1-19-201/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

01. veebruaril 2019.a, Tallinna kohtumaja s Kriminaalasja number 1-19-201 Kohtukoosseis kohtunik Alari Möldre Kriminaalasi V.U KarS § 32 ärgi süüdistuses

9 j

käskmenetluses Süüdistatav V.U

Isikukood: XXX kodakondus: haridus: ; EV; põhi töökoht: haridus, emakeel: vene keel, xxx; elukoht: xxx; kriminaalkorras karistatud (2 kehtivat kriminaalkaristust), viimati karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsuse alusel nr 1-17- . 10589 KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 1340 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus . täitmisele pööramata tingimusel, et V.U ei pane

1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg

1 alusel peatati V.U . 1 p. juhtimisõigus 4 kuuks.

RESOLUTSIOON

Süüdi mõista V.U KarS § järgi ning karist

ada teda rahalise karistusega

50 (viie eurot) ulatuses, s.o summas 500 kümne) päevamäära (päevamäära suurus 10 (viissada) eurot. KarS § 73 lg. 5 ning KarS § 65 lg. 2 sätteid kohaldades mõista liitkaristus, suurendades mõistetud karistust eelmise, s.o Viru Maakohtu õistetud 18.12.2017.a kohtuotsusega m rahalise karistusega, s.o 1400 (ühe tuhande neljasaja) euroga, millest ärakandmisele kuulub Viru Maakohtu 18.12.2017.a otsuse alusel 1340 (üks tuhat kolmsada nelikümmend) eurot ning mõista lõplikuks 1840 (üks liitkaristuseks rahaline karistus tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot, s.o 184 (ükssada kaheksakümmend neli) päevamäära.

Kriminaalasi nr. 1-19-201

Kohaldades KarS § 66 lg 1, 3 sätteid määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu . jooksul a ooksul rvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes esimese 11 (üheteistkümne) kuu j

153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 157 (ükssada viiskümmend seitse) eurot.

Menetluskulud:

Välja mõista V.U-lt KrMS §

173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel summas 90 ( määratud kaitsjale makstud tasu üheksakümmend) eurot ning sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot, s.o menetluskulud kokku summas ) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse

900 (üheksasada jõustumisest ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt urot. vähemalt 75 (seitsekümmend viis) e

KrMS § 180 lg 3 alusel (kolmkümmend)

– jätta kaitsjatasu summas 30 eurot riigi kanda.

Menetluskulude ning rahalise karistuse tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord :

KrMS § 254 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud lg. 6 ja lg. 7 kohtuotsuse kätt päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja esaamisest alates 15 üldkorras. üüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, Kui s käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

KOHUS TUVASTAS:

V.U-d süüdistatakse selles, et tema, olles Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17- . 10589 süüdi mõistetud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistatud KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks, mis jõustus 28.12.2017.a, juhtis teadlikult 20.03.2018.a kella 22.45 ajal Harjumaal, Tallinnas, Lootsi

13 juures suunaga Uus-Sadama poole mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimisnumbriga XXX, omamata juhtimi

sõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud.

Sellise käitumisega pani V.U toime teadlikult kõrvalehoidmise täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.U süü KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevaga:  Kahtlustatava V.U ütlus millest nähtub, et ta tunnistab oma süüd ning tega, kahetseb väga tehtut et asus 20.03.2018.a juhtima ülemusele kuuluvat , selgitades, mootorsõidukit Ford Mondeo, sest ülemus oli joobes ning kaineid juhiloaga autojuhte ei olnud kuskilt võtta. Samuti selgita et ta oli teadlik puuduvast õigusest juhtida b, mootorsõidukit (t. . 16-18); lk

 v ega äärteomenetluse lõpetamise määrus , millest nähtuvalt lõpetati V.U suhtes väärteomenetlus väärteoasjas nr 230318000228, kuna ilmnesid KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused (t. . 1-2); lk  v iga juhtis äärteoprotokoll AB1517759, millest nähtub, et V.U 20.03.2018.a kella 22:45 ajal Harjumaal, Tallinnas, Lootsi 13 juures suunaga Uus- Sadama poole mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimisnumbriga XXX, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud (t. . 8); lk  s ega olitsei ja Piirivalveameti õiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus , millest nähtub, et P – piirivalvuri V V otsusega kõrvaldati V.U 20.03.2018.a kell 22.45 mootorsõiduki Ford Mondeo, registreerimisnumbriga selt LS § 91 lg XXX, juhtimi . 2 p. 3 alusel, kuni kõrvaldamise põhjuse äralangemiseni (t. . 9); lk  tunnistaja V V tega, m ütlus ille kohaselt peatas ta 20.03.2018.a kontrolliks Lootsi tänav

13 juures kinni mootorsõiduki Ford Mondeo, registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis V.U . V.U-l ei olnud esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti, kuivõrd see oli tal karistusena ära võetud alates 28.12.2017.a (t. lk. 10);  Maanteeameti liiklusregistri 02.04.2018.a vastusega haselt on Viru päringule, mille ko Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsus kriminaalasjas nr 1-17-10589, millega võeti V.U-lt ära neljaks kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus, jõudnud liiklusregistrisse 02.01.2018.a (t. . 13); lk  Maanteeameti liiklusregistri v ttega, mille kohaselt oli äljavõ V.U-l seisuga 23.03.2018.a juhtimisõigus ära võetud (t

. . 20). lk  Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsuse kohaselt (kriminaalasjas nr 1-17- 10589) tunnistati V.U süüdi KarS § 424 lg 1 jä . rgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 1400 eurot (KarS § 68 sätete kohaldamisel lõplik karistus 1340 eurot). KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et . V.U ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg

1 alusel võeti V.U-lt ära juhtimisõigus . 1 p.

4 kuuks (t. . 4- lk 6);  Karistusregistri väljavõt on V.U-l

kaks kehtivat te kohaselt kriminaalkaristust (t. . 3). lk

Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et V.U , olles Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10589 süüdi mõistetud KarS § 424 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistatud KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks, mis jõustus 28.12.2017.a, juhtis teadlikult 20.03.2018.a kella 22.45 ajal Harjumaal, Tallinnas, Lootsi

13 juures suunaga Uusord Mondeo, registreerimisnumbriga Sadama poole mootorsõidukit F XXX, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Seega V.U pani toime teadlikult kõrvalehoidmise täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt 11.01.2019 abi

.a. koostatud süüdistusaktile teeb Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Grete Vahtra ettepaneku V.U süüdi tunnistada KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 500 eurot. KarS § 73 lg. 5 ja KarS § 65 lg. 2 sätteid kohaldades moodustada liitkaristus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10589 V.U-le mõistetud karistusega, s.o rahalise karistusega 1400 eurot ning mõista V.U-le karistuseks rahaline karistus 1900 eurot. Samuti kohaldades KarS § 66 lg. 1, 3 sätteid määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg. 1 p. 4 alusel palub prokurör V.U-lt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud summas 90 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 30 eurot riigi kanda. Samuti mõista KrMS

§ 179 lg. 1 p. 2 alusel V.U-lt välja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest, mis g. on 810 eurot ning KrMS § 180 l

3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse kohaldamise sätteid. Karistuse mõistmisel süüdistatava isikut, süü tuleb arvestada suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus sisaldub KarS § id mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida -s 56, ku karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §- st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK 3-1-1-99-06). Kohus viitab, et KarS § 56 lg. 1 mõtte kohaselt on põhiliseks karistamise aluseks ja seega kriteeriumiks isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma ega süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvi Seega tuleb karistuse mõistmisel dega. silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestama ka süüdlase isikut (RK 3-1-1-40-04). V.U on toime pannud teise astme kuriteo, Viru Maakohtu 18.12.2017.a otsusega määratud katseajal, mida kohus samuti karistuse mõistmisel arvestab. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus märgib et KarS § 56 lg võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse tulenevalt .-st 2 eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. S § 44 lg. 1 kohaselt võib kohus Kar kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani. KarS §

9 järgi on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt RK 3

-1-1-77-11, p 11; RK 3-1-1-58-13 p. 7). Antud juhul on kuriteo ning arvestades tõendamiseseme asjaolud selged V.U süüd, V.U n võ leiab kohus, et suhtes o imalik kohaldada karistusena rahalist karistust. Kohus leiab, et käskmenetluse kohaldamise alused on olemas ning nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ning karistuse määraga. Seega eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus

V.U süüdi KarS § 329 järgi ning karistab teda rahalise karistusega 50 päevamäära

(päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 500 eurot. KarS § 73 lg. 5 ning KarS § 65 lg.

2 sätteid kohaldades tuleb mõista liitkaristus, suurendades mõistetud karistust eelmise, s.o Viru Maakohtu 18.12.2017.a kohtuotsusega mõistetud rahalise karistusega, s.o 1400 euroga, millest ärakandmisele kuulub Viru Maakohtu 18.12.2017.a otsuse alusel KarS § 68 lg. 1 sätete kohaldamisel 1340 eurot ning seega lõplikuks liitkaristuseks tuleb mõista rahaline karistus 1840 eurot, mis on kokku 184 päevamäära. Kohaldades KarS § 66 lg. 1, 3 sätteid määrab kohus rahalise karistuse tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning V.U peab esimese 11 kuu jooksul tasuma vähemalt 153 eurot kuus ning 12. kuul 157 eurot.

MENETLUSKULUD :

KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Antud kriminaalasjas on menetlusku atud kaitsjale makstud tasud kokku summas 120 eurot ning sundraha ludeks määr summas 810 eurot. Kohus märgib, et KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära .a määrusega . Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 nr 117 kehtestati alates 1. jaanuarist 2019. a tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot.

Sellest tulenevalt on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 810 eurot. KrMS § 180 lg. 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (RK 3-1-1-39-13;

RK 3-1-1-99-11). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kaitsja poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust, leiab kohus, et esitatud taotlus kaitsjakulu hüvitamiseks on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et taotlustes esitatud õigusabikulu summa suurus seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse - toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine.

Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Seadusandja on reeglina määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaated. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12).

Kohtu hinnangul tuleb sundraha V.U-lt ning m (summas 90 eurot) ääratud kaitsjale makstud tasu seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd antud kulud on tekkinud tema õigusvastase käitumise tulemusena. Kuigi V.U nud tõendeid, mis tema varalist olukorda kinnitaksid, leiab kohus, ei ole kohtule esita et süüdistatava puhul puuduvad alused täielikult või osaliselt riigi kanda jätmiseks. sundraha

Seejuures on aga i poolne ettepanek kaitsjatasu da. põhjendatud prokurör

– 30 eurot jätta riigi kan Samuti on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude (s.o määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha) osas KrMS § 180 lg. 3 sätete kohaldamine ning määrata hüvitami menetluskulud sele 12 kuu jooksul. Igakuise makse kogusummaks kujuneb seega 75 eurot. Antud maksete suurust peab kohus mõistlikuks. Arvesse tuleb võtta ka seda, et

V.U on ise oma kuritegeliku käitumisega antud menetluskulud põhjustanud ja seetõttu on kohustatud need ka hüvitama

. Juhul kui isik menetluskulusid

õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Antud seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-12.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/