1-18-8060/25 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1-18-8060

1 (13)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutiivosa

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2019.a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8060 (17274000201) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kriminaalasi O.I süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav

O.I

Kaitsja

vandeadvokaat Andres Tamm

RESOLUTSIOON Juhindudes : KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas

Süüdi tunnistada O.I KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3

(kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada O.I § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 6 KarS

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1, 3 alusel lugeda mõistetud vangistustest kergem karist us kaetuks raskemaga ja mõista O.I-le liitkaristuseks

6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 26.09.2017-27.09.2017.a., s.o 2 päeva. Ära kandmata karistuseks lugeda seega ) kuud ja 28 (kakskümmend

5 (viis kaheksa) päeva vangistust.

1-18-8060

2 (13)

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui O.I ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue)

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi. Rahuldada J.O tsiviilhagi O.I vastu täies ulatuses summas 524,03 eurot, milline kanda J.O arveldusarvele.

Asitõendid.

- P - üstolisalv, õhupüstol ja puidust kaigas KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel eseme omanikule O.I (asuvad hoiul Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis).

- CD plaat kahe helisalvestisega - kriminaaltoimiku KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta materjalide juurde.

Menetluskulud. Välja mõista O.I riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi

määratud kaitsja vandeadvokaat Andres Tamme tasu summas 1303 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 810 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 2113 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700036590. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse avalikult teatavakstegemisest.

15 päeva jooksul alates

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada

Pärnu Maakohtule.

Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 05.02.2019.a Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

1-18-8060

3 (13) O.I süüdistatakse selles, et tema 23.09.2017 kella 19.30 ajal Saare talu hoovis tekkinud tüli käigus lükkas vihahoos tahtlikult aiakäru korduvalt vastu J.O paremat jalga, millega tekitas J.O

le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – sääre pindmised hulgivigastused;

Samuti 25.09.2017 kella 20.00 ajal isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, talu hoovis asuva garaaži juures, olles kaikaga Saare maakonnas

lõhkunud garaažis seisva sõiduki kapoti ja katki löönud auto esituled, hoides ühes käes õhupüstolit ja teises käes puidust kaigast, lõi vihahoos tahtlikult kaikaga J.Ole selja piirkonda, millega tekitas J.O rindkere tagaseina pindmised le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vigastused.

O.I pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samu selles, et tema 25.09.2017 kella 20.00 ajal vihahoos ti süüdistatakse O.I ähvardas Saare maakonnas Saare oovis asuva garaaži juures, olles kaikaga lõhkunud talu h garaažis seisva sõiduki kapoti ja katki löönud auto esituled, hoides ühes käes õhupüstolit ja teises käes puidust kaigast, oma rasedat lapselast S.t tapmisega, lubades teda kaikaga maha lüüa, samal ajal kaigas käes ’le lähenedes. l oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna S.t S.t O.I suhtes füüsilist vägivalda. oli varem kasutanud tema J.O

O.I pani toime tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

16.01.2019 kohtule esitatud viimati kirjeldatud süüdistuse muudatuse kohaselt süüdistatakse O.I ihahoos ähvardas Saare samuti selles, et tema 25.09.2017 kella 20.00 ajal v maakonnas hoovis asuva garaaži juures, olles kaikaga lõhkunud garaažis seisva sõiduki kapoti ja katki löönud auto esituled, hoides ühes käes puidust kaigast, oma S.t kehavigastuste tekitamisega, vehkides kaikaga S.t suunas, samal a S.tle jal kaigas käes

lähenedes. l oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna O.I reaalselt vehkis S.t

kaikaga tema suunas ning O.I oli väga ärritunud ja vihane, mis juba tema käitumisest tulenevalt oli hirmu tekitav ja andis aluse arvata, et ta võib reaalselt talle vigastusi tekitada.

O.I pani toime tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus O.I end KarS § 121 lg 2 p 3 KarS § 120 lg 1 ja alusel kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Süüdistuses KarS § 121 lg 1 osas leiab kaitsja, et asjas ei ole tõendatud teo subjektiivse teokooseisu obligatoorne elementpuudub tahtlus tekitada valu ja kehavigastus. Süüdistuses KarS § 121 lg.2 p.3 osas esineb tegu välistav asjaolu, nimelt arvas O.I, et J.O ründab tema ning asus end aktiivselt kaitsma, lüües ühel korral kaikaga selga. Kui asuda seisukohale, et J.O poolt rünnet ei toimunud, siis on tegemist nn. „näiliku kaitsega”, mille puhu

1 toodud eksi . l tuleks kohaldada KarS § 31 lg must õigusvastasust välistavas asjaolus Nimelt sätestab KarS § 31 lg 1 et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes ,

kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Et aga kerge terviserikke ja valu tekitamise ettevaatamatusest karistusseadustik ei reguleeri, siis ei ole O.I poolt kuritegu toimepandud ning ta tuleb selles õigeks mõista.

1-18-8060

4 (13) Süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi pole O.I kedagi konkreetselt ähvardanud, mistõttu polnud ka alust karta teo täideviimist. Puuduvad objektiivse teokoosseisu tunnused.

Prokurör leiab, et süüdistatava süü puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. on kuritegude Prokurör taotleb kohtult O.I süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 120 lg te kuritegude toimepanemise eest. järgi kvalifitseeritava

Maakohtu seisukoht Kohus leiab alljärgneva tõendite ülevaate ja analüüsi pinnalt, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist.

23. septembril 2017.a toimunud vägivallaepisoodiga seonduvalt on kannatanu J.O andnud kohtuistungil tl 93- teo alljärgnevaid ütluseid ( 96). Sündmuse toimumise ajal oli

toimepanemise koht Saare maakonnas kannatanu S.t elukohaks. ja Süüdistatav O.I tegeles vastavas talus jäneste kasvatamisega. Sündmus leidis aset kella 19 ajal õhtul. J.O oli varasemalt küsinud O.I-lt luba kasutada talu garaaži, et sõbra autol Volvo mootor maha võtta. O.I nõustus, kuid kui auto 23.09.2017 saabuma pidi, siis tekkis konflikt, mis kasvas välja süüdistatava poolt kannatanu ründamiseni aiakäruga kannatanu jalgadesse. Vägivallasündmust nägi pealt S.t, kes oli kannatanuga koos. T.t suundus tuppa. Tüli käigus puudutati ka muid teemasid, mh ütles süüdistatav, et

J.O ja S.t peaksid talust välja kolima.

O.I oli tüli käigus väga vihane, näost punane, ähvardav.

Tüli leidis aset jäneste aedikus, milles tuli läbi minna, et elumaja juurde pääseda. O.I tuleks tema tee pealt eest ära, et ta tahab aediku väravast läbi saada. soovis, et J.O

J.O

püüdis O.I-ga rääkida, mille peale O.I ründas teda vana veneaegse alumiiniumist kaherattalise käruga jalgadesse. Kär a koos ei oleks süüdistatav ug aiaaugust läbi mahtunud. J. Otsal oleks olnud võimalik ka ründamise eest ära hoida, kuid ta soovis rääkida autot puudutavast amise tulemusena, marrastused süüdistatavaga. Kannatanu tundis valu ründ jäid säärele, millised vigastused lasi haiglas sama päeva õhtul ka fikseerida (tervisekaart tl 25).

Kannatanu ei liikunud enne tema vastu sooritatud rünnet süüdistatava poole, ei olnud ise ründav. S.t on selgitanud kohtuistungil (tl 87-90), et s ündmuse toimumise ajal oli talu O.I ja tema kaasomandis -28). Suures (ütlusi kinnitab Kinnistusraamatu väljatrükk toimikus tl 27 pildis tekkisid tülid süüdistatava ja kui viimased kaks hakkasid tühj J.O ning S.t vahel, ana seisnud talus sees elama ja seda korda tegema. O.I-le takistusi talu aladel viibimisega seoses ei tehtud. O.I S.t talitas talus jäneseid. ütlused konflikti tekkimise ja

vägivallasündmuse osas kattuvad ga, so näidatud päeval koju tulles ja maj J.O ja sisenedes tekkis J.Ol ja ei lubanud autot O.I tüli talu garaaži kasutamise üle. O.I garaaži panna ja ütles, et garaaž on tema oma. Keegi O.I ei rünnanud, süüdistatav aga rammis J.O . S.t T.t-i aiakäruga vihaga, jõuga salvestas sündmust telefoniga. nägi rammimist pealt toaukse vahel olles. O.I oli varasemalt küll öelnud kannatanule, et viimane tal tee pealt eest ära hoiaks, kuigi käruga koos liikudes ei oleks ta aiaaugust läbi mahtunud. Rammimise tulemusena oli J.O

jalg marraskil, kannatanu käis haiglas samal õhtul läbivaatusel. Kriminaalasjas oli kohtusse kutsutud tunnistajana t.t. Kohtuistungil tunnistaja keeldus oma

O.I vastu ütluste andmisest KrMS § 72 73 kohaselt (protokoll tl 98). Prokurör -

taotles kohtueelses menetluses tunnistaja ülekuulamise protokolli vastuvõtmist

kohtutoimikusse kooskõlas KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 . Vastavate ütluste tõendina -ga

1-18-8060

5 (13) vastu -24. võtmisele kohtu poolt kaitsja vastuväiteid ei esitanud. Protokoll asub toimikus tl 23

KrMS § 291 lg 3 sätestatud eeldused tunnistaja ütluste avaldamiseks on kohtu hinnangul täidetud. Tunnistaja T.t-i ütluste andmise asjaolud 28.09.2017 ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses.

Tunnistaja T.T on selgitanud kohtueelses menetluses, et oli sündmuse toimumise ajal * talus. Tallu saabudes selgus, et O.I on blokeerinud jäneste võrguga jalgvärava tee.

Majja pääsemiseks tuli minna läbi jäneste aediku. Tunnistaja liikus maja ukseni, teised jäid vaidlema sõiduauto Volvo tallu toomise üle. J.O seisis jäneste aediku vahel ning O.I haaras aiakäru ja sõitis vähemalt kahel korral kärug u kannatanu jalgu. O.I a vast soovis, et kannatanu eest ära läheks, kuigi vastavast väravast, mille ees seisis, käruga läbi J.O ei mahu. Käruga käib O.I aedikus suurest väravast. J.O jalg sai intsidendi tulemusel haiget ning J.O käis jalaga ka arsti juures. Pärast käruga rammimist jättis O.I käru sinnasamasse ja ülejäänud sündmuse juures viibinud isikud läksid tuppa. Süüdistatav O.I kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 102-105) tegi ta maja ette aia, et jänesed ei pääseks maja juurde. Värav oli vahel, et pääseks majja. Käru oli aias rullvõrgu vedamiseks, millega aeda ehitas ja vee vedamiseks jänestele. tuli aeda süüdistatavale ette. J.O O.I pidi kolm korda ütlema, et kannatanu eest ära tuleks. Seejärel hakkas süüdistatav käru lükkama ja lükkas vastu kannatanu jalgu (tl 103). Süüdistatav ütleb, et kannatanu seisis tema ees, tuli talle kallale. Samas möönab, et läks kannatanule pihta. Võib olla läks, kannatanu - hüppas eest ära (tl 104).

Kohtu hinnangul haakuvad konkreetse episoodi osas suures ulatuses süüdistatava ütlused teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, ütlustega sh J.O, S.t ja T.t-i . Kohtu arvates on nii

kannatanu J.O, S.t, tunnistaja T.t-i , , aga ka süüdistatava enda ütluste asitõendi

vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud helisalvestist toimunud konfliktist haigla ja

tervisekaardi , on toime pannud läbi usaldusväärset kinnitust saanud, et O.I süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kallal kehalise väärkohtlemise. J.O

KarS § 121 koosseisuliseks tunnuseks on see, et kehalise väärkohtlemise tulemusena peab kannatanul olema valus või tekkima tervisekahjustus. Asjaolu, et J.Ol oli O.I poolse vastu kannatanu jalgu käru lükkamise tulemusena tervisekahjustus (marrastused jalal ning ta )

tundis ka valu, kinnitavad kannatanu enda, S.t ja T.t-i tervisekaart (tl 25). ütlused, kui ka Viimasest nähtub, et kannatanu saabus 23.09.2017 kell 20:21 (ehk vähem kui tund aega peale sündmuse toimumist) Kuressaare Haiglasse ise vigastusi fikseerima. Diagnoosiks on sääre pindmised hulgivigastused. Täpsemalt on kannatanu paremal säärel fikseeritud 2 lineaarset marrastust. Põhjust ei ole kahelda natanu ütluste usaldusväärsuses. Tõendid näitavad, et S.t, T.t-i ega kan

süüdistatav ja kannatanu sündmuse toimepanemise ajal ühes paigas viibisid. Kannatanu ja tunnistaja ütluste põhjal oli olemas O.I ka kannatanule kehavigastuste tekitamise motiiv, nimelt hiselt kasutatava kinnistu kasutamise korrast tulenevad lahkarvamused ü (kannatanu on selgitanud, et soovis kasutada talus asuvat garaaži, millega süüdistatav aga ei nõustunud (ütlused tl 93)

, sama on kinnitanud S.t (tl 88)). Edasi on nii kannatanu kui ka S.t ja T.t-i, aga ka süüdistatav ise kirjeldanud, kuidas O.I soovis, et J.O tema tee pealt eest ära hoiaks, mille toimumata jätmisel lükkas korduvalt metallist aiakäru vastu kannatanu jalgu.

Sellise tegevusega tekitas J.O paremale jalale vigastused O.I le füüsilist valu ja marrastuste näol (kannatanu ütlused valu tundmise kohta tl 94).

Asitõendi vaatlu 2017 tüli sprotokollist (tl 29-30), millega on vaadeldud fikseeritud 23.09. audiofailina, nähtub esmalt sündmuse toimepanemise kellaaeg 19:30. Konfliktis on O.I mitmel korral öelnud kannatanule, et mine minema. Kohus järeldab salvestatud dialoogist tervikuna , et J. , kuid ka sündmuse juures olnud isikute menetluse käigus antud ütlustest

1-18-8060

6 (13) O.I ütlused, et kannatanu ära läheks, ei o e sellele, et süüdistatav ise lnud suunatud mitt

oleks soovinud ko

, mille ees seisis Jagaup Otsa, os käruga väravast välja pääseda, vaid süüdistata sooviks oli vestlus lõpetada va

- sisuliselt et J.O lahkuks. J.O, S.t ja T.t-i on ka kõik kinnitanud, et vastavast väravast, mille eest seisis kannatanu, ei oleks süüdistatav koos käruga välja mahtunud, et jänestele joogi järele minna. Seega saab salvestuse terviklikkusest erinevalt kaitsja seisukohast (tl 74) järeldada, et ka süüdistatava ütlus, mil es ta märgib, et tahtis l

jänestele juua andma hakata, ei olnud suunatud mitte käruga aiaväravast läbi pääsemisele joogi toomise eesmärgil, vaid süüdistatav soovis mitte enam vastavat garaaži kasutamise teemat arutada ning et kannatanu minema läheks ja süüdistatav saaks järgnevalt asuda jäneseid jootma. St jäneste jootmine sai olla süüdistatava poolt kavandatud järgmine tegevus, k uid

kannatanu ei olnud sellele tegevusel mitte füüsiliselt ees, vaid dialoogi jätkamisega.

Kannatanu on kohtuistungil ka märkinud, et soovis dialoogi jätkata, sest tahtis garaaži kasutada mel . Kannatanu soovis saada garaaži kasutamiseks ning ei rünnanud loa ni süüdistatavat. Küll aga jätkas dialoogiga. Süüdistatav konflikti jätkudes aga ründas kannatanut ning tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse. ige on Õ prokuröri poolt kohtuvaidluses märgitu, et see, et kannatanu ära ei läinud, et välista süüdistatava süüd (tl 106)Salvestatud vestluses on kannatanu ka küsinud süüdistatavalt mitmel korral, et miks sa ründad mind selle käruga. Et kannatanu oleks süüdistatavat rünnanud, seda vestlusest ei nähtu. Vaatlusprotokollis fikseeritud d T.t-i ialoogi käigus O.I enda ründamist ette ei heida. on öelnud, et kannatanu rammimise järgselt jättis O.I käru ka sinnasamma seisma (ütlused tl 24). Kirjeldatud väärkohtlemiste tagajärjel on kohtu hinnangul valuaistingu tekitamine tagajärjele objektiivselt omistatav. Ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on antud olukorras valu tekitamine tegude Ehk kohtu hinnangul on usutav, et kannatanu tundis tagajärjena hinnatav. valu, kui talle lükati metallist aiakäru korduvalt vihaga vastu jalgu selliselt, et nahale tekkisid vigastused marrastuste näol. Seega loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lükkas metallist aiakäru kannatanule vastu jalgu mitmel korral lükkamise intensiivsus oli piisavalt tugev valu , tundmiseks ja vigastuste tekkimiseks jalale. Vigastused on fikseeritud tervisekaardil. Et J.O oleks süüdistatavale kallale läinud enne kui viimane kannatanule käru vastu jalga lükkas

(süüdistatava sellekohane ütlus tl 104), tõendid ütlused, , sh S.t ja T.t-i ei kinnita

Nähtuvalt kannatanu vigastuse iseloomust, süüdistusaktis toodud teokirjeldusest ja uuritud tõenditest ei sea kohus kahtluse alla, et kannatanu pa vigastus ning valutunne rema sääre ed

oleks kannatanule tekkinud muul moel kui kohtlemise süüdistatava poolse kehalise väär tulemusena. Tervisekaardil kirjeldatud lineaarsed vigastused on sellised, millised saavad tekkida inimkehale käru servaga tugeval kokkupuutel. Tüli ja väärkohtlemist on pealt näinud S.t, aga ka tunnistaja T.t-i. T.t-i avaldatud ütlusi kinnitavad muudki tõendid, nagu tervisekaart, asitõendi vaatlusprotokoll vaadeldud sündmuse salv ütlused estisega, kannatanu J.O ja S.t .

Seega tunnistaja ütlused, keda kohtus küsitleda ei saadud, ei ole valdavaks tõendiks süü tuvastamisel. Tervisekaart toimus ca 50 minutit enne vigastuste näitab, et sündmus

fikseerimist. Usutav on, et tekitatud vigastus

O.I ed pärinevad just süüdistuses näidatud käitumisaktist.

Kohtu hinnangul pani subjektiivse koosseisuna antud kuriteo toime otsese O.I tahtlusega. Otsene tahtlus teo on deliktis üldjuhul seotud kõrvaltagajärjega. Esmane eesmärk vägivallategu toime pannes oli O.I jaoks mitte lubada kasutada talu garaaži. Samas asudes konflikti lahendama vihaga sõnalist vägivallateoga, so lükates metallist raske käru vastu süüdistatava jalga selliselt, et tekkisid kannatanule marrastused lükkamise tagajärjel , teadis O.I kindlasti, et vastava tegevusega täidab ta KarS § 121 kirjeldatud kuriteo koosseisu J.O tervisekahjustuse tekitamise (intellektuaalne element) suhtes, so valu või .

Kaasomandi kaitse tulemusena leppis sellega, et tekitab J.O O.I le valu või tervisekahjustuse (voluntatiivne element). Kusjuures tagajärje saabumise suhtes ei pidanud J.

1-18-8060

7 (13) O.I O.I püüdis saavutada põhitagajärge, so mitte olema absoluutselt kindel.

lubada kasutada garaaži ning kõrvaltagajärje realiseerumine oli seotud sellega. O.I teos ei esine ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Seega on kohtu arvates igati kinnitust leidnud pani toime tahtlikult KarS O.I § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. lg 1

23. septembril 2017.a toimunud kuirteoepisoodidega seonduvalt on kannatanu J.O andnud kohtuistungil alljärgnevaid ütluseid ( Paar päeva 23.09.2017 sündmusest hiljem tl 94-96). õ hämaral Randvere külas htusel ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Suurtalu majas viibides S.t J.O kuulis kannatanu garaažis kolinat ning läks vaatama. järgnes le. Garaaži ukse vahelt tuli välja O.I üles tõstetud kätega, ühes käes oli kaigas ja teises püstolitaoline ese. Kannatanu poole s vihaselt. Vaatepilt hirmutas korralikult liikudes süüdistatav ka rääki ning J. Otsa ütles S.tle, et varjugu naine ruttu tuppa. Taganeti ja joosti toa poole, kuhu oli garaaži juurest ca 10 meetrit. tabas süüdist Ssai tuppa, kuid J.Ot av enne tuppa sisenemist

k S.t hiljem ka aikaga selga. J. Otsa hüüdis le ka, et kutsugu politsei, kes sündmuspaigale saabus. Järgmise päeva hommikul käis süüdistatav kehalise väärkohtlemise vigastusi haiglas fikseerimas (tervisekaart tl 26). S.t on selgitanud kohtuistungil (tl 87-90), et 25.09.2017 viibisid talus J.O, T.t-i ja tema. Õues hirmsa kolina kuulmise peale S.t S.t O.I läksid ja Jaagup Otsa välja vaatama. Seejärel nägi oole kaigas käes püsti. O.I tulemas tema ja J.O p oli kogu tegevuse aja

olnud vihane, vihaga jooksis S.t ja J.O poole. S.t tundis sündmusest hirmu, arvas, et O.I võib teda kaikaga lüüa või visata teda sellega. O.I üritas ka lüüa, kuid

J.O

esimene S.t S.t löök läks mööda. salvestas sündmust telefoniga. Joosti toa poole ja pääses tuppa, J.O sai aga ukse sulgemise hetkel O.I-lt kaikaga löögi selga. S.t nägi löömist, sest oli juba toas ja vaatas samal hetkel J.O poole. J.O ukse lukku. S.T Tuppa jõudes keeras palus, et T.t-it, et viimane politseisse helistaks. S.t siiski ise. O.I Lõpuks helistas politseisse viha tundus nii suur, et kannatanu S.t ei oleks imestnud, kui ka teda oleks löödud. Garaaži mindi vaatama alles järgmisel hommikul. Autol olid kapotil mõlgid ning tuled olid puruks. Kriminaalasjas oli kohtusse kutsutud tunnistajana T.t-i. Kohtuistungil tunnistaja keeldus oma isa O.I vastu ütluste andmisest KrMS § 72 73 kohaselt (protokoll tl 98). Prokurör -

taotles kohtueelses menetluses tunnistaja ülekuulamise protokolli vastuvõtmist

kohtutoimikusse kooskõlas KrMS § 29 ga. Vastavate ütluste tõendina

1 lg 1 p 2 ja lg 3- vastuvõtmisele kohtu poolt kaitsja vastuväiteid ei esitanud. Protokoll asub toimikus tl 23-24.

KrMS § 291 lg 3 sätestatud eeldused tunnistaja ütluste avaldamiseks on kohtu hinnangul täidetud. Tunnistaja T.t-i ütluste andmise asjaolud 28.09.2017 ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Tunnistaja on selgitanud kohtueelses menetluses, et 25.09.2017 ca 20:00 paiku oldi talus toas koos S.t ja J.O S.t ning J.O ga. Äkki kostus garaažist kolinat ja jooksid välja vaatama. Kõige rohkem 2 minuti pärast jooksid S.T ja J. Otsa tuppa tagasi. S.T oli endast väljas ja palus tunnistajal koheselt politseisse helistada. S.t

J.Ole ütles tunnistajale, et O.I läks kallale. Tunnistaja A.J on andnud kohtuistungil (tl 101) ütlusi, et käis talus O.I abis, kui

J.O kasutatav sõiduk seisis garaažis. Garaažiuksed olid lahti ja tunnistaja nägi sõidukit. Tunnistaja teadis, et O.I ja J.O ning S.t vahel on eriarvamused. O.I palus tunnistajat, et viimane aitaks tal auto garaažist välja lükata, kuid tunnistaja keeldus sellest. Kui tunnistaja lahkus, jäi O.I ärritununa talu garaaži juurde. O.I oli kilekott

1-18-8060

8 (13)

käes, mille süüdistatav viskas tunnistaja silme all kuskile. Kui tunnistaja 1.5 km kaugusel asuva kodu poole kõndis, kuulis ta talu poolt kolinat ja kisa. Süüdistatav O.I kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 102 selgitab, et läks -105) 25.09.2017 tallu ning õhupüssi püstol oli kotis kaasas, et püssipauguga jäneseid kokku st kile hirmutada. Talus avastas, et auto on garaažis ning ütles kaasas olnu et lükkame välja. d A.J- , le

A. Jürisson keeldus. Püstoli koos kilekotiga viskas süüdistatav vastu kiviseina. Süüdistatav sai vihaseks, et autoga pannakse nüüd kõik põlema, sest garaažis olid vatimadratsid. Süüdistatav sai nii vihaseks, oma sõnul et lõi autol klaasid puruks, et autoga minema ei sõidetaks, aga ka selle pärast, et nad kuuleksid tema tegevust. Püstol, milline süüdistataval kaasas oli, ei olnud see, mille uurijad leidsid (vaatlusprotokoll tl 37), samuti ei olnud tal käes kaigas, vaid oli külvikukraabits, ühest otsast terav, aga teisest nagu kühvel. kasutati garaaži Kaabitsat ukse sulgemiseks

(ese on leitud järgmisel päeval O.I elukohast, läbiotsimisprotokoll tl 38-40, fototabel tl 42). Lõhkumise järgselt tuli majast J.O välja, mille peale süüdistatav arvas, et J. Otsa tuleb talle kallale. Arvas, sest J.O tuli tema poole. Seepärast süüdistatav vehkiski, et ühtegi poissi endale ligilähedale ei lase. tuli ka välja ja süüdistatav ütles tal e ära, S.t le, et min

kuid S.T tuli pildistama. Teadis, et S.T oli sündmuse toimumise ajal lapseootel. Seejärel hakkaski süüdistatav vehkima käes olnud esemega. Kas , seda süüdistatav ei tea. sai pihta

Arvab, et ei saanud pihta, sest kui oleks saanud, olek s haav järele jäänud. Süüdistatav võis ka öe , et löön teid maha. Kinnitab, et oli vihane, aga arvab, et ei ähvardanud, lda kannatanutele sest tal üks käsi ei tööta.

Kohtu hinnangul haakuvad ka konkreetses kuriteoepisoodis süüdistatava ütlused suures ulatus J.O, S.t, A.J- i ja T.t-i es teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh le ütlustega. Kohtu

arvates on nii kannatanute ja tunnistajate, aga ka süüdistatava enda ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud helisalvestist toimunud konfliktist ja haigla tervisekaardi läbi, usaldusväärset kinnitust saanud, et O.I on toime pannud süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kallal kehalise väärkohtlemise. J.O

KarS § 121 koosseisuliseks tunnuseks on see, et kehalise väärkohtlemise tulemusena peab kannatanul olema valus või tekkima tervisekahjustus. Asjaolu, et J.Ol oli O.I poolse vastu kannatanu tulemusena tervisekahjustus (rindkere selga kaika taolise esemega löömise

tagaseina pindmised vigastused) ning ta tundis ka valu, kinnitavad kannatanu enda ja S.t ütlused ning tervisekaart (tl 26). Viimasest nähtub, et kannatanu saabus 26.09.2017 kell 17:35 Kuressaare Haiglasse ise vigastusi fikseerima. Diagnoosiks on rindkere tagaseina pindmised vigastused turjal fikseeritud punane nahk ja valulikkus. . Täpsemalt on kannatanu

Põhjust ei ole kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Tõendid te ega tunnistajate näitavad, et süüdistatav ja kannatanu sündmuse toimepanemise ajal ühes paigas viibisid. A.J- lei kinnitusel viibis ta talu õuel koos O.I-ga ning temast jäi O.I sinna vihasena maha. Vihane sinna J.O oli, sest talu garaažis seisis poolt paigutatud sõiduk. Õhtu sündmuste käiguga edasi minnes omavad tähtsust süüdistatava ütlused, mille kohaselt sai ta nii vihaseks ja otsustas auto tuled ära lõhkuda, et takistada autoga minema sõitmist talu territooriumilt, samuti aga, et toas olijatele oleks teada tema viha (et tuppa oleks kuulda tema tegevus, süüdistatava sellekohased ütlused tl 103). Analüüsitud ütlused välistavad kohtu hinnangul süüdistava poolt väljendatu soovis välj

, et J.O a tulles temale kallale tulla. O.I

on ise kinnitanud kohtuistungil, et ta tahtis: „Et nad kuuleksid“. Ehk sisuliselt süüdistatav provotseeris rünnet ja oli esialgseks agressoriks, millega on tema enda hädakaitse välistatud. Süüdistatav teadis, et kui ta garaažis piisavalt kolinat teeb, tulevad majas viibivad isikud välja poolt majast garaaži poole jooksmine ei tähenda seega mitte vaatama. J.O

süüdistatava ründamist, vaid kannatanud väljusid majast, et teha kindlaks, mis konkreetse kolina J.O põhjustas. Et süüdistatava poole jookseks ja olukorraga tutvuma tuleks, selle

1-18-8060

9 (13)

põhjustas seega oma sihiliku ja õigusvastase provokatsiooniga (vara kahjustamine) süüdistatav ise. välistab ka eksimuse õigu vastasust välistavas asjaolus (KarS § 31 Kirjeldatu s

lg 1 järgi), kui mitte arvestada siinkohal sedagi, et kannatanute osa sündmuses oli välja vaatama tulemise järgselt peamiselt süüdistatava eest põgenemine ning löökki tabas J. Otsa selga ajal, mil maldumas. Olukord oleks olnud isik oli süüdistatavast hirmu tundes selg ees ee näiteks erinev, kui O.I oleks õues teinud vaikselt oma toimetusi ja näinud järsku J.O enda poole jooksmas. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle ko vehkinud kaikaga, vaid garaaži ukse hta, et ta ei sulgemiseks kasutatud külmkapikaabitsaga (foto kaabitsast asitõendi vaatlusprotokollis tl 42), on usutavad. Kaabits leiti läbipotsimise käigus sündmusele järgneval päeval süüdistatava kodust (läbiotsimisprotokoll tl 38 40), millest tulenevalt on usutav, et süüdistatav võttis eseme - sündmuskohalt kaasa. Süüdistatav on istungil kinnitanud, et kui politsei järgmisel päeval tema juurde koju tuli, andis ta neile vastava kaabitsa (ütlused tl 105, läbiotsimisprotokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll tl 38-42). T.t-i on öelnud, et kaigast kasutati varasemalt garaaži ukse sulgemiseks, peale sündmust ei ole talus vastavat eset aga enam näinud. Kaikal oli mõlemas otsas metallkaabits (ütlused tl 24).

Koos J.O S.t, kes hakkas ga tuli majast välja ka süüdistatava ütluste järgi pildistama. Siis hakkas süüdistatav käes olnud kaabitsaga vehkima ning ütles STšedrkile, et ära lähemale tule.

Pilte kuriteosündmusest kohtutoimikus ei ole, kuid küll sündmusest olemas S.T poolt salvestatud audiofail, milles on tuvastatud O.I poolt öeldu, et „Löön maha raisk“.

Ähvardusele järgnevad mh ka ütlused, et: „Helista isa politseisse. Helista kähku S.t politseisse“.

Prokuröri poolt muudetud süüdistus (dokumentaalsel kujul tl 72) hõlmab endas ka O.I

Tšedrki ähvardamist. poolt S kehavigastuse tekitamisega

Kohus märgib KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse

tekitamisega puhul, kui on olnud alu , ei ole ähvardamise st karta ähvarduse täideviimist ähvarduse veenvuse hindamisel tähtis, kas süüdlasel oli ka tegelikult ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus. Oluline on konkreetse ohu ja hirmutunde tekitamine. Ähvardamine - peab olema kolmandate asjasse puutumatute isikute silmis veenev, mis tähendab, et see peab olema seotud vähemalt konkreetse aja ja kohaga (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-7-07 p 13). Ähvardamine on võimalik toime panna suulise teoga või ka konkludentselt, st teoga, millest kahju tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Ähvardus, mille O.I kannatanule STle tegi, kui arvas, et kannatanu hakkab olukorda pildistama, võimendus reaalseks süüdistatava ärritunud olekuga, samuti käes olnud kaabitsaga vehkimise läbi Ähvarduse et süüdistatav isegi ei tea, kas ta . ohtlikkust iseloomustab seegi,

vehkimise tulemusena sai kannatanutele pihta 104). vardas (ütlused tl Et süüdistatav äh konkreetsel ajahetkel S.Tt nähtub süüdistatava enda ütlustest, mille kohaselt kaikaga vehkima hakkas ta, kui arvas, et S.T hakkab sündmust pildistama. Samuti on tuvastatav audiosalvestuse vaatlusprotokolli Neid asjaolusid arvesse põhjal süüdistatava sõnad, et tapan maha raisk.

võttes, oli piisavalt alust arvata ähvarduse tõsidust – STil reaalset ohtu enda tervisele.

Kohtuistungil on kannatanu märkinud, et ei suutnud uskuda, et süüdistatav tuleb niimoodi vihaga ja ründab kaikaga. Kannatanu oli ehmunud ja tundis hirmu, et kas visatakse või lüüakse kaikaga süüdistatava poolt. T.t-i on ülekuu l öelnud, et kui lamise S.t tuppa jõudis, oli just tema kannatanutest hirmunud. Oluline on ka S.t üldine iseloomustus O.I suhtes (tl 87, 90). Kannatanu kirjeldab, et O.I viha oli nii suur kannatanute vastu. Kannatanu ei julgenud tülide tekkimise järgselt enam üksi talus viibida või kui viibis, siis vältis seal olles O.I . Kannatanu kardab karjumist ning ei taha näha selliseid pilte O.I-st .

1-18-8060

10 (13) Kohus leiab, et süüdistus on tõendamist leidnud ning O.I pani talus, süüdistuses näidatud ajal ähvardamise, mille toimepanemist , toime kannatanu S.t tervise kahjustamisega oli kannatanul ähvardaja vihase oleku, kannatanute suunas liikumise ja kaikaga vehkimise tulemusena alust eeldada. Süüdistatav on öelnud, et ta ei oleks saanud ähvardust täide viia, sest tal üks käsi ei tööta. Analoogiliselt sellele, et ähvardamise puhul ei ole tähtsust, kas ründevahend on olemas ja kõlblik, on viidanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-11-00. Ähvarduse toimepanemise reaalsust aitas võimendada süüdistatava ettearvamatu käitumine. Ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on antud olukorras ähvarduse täideviimise võimalus veenev.

Seda, et süüdistatav külmapikaabitsaga ka reaalselt löögi suutis teha, näitas hirmutamisele järgnev selga löömine. Kuna süüdistatava käitumine oli ettearvamatu, ei J.O

saanud S.t

ründe tagajärgi ette näha. on kinnitanud et t O.I eadis, et S. Ti oli sündmuse toimumise ajal rotokoll tl 103). (p

O.I olnud õhupüstol toimepandud tervisekahjustusega talus kaasas ähvardamist ei mõjutanud, sest käes ei näinud ütlused tl 89 S.t relva O.I ( ). Seega

nõustub kohus prokuröri poolt kohtuvaidluses mär elvaga ähvardamist gituga (tl 107), et r

reaalselt ei toimunud. Muudetud süüdistuse tekstis relva käes hoidmist ähvardamise toimepanemisel süüdistatavale enam ka ette ei heideta. Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 120 lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Tegemist on lõpuleviidud kuriteoga, mille tagajärjed on avaldunud kannatanu ähvarduste S.tl täidesaatmise eest hirmu tundmises. O.I-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtlust. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et O.I subjektiivse koosseisuna pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega. Kannatanu S.t loodud ohuolukorda tundis süüdistatava poolt oma tervisele tervise kahjustamise ohu tõesena ning tundis ees tõelist hirmu. O.I teadis, et hirmutab S.t. Hirmutas, kuna arvas, et viimane pildistab teda. Olles vihane, karjudes ähvardusi ning vehkides käes olnud külmikukaabitsaga O.I või vähemalt , tahtis

möönis ähvarda tegevuse läbi tunneks , et tema va kannatanu oma tervist ohustatuna. O.I teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Sündmuste käiguga ajaliselt edasi liikudes jooksid kannatanud süüdistatava ähvardava käitumise hirmus enda sõnul järgnevalt järgi maja poole. T.t-i tunnistuse said kannatanud väljas olla kõige rohkem paar minutit kui jooksid tuppa tagasi ning S.T palus tal politseisse helistada. Ohutult tuppa jõudis ees jooksnud isenemisel süüdistatavalt S.t, J.O sai aga tuppa s külmkapikaabitsaga löögi vastu turja. Lööki nägi pealt ka kannatanu S.t, kes oli selleks hetkeks end siseneva J.O (S.T 89) poole pööranud ütlused . Löögi tagajärjel tekkinud turja punetus on arsti juures j

ärgmisel õhtul ka tervisekaardil fikseeritud. Süüdistatava poolt võimalike tabamuste puhul haavade tekkimise osas tuleb märkida, et kaabits ei olnud süüdistatava enda ütluse põhjal terav mõlemalt poolt (ütlused tl 103). Süüdistatav ei ole öelnud, et ta v ehkis just kaabitsa terava otsaga. Ka läbiotsimisprotokolli juures oleva foto põhjal on kaabits terava ja metalse otsaga vaid ühelt poolt (tl 42). Sellise tegevusega tekitas O.I le füüsilist J.O valu rindkere tagaseina pindmise vigastuse. Kirjeldatud väärkohtlemiste tagajärjel on kohtu hinnangul valuaistingu tekitamine tagajärjele objektiivselt omistatav. Ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on antud olukorras valu tekitamine tegude tagajärjena hinnatav. Ehk kohtu hinnangul on usutav, et kannatanu tundis valu, kui talle selliselt, et tekkisid ka reaalne vigastus külmapikaabitsaga vastu selga löödi

nahale punetuse (kusjuures vigastuse näol punetus oli alles ka järgmise päeva õhtuks fikseerimise hetkel). distatav J.Ole kaabitsaga vastu Seega loeb kohus tõendatuks, et süü lõi turja ning löömise intensiivsus oli piisavalt tugev valu tundmiseks ja vigastuse tekkimiseks.

1-18-8060

11 (13)

Nähtuvalt kannatanu vigastuse iseloomust, süüdistusaktis toodud teokirjeldusest ja uuritud tõenditest ei sea kohus kahtluse alla, et kannatanu turja vigastus ning valutunne oleks kannatanule tekkinud muul moel kui süüdistatava poolse kehalise väärkohtlemise tulemusena. Tervisekaardil kirjeldatud punetav nahk on selline vigastus, milline saab tekkida inimkehale tugeval gi tulemusel. V S.t. Usutav on, et tekitatud esemega löö äärkohtlemist on pealt näinud vigastus

pärineb just süüdistuses näidatud O.I käitumisaktist. O.I-le heidetakse ette, et ta on kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt ja antud kvalifitseeriv asjaolu tuleneb O.I puhul sellest, et vägivallateod J.O suhtes on pandud toime kahe erineva kuriteoepisoodi raames – nii 23.09.2017 kui 25.09.2017. Korduvus on vastutust raskendav eriline isikutunnus.

Kohtu hinnangul pani O.I subjektiivse koosseisuna antud kuriteo toime otsese tahtlusega. L selt, et üües kaabitsaga kannatanule vastu selga selli löömise tagajärjel tekkisid

kannatanule vigastus, teadis O.I, et vastava tegevusega täidab ta KarS § 121 kirjeldatud kuriteo koosseisu J.O O.I suhtes, so valu või tervisekahjustuse tekitamise.

tahtis näidata välja poolt garaaži kasutamise eest. Lüües

o viha J.O ma J.O külmikukaabitsaga, t O.I või vähemalt möönis, et tema tegevuse läbi tunneb ahtis

kannatanu valu ning saada tervisekahjustuse. võib O.I teos ei esine ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Seega on kohtu arvates igati kinnitust leidnud pani toime tahtlikult KarS O.I § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 lg 2 p 3 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 120 lg sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Süü suuruse osas l hinnata keskmisest väiksemaks. Kehaliste eiab kohus, et seda tuleb väärkohtlemiste osas kannatanule J. Otsale olulisi tervisekahjustusi ei tekitatud, kannatanu kummagi kahjustus tekkisid vägivallaintsidendi tulemusena ravi ei vajanud. Silmnähtavad ed

marras . tuste ja punetava naha näol Ähvardamise puhul ei tajunud kannatanu S.T seda kui tapmisega ähvardamist, ehk kui raskemat ähvardamise vormi, vaid ähvardamist tervisekahjustuse tekitamisega.

Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõt süüdistataval tes. Karistusregistri andmetel kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Samas välistab kohtu hinnangul rahalise karistuse kohaldamise episoodide rohkus, mida käesoleva kriminaalasja raames arutatakse. Kuna arutlusel oli mitu kuriteoepisoodi, on süüdistat va näol tegemist isikuga, kelle väärtushinnangute ja käitumise korrigeerimine a on

keerulisem kui juhusliku vägivallaintsidendi puhul, kus süüdlane tunnistab oma süüd ja kahetseb ning uue kuriteo toimepanemise võimalus ei ole suur. Nimetatud põhjendustel ei saa

O.I karistada rahalise karistuse kui kergeima karistuse liigiga. Otstarbekas on karistuseks mõista O.I-le § 121 lg 2 p 3 süüdistuses kui ka vangistus nii KarS KarS

§ 120 lg 1 süüdistuses alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut ning seda, et süüdlane varem vägivallategusid toime pannud ei ole, on täidetud

1-18-8060

12 (13)

tingimused O.I karistusest tingimisi vabastamiseks. Vajadus isiku ühiskonnast isoleerimiseks puudub ning karistus on võimalik täie viia tingimuslikult. Kohus mõistab O.I KarS § 120 lg 1 järgi karistuseks 3 kuud vangistust ja KarS §

121 lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1, 3 alusel lugeda mõistetud vangistustest kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks O.I-le 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui O.I ei pane 1aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Tsiviilhagi.

Kohtueelses menetluses on kannatanu J.O esitanud varalise kahju hüvitamise nõudes tsiviilhagi. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitatud varalise kahju põhjustajaks on O.I

. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Tsiviilhagi kajastab objektiivselt kannatanule tekitatud varalist kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt tahtlikult toimepandud seotud süüdistatava poolt süütegudega. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Kannatanu J.O valduses oli sõiduk Volvo selle remontimiseks. Seega oli auto kannatanule üle antud sisuliselt töövõtulepingu sätete kohaselt. VÕS § 640 lg 2 järgi kandis töövõtja (ehk antud juhul J.O) juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni.

Kannatu tsiviilhagi põhjal on selge haginõude kujunemise arvestuskäik, varalise kahju tekkimine on summades arvestatuna välja toodud põhjuslikus . Tekitatud kahju on seoses

süüdistatava poolt toime pandud vägivallategudega. Tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega, mis tähendab, et tsiviilhagis aluseks olevate faktiliste asjaolude kogum on vahetus puutumuses süüdistuses kirjeldatud teoga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.03.2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-

1-13-14, p 21). Kannatanu võib esitada tsiviilhagis ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokooseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest. Olukorras, kus isik tuleb kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasata, on nii tema õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt

põhjendatud võimaldada tal esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames. Süüdistatava poolsed vägivallateod 25.09.2017 said alguse konkreetse varalise kahju tekitamisega, millele järgnes tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine ja valu ning tervisekahjustuse tekitamine.

1-18-8060

13 (13) Eeltoodu põhjal kohus rahuldab esitatud tsiviilhagi ja mõistab O.I-lt välja kannatanu J.O kasuks 524,03 eurot.

Asitõendid. - - p 2 alusel tagastada kohtuotsuse Püstolisalv, õhupüstol ja puidust kaigas KrMS § 126 lg 3 jõustumisel eseme omanikule O.I (asuvad hoiul Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis).

- CD plaat kahe helisalvestisega -

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta tõenduslikult olulise aistõendina kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Menetluskulud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb välja mõista O.I riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Andres Tamme tasu summas 1303 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 810 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 2113 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill kohtunik