune asend ja paiknemine sõidutee suhtes kokkupõrke hetkel on toodud aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 11.1 rekonstruktsiooni skeemil. Sõiduautode x reg. märk x ja x reg. märk x arvutuslikud liikumiskiirused olid kokkupõrke hetkel vastavalt 24 km/h ja 80 km/h. Kokkupõrke eelseid liikumiskiirusi rehvijälgede alusel ei ole võimalik määratleda, sest jäljed puuduvad. õiduauto S x

reg. märk 0 juhi poolt Paldiski mnt sõiduteele väljasõidu hetkel asus sõiduauto reg. märk x x x

kokkupõrke kohast arvutuslikult u 93,3 m kaugusel. Mis puutub nähtavusse sõidu mbes auto xjuhti

kohalt, siis teega külgnevad staatilised objektid nähtavust peateele väljasõidul ei piira. Kuidas mõjutasid asjaolu, kas sõiduauto oli nähtav, teel liikunud teised sõidukid, ei ole ekspertiisi teel x

võimalik määrata. Samas tuleb märkida, et sõiduauto oli sõ

x iduauto x juhi poolt peateele väljasõidu hetkel niivõrd kaugel ja liikus lubatud piirkiirusest oluliselt suurema kiirusega, mistõttu ei oma nähtavus antud juhul määravat tähendust, kuivõrd lubatud piirkiirust arvestades ei tekitanud liiklusohtu sõiduauto pealteele väljasõit. x

Ekspert istungil selgitas ja täpsustas enda esitatud seisukohti. Eksperdi ütluste kohaselt sõidukiiruste tuvastamisel kasutatud arvutiprogrammi. See tarkvara on liiklusõnnetuste rekonstruktsiooni ja simuleerimise tarkvara. Fotod kahjustustest, ks, see on ka üheks lähteandme

4-18-3862

5 (7)

mille järgi programm kiirusi arvutab. Li tekkimiseks ikumisenergia kiirus näitab kahjustuse

vajaliku energiat liikumiskiirusena. Programmis on tehnilised näitajad kõikide sõidukimarkide kohta. Andmed, mis on olulised, need on aktis kirjeldatud – teekatte tingimused, sõidukite asend vastastikku ja asend sõiduteel, vähemalt ühe sõiduki lõplik asend, ulatus, sõidukite kahjustuste

tehnilised näitajad. Kiiruse kindlusskaalat ei ole, kuid ekspert on kindel, et 50 km tunnis on välistatud. Võib väita, et 80 km/h oli xkiirus kokkupõrke hetkel. Kokkupõrkele eelneva osas ei saa ekspert öelda täpset kiirust, kuid kinnitas istungil kiirus oli vähemalt 80 km/h. , et x x liikumine 50

km/h on välista , arvestades arvutusi ning sõiduki kahjustusi tud . Ekspert selgitab, et kasutab oma töös tabeleid ning nende järgi saab öelda, palju deformatsiooni tekitamiseks oli vaja jõudu.

Kohus loeb ekspertiisiakti, arvestades eksperdi ütlusi, kuidas on ekspertiis tehtud, usaldusväärseks ning seega ei ole alust ka simulatsioonides kahelda.

Asja materjalidele on lisatud ka video, millelt on liiklusõnnetus näha. Kohus on vaadanud videot tavalise kiirusega ning ka aeglustatud kiirusel.

Ekspertiisiakti, eksperdi ütluste, ekspertiisile lisatud simulatsiooni videoga ning videoga reaalsest sündmusest on tõendatud, et L.N ületas antud teelõigul suurimat lubatud autot juhtides

sõidukiirust. Seeläbi eksis menetlusalune isik LS § 50 lg 3 p ja LS § 16 lg 1 sätestatud nõu -s 1 ete

vastu. eraldi Sõidukiiruse ületamises ei ole süüdistust esitatud. Kuid küsimus sobiva sõidukiiruse valikul kuulub siiski tõendamisesemesse, kuivõrd nimetatud hooletu suhtumine ilmselt mõjutas ka xjuhi reageerimiskiirust, kas ta oleks saanud . otsasõitu vältida Pardakaamera videost on näha, et x juht ei jõua reageerida aeglasel kiirusel liikuva x sõidurea vahetusele ja ilmselt ei ole seetõttu tema sõidukiirus sobiv.

Ekspertiisile lisatud CD- siooni, esimene neist juhtunud l on arvutis näha kaks erinevat simulat olukorra simulatsioon ning teine kui x oleks liikunud lubatud sõidukiirusel 50 km/h. Teisest simulatsioonist nähtuvalt liiklusõnnetust ei oleks juhtunud. Seega kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et L.N i poolt liiklusnõ - uete rikkumine on kausaalseoses varalise kahju ja tervisekahjustuse x juhile. K sobiva (lubatud) piirkiirusega, ei ga ui L.N oleks sõitnud oleks kannatanul varalist kahju ja tervisekahjustusi tekkinud. Liiklusõnnetus juhtus talvistes oludes ja teel kus oli lubatud sõidukiirus kuni 50 km/ha, eeltoodu tõttu kohus leiab, et menetlusalusel isikul ei olnud ilmselt

sobivat sõidukiirust.

Kannatanu tervisekahjustused on tõendatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest. Objektiivse tunnuse varalise kahju tõendamiseks piisab vaadeldud Sõidukite kahjustused on tõendatud nende x fotodest.

vaatlusprotokollidega, vastavalt x kahjustused x-l esiosas. sõiduki tagaosas ja

Sõiduki Škoda on tõendatud sõiduki vaatlusprotokolli ka sündmuskoha kahjustused lisaks le

vaatlusele lisatud fototabeliga. Nimelt, s on klaas katki, pakiruumiluuk õiduki tagaosas deformeerunud, stange katki, registreerimisnumber puudu, parem tagumine rehv tühi, tagumine pumper pooleks, ramm surutud rattakoopasse.

Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari 2005.

a otsus väärteoasjas nr 3 05, p 8, 6. oktoobri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3 -1-1-2- -1-1-79-06, p 6

ja 19. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 3 See on vajalik, kuna /…/ -1-1-85-12, p 6).

tagajärjedelikti (koosseisupäraseks tagajärjeks on varaline kahju või inimese tervisekahjustus) toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes põhjuslik (KarS § 12 lg 2). On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse.

4-18-3862

6 (7) Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata (RK 6. oktoobri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-79-06).

Ka kannatanu rikkus , seda liiklusnõudeid nähtuvalt sündmusest tehtud videost ning ka ekspertiisiaktile lisatud videotelt. Nimelt, parempööret tehes reastus koheselt üle mitme rea vasakule, hoopis paremale. See ei ole aga näidates sealjuures suunatuld põhjuslikus seoses

tagajärjega –

kannatanule tekitatud varalise kahju ja tervisekahjustustega. Tuginedes ekspertarvamusele võib kinnitada, et kui õidukiirusega, poleks x oleks liikunud sobiva (lubatud) s

tohtinud x x x vasakult tulevad jõuda üldse nii lähedale. juht peateele keerates võis veenduda, et autod on temast väga kaugel. sõidukiiruse korral oleks olnud võimalik Ilmselt sobiva tagant

otsasõitu vältida.

Tagajärjedelikti toimepanemise eest vastutab karistusõiguslikult üksnes isik, kellele on põhjustatud tagajärg ka õiguslikult omistatav.

Menetlusaluse isiku hoolsuskohustuse rikkumise vahel – s.o ilmsel mitte sobiv sõidukiirus reageerimiseks ja kahju (nii tervise kui varakahju) tekitamise vahel on põhjuslik seos ekvivalentsusteooria ( . ) mõttes Tõendamist on leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest on vastutav üksnes L.N.

On arusaadav, et valele poole suuna

kuid juhul näitamine võib põhjustada liiklusõnnetuse, üksnes

kui vahetult läheneb peateelt sõiduk.

Eksperdi simulatsioone arvestades sellist olukorda aga ei tekkinuks , kui x ei ole xjuhile üldse kiirus oleks olnud sobiv. Seetõttu tuleb tuvastada, et tagajärg omistatav, sest tema hoolsuskäitumine ei saanuks sellist tagajärge reeglina kaasa tuua. Juhi reageerimiskiirus peab olema kohane lubatud ja sobivale sõidukiirusele. Antud juhul ei saaks ette heita x juhile, et ta ei märganud x-i enne peateele manöövri tegemist, sest enne manöövrit ja ilmselt piisavalt ka selle ajal oligi tee küllaldaselt vaba ning sobiva kiiruse korral x poleks tohtinud vahetult x . taha üldse jõuda

Manöövri ohutuses võib veenduda ka mõlemad , kui vasakul on tee vaba ja ohutus on tagatud, kui autod sõidavad selleks sobiva sõidukiirusega edasi ja antud teelõigul ilmselt mitte kiiremini kui 50 km/ha. x. Seega antud juhul eesliikunud x Seda nõuet täielikult eiras juhi ekslik suunanäitamine ei põhjustanuks aga mingit õnnetust, kui tema taga liikunud x oleks oma hoolsuskohustust täitnud ehk valinud sellise sõidukiiruse, mis ilmselt oleks olnud sobiv antud teelõigul ja ilmastiku oludes, saanuks pidada ka x

juhi reageerimiskiirust sobilikuks. Eeltoodu oleks võimaldanud nõutava kiiruse ja pikivahe hoidmise korral tagant otsasõitu ka juhil vältida. x

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Hooletuse puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi oleks võinud ja pidanud seda ette näg eeglina pole isik hooletuse puhul üldse teadlik oma käitumise õigusvastasusest, ema. R unustades oma kohustused täitmata või jättes märkamata midagi, mille tähelepanemiseks ta oli kohustatud.

Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik L.N pani LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ei veendunud oma sõidukiiruse ohutuses ehk sobivas sõidukiiruses ning ei suutnud otsasõitu vältida L.N oleks

x . Juhul, kui

sõitnud , oleks ta saanud liiklusõnnetuse sellega ära hoida. sobiva kiirusega

Karistus

4-18-3862

7 (7)

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete - -

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kol

msada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Arvestades, et LS § 223 lg 1 järgi on rahatrahvi määramise korral maksimaalseks määraks 300 trahviühikut, on rahatrahvi keskmiseks määraks 150 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja määras L.N ile LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 130 - trahviühiku ulatuses, so 520 eurot, mis alla sanktsiooni keskmist määra.

L.N ile on karistusregistri kohaselt üks varasem kehtiv väärteokarisus, samuti kiiruse -

ületamises Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et L.N .

pani rikkumise toime

ettevaatamatusest hooletuse vormis. Samas, liiklusõnnetuses sai kannatanu tervisekahjustused ning sõidukitele tekitatud vigastused olid üpris suured. Kohus ei ole tuvastanud, et L.N i

-

puhul esineks KarS § s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus -

tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Arvestades ülaltoodut leiab kohus, et L.N i süü on keskmine. Seega kohaldatud keskmise määra lähedase karistuse - muutmiseks alust ei ole.

Samas tuleb võimaldada L.N rahatrahvi ositi tasumine käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, arvestades isiku majanduslikku seisundit ja kuna ka kohtuväline menetleja on seda taotlust toetanud.

Menetluskulud

L.N i menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastavalt Lääne prefektuuri otsusele tuleb -

tasuda ka ekspertiisi maksumus summas 457 eurot. , arvestades isiku KrMS § 180 lg 3 alusel

majanduslikku seisundit

ja kohtuvälise menetleja seisukohta, võimaldada L.N menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik