4-18-6131/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6131

K O H T U O T S U S

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2019.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-18-6131 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu A.V’e kohtuvälise menetleja kaebus otsuse peale Kaebuse esitaja A.V (isikukood XXX),

XXX Kaebaja esindaja Kohtuväline menetleja Kaupo Süvaoja Politsei- , Tallinn ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139 Menetluse liik kirjalik menetlus

VTMS § 120 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.V kaebus osaliselt k 09.11.2018 otsuse peale ohtuvälise menetleja ning nr 230218002913 otsus karistuse kandmise viisi osas. tühistada väärteoasja 2.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

LS § 223 lg 1 alusel määra trahviühikut, s.o. jätta

tud karistus - rahatrahv 125

500 eurotmuutmata.

LS § 236 lg 1 alusel määratud karistus

150 trahviühikut, s.o. 600 eurot jätta

- rahatrahv - muutmata. VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel tekkinud menetluskulud ekspertiisiakti näol

– jätta

- 413 eurot muutmata.

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel kuulub rahatrahv kogusummas 1100 eurot tasumisele 12 kuu jooksu eurot) ning menetluskulud summas 413 eurot l (s.o igakuiselt vähemalt 91.67

tasumisele )

12 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 34.42 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185134690.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsus väljastada kohtuvälisele menetlejale, otsuse koopia saata kaebuse esitajale.

1. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

ja menetluse käik

1.1 Kaevatavad otsus

ed

10.10.2018. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo väärteomenetleja väärteoprotokolli A.V (sünd. Annika Eglit AB1577250 selle kohta, et XXX asukohas , Tallinn, Harju maakond juhtis 30.03.2018 kella 15:00 ) Õismäe tee 33

kuni 31.03.2018 kella 15:30 ajal mootorsõidukit ning ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas pargitud sõiduautot Audi reg. Märgiga , põhjustas XXX

liiklusõnnetuse ja varalise kahju L T (fikseeritud fototabelite ja vaatlusprotokollidega). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Samuti, 10.10.2018. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo väärteomenetleja väärteoprotokolli AB1577270 selle kohta, et A.V (sünd. Regina Siimert XXX) asukohas Õismäe tee 33, Tallinn, Harju maakond juhtis 30.03.2018 kella 09:29 ajal mootorsõidukit ning ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile Honda CR . Juht lahkus sündmuskohalt -V ja varalise kahju A R ja B I politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Isik rikkus LS § 16 lg 1, LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja LS § 169 lg 5 nõudeid ning väärteod on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi.

Isiku poolt toime pandud väärteod on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokollidega, tunnistaja ülekuulamise protokollidega, ekspertiisiaktiga, fototabelitega.

Väärteo otsuses on välja toodud, et Liiklusseaduse § 223 kohase väärteo koosseisuliseks tunnuseks on varalise kahju ja/või tervisekahjustuse põhjustamine sõltumata selle ulatusest ja suurusest. Hinnates väärteoasjas kogutud materjale kogumis leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju ja seega esinevad Liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused.

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Kohtuvälise menetleja arvamuse kohaselt, kasutades õigeid sõiduvõtteid ning olles liikluses hoolsam ja tähelepanelikum oleks menetlusalune isik olnud võimeline liiklusõnnetust ära hoidma. , Liiklusõnnetuse teiste osapoolte käitumises ei ilmne liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi kuivõrd sõidukid Honda ja Audi seisid ja oli nõuetekohaselt pargitud. Tulenevalt eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et A.V´ele LS § 223 lg 1 alusel inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti ja kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel.

Seadusandja on LS § 223 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot) või aresti ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuust kuni kolme kuuni.

Lähtudes menetlusaluse ütlustest ja sõidukitel Chrysler, Honda ning Audi sündmuskohal tuvastatud vigastustest leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid Temale liikluseeskirjas § 169 lg. 5 loetletud kohustused, millised ta aga jättis täitmata. Materjalidest ei nähtu mitte ühtegi õiguslikku põhjendust, miks menetlusalune isik ei oleks saanud LS 169 lg 5 loetletud nõudeid teäita. Kohtuväline menetleja ei pea magava 7 aastase lapse viibist autos mõjuvaks põhjuseks, miks ei ole võimalik politseisse helistada.

Sündmuskohalt lahkumisega ja õnnetusest mitte teavitamisega tegi menetlusalune isik peaaegu võimatuks tuvastada kes on varalise kahju põhjustaja ja millises seisundis ta liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel oli, sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja ka selle teo osas rikkumise õigesti kvalifitseeritud LS § 236 lg 1 järgi.

Seadusandja on LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), juhtimisõiguse äravõtmise kuni

12 kuuks või aresti.

Nende A.V-le rikkumise eest oli määratud Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500.00 EUR ning Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600.00 EUR ning täiendavalt VTMS § 74 lg 1 p

15 alusel tasuda ka liiklustrassoloogia teostamisega seoses tekkinud menetluskulud ekspertiisiakti näol summas 413.00 EUR.

Kohtuväline menetleja on otsuses põhjendanud määratud karistuse kohaldamist järgmiselt:

Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel, muu hulgas, toime pandud tegusid, süü suurust, isiku poolset süü tunnistamist, vastulauses toodut ja asjaolu, et teda ei ole varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Otsuse tegija asub seisukohale, et igati on põhjendatud menetlusaluse isiku range karistamine ja teda on võimalik mõjutada teda edaspidi rikkumistest hoiduma määrates talle karistuseks rahatrahvid sanktsiooni keskmises määras ning lähtudes vastulausest ei pea vajalikuks lisakaristuse kohaldamist.

09.01.2018. a otsusega liideti väärteoasjad nr 2302,18,002913 ja 2302,18,002881 ühiseks menetluseks j

a ühendatud väärteoasjaks jäi number 2302,18,002913.

1.2 Taotlus

Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja tühistada väärteo otsusega nr 2302,18,002913 temale määratud trahv ning vähendada määratud trahvi ning võimaldada tasuda ositi. Ekspertiisiakti kulu

jätta riigi kanda.

Kaebaja kaitsja kirjutab oma kaebuses, et A.V saab aru, mida ta toime pani ning kahetseb antud tegu ja mõistab, et antud tegu on ohtlik ühiskonnale ning kahetseb siiralt tehtut.

A.V palub kohtul trahvi vähendada ning tasuda saadud trahv ositi. KrMS § 424 järgi mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Kaitsja toob välja, et kahetseb antud tegu ning juhidudes KarS § 57 lõikest 1 p 3 kaebaja palub karistust vähendada. Riigikohtu praktikas on 3 06, kus on kõige kõr -1-1-2- gem kohus on leidnud, et rahatrahvi saab ositi tasuda mõjuvatel põhjustel. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. kaebaja Kaebaja leiab, et tal on kehv majanduslik seis ning seetõttu palub võimalust vähendada trahvi ning tasuda trahv osadena. A.V usub, et on võimeline ühe aasta jooksul trahvi tasuma.

Väärteo otsuse järgi määrati A.V kuludesse ka ekspertiisi kulu. A.V palub oma kehva majandusliku seisu tõttu jätta see riigi kanda.

Ko aebaja palub oma kaebuses: kkuvõetuna k Tühistada väärteo otsusega nr 2302,18,002913 määratud trahv ning vähendada määratud trahvi ning võimaldada tasuda ositi. Ekspertiisiakti kulu jätta riigi kanda.

1.3

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et A.V´ele inkrimineeritud rikkumised on leidnud täielikku tõendamist, kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ning menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumise raskusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamine väga ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis.

Sellest tulenevalt peab määratud karistus vastama toimepandud tegude raskusele ega tohigi olla kerge kanda. Samuti peab karistus oma olemuselt mõjutama rikkujat edaspidi seaduskuulekalt käituma.

Karistuse määramisel on kohtuväline menet juhidudes KarS § 56 sätestatud leja arvestanud

karistamise alustega sh isiku süü suurusega, kergendava asjaoluna kahetsusega ning isikut iseloomustavate karistusregistri andmetega. Samuti on menetleja arvestanud vastulauses tooduga ning jätnud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata. Kõike eeltoodut arvesse võttes on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvid sanktsiooni keskmises määras. Määratud karistused on proportsionaalsed, kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega ega koorma menetlusalust isikut liigselt.

Tuginedes eelpool toodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud põhjendustel puuduvad kohtuvälise menetleja poolt 09.11.18 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks alused. Küll aga ei vaidle kohtuväline menetleja vastu, kui auväärt kohus peab võimalikuks määrata rahatrahvid ja menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud A.V poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses.

Kohus on seisukohal, et

223 lg 1 alusel rahatrahv 125 A.V-le määratud karistus (LS § trahviühikut, s.o. 500 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot) ning tekkinud menetluskulud ekspertiisiakti nr 1 - tuleb 8E LT0053 näol summas 413.00 eurot jätta muutmata, küll aga kuulub määratud kaebus osaliselt rahuldamisele karistuse kandmise viisi osas. Kohus on seisukohal, et

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel kuulub kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv kogusummas 1100.00 eurot tasumisele 12 kuu jooksul ning menetluskulud summas 413 eurot kuulub tasumisele 12 kuu jooksul KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus põhjendab oma otsust alljärgnevalt.

Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele ning hindab tõendeid nende kogumis.

Otsustamaks A.V-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseisu tunnused ja kontrollib vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile kõiki asjaolusid.

LS

§ 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 169 lg 4 ja 5 kohaselt ei tule liiklusõnnetuses t politseile teatada, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on LS § 169 lg –

4 punktides 2

4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud ning kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik. Sama sätte lg 5 kohaselt, kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

LS § 223 lg 1 näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sel lega

on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti näeb LS § 236 lg 1 ette, et liiklusõnnetus es osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Väärteo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: sündmuskohtade vaatlusprotokollid, nende juurde koostatud fototabelid, skeemid, tunnistaja ja menetlusaluse enda antud ning ekspertiisiakt. ütlused Kohtu hinnangul, kasutades õigeid sõiduvõtteid ning oll kaebaja aadressil es hoolsam ja tähelepanelikum, oleks olnud võimeline liiklusõnnetusi

Õismäe tee 33 ära hoidma. Liiklusõnnetuse teiste osapoolte käitumises ei ilmne liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi, kuna sõidukid Honda ja Audi seisid ja olid nõuetekohaselt pargitud. Pärast liiklusõnnetuse toimepanemist oleks hoolas ja tähelepanelik juht pidanud aru saama süülisest enda poolt tekitatud kahjust ja oma käitumisest Oma ütlustes , võttes . kaebaja osaliselt tunnistas kahju tekitamist teistele isikutele omaks udi riivamise, kuid eitades Honda CRV riivamist. sõiduauto A sõiduauto Sõiduauto

Honda CRV omaniku poolt 31.03 parkis ta oma auto .2018. a antud ütluste kohaselt a 17.30 ajal hoovi ol puudusid vigastused. 31.03.2018. .03.2018. a õhtul kell XXX , sõiduaut

a hommikul kella 9.15 ajal autole tekkinud kahjustusi ning autosse istudes märkas ta oma samuti märkas kahjustusi ka lähedalasuval sõiduautol Chrysler Stratus numbrimärgiga

XXX.

27.09.2018. a koostatud ekspertiisiakti kohaselt oli -V tõenäoline, et Honda CR ,

numbrimärgiga võisid olla tekkinud kontakteerumisel sõiduauto XXX, esistange vigastused

Chrysler Stratus , esistange parempoolse osaga. Kohus, hinnanud , numbrimärgiga XXX väärteoasjas esitatud tõendeid kohal, et väärteomenetluse käigus kogutud tõendid on on seisu piisavad

tõendamaks kaebaja süü olemasolu tekkinud kahjude põhjustamisel.

Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks peab isik vastama liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning juhtimisõiguse säilitamiseks täitma sõidukijuhi kohustusi. Muu hulgas on mootorsõidukijuhi kohustuseks LS § 169 lg-s 5 ette nähtud nõue, mis eeldab konkreetsete asjaolude ilmnemisel, et liiklusõnnetusest tuleb teatada politseile. LS § 169 lg s 5 sätestatud kohustus aitab tagada mh teiste inimeste elu, tervist ja -

vara ning muid kaalukaid õigushüvesid (nt looduskeskkonda). Liiklusõnnetusest teatamata jätmine võib endaga kaasa tuua rasked või raskemad tagajärjed. Teatamata jätmise kahjulik tagajärg võib väljenduda selles, et kannatanule ei hüvitata varalist kahju, kui süüdlane jääb tuvastamata. Viimati kirjeldatud tagajärg võinuks saabuda ka praeguses asjas, kui liiklusõnnetuse põhjustaja oleks jäänud tuvastamata.

Väärteo asja materjalidest selgub, et v liiklusõnnetuse põhjustamise aatamata le isik lahkus

sündmuskohalt. LS § 236 lg 1 kohaselt, kui juht eirab liiklusõnnetuse põhjustamise järel politsei teavitamise kohustust juhul, kui teatamine oli kohustuslik, on tegemist liiklusseaduse rikkumisega. A.V poolt toodud ütlustes vabandus, et autos oli kaasas tema tütar, kes õnnetuse ajal magas, ei saa kohtu hinnangul olla vabanduseks liiklusõnnetuse toimumise p

Riigikohus on lahendis 4-16-

õhjustamisest teatamata jätmise eest. 6037 toonud välja, et isiku

vastutuse LS § 236 järgi välistab see, kui ta teavitab kohe politseid liiklusõnnetuse toimumisest ja tegutseb politsei korralduse järgi. Antud juhul seda ei toimu Oma ütlustes nud. on A.V kirjutanud, et soovis last koju transportida ning avariiga soovis tegeleda päeval. Ometi ei teinud ta järgmisel päeval midagi selleks, et olukorda lahendada ning välja selgitada isik, kellele kahju tekitas. t, et h On ju üldteada fak ädaabinumber , kuhu liiklusõnnetuse korral teatada tuleb, Seega ei saa pidada töötab ööpäevaringselt ning seda ka nädalavahetustel.

menetlusaluse isiku sõnu usaldusväärseks osas, et ta kavatses tekitatud liiklusõnnetusest nõuetekohaselt teatada. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest ühtegi muud põhjust, miks ta ei oleks saanud Muid LS § 169 lg 5 loetletud nõudeid täita. õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus antud juhul ei tuvastanud.

Sündmuskohalt lahkumisega ja õnnetusest mitte teavitamisega tegi A.V peaaegu võimatuks tuvastada kes on varalise kahju põhjustaja ja millises seisundis ta liiklusõnnetuse ,

põhjustamise hetkel oli. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja ka selle teo osas rikkumise õigesti kvalifitseeritud LS § 236 lg 1 järgi. Menetlusosalise käitumine ja tekitatud õnnetusest teatamata jätmine tekitas menetluse efektiivseks läbiviimiseks vajaduse tellida ekspertiis ning läbi viia täiendavaid menetlustoiminguid.

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et A.V´ele LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 alusel inkrimineeritud rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, samuti, et see on kvalifitseeritud õigesti ning kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel.

A.V esitas kaebuse ning taotles vähendada talle väärteo otsusega nr 2302,18,002913 määratud trahvi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et arvestades menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu ja tema poolt teatamiskohustuse täitmatajätmist põhjendatud on igati A.V range karistamine ning teda on võimalik mõjutada edaspidi rikkumistest hoidumiseks vaid üksnes talle rahatrahvi määramisega sanktsiooni keskmises määras. Menetleja arvestas oma otsuses menetlusaluse vastulauses tooduga ning jättis lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata.

Kohus leiab, et määratud karistused on proportsionaalsed, kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega ega koorma menetlusalust isikut liigselt. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul alust menetlusalusele määratud trahvisumma vähendamiseks.

Menetlusaluse isiku poolt esitatud avaldus ekspertiisiakti kulu riigile jätmise osas leiab kohus, et puuduvad alused A.V menetluskulu tasumise tühistamiseks ning riigi kanda jätmiseks.

kui avarii põhjustanud mootorsõidukijuht oleks pidanud LS

§ 236 lg 1 järgi koheselt

teavitama tekkinud olukorrast politseid. Kui A.V oleks käitunud seaduspäraselt ning teavitanud politseid avariist ning tekitatud kahjust, oleks kogu menetlus olnud oluliselt lühem ning ressursse säästvam, samuti poleks olnud tarvidust tellida ekspertiisi Honda CR-V-le kahju tekitaja tuvastamise osas.

Võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, hinnates kogumina teo asjaolusid ja tõendeid on kohus seisukohal, et karistuse suurus puudub alus on proportsionaalne süü suurusega ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. põhjendatud Kohus on seisukohal, et on piisavalt

A.V-le LS karistuse mõistmine § 223 lg 1 alusel 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500.00 eurot ning

o 600.00 eurot LS § 236 lg 1 alusel 150 trahviühiku ulatuses, s. ning täiendavalt

VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel ka menetluskulud summas 413 Küll aga tuleb kohus eurot.

kaebajale vastu temale määratud trahvi ja menetluskulude ositi tasumise osas, võimaldades talle karistuse tasumise osade kaupa 12 kuu jooksul.

Seega, eelpooltoodust tulenevalt määratud rahatrahv summas 1100 eurot kuulub tasumisele 12 kuu jooksul (s.o igakuiselt ning vähemalt 91.67 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest menetluskulud summas 413 eurot tasumisele 12 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 34.42

eurot)

Rahandusministeeriumi arvele alates kohtuotsuse jõustumisest EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185134690.

Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui on kohtu määratud osamaksete suurused.

Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse.

Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2.

Piret Liivo

kohtunik