4-09-24453/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generateddetsember 2009.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-24453 Väärteoasi Georg Kalmus avaldus tema täitemenetlusasjades aegumise kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Lõpetada täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu Georg Kalmus kohta tehtud järgmiste kohtuvälise menetleja otsuste täitmiseks:
Legislator headnote
AI generated4-09-24453/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (4) Väärteoasi nr 4-09-24453
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht
02. detsember 2009.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-24453 Väärteoasi Georg Kalmus avaldus tema täitemenetlusasjades aegumise kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusalune isik: Georg Kalmus( isikukood 35908022741, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON
Lõpetada täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu Georg Kalmus kohta tehtud järgmiste kohtuvälise menetleja otsuste täitmiseks:
1)29.03.1999.a. otsusega nr VP15400 mõistetud rahatrahv 820 krooni, täitetoimik nr 047/2002/1117. 2)27.04.1999.a. otsusega nr . VP60764 mõistetud rahatrahv 410 krooni, millest tasumata 399.25 krooni, täitetoimik nr . 047/2002/1119.
Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Georg Kalmus esitas 04.11.2009.a kohtule avalduse, milles palub lõpetada menetlus täiteasjades nr. 047/2002/1120, 047/2002/1117 ja 047/2002/1119 seoses aegumisega. Täitemenetlusregistri andmete järgi on täiteasjas nr 047/2002/1120 nõudeks kohtuvälise menetleja 22.07.2000.a. otsusega nr 0053256 mõistetud rahatrahv 230 krooni, kohtutäituri tasu 295+4.64 krooni, täitekulu 85 krooni. Kohtuvälise menetleja nõue on täielikult
2 (4) rahuldatud. Kohtutäituri tasust on tasumata 278.64 krooni, seega nõue osaliselt tasutud. Täitekulud kokku summas 85 krooni on tasumata. Täiteasjas nr 047/2002/1117 nõudeks kohtuvälise menetleja 29.03.1999.a. otsusega nr VP15400 mõistetud rahatrahv 820 krooni, kohtutäituri tasu 300 krooni, täitekulu 66 krooni. Kõik nõuded tasumata. Täiteasjas nr 047/2002/1119 on nõudeks kohtuvälise menetleja 27.04.1999.a. otsusega nr VP60764 mõistetud rahatrahv 410 krooni, millest on rahuldamata nõude jääk 399.25 krooni, kohtutäituri tasu 300 krooni, täitekulu 92 krooni.
Kohtu seisukohad Kohus on loobunud oma varasemast praktikast, kus iga täiteasja aegumise avalduse menetluses on tehtud järelpärimine kohtutäiturile avalduse esitaja täiteasjade kohta. Kohtul on juurdepääs Täitemenetlusregistrile, mistõttu saab kohus asja menetlemisel kasutada täpselt samu andmeid, mille järgi kohtutäitur koostab oma vastuse. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Selles loetelus sisaldub ka kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Samuti on riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-52-07 ja 3-2-1-119-02) viidanud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Seetõttu ei saa ka kohtutäitur kohtu järelpärimisele vastates esitada laiemalt põhjendatud seisukohti ega lisainformatsiooni võrreldes Täitemenetlusregistris sisalduvaga. Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise küsimust.
Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab:
(1) Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
(2) Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.
Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.
Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita.
3 (4) Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad.
Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Georg Kalmus*e suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud järgmiselt: otsus 27.04.1999 hiljemalt detsembris 200.a. ja otsus 29.03.1999 hiljemalt novembris 2000. Otsus 22.07.2000.a. on täidetud ja selle otsuse täitmise osas ei ole alust aegumisest rääkida..
Täitemenetluse seadustiku § 202 lg.2 sätestab: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuste täitmine nende täitmata osas G.Kalmuse suhtes tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetluse taotletud täiteasjas sel alusel lõpetada.
Kuna käsitletavad täitemenetlusasjad hõlmavad ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel( juhul kui kohtutäituri tasu või täitemenetluse kulusid asutakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 217 lg.1 korras: Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §- le 23, mis sätestab: (1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
(3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud nõudesummaga. Seega on alust esitada nõue kohtutäituri tasu nõudmiseks nende nõuete täitmise eest, mis on ka tegelikult täidetud (rahuldatud).
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)