1-18-8320/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2019 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8320 (kohtueelses menetluses 18231601427) Kohtukoosseis kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Prokurör Meelis Sentifoli Kriminaalasi N.F 199 lg 2 p 5, 8, 9 süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses Süüdistatav N.F , isikukood: XXX; elukoht xxx; viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht puudub, osaliselt töövõimetu (töövõimetus : 70%) Kahtlustatavana kinnipidamine 09.07.2018-11.07.2018, 14.07.2018 Tõkend 31.07.2018 vahistatud Karistatus karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 12 väärteokaristust ja 4 kriminaalkaristust – viimati karistatud Harju Maakohtu 25.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6437 KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi. Kaitsja Merike Allikmäe

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. N.F 199 lg 2 p 5, 8, 9

süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda

N.F poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks ja 8 (kaheksa) kuud

1 (üks) aasta vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada N.F-ile mõistetud karistust (1 aasta ja 8 kuud) Harju Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6437 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 aasta ja 15 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 2 (kaks) aastat, 8 (kaheksa

) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada N.F karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 4 (neli) (09.07.2018-11.07.2018, 14.07.2018 päeva ) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 8 (kaheksa

) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada N.F karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 31.07.2018.

2

6. N.F suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

7. Rahuldada

1043 alusel KrMS § 310 lg 1, VÕS § 127 lg 1, 4, § ja § 1045 lg 1 p 5 kannatanu K K i (isikukood xxx tsiviilhagi j N.F K K i kasuks ’ ) a mõista ’lt ’ välja 724 (seitsesada kakskümmend neli) ja 80 (kaheksakümmend) senti

eurot , milline summa tuleb kanda K K i SEB Pank arvelduskontole nr xxx. ’

8. Rahuldada alusel KrMS § 310 lg 1, VÕS § 127 lg 1, 4, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 kannatanu V R i (isikukood xx N.F V R i kasuks ’ ) tsiviilhagi ja mõista ’lt ’ välja 300.00 olmsada) eurot, milline summa tuleb kanda V R (k ’i LHV Pank arveldusarvele nr xxx.

9. Asitõendid:  CD plaat, mis asub Tallinn), Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  tõmmiskile jalatsijäljega, sokid, spordijalatsid, suitsukonid, võti, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, , KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

Tallinn) hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  3 CD plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

10. N.F-ilt

välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 660.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA-ekspertiisi kulu 741 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu 765.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810.00 eurot.

11. Lähtudes KrMS §

12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb 245 1 p lg menetluskulud summas 2976.00 eurot tasuda 12 ) kuu jooksul alates (kaheteistkümne kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 248.00 eurot.

12. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisikulu 1539.00 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber a selgitus „Menetluskulud 99918700055348 j kriminaalasjas nr 1-18-8320 “.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniteate esitamise korral on koh .02.2019. tuotsus tervikuna kättesaadav 06 a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

3

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 06.02.2019. osas a. Määruskaebus menetluskulude tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1.

SÜÜDISTUSE SISU

N.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 08.07.2018 kell 13.00 kuni 09.07.2018 kell 11.30 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse aadressil x asuvasse K Kile kuuluvasse eramajja ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ile kuuluvad esemed: küünal punast värvi, kõrgus 65 mm K K - 5€; juukseklamber helepruuni värvi 5€; käevõru metallist hõbedast värvi koguses 3 tk - - koguväärtusega 15€; käevõru metallist, eest nahk musta värvi 20€; käevõru metallist kuldset - värvi, vask koguses 2 tk koguväärtusega 30€; käevõru musta värvi, 7 niidil ja ühendatud - mummuga puust- - ru 15€; käevõru elevandiluust, seest metallist kuldset värvi 30€; käevõ punast värvi, kummil 15€; käevõru musta värvi, plastiknööril, laavakividest– 15€; käevõru -

traadist hõbedast värvi, keskel lillakat värvi kivikesed 10€; juukseklamber liblikakujuline - - 5€; hõbedast värvi metallist kett vöö, mille keskel lõvi kuju ja ümmargused mündid - naisekujuga- - 25€; kaelakee pärlitest valget värvi, katki 30€; kaelakee väikeste kivikestega punast värvi, narmastega 15€; malahhiitkiviga rohelist värvi kaelakee, sõrmus ja 2 - kõrvarõngast komplekt 250€; komplekt kaelaehe nööril musta vä - rvi, millel neljakandiline metallist ripats, mille keskel sinist värvi klaasist kivi ja kõrvarõngad neljakandilised metallist, keskel klaasist kivi sinist värvi 100€; must kassikujuline ripats, musta värvi lindil 20€; suur - - sõrmus sinist värvi, palmiseemne 20€; kõrvarõngad ovaalse kujuga, sinist värvi, stpalmiseemnest- 21€; karbis, läbipaistva kaanega, milles kõrvarõngad punast värvi, kuldset värvi vahedega 20€; sõrmus musta värvi, väikestest pärlitest, tutikujuline 5€; sõrmus - - kandilise, ümmarguse, ovaalsete kividega- - 10€; sõrmus nahast musta värvi, lillekujuline 5€; sõrmus metallist hõbedast värvi, punast värvi lill ees 5€; sõrmus metallist hõbedast värvi, - pruun-kuldne klaaskivi- - kikujuline, 7€; ripats pantrikujuline, kivikestega 15€; kuuseehe öö ku - - ldset värvi 3€; ämblikukujuline pross, kollast värvi kividega 5€; küünlajalg metallist hõbedast värvi, kolmele küünlale 15€; karvane, lillekujuline pross, halli värvi 10€; - - kõrvarõngad musta värvi, puidust, rippuvad, munad, matid 10€; plastmassist beež halli värvi - ikõrvarõngad, ümmargused 5€; pross, millel 2 öö i punast värvi, emailist 15€; kõrvarõngad, - k - leopardimustriga, metallist- - 10€; südamekujuline pross, roosidega 10€; linnukujuline pross metallist kuldset värvi 15€; plastmassist musta värvi, ümmargused kõrvarõngad, läikivad -

- 10€; ripats kivikestega rohelist värvi 10€; kõrvarõngad kividega tumepunast värvi, rippuvad - - 15€; sigaretipits piibukujuline vutlaris 10€; metallist kõrvarõngad, millest 1 katki, - indiapärased 8€; päevakreem Accolade, k 5€; naiste lõhnavesi Eclat Femme 50 - laasist purgisml koos karbiga- - 35€; palderjaniekstrakti tabletid, klaasist purgis 0,50€; Ibumetin tabletid, pakendis- - - 0,50€; taskulamp TIROSS 15€; kraadiklaas, digitaalne korpuses valget värvi 5€; huulepulk Chanel- - 10€; ripsmetušš Orifleim korpus punast värvi 0,50€; optilised prillid, raam musta värvi, klaasid toonitud 175€; prillid hõbedast värvi raamis, klaasid sinist värvi 35€; - - optilised prillid, raamis hõbedast värvi 10€; naiste päikseprillid, raam tumepunast värvi 15€; -

- kaitseprillid, klaasidega kollast värvi 25€; pross metallist, oksakujuline, UKU käsitöö 20€; - - merekarbikujulised kõrvarõngad 15€; võtmehoidja kirjaga: Chocolate Boys 1€; metallist 2 - - teelusikat- - klapid mobiiltelefonile- 5€; õunakujuline dekoratiivlamp 10€; kõrva 5€; patareide laadija kollast värvi, milles patareid 4tk koguväärtusega 50€; peapael punast värvi - plastiknokaga, katki- - 5€; taskulamp kirjaga Lasnamäe Linnaosa Valitsus 5€; Mondo sheavõi

4

metallist purgis 15 ml- 5€; meeste käekell BOSH, seier sinist värvi, metallist hõbedast värvi käevõruga 250€; münt –ripats 1930a Eesti Vabariik, esiküljel on graveering 50€; maal - K- alpimaastikuga- - - 250€; kivikesega metallkaunistus 1€; ovaalne ehtekivike, pruuni värvi 5€; kaks peenikest kaelakeed- - 10€; kaks kaelapaela, sinine, kollane 5€; musta värvi kõrvarõngad väikeste kivikestega, tagastatud on 1 kõrvarõngas 10€; värviliste kivikestega klõpsuga - kõrvarõngad, tagastatud on 1 tk 10€; ovaalsed kuldse ornamendiga kõrvarõngad, tagastatud - 1 tk- 5€. Euromündid: 2 Euro x 1 münt, 1 Euro x 1 münt, 20 senti x 3 münti, 5 senti x 3 münti, 2senti x 1 münt, 1 sent x 1münt koguväärtusega 3,78€.Olümpiamängu puhul väljalastud - münt 1 RUBLA; USA 5 senti; Leedu 1 Litt; Läti 50 santimi; Eesti Kroonid: 1 kroon x7 münti,

50 senti x 5münti, 20 senti x 7 münti, 10 senti x 21 münti, 5 senti x 5 münti; 7 hieroglüüfi kirjaga münti koguses 24 tk; Rootsi kroonid: 5 krooni x 1 münt, 10 krooni x 1 münt, 1 kroon x 9 münti, 50 senti x 4 tk; nõukogudeaegsed kopikad: 20 kop x 6 münti, 15kop x 3 münti, 10 kop x 5 münti, 5 kop x 3 münti, 3kop x 7 münti, 2 kop x 5 münti, 1 kop x 13 münti; Saksa mündid: 1 mark x 2 münti, 2 penni x 1 münt, 1 penn; Poola mündid: 1 Zlott x 1 münt, 50 groši x 1 münt, 1 groš x 2 münti; Soome margad: 10 marka x 1 münt, 1 mark 13 münti, 50 - penni x 10 münti, 10 penni x 10 münti ja 5 penni x 2 münti. Mündid on toodud erinevatest riikidest ja ei oma materiaalset väärtust. Tomatid koguses 7 tk, erinevad kommid, mis ei oma väärtust; meeste sandaalid halli värvi suurus 44 maksumusega 25 eurot; kaasaskantav lamp TIROSS maksumusega 20 eurot; üks rippuv punast värvi kõrvarõngas maksumusega 21 eurot. Varastatud asjade koguväärtus on 1982,28 eurot, millest kannatanule tagastati asjad väärtuses 1916,28 eurot. Vargusega põhjustatud kahju moodustab 66 eurot. . Lisaks põhjustati kannatanule sissetungimise tagajärjel ja varguse toimepanemise käigus kahju ukseluku lõhkumisega 30 eurot, kasvuhoones kasvavate taimede vigastamisega 150 eurot ja sõiduauto Citröen C4, registrinumbriga x vigastamisega 478,80 eurot. Eelloetletud asjade rikkumisega põhjustatud kahju moodustab kokku 658,80 eurot. Lõplik kahjusumma 724,80 eurot.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 14.07.2018 kella 04.00 paiku x asuvas kiirtoidurestoranis McDonalds, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil laua pealt tunnistaja M nähes, s.o. avalikult, F M S kuuluva mobiiltelefoni Huawei P20 Pro maksumusega 900 eurot ja rahakoti maksumusega 40 eurot, milles oli sularaha 45 eurot ja 1 dollar ehk 0,86 eurot, 7 erinevat kliendikaarti, õpilaspilet, isikutunnistus ja SEB pangakaart F.-F.S nimele, mis ei oma materiaalset väärtust, seega kannatanule kuuluvat vara kogumaksumusega 985,86 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata N.F tahtest olenemata põhjustel, kuna kuriteo toimepanemisse sekkus restorani turvatöötaja ning F S tagastati temale kuuluvad esemed.

Samuti tema, isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, ajavahemikul 25.07.2018 kuni 26.07.2018 kella 11.00 viibides x asuvas J K kasutuses olevas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis J Kle kuuluvad esemed: pardel Philips maksumusega 65 eurot; juukseföön Severin maksumusega 30 eurot; mobiiltelefon Samsung, sees Telia kõnekaardi SIM kaart nr väärtuseta; SEB panga pangakaart, LHV panga x pangakaart mõlemad nimele; Tallinna ühistranspordi kaart; J K nimele; Partnerkaart J K tööuksekaart; 3 purki, mille sees oli peenraha u 20 euro väärtuses; 2 komplekti korterivõtmeid (üks kimp pruuni värvi nahast võtmehoidjaga 3 võtit ja teine valget värvi võtmehoidjaga 2 võtit) ning J kuuluvad esemed: Nike seljakott maksumusega 50 eurot; milles sülearvuti L Lenovo maksumusega 300 eurot; Viking Club kliendikaart J La nimele; Club One kliendikaart J La nimele; meremehe teenistusraamat J La nimele; töö uksekaart; võti kollast värvi sea kujuga võtmehoidjaga üks musta värvi peaga sinise ümara kummist nupuga võti; kilekott, milles oli ehitaja tööriietus (erkkollased jope ja püksid, väärtus tuvastamata), s.o esemed koguväärtuses vähemalt 465 eurot.

5

Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 25.07.2018 kella 11.15 ajal Tallinnas Tartu mnt 2 asuva City Plaza ärihoone välisukse eest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ile kuuluva helesinist värvi V R raamiga jalgratta MERIDA väärtusega 300 eurot.

Seega N.F pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

2. KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine N.F poolt on tõendamist leidnud.

N.F-i süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises. KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui 5) see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata; 8) see on toime pandud sissetungimisega; 9) see on toime pandud süstemaatiliselt.

2.1. 08.07.2018.a kell 13.00 kuni 09.07.2018.a kell 11.30 Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud N.F poolt toime pandud esemete vargus koguväärtusega 724,80 eurot K Kile kuuluvast eramajast, aadressil x,

on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega.

Kannatanu K Ki 09.07.2018.a ülekuulamise protokollist nähtub, et kui kannatanu läks 09.07.2018.a kell 11.30 koju, aadressile x, siis oli maja välisuks irvakil. Kannatanu nägi, et koridoris on osa tööriideid põrandal, köögiuks on irvakil ja söögitoa laual olid erinevad asjad erinevatest tubadest. Lisaks olid kadunud mitmed esemed. Ütluste kohaselt oli korteriukse lukk visuaalsel vaatlusel terve ning rikkumata. Kannatanu lahkus kodust 08.07.2018.a umbes kella 13.00 paiku ning sellel ajal oli korteris kõik korras ja asjad alles. Lahkudes oli korteriuks lukus. Kannatanu naaber R T olevat kannatanule helistanud 09.07.2018.a umbes kell 08.15 ja öelnud, et kannatanu auto Citroen C4 seisab sissesõidu teel, autoaknad avatud, parktuled peal ja uksed lukus. Samuti kuulis ütluste kohaselt naaber samal päeval ajavahemikul 06.00-06.30 auto signalisatsiooni töötamist ja kuidas keegi gaasitab autoga (I kd tl 2-3).

12.07.2018.a ülekuulamise protokollis on kannatanu esitanud täpse varastatud asjade nimekirja koos varastatud asjade väärtustega ning samuti nimekirja asjadest, mille kannatanu on politseist juba tagasi saanud. Kannatanu ütluste kohaselt leidis ta järgmisel päeval oma magamistoa peegli eest võõrad tumedat värvi Nike tossud, mida polnud kindlasti majas enne vargust. Lisaks täpsustas kannatanu, et ta on täiesti kindel, et enne elukohast lahkumist (neile kuulub perega maja esimene korrus) lukustas ta ukse ja kontrollis kõik aknad üle, kuna ta lahkus Tallinnast. Lahkumisel jäi maja ette kannatanu abikaasa T Kile kuuluv auto Citroen C4 registreerimisnumbriga x. Auto oli lukustatud, signalisatsioon oli sisselülitatud ja töökorras. Auto oli pargitud maja esiküljel trepi ees, kuid kui kannatanu koju tuli, siis seisis auto risti üle sissesõidutee äärse paemüüri vastas. Auto esiots, mis oli müüri vastas, oli kahjustatud (I kd tl 4-10).

25.07.2018.a ülekuulamise andis kannatanu täiendavaid ütlusi selle kohta, et protokollis avastas hiljem, et ukselukk ei tööta enam ning kannatanu vahetas selle välja maksumusega 30 eurot. Korterist varastatud esemed kuuluvad kannatanule ja tema abikaasa T Kile. Pärast

6

asjade tagastamist politsei poolt on jätkuvalt varastatud alljärgnevad esemed: sõiduautode võtmed kokku maksumusega 1000 eurot, garaaživõti maksumusega 15 eurot, meeste sandaalid halli värvi suurus 44 maksumusega 25 eurot, kaasaskantav lamp TIROSS maksumusega 20 eurot, üks rippuv punast värvi kõrvarõngas maksumusega 21 eurot. Asjade vargusega tekitati kahju kokku 1081 eurot. Lisaks on kannatanu sõnul tekitatud kahju kasvuhoones taimede lõhkumisega (tomatid ja kurgid taimedelt maha kistud – alles rohelised) 150 eurot, sõiduautol Citroen C4 tekitatud kahju (esiotsaga sõidetud vastu kivimüüri, esiots nihkes, kaitseraud katki, mootorikaitse katki, numbrimärk deformeerunud, radiaator rikutud, udutuli) kogumaksumusega vähemalt 800 eurot. Ütluste kohaselt on lõhkumisega tekitatud kahju kokku 980 eurot. Ütlustest nähtub, et 12.07.2018 sai kannatanu politseist tagasi alljärgnevad esemed, mille osas kahju ei ole tekkinud: küünal punast värvi, kõrgus 65 mm- 5€; juukseklamber helepruuni värvi 5€; käevõru metallist hõbedast värvi koguses 3 tk - - koguväärtusega 15€; käevõru metallist, eest nahk musta värvi 20€; käevõru metallist kuldset - värvi, vask koguses 2 tk koguväärtusega 30€; käevõru musta värvi, 7 niidil ja ühendatud - mummuga puust- - 15€; käevõru elevandiluust, seest metallist kuldset värvi 30€; käevõru punast värvi, kummil 15€; käevõru musta värvi, plastiknööril, laavakividest– 15€; käevõru -

traadist hõbedast värvi, keskel lillakat värvi kivikesed 10€; juukseklamber liblikakujuline - - 5€; hõbedast värvi metallist kett vöö, mille keskel lõvi kuju ja ümmargused mündid - naisekujuga- - 25€; kaelakee pärlitest valget värvi, katki 30€; kaelakee väikeste kivikestega punast värvi, narmastega 15€; malahhiitkiviga rohelist värvi kaelakee, sõrmus ja 2 - kõrvarõngast komplekt 250€; komplekt kaelaehe nööril musta värvi, millel neljakandiline - metallist ripats, mille keskel sinist värvi klaasist kivi ja kõrvarõngad neljakandilised metallist, keskel klaasist kivi sinist värvi 100€; must kassikujuline ripats, musta värvi lindil 20€; suur - - sõrmus sinist värvi, palmiseemnest 20€; kõrvarõngad ovaalse kujuga, sinist värvi, - palmiseemnest- 21€; karbis, läbipaistva kaanega, milles kõrvarõngad punast värvi, kuldset värvi vahedega 20€; sõrmus musta värvi, väikestest pärlitest, tutikujuline 5€; sõr - - mus kandilise, ümmarguse, ovaalsete kividega 10€; sõrmus nahast musta värvi, lillekujuline 5€; - - sõrmus metallist hõbedast värvi, punast värvi lill ees 5€; sõrmus metallist hõbedast värvi, - pruun-kuldne klaaskivi-

- 15 kikujuline, 7€; ripats pantrikujuline, kivikestega €; kuuseehe öö kuldset värvi 3€; ämblikukujuline pross, kollast värvi kividega 5€; küünlajalg metallist - - hõbedast värvi, kolmele küünlale 15€; karvane, lillekujuline pross, halli värvi 10€; - - kõrvarõngad musta värvi, puidust, rippuvad, munad 10€; plastmassist beeži halli värvi , matid- - kõrvarõngad, ümmargused 5€; pross, millel 2 öö i punast värvi, emailist 15€; kõrvarõngad, - k - leopardimustriga, metallist- - 10€; südamekujuline pross, roosidega 10€; linnukujuline pross metallist kuldset värvi 15€; plastmassist musta värvi, ümmargused kõrvarõngad, läikivad - - 10€; ripats kivikestega rohelist värvi 10€; kõrvarõngad kividega tumepunast värvi, rippuvad - - 15€; sigaretipits piibukujuline vutlaris 10€; metallist kõrvarõngad, millest 1 katki, - indiapära 8€; päevakreem Accolade, klaasist purgis 5€; naiste lõhnavesi Eclat Femme 50 sed- - ml koos karbiga- - 35€; palderjaniekstrakti tabletid, klaasist purgis 0,50€; Ibumetin tabletid, pakendis- - - 0,50€; taskulamp TIROSS 15€; kraadiklaas, digitaalne korpuses valget värvi 5€; huulepulk Chanel- - 10€; ripsmetušš Orifleim korpus punast värvi 0,50€; optilised prillid, raam musta värvi, klaasid toonitud 175€; prillid hõbedast värvi raamis, klaasid sinist värvi 35€; - - optilised prillid, raamis hõbedast värvi 10€; naiste päikseprillid, raam tumepunast värvi 15€; -

- kaitseprillid, klaasidega kollast värvi 25€; pross metallist, oksakujuline, UKU käsitöö 20€; - - merekarbikujulised kõrvarõngad 15€; võtmehoidja kirjaga: Chocolate Boys 1€; metallist 2 - - teelusikatline dekoratiivlamp- 5€; õunakuju 10€; kõrvaklapid mobiiltelefonile 5€; patareide - laadija kollast värvi, milles patareid 4tk koguväärtusega 50€; peapael punast värvi - plastiknokaga, katki- - 5€; taskulamp kirjaga Lasnamäe Linnaosa Valitsus 5€; Mondo sheavõi metallist purgis 15 ml- 5€; meeste käekell BOSH, seier sinist värvi, metallist hõbedast värvi käevõruga 250€; münt –ripats 1930a Eesti Vabariik, esiküljel on graveering 50€; maal - K- alpimaastikuga- - - 250€; kivikesega metallkaunistus 1€; ovaalne ehtekivike, pruuni värvi 5€;

7

kaks peenikest kaelakeed- - 10€; kaks kaelapaela, sinine, kollane 5€; musta värvi kõrvarõngad väikeste kivikestega, tagastatud on 1 kõrvarõngas 10€; värviliste kivikestega klõpsuga - kõrvarõngad, tagastatud on 1 tk 10€; ovaalsed kuldse ornamendiga kõrvarõngad, tagastatud 1 - tk- 5€. Euromündid: 2 Euro x 1 münt, 1 Euro x 1 münt, 20 senti x 3 münti, 5 senti x 3 münti, 2senti x 1 münt, 1 sent x 1münt koguväärtusega 3,78€.Olümpiamängu puhul väljalastud - münt 1 RUBLA; USA 5 senti; Leedu 1 Litt; Läti 50 santimi; Eesti Kroonid: 1 kroon x7 münti,

50 senti x 5münti, 20 senti x 7 münti, 10 senti x 21 münti, 5 senti x 5 münti; 7 hieroglüüfi kirjaga münti koguses 24 tk; Rootsi kroonid: 5 krooni x 1 münt, 10 krooni x 1 münt, 1 kroon x 9 münti, 50 senti x 4 tk; nõukogudeaegsed kopikad: 20 kop x 6 münti, 15kop x 3 münti, 10 kop x 5 münti, 5 kop x 3 münti, 3kop x 7 münti, 2 kop x 5 münti, 1 kop x 13 münti; Saksa mündid: 1 mark x 2 münti, 2 penni x 1 münt, 1 penn; Poola mündid: 1 Zlott x 1 münt, 50 groši x 1 münt, 1 groš x 2 münti; Soome margad: 10 marka x 1 münt, 1 mark 13 münti, 50 - penni x 10 münti, 10 penni x 10 münti ja 5 penni x 2 münti. Mündid on toodud erinevatest riikidest ja ei oma materiaalset väärtust. Tomatid koguses 7 tk, erinevad kommid, mis ei oma väärtust. Tagastatud asjade koguväärtus on kannatanu sõnul 1916,28 eurot (I kd tl 11-13 ).

03.08.2018.a kannatanu ülekuulamise protokollist nähtub, et 02.08.2018.a leidis kannatanu kodust varga poolt valmis pandud jope taskust mõlema auto võtmed ja garaaži võtme, seega võtmete vargusega kahju tekkinud ei ole ja varastatuks jäävad veel meeste sandaalid suurus

44 maksumusega 25 eurot, kaasaskantav lamp TIROSS maksumusega 20 eurot, üks rippuv punast värvi kõrvarõngas maksumusega 21 eurot. Ütluste kohaselt on asjade vargusega tekitatud kahju 66 eurot ning lõhkumisega tekitatud kahju 980 eurot. Seega kogukahju on 1046 eurot (I kd tl 14).

Kannatanu K Ki ütlusi aset leidnud varguse kohta kinnitavad kannatanuna ülekuulatud naaber

R Te 02.08. R T elab x 2018.a ülekuulamiselt antud ütlused. Ütlustest nähtub, et kannatanu . 09.07.2018.a kella 06.00 paiku kuulis kannatanu, et auto sireen läks tööle ja kui ta aknast välja vaatas, siis sai ta aru, et see ei ole tema auto, kuid nägi, et naabri musta värvi Citroen on kohalt liikunud. Samuti kuulis kannatanu paar korda gaasi vajutamise häält. Kui kannatanu hakkas umbes kella 08.00 paiku tööle minema, siis avastas ta, et naabri auto on esiosaga vastu paekivist müüri, mis on põõsastiku sees ja takistas ka kannatanul hoovist väljasõitu. Ütluste kohaselt helistas kannatanu R T naaber K K seejärel ile, et ta oma auto ümber pargiks, kuid selgus, et teda ega tema abikaasat ei ole kodus.

Naabrid olid sel hetkel Nõval ja jõudsid peale kannatanu R T ljem ja siis kuulis kannatanu e kõnet umbes 1,5 tundi hi , kuidas naaber kõva häälega karjatas ja kutsus ka teda vaatam nägi kuidas a, mis on juhtunud. Kannatanu R T küünlad põlevad ja naabrid ütlesid, et vargad on käinud, erinevaid uksi oli avatud ja suletud. Ütluste järgi avastas kannatanu umbes 10 päeva hiljem, et tema sõiduauto Audi Q7 R T juhipoolse ukselinki on mingi terava asjaga kraabitud ja auto remont läks maksma 195 eurot. Kannatanu R T on kindel, et antud vigastus sai tekkida just 09.07.2018.a, kui tema auto oli hoovi pargitud, sest tema ja naabri auto vahe on umbes 5-10 meetrit (I kd tl 41-42). Kannatanu R. T -s 218 e autoga juhtunu kvalifitseeriti politsei poolt kui KarS § lg 1 ettenähtud väärtegu ja edastati Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalitlusele väärteomenetluse alustamise küsimuse otsustamiseks, seega käesoleva kriminaalasja raames antud kahju hüvitamisele ei kuulu (I kd tl 50-51).

Sündmuskoha vaatlusprotokoll i ütluseid koos fototabeliga kinnitavad samuti kannatanu K K aadressil x, Tallinn asuvasse korterisse sissemurdmise kohta: 09.07.2018.a vaatlusega tuvastati, et asub en C4 registreerimisnumbriga x hoovi sõiduteel ristipidi sõiduauto Citro , mille esiosa oli põõsastes. Sissepääs korterisse asub maja taga. Välisukse ees paremal pool betoon kõrgendusel asub väike kasvuhoone, kus kasvavad tomatid (tomatitaimedel osaliselt tomatid puuduvad). Korteriuksel ja lukul puuduvad visuaalsel vaatlusel vigastused. Esiku

8

põrandalt avastati külgvalguse abil jalatsijälje fragment. Söögiruumis söögilaual on erinev söök, pakendid, klaaspurgid ja kilekotis on rohelised tomatid. Laua ääres on valget värvi põletatud küünal, küünla juures on klaaspurgi kork, mille peal on rebitud suitsupakk ja kõrval on ära rebitud suitsufiltrid. Suitsupaki seest avastati suitsukoni „Winston“. Kollast värvi

kausis olevate kuivikute ja marineeritud seente vahel on portselanist küünlaalus, mille seest leiti suitsukoni „West“. Laua peal on läbipaistev kilekott, mille sees on erinevad toiduained ja rohelised tomatid. Samast leiti ka puidust karp, mille sees on Eesti krooni kupüürid ja karbi vaatluse käigus avastati välispindadel puutejäljed. Laua peal oli ka musta värvi kott, mille sees on erinevad esemed. Seina ääres olevalt vanaaegselt kummutilt leiti avatud ja pooltühi „Vana Tallinna“ pudel, mille pinnalt leiti külgvalguses puutejäljed.

Söögiruumis olevad kapid ja uksed on avatud asendis. Kaminsaalis on mõned esemed vales kohas. Köögis asuvad esemed, toiduained ja karbid kaootiliselt, mõned esemed on toodud teistest ruumidest. Magamistoas olevad kapid on avatud ustega ja esemed on välja võetud. Voodi peal on erinevad karbid, esemed ja toiduained. Voodi kõrval avastati vanaaegne nahkvutlar, mis on avatud ning vutlari pinnalt leiti tolmuärastuse jäljed ehk puutejäljed. Edasi vaadeldi väljas sõiduautot Citroen C4, mille käigus tuvastati, et auto on neljal rattal, uksed on lukus, kõik ukseklaasid on poolavatud, sõiduauto süütelukk on vigastusteta ja võtmed puuduvad.

Esiistmete vahelt käsipiduri kangi kohalt leiti 0,5 l plastikpudel ilma korgita. Vaadeldud majas puudub signalisatsioon ja videovalve (I kd tl 54-84). Ekspertiisiakti nr 18E-GE0715 kohaselt sündmuskohalt leitud suitsukonist West võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev N.F DNA- profiiliga. Suitsukonist Winston võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis - tõenäoliselt on pärit ühelt naissoost isikult, kuid see DNA-profiil ei ole kokkulangev N.F ega T Ki DNA-profiilidega. Puutejälgede proovidelt „Vana Tallinna“ pudelilt ja nahkvutlarilt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev N.F DNA- - profiiliga.

Plastikpudelilt sõiduautost võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada N.F-ilt ja T Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Puidust karbilt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult - ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada ilt pärineva T K bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada N.F-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Vasaku jala spordijalatsilt Nike võetud teisest proovist (kannaosalt, seestpoolt) saadi - DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada N.F-ilt pärit bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kilekoti sangadelt võetud proovist saadi DNA- analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid N.F DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Ülejäänud vasaku jala spordijalatsilt Nike võetud proovidest saadi DNA analüüsil küll täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühe - lt isikult, kuid N.F ja T Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega (I kd tl 92-97).

Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab asjaolu, et teo toimepanemise ajal viibis N.F sündmuskoha läheduses. Antud protokollist selgub, et abonentnumbrilt 53759184, mille omanikuks on N.F , on ajavahemikul 09.07.2018.a kell 07.33 sooritatud kõne LIIOJ10 tugijaama piirkonnas (Liivaoja tn 6, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond), mis on kuriteopaigast umbes 300 meetrit eemal (I kd tl 150-151).

9

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 09.07.2018.a kell 13.32 aadressil z, kinni N.F , kellel olid seljas triibulised lühikesed püksid, hallid plätud ja sinine teksajope ning z, varastatud maal (I kd tl 107). kellel oli kinnipidamise hetkel käes korterist A 11.07.2018.a koos fototabeliga, milles on vaadeldud N.F sitõendi vaatlusprotokoll juurest 09.07.2018.a kahtlustatavana kinnipidamisel leitud esemeid, tõendab, et vaadeldud esemed kattuvad K Ki elukohast varastatud esemetega (I kd tl 116-121). Kohus ei kirjuta neid esemeid siinkohal uuesti välja, sest esemete loetelu on toodud nii süüdistuse sisus kui ka ka

nnatanu poolt antud ütlustes. N.F 10.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta ei tunnista kuriteo toimepanemist. Kahtlustatava sõnul leidis ta kõik asjad, mis olid tal kaasas 09.07.2018.a kinnipidamisel, prügimäelt (I kd tl 136-137). Kuriteo toimepanemist tunnistab N.F 31.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (I kd tl 241-245). Samuti tunnistas N.F kohtuistungil oma süüd osaliselt, väites, et ta ei vigastanud sõidukit ega lõhkunud lukku ning et ta pole üldse midagi lõhkunud (II kd tl 138-140).

Kohtu hinnangul on N.F 08.07.2018.a kell 13.00 kuni 09.07.2018.a kell 11.30 süü toime pandud varguse episoodis eelpool loetletud tõenditega tõendamist leidnud. Nii sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kui ka DNA-ekspertiis kinnitavad, et N.F oli kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal. N.F süüd kinnitavad vaieldamatult ka tema juurest leitud esemed, mis kattuvad sündmuskohalt varastatud esemetega. Seega puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et N.F pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. Lisaks leiab kohus, et kuna kriminaalasjas on tuvastatud, et N.F varastas Poska 51-1 korterist esemeid, siis sellega on ühtlasi tõendatud, et ta lõhkus korterisse sissepääsemiseks korteriukse luku, sest korteriuks oli kannatanu lahkudes kinni ning lukk vajas hiljem väljavahetamist, kuna ei töötanud enam. Samuti on kohtu arvates tõendatud, et N.F põhjustas kannatanu sõiduautole vigastused, sest sõiduautost leiti plastikpudel ning DNA ekspertiisiakti kohaselt ei saa välistada N.F-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist plastikpudelilt võetud proovist. Ühtlasi on tunnistaja R T andnud ütlusi, kuidas ta kuulis auto signalisatsiooni ja kuidas keegi gaasitab autoga ning kuna see leidis aset samal ajal, mil toimus tõenäoliselt ka vargus, siis ei saa välistada, et N.F ei olnud isikuks, kes sõiduautole vigastused tekitas. Nimetatut ei lükka ümber ka süüdistatava poolt kohtuistungil väidetu, mille kohaselt ta ei ole kunagi autot juhtinud ning ta ei oska autot käivitada (II kd tl 138 140). On väga tõenäoline, et autole tekkisidki viga - stused just seetõttu, et N.F ei teadnud päris täpselt, kuidas autoga sõitmine käib.

Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. N.F kinnipidamisel tema valdusest leitud esemed olid tema jaoks võõras vara, mis kuulusid kannatanule K K. Kohus leiab, et süüdistatav soovis erinevate esemete äravõtmisega lõpetada kannatanu valduse, kehtestada äravõetud esemetele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu K Ki nõusolek. Süüdistatav viis varguse lõpuni kui lahkus sündmuskohalt varastatud esemetega ja kehtestas neile seeläbi uue valduse.

Tuvastamist on leidnud ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Nimelt teadis N.F, et tegemist on vallasasjadega, mis on tema jaoks võõrad ja mis on kannatanu valduses. Sellest hoolimata jättis süüdistatav esemete äravõtmisega senise valdaja valdusest kestvalt ilma. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav pani varguse toime kavatsetult, eesmärgiga varastatud tooted omastada j d

a need seejärel en a kasuks pöörata – müüa maha ja saadud raha kasutada elamiseks või kasutada esemeid koheselt enda olmevajaduste rahuldamiseks.

10

2.2. 14.07.2018.a kella 04.00

Kohus leiab, et paiku süüdistuses kirjeldatud N.F poolt toime pandud F S kuuluvate esemete varguse katse 985,86 eurot koguväärtusega kiirtoidurestoranis McDonalds, aadressil Viru 24, Tallinn, on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega.

Kannatanu F S 14.07.2018

.a ülekuulamise protokollist nähtub, et 14.07.2018.a umbes kell

04.00 oli ta koos M M ja G V Viru McDonaldsis, aadressil Viru 24, Tallinn. Kannatanu sõi ning asetas oma telefoni ja rahakoti laua peale. Siis tuli lühikeste tumedate juustega vanem naisterahvas, kellel oli kilekott ja istus nende kõrvallauda. See naisterahvas istus seal umbes 5 minutit ja küsis kannatanult vene keeles süüa. Kannatanu andis talle hamburgeri. Naisterahvas sõi hamburgeri ära ja hakkas lahkuma. Kui naisterahvas püsti tõusis, siis ütles M , et naisterahvas oli laualt võtnud kannatanu telefoni. Kannatanu tõusis seda kuuldes püsti ja võttis telefoni naisterahva käest ära. Pärast seda istus kannatanu lauda tagasi ja märkas, et tema rahakott, mis oli eelnevalt samuti laual olnud, on kadunud. Rahakotis oli umbes 40 eurot sularaha ja dokumendid. Kannatanu läks seejärel McDonaldsist välja, et vaadata, kus see naisterahvas läks, kuid ei näinud teda ja läks sisse tagasi. Sisse jõudes ütles G , et see naisterahvas on iseteeninduse kassade juures. Kannatanu küsis naisterahvalt oma rahakoti kohta, kuid naisterahvas hakkas teda vene keeles sõimama ja üritas McDonaldsist lahkuda. Kannatanu võttis naisterahvalt jopest kinni ja kutsus turvamehe, kes pani ukse lukku ja ei lasknud naisterahvast välja. Kui turvamees oli ukse kinni pannud, siis suhtles naisterahvas ka noore poisiga, kellel olid värvitud juuksed. Pärast seda helistas kannatanu politseisse. Asjade väärtus oli kannatanu sõnul kokku umbes 1000 eurot, millest telefon maksis 900 eurot ja rahakott 100 eurot. Kannatanu sai rahakoti hiljem politseijaoskonnast tagasi ning kõik asjad olid alles (I kd tl 162-164). Mobiiltelefoni marki, rahakoti välimust ja asjade väärtust täpsustas kannatanu F 07.2018.a ülekuulamise protokollis S lisaks veel 14. (I kd 165-166).

Kannatanu M Mi poolt ütlused toime pandud varguse katse kohta kattuvad tunnistaja 03.08.2018.a ülekuulamisel antud ütlustega. Ütlustest nähtub, et

14.07.2018.a kella 04.00 paiku oli tunnistaja S ja K V Tallinnas, Viru 24 asuvas koos oma sõpradega F kiirtoidurestoranis McDonalds. Tunnistaja sõnul istus nende kõrvallauda kodutu välimusega poisipeaga naisterahvas, kes kandis seljas mitu kihti lohakaid ja määrdunud riideid. Naisterahvas hakkas nendega vene keeles suhtlema, kuid kuna nad ei saanud aru, siis küsis naine eesti keeles süüa. sõnul ta nägi, et x andis naisterahvale oma burgeri. Tunnistaja x hoidis oma mobiiltelefoni ja rahakotti laua ääre peal ning kui tunnistaja jälgis restorani tablood ja uuesti lauale vaatas, siis olid mobiiltelefon ja rahakott kadunud. Tunnistaja ei näinud otseselt, et naisterahvas oleks need esemed võtnud, kuid kui naisterahvas hakkas ära minema, siis x ütles tunnistaja , et naisterahvas võttis ta mobiiltelefoni ära. läks naisterahvale x järgi ja kuigi naisterahvas eitas kõike ja oli need asjad endale juba kuhugi taskusse alguses pannud, siis andis ta vabatahtlikult mobiiltelefoni tagasi. x tuli seejärel tunnistaja juurde tagasi, kuna oli juba unustanud, et tal oli koos mobiiltelefoniga ka rahakott laua peal. Tunnistaja tuletas koos sõbraga selle talle meelde ja st välja, kuna arvas, et x jooksis restorani see naisterahvas on juba lahkunud. Tegelikult oli naisterahvas veel restoranis, istus aknalaual ja vestles vene keeles tema kõrval istuva noore poisiga. Ütluste kohaselt küsis x naisterahvalt oma rahakotti, kuid naisterahvas ütles, et tal ei ole seda ning nende vahel läks sõneluseks. Siis tuli turvamees, kes sulges ukse ja kutsuti politsei. Ütluste järgi püüdis politsei naisterahvaga vestelda ja rahakotti tagasi saada, kuid naisterahvas eitas ja ei andnud rahakotti tagasi. Seejärel vaatas politsei videosalvestusi ja naisterahvas koos läksid politseijaoskonda x (I kd tl 168-170).

Patrullpolitseinik Risto Känd ettekandest nähtub, et olles tööl 14.07.2018.a koos patrullpolitseinikuga R L , said nad kell 04.21 väljakutse Viru 24, Tallinn kiirtoidurestorani

11

McDonalds, kus turvamehe poolt on kinni peetud isik, kes oli varastanud teiselt inimeselt rahakoti. Kohale jõudes väitis kannatanu x, et tema rahakott on kas kahtlustatava N.F või O (isik, kellega N.F suhtles) käes. N.F ütles, et tema M ei ole kellegi rahakotti võtnud. Seejärel vaatas politseinik videosalvestust, millest nähtub, et N.F võttis kõrvallaua pealt mobiiltelefoni ning et sündmusele eelnenud ja rahakoti ja järgnev tegevus leidsid aset nii nagu seda kannatanu ja tunnistaja rääkisid. Kohapeal väitis Oleg, et N.F toppis rahakoti endale püksi. N.F peeti kinni kell 04.31 ja toimetati Kesklinna politseijaosko tema parempoolsest nda, kus isiku läbivaatuse käigus leitigi püksisäärest Franki dokumentidega rahakott (I kd tl 172).

Üheks olulisemaiks tõendiks varguse katse toimepanemise tõendamisel on ka 20.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 14.07.2018.a aadressil Viru 24 asuva kiirtoidurestorani McDonalds turvakaamerate videosalvestust ning millest nähtub isik, kellel on seljas hele mantel, sinised teksapüksid, jalas tumedad kingad, juuksed tumedad ja pöetud lühikeseks. Isiku kirjeldus kattub seega kannatanu ja tunnistaja poolt antud ütlustega. Videosalvestuselt on näha, kuidas see isik istub kolmese seltskonna kõrvallauda, segab kohvitopsis olevat vedelikku ja jälgib kõrvallauas olevate inimeste tegevust. Kõrvallauas on näha laual rahakott, mille all on telefon (mõlemad musta värvi). Mingil hetkel on salvestuselt näha, kuidas naine sirutab käe välja ja võtab laualt eelpoolkirjeldatud musta värvi esemed ja paneb need kuskile (näha pole, kuna laud on ees) riietesse. Samas märkab tegevusest kõrvallauas olev naine ja teatab sellest mehele. Mees reageerib kohe ja saab telefoni tagasi. Seejärel istub mees oma kohale ning sama teeb ka heledas mantlis naine ja sööb midagi. Seejärel lahkub naine lauast (I kd tl 179-184).

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 14.07.2018.a kell 04.31 aadressil Tallinn, Viru 24, kinni N.F , kellel olid seljas sinised teksapüksid, kollane jope ja mustad jalanõud ning kelle valdusest leiti kuuluv musta värvi rahakott koos selles oleva x S sularaha ja dokumentidega (I kd tl 185-186). N.F riietus nähtub ka tema suhtes 14.07.2018.a koostatud isiku ja asjade läbivaatuse protokollist (I kd tl 189).

Varguse toimepanemise katset N.F poolt tõendab lisaks eelnevale ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud N.F juurest leitud musta värvi rahakotti. Rahakoti sees oli 45 eurot (1x20 eur, 1x10 eur, 3x5 eur), 1 dollariline rahatäht, 7 erinevat kliendikaarti, isikutunnistus AA1233714 ja SEB pangakaart x nimele (I kd tl 173-176). Eelnevast nähtub, et N.F juurest leitud rahakott kuulus tõepoolest kannatanu x S.

N.F 14.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta ei tunnista kuriteo toimepanemist. Küll aga tunnistab N.F , et viibis öösel Viru tänaval asuvas McDonalds restoranis, kus suhtles oma tuttava O. Kahtlustatava sõnul ei ole ta kellegi võõraid asju varastanud ja keegi pole temalt mobiiltelefoni võtnud (I kd tl 195). Kuriteo toimepanemist tunnistab N.F 31.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (I kd tl 241-245). Kohtistungil N.F oma süüd ei tunnistanud ning väitis, et tema pole midagi võtnud (II kd tl 138-140).

Hoolimata sellest, et süüdistatav ei tunnista oma süüd 14.07.2018.a kella 04.00 paiku toime pandud varguse katse episoodis on kohtu hinnangul uuritud tõenditega N.F süü ümberlükkamatult tõendamist leidnud. Kriminaalasjas on tuvastatud, et N.F valdusest leitud rahakott oli tema jaoks võõras vara. Samuti on tõendatud, et eseme äravõtmisega soovis N.F lõpetada senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu nõusolek.

12

Sellisele järeldusele võib jõuda seetõttu, kuna vastasel juhul ei oleks kannatanu üritanud oma rahakotti tagasi saada ja pöördunud ka politsei poole. Vargus jäi aga süüdistatava tahtest sõltumatute asjaolude sunnil lõpule viimata ning seega katsestaadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses koos restorani turvatöötaja ja , sest kuriteo toimepanemisse sekkus kannatanu x politseiga ning kannatanule tagastati temale kuuluvad esemed.

Kohus leiab, et süüdistatava poolt kannatanu esemete äravõtmine toimus ka selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et N.F oleks soovinud esemed kannatanule tagastada, vaid süüdistatav vastupidiselt eitas varguse toimepanemist. Seega soovis süüdistatav esemete äravõtmisega jätta kannatanu esemetest kestvalt ilma ja sellega on ühtlasi realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk.

2.3. 25.07.2018.a kuni 26.07.2018.a kell 11.00 Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud N.F poolt toime pandud esemete vargus koguväärtusega 465 eurot J K kasutuses olevast korterist, aadressil x, on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega.

Kannatanu J K 30.07.2018.a ülekuulamise protokollist nähtub, et 25. juuli õhtupoolikul jõi kannatanu koos sõpradega alkoholi ja üks sõpradest jäi kannatanu juurde ka ööseks. Umbes kella 7 paiku hommikul läks kannatanu suitsu järgi Petrooleumi 4 asuvasse C K tanklasse. Kannatanu kõndis mööda Vilmsi tänavat ja vahetult enne tanklat kiriku juures tuigerdas talle vastu üle 30 aasta vanune naine, kes oli näost ära joonud ja nägi jube välja. Kannatanu sõnul oli s a keegi oli juustemasinaga tal elle naise soeng samuti väga jube, tal oli nagu poisipea, ag soengus sõitnud ja siis olid veel paar tutti tal peas püsti. Seljas olid sel naisel hallikat tooni riided (alt laiad helehallid püksid ja hallikat tooni pikkade käistega jakk). Kannatanu läks selle naisega suhtlema, nad suhtlesid vene keeles. Kannatanu sõnul rääkis see naine, et ta oli kuskil pidu pannud ja siis olevat talle selline soeng pähe lõigatud. Naisel oli käes läbipaistev kilekott, milles oli palju tooreid rohelisi tomateid. Kannatanu ütluste kohaselt oli naisterahvas laia näoga, juuksed olid pruuni värvi ja juuksetutid tema peas u 3 cm pikkused, ta oli meheliku kehaehitusega, umbes 175 cm pikk ja täidlasem. Kannatanu läks seejärel suitsu ostma ja palus sel naisterahval oodata. Kannatanu sõnul oli tema nägu sellele hetkel ka vigastatud, kuid ta ei tea, kuidas need vigastused tekkisid. Kannatanul olid seljas sinist värvi teksapüksid, sinised Nike tossud ja punane T särk. Tanklast ostis kannatanu paki suitsu. - Seejärel kutsus kannatanu selle naisterahva enda koju, et teda aidata ja lõikas tal kodus juukselõikusmasinaga juuksed siilisoenguks. Ütluste kohaselt oli see naisterahvas kannatanu juures umbes pool tundi ja läks seejärel minema ning kannatanu keeras ukse snepperlukku ja läks magama. Korterivõti ripub kannatanul tavaliselt köögis nagis. Kui kannatanu umbes paari tunni pärast (võis olla kella 11 paiku päeval) koos sõbraga ärkas, siis ei leidnud ta oma

mobiiltelefoni ja avastas, et korterist on kadunud päris paljud asjad: Nike seljakott helehalli värvi, mis kuulus kannatanu sõbrale J Lile ning kus sees olid dokumendid Soome tööle minemiseks ja hõbehalli tooni sülearvuti Lenovo, sõbra ehitusriided (olid eraldi kilekotis, erkkollast värvi jope ja püksid), pardel Philips (musta valgekirju), juukseföön Severin - (tumeroosa-valgekirju), kaks pangakaarti SEB Pank ja LHV Pank, kannatanu töökoha uksekaart ja Ühiskaart. Lisaks olid kadunud kolm 0,33 liitrist purki sente-peenraha (umbes 15- ng

20 eurot), kaks komplekti korterivõtmeid (4 võtit ja 3 võtit) ja mobiiltelefon Samsu (vana mudel, nuppudega, musta värvi korpusega, sees SIM-kaart numbrile x (I kd tl 205-208).

Kannatanu J K poolt 01.08.2018.a täiendavalt antud ütlustest selgub, et ta arvab, et korterisse sissetung toimus nii, et naisterahvas võttis eelnevalt köögist tema korteri võtmed (valge võtmehoidjaga, valge osa kandiline ja käis pika kummiga välja) ning hiljem, kui kannatanu juba magas, tuli korterisse võtmega tagasi ja varastas asjad. Kannatanu sõnul võis ta naisterahva korterisse tuua umbes kell 05.00 ja varguse avastas 26.07.2018.a kella 11.30

13

paiku. Kannatanu elab koos oma sõbra aga, kes sõitis 27.07.2018.a Soome tagasi, kuna J L seal on tema püsielukoht ja töökoht. Kannatanu sõber hoidis oma asju korteri koridoriukse juures. Kannatanu täpsustas, et sõbra seljakott ei olnud mitte Nike vaid Gravis ning seljakotis olid lisaks sülearvutile veel aegunud meremehe teenistusraamat, Club One kliendikaart ja Viking Club kliendikaart, PIN- ded koodide asendusümbrik. Kilekott, milles olid sõbra töörii oli musta-valge-punase värviga New Yorkeri kilekott. Kannatanult varastatud pardel Philips on maksumusega 65 eurot, juukseföön Severin maksumusega 30 eurot ja mobiiltelefon on väärtuseta. Ütlustest selgub lisaks, et 01.08.2018.a sai kannatanu politseist tagasi kõik varastatud esemed, väljaarvatud sularaha ja võtmed, töö uksekaardi ja rohelise kaardi (I kd tl 209-211).

26.07.2018.a suulise kuriteoteate protokollist nähtub, et kannatanu rääkis algselt J K politseile, et teda rööviti, kui ta läks Petrooleumi tn 4 asuvasse bensiinijaama C K suitsu ostma (I kd tl 214). 30.07.2018.a kannatanuna ülekuulamise protokollis on kannatanu tunnistanud, et röövimist tegelikult aset ei leidnud ning asjade vargus toimus tema korterist (I kd tl 205-208). Ülejäänud kannatanu poolt suulises kuriteoteate protokollis kirjeldatu (naisterahvaga kohtumine, tema välimus ja varastatud asjade loetelu) kattub kannatanu poolt kannatanuna ülekuulamise protokollis antud ütlustega.

Kannatanu ütlusi aset leidnud sündmuste osas kinnitab sitõendi 31.07.2018.a a vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud c, Tallinn asuva C K videosalvestist ning millest nähtub, et 26.07.2018.a kella 05.10 ajal viibib tanklas naisterahvas (väiksemat kasvu, eest täiesti kiilas, tagant pruuni värvi juuksed halvasti lõigatult, kannab pikemat valget jopet, selle all tumedat pluusi ja selle all valget värvi T särki, halli värvi pükse ja tumedaid jalanõusid, - käes on kollane kilekott). Naisterahvas on üksinda ja liigub tankla kaupluses edasi tagasi. Kell

05.30 tuleb tanklasse meesterahvas, kes kannab punast värvi T särki ja musta värvi pükse, on - üksinda kassa juures ja sooritab ostu, ostes sigarette ja tasudes pangakaardiga. Sel ajal on tema kõrval, osaliselt selja taga, valge jopega kiilas naisterahvas. Videolt ei nähtu nende omavahelist vestlust ja mees lahku tanklast. Kell 11.15 siseneb tankla kauplusesse naisterahvas (väiksemat kasvu, täiesti kiila peaga, kannab pikemat valget jopet, selle all tumedat pluusi ja selle all valget värvi T särki, halli värvi pükse ja tumedaid jalanõusid, üle - õla kannab halli värvi spordikotti, mis on nähtavalt punnis, käes on musta-valge-punase ruuduline kilekott, mis on nähtavalt asju täis) ja ostab kell 11.16 suitsu, välgumihkli ja kuuma

vee, tasudes nende eest sularahas (I kd tl 226-230). Eelnevast

– müntides, mida tal on palju selgub, et kannatanu ütlused enda ja naisterahva välimuse osas kattuvad asitõendi vaatlusprotokollist nähtuga. Lisaks tõendab asitõendi vaatlusprotokoll asjaolu, et teistkordselt tanklasse minnes olid naisterahval (tuvastatud kui N.F ) käes kannatanu J K korterist võetud esemed (halli värvi spordikott ja musta-valge-punase ruuduline kilekott), mida tal varasemalt endaga kaasas ei olnud.

Varguse toimepanemist tõendavad lisaks isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, läbiotsimisprotokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 31.07.2018.a kell 11.20 aadressil Meeliku 24/4-200, Tallinn, kinni N.F , kelle juurest leiti meremehe teenistusraamat x J L nimele, Viking Club ja Club One kliendikaardid J L nimele, PIN-koodide paber asendamine, LHV Debit musta värvi pangakaart J K nimele, Partner kliendikaart J K nimele, SEB Debit kaart Cornelia K nimele, uksekaart HID Prox Card II, Danske Bank Debit pangakaart J R nimele, mobiiltelefonid Nokia, Samsung ja Sony Ericsson (I kd tl 231-234). biotsimisprotokollist koos fototabeliga Lä nähtub, et N.F elukohas, aadressil , asuvas üürikorteris teostati 31.07.2018.a x läbiotsimine, mille käigus leiti sülearvuti Lenovo musta värvi, kirjed taga Lenovo ideapad 110-15ISK Model name: 80UD, s7n MP16TAQ7, halli värvi seljakott kirjega Gravis, pardel

14

Philips koos laadijaga, föön Severin ja varrukateta kollast värvi tööjope, millel kirje ABEST. Lisaks andis N.F oma võtmekimbust kaks autovõtit, mis ei kuuluvat samuti temale (I kd tl 254-262). 01.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt kuuluvad N.F elukohast leitud pardel, föön, sülearvuti, seljakott, jope, mobiiltelefoni tagakaas ja üks võti kannatanutele J Kle ja J Lale (I kd tl 263). 01.08.2018

.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt kuuluvad N.F elukohast leitud mobiiltelefon Samsung, uksekaart, Partner kliendikaart, LHV pangakaart J K nimele, SEB pangakaart C K nimele, meremehe teenistusraamat, Club One kliendikaart, Viking Club kliendikaart J L nimele ja PIN asendamise ümbrik samuti kannatanutele 269). 02.08.2018.a asitõendi J K ja J L (I kd tl 265- vaatlusprotokollist nähtuvalt kuuluvad N.F poolt politseile vabatahtlikult välja antud kaks komplekti võtmeid ja kaks kaarti kannatanule J K (I kd tl 274-275). Seega on tõendamist leidnud, et N.F valduses olid kannatanutelt J K ja J L varastatud esemed.

N.F 31.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistab kuriteo toimepanemist (I kd tl 241-245). Kohtuistungil N.F oma süüd ei tunnistanud ning ütles, et kannatanul ei olnud nii palju raha, kui ta kirja pani ning tema mingeid esemeid varastanud ei ole (II kd tl 138-140).

Kohtu hinnangul on N.F süü 25.07.2018.a kuni 26.07.2018 kell 11.00 toime .a pandud varguse episoodi osas uuritud vaatamata süüdistatava süü mittetunnistamisele tõenditega vaieldamatult tõendamist leidnud. N.F valdusest leitud esemed olid tema jaoks võõras vara ja kuulusid kannatanutele . Ühtlasi on tuvastamist leidnud, et J K ja J L süüdistatav soovis esemete äravõtmisega lõpetada kannatanute valduse, kehtestada äravõetud esemetele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus seniste valdajate ehk kannatanute nõusolek, sest vastasel korral poleks kannatanu politseisse pöördunud. Ebaseadusliku omastamise eesmärk on tõendamist leidnud sellega, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav jätta kannatanud esemete valdusest kestvalt ilma, sest puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanutele tagastada.

2.4. 25.07.2018.a kella 11.15

Kohus leiab, et ajal süüdistuses kirjeldatud N.F poolt toime pandud V Rile kuuluva , jalgratta vargus väärtusega 300 eurot Tartu mnt 2, Tallinn asuva City Plaza ärihoone välisukse eest on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega.

Kannatanu V Ri 17.08.2018 25.07.2018.a kella 11.15 .a ülekuulamise protokollist nähtub, et ajal varastati talle kuuluv jalgratas Tallinnas Tartu mnt 2 asuva City Plaza ärihoone ukse eest. Kannatanu pani jalgratta sinna 25.07.2018.a kella 08.30 paiku ja kui ta tuli tagasi kella 17.00 ajal, siis avastas ta, et jalgratast ei ole. Ütluste kohaselt pöördus kannatanu hoone valvelauda ja sealt selgus video vaadates see, mis kell jalgratas ära varastati. Seejärel helistas kannatanu politseisse ja tegi järgmisel päeval ka avalduse. Jalgratta firma oli MERIDA, ratas oli helesinist värvi, meeste raamiga, eritunnusteks oli raami küljes laste istmehoidja, vasaku pedaali plastikust osa oli katki, ratas oli veidi kulunud välimusega ja ostetud 2005.a kevadel. Jalgratta väärtuseks hindas kannatanu 300 eurot (II kd tl 4-7).

Kannatanu ütlusi kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud 25.07.2018.a City Plaza ärihoone valvekaamera videosalvestist. Videosalvestiselt nähtub,

kuidas isik, kellel on jalas põlvpüksid, seljas jakk ning juuksed ainult pea tagaosas (nö mongoli soeng), saabub Tartu mnt 2, Tallinn maja ette, suundub ratta juurde, vaatab seda ning võtab natukese aja pärast maja eest ratta ja lahkub sellega Tartu mnt 2, Tallinn asuva maja Eur (II kd tl 16-22). opargi poolsele küljele

15

AS est koos fotodega SEB Pank päringu vastus nähtub, et vahetult enne kuriteo toimepanemist viibis naisisik, kes pani jalgratta varguse toime, Tallinnas, Tornimäe 2 asuvas pangakontoris, mis asub kuriteo sündmuskoha vahetus läheduses (II kd tl 25-32).

Videosalvestiselt nähtav isik on kriminaalasjas tuvastatud väliste tunnuste järgi kui N.F . N.F on 28.08.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis tunnistanud kuriteo toimepanemist

ja väitnud, et andis jalgratta kasutada võõrale meesterahvale ning ta ei tea -36). N.F tunnistas jalgratta kuhu see jäi (II kd tl 34 varguse toimepanemist ka kohtuistungil (II kd tl 138-140).

Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega ümberlükkamat tõendamist leidnud N.F ult süü temale inkrimineeritavas 25.08.2018.a varguse episoodis. Jalgratas oli N.F-ile võõras vara ning jalgratta äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada jalgratta senise valdaja valduse, kehtestada jalgrattale uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu, s.o jalgratta omaniku, nõusolek. Seega on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Samuti on tõendamist leidnud jalgratta äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärk, sest puuduvad tõendid selle kohta, et N.F oleks soovinud jalgratta kannatanule tagastada ning see viitab ühtlasi sellele, et süüdistatav tahtis jalgratta äravõtmisega jätta jalgratta omaniku jalgrattast kestvalt ilma.

2.5. Kvalifikatsioon

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et N.F on toime pannud 4 varguse episoodi, sealhulgas jäi üks varguse episood katsestaadiumisse. Kohtu hinnangul pani N.F vargused toime kavatsetult,

eesmärgiga varastatud tooted omastada ja enda kasuks pöörata.

N.F tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 5 tunnusele, s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sest N.F pani 14.07.2018.a varguse katse episoodi toime McDonalds kiirtoidurestoranis kolmandate isikute juuresolekul. Vargust nägi sisuliselt pealt tunnistaja ja N.F pidi aru saama, et tema tegu on õigusvastane ning et sellest saab aru ka tegu pealt näinud tunnistaja. Varguse toimepanemisest sai lisaks aru ka kannatanu, kellel õnnestus mobiiltelefon koheselt pärast varguse toimepanemist oma süüdistatavalt kätte saada ning kes sai seeläbi aru, et ka rahakott on just nimelt süüdistatava poolt varastatud.

N.F tegevus vastab ele, s.o varguse toimepanemine KarS § 199 lg 2 p 8 tunnus sissetungimisega, mida kohtupraktika kohaselt sisustatakse KarS § ga 266. KarS § 266 lg 1 - näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Kriminaalasjas x puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine (08.07.2018.a kell 13.00 kuni 09.07.2018.a kell 11.30 episood) ja x (25.07.2018.a kuni 26.07.2018.a kell 11.00 episood) asuvatesse korteritesse oleks toimunud kooskõlas nende korterite seaduslike valdajate tahtega. Nimetatud asjaolule viitab ka see, et x Tallinn, korterilukk oli küll esialgsel välj vaatlusel terve, kuid hiljem selgus, et lukk on siiski vaja a vahetada, sest see ei tööta a sellele, et N.F lõhkus enam. See aga viitab omakord korterisse sisenemiseks ukseluku. Tahtevastaselt sisenes N.F ka x, Tallinn, asuvasse korterisse, sest kannatanu saatis süüdistatava välja, keeras ukse lukku ja ei andnud süüdistatavale oma korterivõtmeid. Hiljem selgus aga, et korterivõtmed on kadunud ning kuna need rippusid köögis, kus käis ka N.F , siis oli tal võimalus need võtmed ära võtta ja nende abil pärastpoole korterisse siseneda. Seega leiab kohus, et N.F tungis eelpool nimetatud korteritesse ebaseaduslikult KarS § 266 tähenduses ning seetõttu esinevad alused süüteo kvalifitseerimiseks ka KarS § 199 lg 2 p 8 järgi.

16

Süüdistatava tegevus vastab lisaks eelnevale ka KarS § 199 lg 2 p 9 tunnusele, s.o varguse toimepanemine süstemaatiliselt. N.F-i on varavastaste süütegude eest korduvalt kriminaalkorr - as ja väärteokorras karistatud (II kd tl 40 50). Süstemaatilisust näitab lisaks ka käesoleva kriminaalasja esemeks olevate varguste arv (4 episoodi) ja lühike ajavahemik (08.07.2018-25.07.2018). varastamine on Toime pandud varguste põhjal saab järeldada, et kujunenud N.F-ile elustiiliks varastamine on elatise hankimise vahendiks, – mistõttu on süüdistatav motiveeritud pidevalt toime panema uusi vargusi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb N.F tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 8 ja 9 järgi Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. .

SA Põhja Eesti Regionaalhaigla 16.07.2018.a vastusest päringule nähtub, et N.F -

on psühhiaatri jälgimisel alates 04.03.1973. aastast (3 aasta vanusest) seoses vaimse arengu peetusega. Lisaks on N.F viibinud 14 korda haiglaravil, viimati 13.05- 25.06.2018.a, diagnoosidega kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire (II kd tl 66 67). Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist - nr 390 selgub, et N.F oli tegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ning võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Samuti on ekspertiisiakti kohaselt N.F oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistva kohtuotsuse korral kandma karistust ning ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist (II kd tl 78-83).

Eelneva tõttu leiab kohus, et N.F on süüvõimeline ning puuduvad KarS 2. peatükis

3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.

3. KARISTUS

KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistusliigi valikul tuleb arvesse võtta asjaolu, et N.F-il on neli kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati N.F-i Harju Maakohtu 25.10.2016.a kohtuotsuse nr 1-16-6437 alusel

1 aasta ja 6 kuud, KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi vangistusega millest kuulus kohesele ärakandmisele 5 kuud ja 15 päeva ning ülejäänud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga (25.10.2016-24.10.2018). Lisaks kriminaalkaristustele on N.F-il 12 kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata (II kd tl 40-50, 51-52, 53-57). Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud N.F-i õiguskuulekalt käituma, siis ei ole rahaline karistus talle, kui varasemalt karistatud isikule, kohane karistuse liik. Seetõttu leiab kohus, et N.F-i tuleb karistada vangistusega.

N.F pani vargused toime kavatsetult väga lühikese perioodi vältel. Kindla sissetuleku ja töökoha puudumise tõttu on kohtul alust arvata, et süüdistatav elatab end varavastaste kuritegude toimepanemisest. Märkimist väärib ka asjaolu, et süüdistatav on osaliselt töövõimetu (töövõimetus 70%). Varavastastest kuritegudest elatumisele viitab ka N.F elukoha läbiotsimise protokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et

süüdistatav elas väga kehvades elutingimustes – tema korterist tuli vänge hais ja seal oli

tohutult kärbseid, tuba oli üleni kola ja prügi täis (põrandad ei paistnud), maas vedeles toit, pliit oli must ja räpane ning selle peal oli haisev, hallitav ja kääriv toit (I kd tl 254-262).

17

Sellised tingimused viitavad kohtu hinnangul asotsiaalsele eluviisile ning on ilmselge, et pension, millest süüdistatav väidetavalt elab, ei ole tema vajaduste rahuldamiseks piisav. Seda kinnitab ka süüdistatava poolt kohtuistungil öeldu, mille kohaselt teda tõstetakse tema praegusest elukohast välja, kuna seal on vaja korteri eest maksta, aga ei ole kedagi, kes maksaks (II kd 138-140).

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka asjaolu, et N.F pani uue kuriteo toime ajal, mil ta oli tingimisi vabastatud. Oluline on ka see, et mõned varastatud esemed on kannatanutele tagastamata ning vargustega on kannatanutele tekitatud kahju ka lõhkumise teel (ukseluku lõhkumine, sõiduauto vigastamine). Kohus võtab lisaks arvesse ka seda, et ühel korral jäi süüdistatava tegevus katsestaadiumisse. Kohus ei tuvastanud kriminaalasjas N.F karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on eelneva tõttu põhjendatud N.F karistamine sanktsiooni keskmises määras. Arvestades kõiki kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid, siis leiab kohus, et N.F-ile ei ole võimalik määrata üldkasulikku tööd ning ü ja eripreventsiooni arvesse võttes ldkuulub süüdistataval määratud vangistus täies ulatuses e tema poolt kandmisele.

4. TSIVIILHAGI

Kannatanu K K on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 724,80 eurot. Tsiviilhagi kohaselt on N.F poolt varastatud asjade koguväärtus 1982,28 eurot, millest kannatanule tagastati asjad väärtuses 1916,28 eurot. Vargusega põhjustatud kahju moodustab seega 66 eurot. Lisaks põhjustas N.F varalist kahju sissetungimise tagajärjel ja varguse toimepanemise käigus kahju seoses ukseluku lõhkumisega

30 eurot, kasvuhoones kasvavate taimede vigastamisega 150 eurot ja sõiduauto Citroen C4 vigastamisega 478.80 eurot (tõendab OÜ 12.10.2018.a. kulukalkulatsioon sõiduki x taastamiskulude kohta). Asjade rikkumisega põhjustatud varaline kahju moodustab kokku 658,80 eurot ja seega on kogukahju 724,80 eurot (I kd tl 15, II kd tl 121-125).

Kannatanu V R on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 300 eurot (II kd tl 8-9).

Süüdistatav N.F võttis kohtuistungil omaks tsiviilhagi jalgratta varguse osas, kuid ei tunnistanud K Ki hagi (II kd tl 138-140).

Kohtu hinnangul on K K ja kriminaalasja materjalidega tõendamist leidnud, et kannatanutele V R kuulunud esemed varastas N.F. ja tekitas seeläbi varalise kahju

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

18

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanutele tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava N.F poolt toime pandud vargustega. Kannatanu K K on tsiviilhagi esitanud varastatud ja tagastamata asjade ning lõhutud asjade (ukseluku, kasvuhoone taimede ja sõiduauto) parandamise väärtuse ulatuses (esitanud ka nt sõiduauto taastamiskulude kulukalkulatsiooni). Kannatanu V R on esitanud tsiviilhagi varastatud jalgaratta hariliku väärtuse ulatuses, võttes arvesse seejuures jalgratta sõiduomadusi ja vanust. Seega on mõlemad tsiviilhagid kohtu hinnangul esitatud mõistlikus suuruses. Eelneva K Ki ja V R tõttu leiab kohus, et kannatanute i tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning need tuleb N.F-ilt välja mõista.

5. ASITÕENDID

K

rMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat:  CD plaat, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  tõmmiskile jalatsijäljega, sokid, spordijalatsid, suitsukonid, võti, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  3 CD plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

6. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.1 Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2019. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot.

Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid:  DNA-ekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr 18E-GE0715 maksumusega 1938 eurot (I kd 92-97 tl );  DNA-ekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr 18E-GE0734 maksumusega 342 eurot (I kd tl 99-102);  ambulatoorne , mille kohta on koostatud akt nr 390 kohtupsühhiaatriline ekspertiis maksumusega 765 eurot (II kd tl 78-83 ).

1 RKKKo 3-1-1- -10 p 28. 83

19

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt esitatud ekspertiisi maksumuse õiendi alusel on DNA- ekspertiisi nr 18E-GE0715 maksumus 1938 eurot. DNA ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitati kokku 13 ekspertiisiobjekti (I kd tl 92), mida Riigikohtu kriminaalkolleegiumi -1-1-120- määruse nr 3

12 kohaselt tuleb käsitleda analüüsiobjektina. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. Seega DNA- , on 741 ekspertiisi kogusumma, mis tuleb süüdimõistetult välja mõista eurot. Ülejäänud DNA ekspertiisi maksumus, s.o 1197 eurot, jääb riigi kanda. Kohus jätab - lisaks riigi kanda DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0734 maksumuse 342 eurot, sest selle ekspertiisi teostamisega ei tuvastatud antud kriminaalasjas olulist tõendusliku teavet ning antud ekspertiisikulu süüdistatava kanda jätmine oleks teda liigselt koormav. Seega jätab kohus riigi kanda ekspertiisikulu kokku 1539 eurot.

Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 450 eurot (I kd tl 144-146, I kd tl 198-199, I kd tl 249-250, I kd tl 300-302, II kd tl 38-39, II kd tl 86-88, II kd tl 90-92, II kd tl 118-120) ja kohtumenetluses 210 eurot (II kd 141-142 tl ).

Eeltoodu põhjal tuleb välja mõista ekspertii N.F-ilt sikulu 1506 eurot, kaitsekulu 660 eurot ja sundraha 810 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda,

kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane kohtunik