1-19-478/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuaril 2019.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-18-8572 (16230200906) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi B.U süüdis § järgi

tuses KarS

423 lg 1 üldmenetluses Prokurör Katrin Pärtlas Tsiviilkostja esindaja Ilona Kotova Süüdistatav B.U Ik XXX, elukoht xxx, , määratlemata kodakondsusega keskharidus, xxx, varem kriminaalkorras karistamata töök

Kaitsja Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 p 1, 306, § 311, § 312, § 313 ja § 315,

Tunnistada süüdi B.U KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vastavalt KarS § 73 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.U ei pane 1 ( ) aasta ja 6 (kuue) kuu ühe jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohaldada

B.U suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Katseaja algust arvata alates 31.01.2019.a.

Asitõend plaat kõnesalvestistega ja DVD id - - DVD -plaat videosalvestistega, mis asuvad kriminaal

asja juures, jätta kriminaalasja juurde.

Rahuldada kannatanu N T tsiviilhagi ja varalise kahju nõudes mõista B.U-lt ja xxx-lt (registrikood xxx solidaarselt N T kasuks 1085 eurot, mis kanda K T arveldusarvele ) välja XXX (Swedbank A). N. T tsiviilhagi t . mi tevaralise kahju nõudes jätta rahuldamata

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.U-lt riigituludesse sundraha 810 eurot ja

menetluskulud - ekspertiisitasu 320 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1130 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel 11 kuul igakuiselt 94 eurot ja viimasel 12. kuul 96 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded -toimikust.

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

B.U on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 14.10.2016 kella 22.53 paiku Tallinnas xxx maja juures, täites tööülesandeid ja juhtides kuuluvat mootorsõidukit (ühistranspordi buss) xxx -le AS xxx

registreerimismärgiga xxx, liikudes marsruudil xx-xx ja olles peatunud xx bussipeatuses, ei kontrollinud bussi uste sulgemise ja peatusest välja sõitmise ajal, et see on ohutu sõitjatele ja teistele liiklejatele. Nimelt jättis B.U enne bussi uste sulgemist ja manöövri sooritamist ehk sõidu alustamist veendumata, et bussi uste vahel ei ole sõitjaid ja et bussi parempoolse külje vahetus läheduses ei viibi teisi liiklejaid ning alustades sõitu ei pannud tähele, et bussi kolmandast uksest oli väljumas , kes jäi sulguvate uste vahele kinni ega jõudnud ennast uste vahelt vabastada, mille N K tõttu tõmbas liikuma asunud buss es seetõttu kukkus ning jäi bussi tagumise N Ki endaga kaasa, k ratta alla. Liiklusõnnetuse tagajärjel suri sündmuskohal. i surma põhjuseks oli liittrauma N K N K (autotrauma): xxx.

B.U pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; pidi enne paigalt liikuma hakkamist ja manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid; ei tohtinud alustada sõitu enne kõigi sõitjate sisenemist ning uste täielikku sulgumist; ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat. B.U jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata.

Liiklusõnnetus toimus, kuna B.U rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg

2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 33 lg

1 - Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; LS § 33 lg 2 p 8 - Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; LS §

33 lg 12 - Ühissõidukijuht ei tohi sõiduki ust avada enne sõiduki seismajäämist ega alustada sõitu enne kõigi sõitjate sisenemist ning uste täielikku sulgumist; LS § 35 lg 1 - Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.

Seega pani B.U toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm.

POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör leidis, et B.U poolt KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja taotles B.U karistamist vangistusega 1 aasta ja

4 kuud. Prokurör taotles jätta mõistetav karistus KarS § 73 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kaitsja leidis, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga ning B.U süü ei ole tõendamist leidnud.

Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava B.U kui mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, mille tulemusena toimus hukkus kannatanu N. K. liiklusõnnetus ja KarS § 423 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklus või käitusnõuete rikkumise eest - ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Seega on antud juhul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid liiklus või - käitusnõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s.o N. Ki surmaga.

Vaidlust ei ole, et B.U töötas bussijuhina xxx -is ja juhtis 14.10.2016 kella 22.53 paiku AS

Tallinnas, xxx xxx - xxx maja juures tööülesandeid täites AS le kuuluvat mootorsõidukit

(ühistranspordi buss) registreerimismärgiga xxx, liikudes marsruudil xx-xx ja oli peatunud xxx bussipeatuses. Vaidlust ei ole ka selles, et kannatanu N. Ki surm saabus 14.10.2016.a Tallinnas, xxx maja juures xxx bussipeatuse . Seda kinnitavad lisaks s toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel.

süüdistatava ütlustele liiklusõnnetuse videosalvestus kui asitõendi vaatlusprotokoll, ja selle

sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga, liiklusõnnetuse akt koos fototabeliga, tunnistaja Y. P Kannatanu N. T ütlused ja surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt. ütlused kinnitavad, et tema isa N. K K elas Tallinnas xxx, kannatanu elab xxx. hukkus liiklusõnnetuses. N.

Süüdistatava B.U ütlustest nähtuvalt töötas ta bussijuhina ning 14.10.2016.a õhtusel ajal sõitis bussiga atusesse. Bussis oli vähe reisijaid, nende hulgas oli kolm xxx bussipe kodutu välimusega isikut. Süüdistatav nägi, et k välju aks neist olid nud bussist xxx peatuses ning arvas, et ka kolmas inimene väljus koos nendega. Kui süüdistatav hakkas bussi uksi kinni panema, siis selgus, et kolmas inimene oli veel bussis ja takistas uste sulgumist kotiga ning bussi uksed avanesid automaatselt. Süüdistatava ütluste kohaselt kontrollis ta eelnevalt parempoolsest tahavaatepeeglist, millest on näha kõik bussi uksed ja trepid, kas keegi proovib bussi siseneda või sealt väljuda. Meesterahvast süüdistatav trepi peal ei näinud. Sellest peeglist bussi salongis toimuvat ei näe. Bussis on ka sisemine peegel, millest on näha bussi salong ja uksed, samuti on näha trepid, kui inimene väljub, kuid süüdistatav kinnitas, et seda peeglit ta ei vaadanud, arvates, et kõik inimesed on bussist väljunud. Süüdistatav sulges bussi ukse ja hakkas bussiga liikuma, selleks ajaks oli bussi ette sõitnud teine sõiduk. Süüdistatava ütluste koh aselt hakkas ta bussiga liikuma ning kott tiris kannatanu bussi rataste alla. Süüdistatava ütluste kohaselt oli buss, millega ta sõitis, tehniliselt korras, ainult kolmanda ukse kaamera ei töötanud.

Bussi tehnilise olukorra osas vaidlust ei ole. Bussi tehnilist korrasolekut kinnitavad tunnistaja J. P ütlused ja kirjalikud tõendid. AS 18.07.2017 kirja kohaselt teostati bussile registreerimismärgiga xxx xxx 01.08.2016 kuni 16.09.2016 hooldustöid, sh suuremahulist hooldust. Ka peale liiklusõnnetust on bussile kuni 15.05.2017 regulaarselt teostatud hooldustöid.

Tunnistaja J. P, kes töötab xxx ASis tehnoülevaatuse spetsialistina, andis ütlusi bussi tehnoülevaatuste kohta, xxx mudel xxx on neli ust, milliste avamine samuti selgitas bussi uste tööd. Autobussidel toimub manuaalselt nuppudega, mis asuvad juhi juures paremal pool armatuurlaual. Sellisel bussil on automaatne uksepidur ning uste avamiseks ja sulgemiseks tuleb vajutada nuppu. Juhul, kui midagi jääb bussi uste vahele, lähevad uksed uuesti lahti. Bussiga avatud ustega sõita võimalik ei ole. Bussis on ka nn märguanded juhile selle kohta, kas uksed on lahti või kinni. Selleks on valgustusega nupud, millistes siis, kui uks on lahti, läheb põlema nupu all olev valgustus. Peale liiklusõnnetuse videosalvestuse vaatamist selgitas tunnistaja, et juhul, kui bussi uksed avanevad seetõttu, et midagi on uste vahele jäänud, siis tuleb bussijuhil uste sulgemiseks uuesti nuppu vajutada. Tunnistaja selgitas ka, et bussijuhid kasutavad siiski vahel pahatahtlikult nn service nuppu, mis laseb bussil sõita lahtise uksega. Service nupp asub bussijuhi juures - ning tegelikult ei tohiks bussijuht seda lae all üleval

nuppu puutuda, kuid siiski kasutavad bussijuhid seda nuppu. Teine võimalik selgitus videosalvestuselt nähtu osas on tunnistaja ütluste kohaselt süsteemi mittetöötamine, kuid sellest oleks bussijuht pidanud aru saama ja ta ei oleks tohtinud liinile minna.

Kohus tutvus kohtuistungil vahetult videosalvestustega, milliste alusel on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ning asub seisukohale, et ei ole kahtlust selles, et salvestustel on kajastatud just nimelt 14.10.2016.a. toimunud liiklusõnnetus. xxx hoonel asuva turvakaamera videosalvestuselt on näha bussipeatuse suunas. Salvestuselt on näha, kuidas 14.10.2016.a kella vaade suunaga xxx

22:51:02 ajal (videosalvestuse kellaaeg) liigub mööda tänavat suunaga xxx xxx maantee poole xxx. liini autobuss. Kell 22:51:12 sõidab buss peatusesse ja peatub. Bussi uksed avanevad, bussi sisenevad ja bussist väljuvad inimesed. Seejärel on bussi eelviimase ukse juures näha inimest, kes liigub bussi trepile avatud uste juurde. Bussi uksed hakkavad sulgu , kuid inimene on veel uste juures bussi ma trepi astmetel, tema käes olnud punast värvi kott on uste vahelt nähtav. Bussi uksed avanevad uuesti. Inimene astub bussist välja, kuid hoiab parema käega veel bussist kinni, samal ajal hakkab buss liikuma xxx maantee suunas ning bussi uks on esmalt avatud asendis, siis hakkab sulguma. Inimene kukub sõiduteele bussi tagaratastest eespoole, hoides endiselt bussist kinni ja lohiseb bussiga sõiduteel kaasa. Mõne sekundi pärast jääb buss seisma, inimene on bussi paremal pool maas sõidutee äärekivi juures. Siis alustab buss liikumist ning kukkunud inimene lohiseb bussiga kaasa.

xxxx asuva turvakaamera videosalvestuselt, milliselt xxx - xxx tn - xxx tn ristmik, on on näha kogu vaadeldav, kuidas autobuss saabub xxx xx bussipeatusesse ning peatub seal. Sel ajal sõidab mööda tänavat tumedat värvi sõiduk, mis keerab jalakäijaid üle tee. xxx poole

xxx ning peatub, et lasta Samal ajal hakkab ka autobuss liikuma xxx poole ja peatub, bussi ees olnud tume seejärel hakkavad

sõiduk ja buss liikuma. Siis on näha, kuidas bussi tagumine parempoolne külg kerkib korraks ülespoole, seejärel peatub buss viltuses asendis, sõidutee serva maha jääb tume kogu. xxx

Analüüsides süüdistatava ütlusi, märgib kohus, et süüdistatava ütlused tema poolt juhitud bussi liikuma hakkamise kohta xxx bussipeatusest suletud ustega ei riimu teiste tõenditega, so liiklusõnnetuse videosalvestuse kui asitõendi vaatlusprotokolliga. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil korduvalt, et buss hakkas liikuma suletud ustega. Alles peale videosalvestuse korduvat vaatamist kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et nägi videosalvestuselt, et buss hakkas liikuma avatud ustega Kohtu hinnangul hakkamist suletud ei ole süüdistatava ütlused osas, mis puudutavad bussi liikuma ustega

, usaldusväärsed.

Olles tuvastanud, et autobussi xxx xxx hetkel B.U registreerimismärgiga juhtis liiklusõnnetuse

kas ja millised N. Ki surma , tuleb järgnevalt tuvastada, põhjustanud liiklusnõuete rikkumised B.U toime pani.

Süüdistusakti kohaselt rikkus B.U järgmisi liiklusnõudeid: LS § 14 lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 33 lg 1 - Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; LS § 33 lg 2 p 8 - Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; LS § 33 lg 12 - Ühissõidukijuht ei tohi sõiduki ust avada enne sõiduki seismajäämist ega alustada sõitu enne kõigi sõitjate sisenemist ning uste täielikku sulgumist; LS § 35 lg 1 - Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.

Kohus leiab, et uuritud tõendid kinnitavad, et süüdistatav on rikkunud eelpoolnimetatud liiklusse B.U aduse nõudeid. jättis enne sõidu alustamist veendumata, et bussi uste vahel ei ole sõitjaid ja et bussi parempoolse külje vahetus läheduses ei viibi teisi liiklejaid ning ei pannud seetõttu bussiga liikumist alustades tähele, et bussi kolmandast uksest oli väljumas , kes jäi N K sulguvate uste vahele kinni ega jõudnud ennast uste vahelt vabastada. Liikuma hakanud buss tõmbas kannatanu endaga kaasa, kannatanu kukkus ning jäi bussi tagumise ratta alla ning suri sündmuskohal.

Kuivõrd süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta teadis, et bussi kolmanda ukse kaamera ei töötanud, siis pidi ta olema eriti tähelepanelik, veendumaks enne bussiga liikuma hakkamist, et kõik reisijad on ohutult bussist väljunud. Seda B.U aga ei teinud. Liiklusõnnetuse videosalvestuselt nähtub, et kannatanu, kellel oli käes erksat punast värvi kott, seisis bussi trepil piisavalt kaua, et olla bussijuhile nähtav. süüdistatav ei veendunud, et kõik reisijad on bussist Eeltoodu kinnitab, et väljunud ja bussi uksed on sulgun süüdistatava ütlused ud. Kuna nii tunnistaja J. P kui kinnitavad, et avatud ustega buss ei liigu, videosalvestuselt aga nähtub, et buss hakkas liikuma lahtise uksega, siis pidi bussi liikuma hakkamiseks vajutama

B.U nn „service“ nuppu.

On ilmne, et kui

kohustuslikke , süüdistatav oleks järginud temale kui juhile liiklusseaduse sätteid so LS

, lg 2 p 8 ja lg 12 § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1 ning LS § 35 lg 1 sätestatud kohustusi, oleks käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks oleva liiklusõnnetuse toimumine olnud välistatud. Kohtu hinnangul on kohtulikul uurimisel tõendatud, et B.U rikkus talle esitatud süüdistuses märgitud liiklusnõudeid ning põhjustas sellega kannatanu surma. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 16E-PõS0049/541 (tl 64-70) kohaselt oli N. Ki surma põhjuseks liittrauma (autotrauma): xxx. N. Kil tuvastatud arvukad eluohtlikud tervisekahjustused võisid olla tekitatud 14.10.2016.a toimunud liiklusõnnetuse käigus.

Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole ka tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks eiranud liiklusnõudeid. Seega on liiklusnõuete eiramine o

mistatav vaid süüdistatavale. Kaitsja leidis, et , B.U tegi omalt poolt kõik, et täita liiklusseaduse nõudeid pärast õnnetust teavitas ta koheselt politseid ja kutsus kiirabi. Kaitsja hinnangul on tegemist traagilise õnnetusjuhtumiga kaitsjaga ei nõustu ja leiab, et on tõendatud, et N. i surma põhjustas . Kohus K liiklusnõuete eiramise tagajärjel B.U. B.U poolt liiklusnõuete rikkumist käsitles kohus eelnevalt. Kohus märgib veelkord, et kui süüdistatav oleks järginud liiklusnõudeid, siis ei oleks käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks olev liiklusõnnetus toimunud. Kohus leiab, et on tõendatud, et B.U tegevus vastab KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteokirjeldusele. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 423 ettevaatamatust nii sõiduki liiklussuhtes. või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes kui ka sellega tagajärje Sealjuures piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega. Tuvastatud on, et süüdistataval ei olnud tahtlust rikkuda liiklusseadust teist liiklejat ohustaval või takistaval viisil, kuid B.U ei toiminud piisavalt hoolikalt ega arvestanud liiklemisel kõiki neid asjaolusid, milleks liiklusseadus teda kohustab. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema ning sellisel juhul oleks liiklusõnnetus ja kannatanu surm jäänud saabumata. Arvestades kriminaalasjas uuritud tõendeid leiab kohus, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud süüteo toime vähemalt hooletusest, kuivõrd mootorsõiduki juhile omistatava hoolsuskohustuse täitmisel oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus B.U käitumises ei tuvastanud.

TSIVIILHAGI

Kohus leiab, et kannatanu N. T tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, see on summas 1085 eurot, mille moodustavad tema kulutused seoses N. Ki matustega. Tsiviilhagi tõendavad esitatud kirjalikud tõendid (matusebüroo arve, matusebüroo kassakviitung, urnimatuse kulu arve, hauakivi ja piirete hinnapakkumine). Kohus leiab, et hagi on selles osas tõendatud ja põhjendatud ning B.U-lt ja xxx -lt (registrikood xxx AS ) tuleb mõista solidaarselt välja N T kasuks 1085 eurot.

Kannatanu N. T esitas tsiviilhagi ka mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot. Kaitsja ja süüdistatav on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohus asub seisukohale, et N. T poolt esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 28.02.2016.a toimunud liiklusõnnetuse tagajärjena hukkus N. T isa N. K. Kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad deliktilise vastutuse alused VÕS § 134 lg 3 ja 5, § 1043 ning § 1045 lg 1 p 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 134 lg 3 näeb isiku surma põhjustamise või talle raske tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude ette ka isiku lähedastele. Selline nõudeõigus on lähedastel nimetatud sätte järgi aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Riigikohus on selgitanud, et võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa erandlikuks asjaoluks olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Erandlikuks asjaoluks ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Riigikohtu seisukoha kohaselt õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n ö samas ohutsoonis viibimine), -

samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Need peavad aga olema isiklikud ja vahetud, mitte aga nt kolmandate isikute vahendatud. (Riigikohtu lahend 3-2-1-19-08). N. T haselt elas ta xxx ning N. K ütluste ko elas Tallinnas kodutuna Ka kinnitas N. T, et sai N. Kiga harva kokku. Samuti ei viibinud N. T . sündmuskohal N. i surma põhjustamise ajal. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud K erandlike asjaolude olemasolu, mis annaksid aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hingelised üleelamised ja hingevalu kaasnevad sageli, kui on tegemist vanema kaotusega ükskõik millistel asjaoludel. Arvestades eeltoodut tuleb hagi mitte varalise kahju nõudes jätta rahuldamata.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoidu

ma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus. i ole Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega e põhjendatud, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke.

Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus asub seisukohale, et B.U-le tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Tegemist on kriminaalkorras karistamata kindla elu ja töökohaga isikuga. Seetõttu leiab - kohus, et vangistuse ärakandmine B.U poolt ei ole otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada KarS § 73 sätete kohaldamisega.

B.U suhtes tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Kriminaalasjas asitõendiks olevad -plaadid videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja DVD juures, tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1, 3, 6 ja 9 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka ekspertiisikulu 320 ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni.

Eha Popova Kohtunik