2-15-3293/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-3293

Tsiviilasi

XX hagi Eesti Vabariigi (Politsei-ja Piirivalveameti

kaudu) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja kahjuhüvitise 1000 euro

väljamõistmiseks või alternatiivselt töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

hüvitise

5000

euro

väljamõistmiseks

või

alternatiivselt hüvitise 3000 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02. aprilli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu)

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja: Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu, registrikood 70008747), esindaja Irina Punko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 02. aprilli 2018 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu) kanda.

4. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) menetluskulude

hüvitamiseks 480 eurot (käibemaksuga) XX kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Eesti Vabariigil (Politsei- ja

Piirivalveameti kaudu) tasuda XX-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 03.03.2015 Pärnu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu) vastu ja 30.08.2017 hagi täpsustused. Hageja palus tuvastada 01.04.2013 sõlmitud

töölepingu nr 1.9-3/708-1 ülesütlemise tühisuse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks

hüvitis töölepingu tühise ülesütlemise eest 4900 eurot (980 eurot x 5 kuud) või eelmärgitud

rahalise nõude rahuldamata jätmise korral alternatiivselt kostjalt välja mõista hageja kasuks

kahjuhüvitis alates 05.02.2015 saamata jäänud töötasu näol 980 eurot kuus kuni tööle

lubamiseni. Juhul, kui kohus jätab eelmärgitud nõuded rahuldamata, st kui töölepingu

ülesütlemine on kehtiv, palus hageja alternatiivselt kostjalt välja mõista hageja kasuks

hüvitise töölepingu ülesütlemisest etteteatamata jätmise eest 2940 eurot (980 eurot x 3

kuud) ja sellelt viivise alates hagi esitamisest 03.03.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt asus hageja 04.01.1993 teenistusse Pärnu

Politseiprefektuuri. 31.03.2013 vabastati hageja teenistusest ja 01.04.2013 sõlmiti hagejaga

soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708-1. Hageja töötas vanemspetsialistina kostja

administratsiooni logistikabüroo Lääne majandustalituses asukohaga Pärnu, Pikk 18. Alates

03.11.2014 oli hageja töövõimetu ja 13.11.2014-09.01.2015 oli ta haiglas. Tööandja

esindaja ja hageja vahetu ülemus YY helistas korduvalt hagejale ja soovis kokkusaamist.

3. Kui hageja 04.02.2015 tööle läks, anti talle kätte 13.11.2014 koostatud teatis

nr 1.9-3/2828-1 soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mille

kohaselt lõppes hagejaga 26.02.2013 sõlmitud tööleping alates teatise kättesaamisele

järgnevast tööpäevast töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 ja § 97 lg 3 alusel. Seega ütles

kostja hageja töölepingu üles alates 05.02.2015.

4. Töölepingu ülesütlemise teatise kohaselt palus töötaja koostada tööandja lepingupartneril

tegelikkusele mittevastavaid arveid. Töötaja tellis alates 2014. a septembri lõpust tööandja

lepingupartnerilt

mahakantavatele

teenistussõidukitele

rehvivahetuse

ja

kütuse

väljapumpamise teenust, kuid nõudis teenuse osutajalt, et ta tööandjale esitatavatel arvetel

kütuse väljapumpamise teenust ei kajastaks. Tööandjaga vastavat kokkulepet omamata

hoidis töötaja oma elukohas tööandjalele kuuluvat kütust. Nendel asjaoludel põhjustas

töötaja oma käitumisega usalduse kaotuse enda vastu.

5. Hagejale kätte antud tööraamatus on kande nr 25 all märgitud, et tööleping on lõpetatud

09.11.2014. Kandega nr 26 tunnistati kanne nr 25 kehtetuks. 04.02.2015 tehtud kande nr 27

all on märgitud uuesti, et tööleping on lõpetatud, lõpetamise alus on märkimata.

6. Töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna puuduvad materiaalsed eeldused, mis tooks kaasa

TLS § 88 lg 1 p 5 kohaldamise ja töölepingut ei ole üles öeldud mõistliku aja jooksul.

Teatisest ei nähtu, kuidas ja milliseid hageja huve on kostja kaalunud, et jõuda järeldusele,

et töösuhet jätkata ei saa. Kostja 13.11.2014 teatisest ei nähtu, miks tööleping üles öeldi.

Selline ülesütlemise põhjendamine ei allu kontrollile ega ole arusaadav.

7. Teatisest nähtuvalt oli tööandja otsus tööleping hagejaga üles öelda valmis juba novembris

2014, tööraamatu kanne on tehtud 09.11.2014 ja teatis vormistatud 13.11.2014. Tööleping

öeldi üles alles kolm kuud hiljem - 05.02.2015. Tööandja esindaja, suheldes veebruarikuus

töötajaga, hoidis töötajat teadmises, et tööleping jätkub. Töölepingut ei ole üles öeldud VÕS

§ 196 lg 3 ja TLS § 88 lg 4 kohaselt mõistliku aja jooksul.

8. Töölepingu erakorraline ülesütlemine oli ebaõiglane. Hagejalt ei küsitud seletusi ega

teatatud arvetest, mis väidetavalt tegelikkusele ei vasta. Hagejale ei ole teada ülesütlemise

teatises märgitud menetluse läbiviimine. Hageja oli Pärnu prefektuuris teenistuses 22 aastat

ja töölepingu ülesütlemine oli ootamatu. Hagejal on TLS § 109 lg 1 alusel õigus nõuda

töölepingu tühise ülesütlemise eest hüvitist viie kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui hüvitise

nõue jäetakse rahuldamata, nõuab hageja alternatiivselt hüvitist saamata jäänud töötasu näol

alates 05.02.2015.

9. Kostjal puudus alus TLS § 97 lg 3 kohaldamiseks. Kuna töösuhe oli kestnud 22 aastat ja 1

kuu, siis tulenevalt TLS § 97 lg 2 p-st 4 oleks kostja pidanud hagejat teavitama töölepingu

ülesütlemisest ette vähemalt 90 kalendripäeva. Teatises ei ole põhjendatud, millised kostja

huvid töölepingu lõpetamiseks päevapealt kaalusid üles hageja huvi töö jätkamiseks.

Tulenevalt TLS § 100 lg-st 5 on töötajal õigus saada hüvitist.

10. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutus hüvitise nõue etteteatamiskohustuse rikkumise eest

sissenõutavaks 05.02.2015. Hageja soovib hüvitiselt viivist alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata või vähendada hüvitise suurust ja

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

12. 01.04.2013 jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 109 alusel sõlmiti hagejaga

01.04.2013 soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708-1 seoses tema ametikoha

muutumisega töökohaks.

13. Töölepingu p 2.4 kohaselt on hageja tööülesanded kirjeldatud ametijuhendis. Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori 27.04.2012 käskkirjaga nr 163 kinnitatud Lisa 14

„Transpordihoolduse vanemspetsialisti ametijuhend (põhitöö nr 891)“ p 3 kohaselt kuulus

hageja tööülesannete hulka Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri territoriaalses

üksuses transpordivahendite hoolduse- ja remonttööde läbiviimine, riketega sõidukite

remondi korraldamine ja ühekordsete tööülesannete täitmine. Nimetatud põhitööle viitab

töölepingu p 2.1. Ametijuhendi p 4 kohaselt oli hagejale pandud kohustuseks täita

tööülesandeid õigeaegselt, täpselt, kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult ning vastutus

nõuete rikkumise eest.

14. 13.11.2014 koostati teatis nr 1.9-3/2828-1 soodustingimustel töölepingu erakorralise

ülesütlemise kohta. Teatise kohaselt on töölepingu ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 5,

st usalduse kaotus. Teatises on toodud usalduse kaotuse põhjusena välja Lääne prefektuuri

kasutuses olevatele mahakandmisele kuuluvatele sõidukitele tellitud teenuse varjamine ja

asutusele kuuluva vara hoiustamine enda elukohas. Hageja, tellides kütuse väljapumpamist,

esitas palve jätta see arvele märkimata või asendada muu teenusega. Samuti leiti tema

elukohas asutusele kuuluvat kütust, mille seal hoidmiseks puudus tal luba. Seega hageja

teod

olid

otseselt

seotud

tema

tööülesannete

täitmisega

transpordihoolduse

vanemspetsialistina (ametijuhendi p 2 alapunktid 3.2-3.4).

15. Teatise koostamise aluseks olev sündmus sai tööandjale teatavaks 31.10.2014. Hageja

suhtes alustati kriminaalmenetlust. Hageja jäi haiguslehele 03.11.2014 ja naasis tööle

04.02.2015. Hageja tutvus teatisega soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise

kohta 04.02.2015 allkirja vastu. 04.02.2015 koostati soodustingimustel töölepingu

lõpetamine nr 1.9-3/252-1, mille kohaselt lõpetati tööleping 04.02.2015. Töölepingu

erakorraline ülesütlemine on seaduslik ja kehtiv.

16. Teatis on töötajale kätte toimetatud. Arvestades, et rikkumine pandi toime seoses otseste

tööülesannete täitmisega, oleks hageja jätkamine samal töökohal ja samade tööülesannetega

loonud ohuolukorra, kus hagejal oleks võimalus jätkata sarnaste tegude toimepanemist ning

jätkuvalt käituda kostja huvide vastaselt.

17. Tööandja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul, mille kulgemise algusaeg hakkab

ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teadasaamisest ehk 31.10.2014. Teatis on

registreeritud 13.11.2014. Hageja jäi haiguslehele esimesel tööpäeval pärast tema poolt

toime pandud rikkumise teatavaks saamist, s.o 03.11.2014. Töötaja ei olnud tööandjale

kättesaadav. Oma äraolekust ja selle pikkusest teavitas hageja vahetut juhti. Tööandjale oli

teada, et hageja suunati „teise raviasutusse“ ja haigusleht jätkus. Vahetu juht võttis vastu

otsuse mitte kiirustada teatise tutvustamisega, et mitte põhjustada hageja tervise

halvenemist. Tööandjal ei ole õigust teada haiguse diagnoosi, kuid hageja äraoleku

asjaolusid arvestades võis kostja arvata, et tegemist on tõsise terviserikkega. Töösuhte

lõpetamise eesmärgiks ei ole ühe poole tervisliku seisundi mõjutamine. Hageja oli töölt

eemal 03.11.2014-03.02.2015. Nimetatud põhjustel ei olnud teatise tutvustamine haiguse

ajal proportsionaalne ega mõistlik. Esimesel tööpäeval pärast haiguslehe lõppemist

tutvustati hagejale teatist. Juhtumi asjaolusid arvesse võttes toimus ülesütlemine mõistliku

aja jooksul.

18. 04.02.2015 vormistati töölepingu lõpetamine. Hageja viimaseks tööpäevaks jäi 04.02.2015.

ATS § 124 nõuete täitmiseks täideti teenistusleht. Sellises olukorras ei saa eeldada, et

tööandja annab töötajale uue võimaluse ja töösuhe jätkub. Samuti ei saa töötaja loota, et

töölepingu lõpetamisest ette teatatakse, kui usaldus on kadunud.

19. Töötasu suuruseks oli alates 01.01.2015 980 eurot, varasemalt oli see 900,38 eurot.

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 järgi arvestatult on hageja töötasu andmed

järgmised: keskmine kalendripäeva tasu 31,98 eurot; keskmine tööpäeva tasu 43,35 eurot;

keskmine tunnitasu 5,42 eurot.

Esimese astme kohtu otsus

20. Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas poolte vahel 01.04.2013 soodustingimustel

sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetas pooltevahelise töölepingu

tööandja algatusel erakorraliselt TLS § 88 lg 1 alusel alates 06.05.2015 ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise töölepingu tühise ülesütlemise eest töötaja viie kuu keskmise

töötasu ulatuses - 4900 eurot (bruto). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis

hageja menetluskulude hüvitamiseks kostjalt välja 4890 eurot koos viivise tasumise

kohustusega.

21. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: hageja asus Pärnu Politseiprefektuuri

teenistusse 04.01.1993 ja 01.04.2013 sõlmiti hagejaga soodustingimustel tööleping

nr 1.9-3/708.1; hageja oli enne töölepingu sõlmimist teenistuja avaliku teenistuse seaduse

tähenduses; hageja töötas vanemspetsialistina kostja administratsiooni logistikabüroo

Lääne majandustalituses Pärnus, Pikk 18; töölepingu p-s 2.1. on viidatud põhitööle:

transpordihoolduse vanemspetsialist (põhitöö nr 891); 31.10.2014 toimus hageja elukohas

läbiotsimine, hageja näitas ette ja politseitöötajad võtsid kaasa neli kanistrit, kokku umbes

60 liitri sõidukikütusega, mis oli välja pumbatud politseisõidukitest Savi tn 3 asuvas

töökojas; kostja sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalitus alustas 31.10.2014

kriminaalmenetlust nr 14210000074 karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 tunnustel selles,

et ajavahemikul 01.10.2014 kuni 31.10.2014 omastas hageja temale teenistusülesannete

täitmisel usaldatud erinevatest rehvivahetusse toimetatud autodest kütust, andes töökojas

korralduse sõidukite paakidest kütus välja pumbata, aga nimetatud teenust arvele ei lubanud

panna ja sõidukitest väljapumbatud kütuse viis hageja töökojast ära; 03.11.2014 –

03.02.2015 oli hageja haiguslehel; 13.11.2014 vormistati töölepingu erakorralise

ülesütlemise kohta kostja peadirektori asetäitja varade alal Tauno Tuisu allkirjaga teatis

töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mis tehti hagejale teatavaks 04.02.2015; kostja

lõpetas 19.11.2015 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse nr 14210000074 ja alustas

menetlust

väärteoasjas

KarS

§

järgi;

23.08.2016

otsusega

väärteoasjas

nr 2100,15,000069 määrati hagejale KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut;

Pärnu Maakohtu 22.11.2016 määrusega tühistati väärteoasjas nr 4-16-6518 tehtud määrus

rahatrahvi määramise kohta ja menetlus lõpetati aegumistähtaja möödumise tõttu.

22. Ülesütlemisavaldus on vormistatud 13.11.2014 kirjalikult ja selles sisaldub ka ülesütlemise

üldsõnaline põhjendus. Seega vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

formaalsetele nõuetele.

23. Tõendid (tööleping, töölepingu sõlmimise ettepanek, ametijuhend) kinnitavad kostja väidet,

et teenistussuhte lõpetamisel ja töölepinguliseks suhteks vormistamisel jäid hageja

tööülesanded samaks ning tema töökohustusteks olid varem transpordihoolduse

vanemspetsialisti ametijuhendis kajastatud teenistuskohustused. Ametijuhendist tulenevalt

oli hageja töökohustuseks korraldada muu hulgas transpordivahendite kasutusse andmist ja

dokumenteerimist, transpordivahendite hoolduse- ja remonttööde läbiviimist, riketega

sõidukite toimetamist remonditöökotta; teostada järelevalvet tehtud tööde vastavuse üle;

jälgida transpordivahenditega seotud tarvikute ja keemiatoodete jääki hoiukohas ja

planeerida kauba tellimusi. Seega on ülesütlemisavalduses kirjeldatud teod seotud hageja

tööülesannetega.

24. Hageja väide, et ta ei olnud teadlik sellest, et töölepingu sõlmimise järgselt jääb kehtima

endine ametijuhend, ei saa olla tõene, kuna töölepingu p-s 2.4 viidatakse, et töötaja

tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis. Töölepingus on viide „põhitöö nr 891“, mis on

nimetatud ka transpordihoolduse vanemspetsialisti ametijuhendis. Hageja ei ole esile

toonud, et talle oleks teenistussuhte töösuhteks ümbervormistamisel jäänud tööülesanded

arusaamatuks. Hageja faktilise töö tegemise koht ja tööülesanded töölepingu sõlmimisel ei

muutunud. Hagejal oli mõistlikult võimalik aru saada ja tegelikkuses ta ka sai aru, millist

ametijuhendit töölepingus silmas peetakse, millised on tema tööülesanded. Vastupidised

väited on otsitud ja põhjendamatud.

25. Ülesütlemisavalduses ei ole selgelt välja toodud, milliseid konkreetseid kohustusi hageja

rikkus. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli 04.02.2015 mõjuv põhjus hagejaga tööleping ilma

eelneva hoiatamise ja etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda. Kostja ei sidunud

usalduse kaotust hageja konkreetsete kohustustega. Ülesütlemise teatisest ja menetluse

käigus esitatud seisukohtadest ei selgu, milles konkreetselt tööandaja arvates seisnes hageja

poolt tööandja huvide vastane käitumine.

26. Ülesütlemisavalduses märgitu, et hageja tellis M AS koostööpartner P OÜ-lt

mahakantavatele teenistussõidukitele rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenust, ei

ole eraldiseisvalt tõenäoliselt töösuhte lõpetamiseks alust andev tegu. Ülesütlemisavalduse

põhjal võib oletada, et tööandja käsitleb kütuse väljapumpamise arvetel kajastamata jätmise

nõudmist ja tööandja vara (väljapumbatud kütuse) ilma vastava kokkuleppeta kodus

hoidmist hagejapoolse töökohustuste rikkumisena, kuid menetluse käigus kostja väitis, et

töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist hagejale ette ei heideta.

27. Kostja on seisukohal, et kütuse väljapumpamise teenust tema ja M AS vaheline

riigihankeleping ei hõlmanud. Ka hageja leiab, et kütuse väljapumpamise tellimine ei olnud

sõidukite hoolduseks vajalik ja seega selle teenuse osutamist riigihankeleping ette ei näinud,

mistõttu ei saanud hageja sellist teenust ka tellida. Kui lepingu alusel ei saanud teenust

tellida, ei olnud P OÜ-l kohustust sellist teenust osutada ja kütuse väljapumpamise eest

politseile arveid esitada. Seega ei oleks hageja saanud oma töökohustuste raames ka nõuda,

et kütuse väljapumpamise eest kostjale arveid ei esitataks.

28. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja on oma seisukohti tegevuse põhjendamise osas

korduvalt kohandanud. Tunnistaja QQ (P OÜ endine tööde vastuvõtja ja garaaži juhataja

ning praegune osanik ja juhatuse liige) oli ütlusi andes seisukohal, et rehvivahetuse ja kütuse

väljapumpamise teenus olid hõlmatud M AS-ga sõlmitud riigihankelepinguga. P OÜ sõlmis

lepingu politsei sõidukite hoolduse riigihanke võitnud M AS-ga. Tunnistaja QQ kinnitas, et

riigihankelepingut tema näinud ei ole, selle sisu ta ei teadnud, kuid M AS-lt tuli e-kiri

selle kohta, milliseid töid ja millise hinnaga pidi P OÜ tegema. Tunnistaja QQ järeldas, et

kuna P OÜ võis teha kõiki lukksepatöid, võis ta teha ka kütuse väljapumpamist.

29. Kostja ja M AS vahel sõlmitud raamlepingu p 1.4 järgi oli lepingu esemeks

maismaasõidukite hoolduse ja remondi teostamine ja p 1.6 kohaselt oli tööde teostamise

eesmärgiks sõidukite käigushoidmise tagamine. Kütusepaagist kütuse väljapumpamine ei

ole sõidukite käigushoidmiseks vajalik. Seega ei saanuks P OÜ töötajatel olla mõistlikult

arusaama, et kütuse väljapumpamist tellitakse hankelepingu alusel tasulise teenusena.

Tõenditest (tunnistajate YY, CC ja QQ ütlused) nähtuvalt on kostja praktikas lugenud

mahakantavatele sõidukitele tehtud hooldustööd hankelepinguga hõlmatuks ja selle eest

esitatud arved tasunud. Raamlepingu p-s 13.1.1.1 on hageja nimetatud Pärnu piirkonnas

hankija kontaktisikuks, kelle kaudu toimus kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus

ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. Eelnevast tulenevalt ei ole

välistatud, et hageja võis ka kütuse väljapumpamise teenust tellida siiski enda töökohustuste

täitmisena ja hankelepingu alusel. Ei ole tõendamist leidnud, et hageja poolt kütuse

väljapumpamise teenuse tellimine oli õigusvastane või töötajapoolne kohustuste rikkumine.

30. Kostja ei tuginenud sellele, et kostjale tekkis varalist kahju. Tsiviilasja menetluses esitatud

tõendite alusel ei olnud riigile varaliselt hinnatava kahju tekkimine ka võimalik.

Tunnistajana üle kuulatud hageja otsene juht YY andis ütlusi, et „raamatupidamislikult

läheb kütus kuluks kütuse müügiarve tasumisel, sõidulehtedel arvestatakse sõiduki kulu

kütusele, sellise auto kulu, mis läheb ekspluatatsioonist välja, selle kulu võib olla natuke

suurem, tänu kütusele paagis, see ei puuduta raamatupidamist. See kütus, mis jääb

hävitamisele minevasse autosse, kostjat enam ei huvita. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise

aktist on näha sõiduki seisukord ja paagis olev kütus ning selle dokumendi täidab hageja,

sest tema käes on kogu dokumentatsioon sellest autost.“ Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole

kasutusest välja ja mahakandmisele minevates sõidukites olevat kütust küll enam vaja, kuid

seda ei olnud lubatud kellelgi ka välja pumbata, kütust ei mõõdeta ja automõõdiku järgi

kantakse arvatav jääk sõidulehele.

31. Tunnistaja

YY

ütluste

kohaselt

ei

kohaldatud

sõidukites

olevale

kütusele

kokkuhoiumeetmeid, mida rakendatakse näiteks rehvide ja akude puhul. YY ütlused on

kütuse kokkuhoiu osas vastuolulised. Nii väitis ta, et „kokkuhoiupõhimõtted olid vaikimisi

nii, et kui kasutusest väljamineval sõidukil olid head rehvid, vahetame. Kütuse osas seda ei

olnud. Kui oleks olnud, et seal oli paagitäis kütust, miski ei reguleeri, et seda ei või olla,

aga omavaheline kokkulepe oli, et seda ei või olla, kui sõiduk on ekspluatatsioonist välja

minemas.“ Kohus mõistab neid ütlusi nii, et tegelikult oli ka kütuse osas vaikiv kokkulepe,

et ekspluatatsioonist välja minevas sõidukis ei tohiks paagis olla palju kütust. Tunnistaja

ütlustest ei selgu, mil viisil seda vaikivat kokkulepet täideti ehk tagati, et sõidukid ei lähe

kasutusest välja täis kütusepaagiga, kui kütuse väljapumpamine oli keelatud. Tunnistaja YY

ütlused, et „töötajatel ei olnud õigust kütust välja pumbata sõidukitel, mis läksid

ekspluatatsioonist välja; kuigi kütust oli veel paagis, selle kütuse väljapumpamiseks luba ei

olnud; kui paagis oli kütus, mida enam vaja ei olnud, ei olnud õigust lasta seda kütust välja

pumbata ka siis, kui ta ise selle teenuse eest maksaks“ jäävad paljasõnaliseks ja on vastuolus

tunnistaja enda ütlustega praktikas nn vaikiva kokkuhoiupoliitika rakendamise kohta.

32. Tunnistaja YY ütlustest nähtub samuti, et kui sõiduk läheb õppevahendiks, ei pea olema all

nõuetele vastavaid rehve. Kui oli veel sarnaseid sõidukimarke ekspluatatsioonis, siis

vahetati head rehvid kulunute vastu, et neid rehve kasutada teise politseisõiduki all.

Tunnistaja ütluste kohaselt oli garaažis rehvide ladu, sellega tegeles hageja. Samuti YY

andis ütlusi selle kohta, et kui sõidukite andmebaas näitab, et sõidukile on vähem kui pool

aastat tagasi uus aku peale pandud ja politseil on sama marki auto veel, siis on taunitav, kui

aku jäetakse peale autole, mis läheb politsei kasutusest välja. Tunnistaja YY tõi oma ütlustes

välja ka selle, et nüüd enam ei ole politsei garaažis kanistreid kütusega, kuid aastaid tagasi

oli. Tunnistaja YY ütlustest nähtuvalt oli kokkuhoiu tagamise kokkulepe ka sõidukikütuse

osas ning politseigaraažis tegelikult hoiti kütust kanistrites. Seetõttu ei ole ütlused

usaldusväärsed osas, milles ta väidab, et politsei sõidukitest kütuse väljapumpamine oli

keelatud. Tunnistaja ei ole ka nimetanud, kes ja millise aktiga sellise keelu kehtestas, ning

kas ja mil viisil oli sellest keelust hagejat teavitatud. Seega tunnistaja YY ütlused ei tõenda,

et hageja oleks kütuse väljapumpamise tellimisega rikkunud mingit tööandaja juures

kehtestatud reeglit või keeldu, pigem vastupidi – hageja täitis tööandja juures kehtivat

kokkuhoiupoliitikat.

33. Kuivõrd tunnistajate QQ ütlustest nähtuvalt oli tema koos P OÜ omanikuga varem

informeerinud politseitöötajat, et hageja tellib kütuse väljapumpamist ja nõuab selle arvetel

kajastamata jätmist (ehk need asjaolud olid kostjale teatavaks saanud enne 31.10.2014),

saab ülesütlemisteatises märgitud hageja tegudest tööandjale 31.10.2014 teatavakssaanud

sündmuseks olla ainult kütuse hoidmine hageja elukohas.

34. 13.12.2017 kohtuistungil täpsustas kostja esindaja, et ülesütlemise põhjuseks olid

24.10.2014 avastatud rikkumised, kuid kostja ei ole konkretiseerinud, millised rikkumised

ja kelle poolt sel päeval avastati. Tunnistajate ütlustest järelduvalt saab 24.10.2014

teatavakssaanud rikkumiseks olla kütuse väljapumpamise tellimine ja palve või nõudmine

seda teenust arvetel mitte näidata. Jääb arusaamatuks, miks tööandja ei reageerinud koheselt

sellisele käitumisele hoiatusega, vaid tunnistaja YY ütlustest nähtuvalt oli vaja töötaja

„faktidega vahele võtta“.

35. Tööandja huvide vastast käitumist ei saa järeldada kostja kirjalikes seisukohtades esitatud

väitest, et „hageja on manipuleerinud riigile kuuluva varaga ning omastanud

politseisõidukitest väljapumbatud kütuse“, eriti olukorras, kus kostja ja tunnistaja YY

kinnitavad, et kasutusest väljaminevates sõidukites olnud kütuse üle arvestust ei peetud,

seda kütust ei olnud kostjale vaja ja teistes politseisõidukites sellist väljapumbatud kütust

väidetavalt ei kasutatud. Hagejal ei olnud õigust võtta kütust endale, kuid kostja kahtlused,

et hageja on kütust kasutanud enda huvides, on tõendamata. Lisaks ei tugine kostja

töölepingu ülesütlemise teatises hageja poolt tööandja vara omastamisele.

36. 13.12.2017 kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et „hagejale etteheidetav tegu on, et ta

võttis mahakantavatest autodest kütust. Hageja tellis kütuse väljapumpamise teenust, mida

ei pidanud tellima. Hageja ei rikkunud töölepingut ega õigusakti, vaid ta ei tohtinud seda

teenust tellida.“ Ülesütlemisavalduses puudub viide kütuse väljapumpamise keelu

rikkumisele hageja poolt. Kostja esindaja ja YY ei osanud mõistlikult põhjendada, miks ei

olnud lubatud kasutusest maha minevatest sõidukitest kütust välja pumbata hageja

nimetatud eesmärgil: kasutada kütust politseisõidukites ja vähendada tangitava kütuse

kogust. Kostja esindaja kinnitas, et kostja jaoks ei olnud kahjulikku tagajärge, kui politsei

kasutusest väljaminev sõiduk anti üle tühja kütusepaagiga.

37. Kriminaalasjas koostatud menetlustoimingute ja tunnistajate ülekuulamise protokolle saab

tsiviilasjas käsitleda dokumentaalsete tõenditena. Kriminaalmenetluse dokumentide alusel

saab ülevaate, millise info alusel tööandja tegelikult töölepingu erakorralise ülesütlemise

otsustas, samuti kontrollida samade tunnistajate poolt tsiviilasja menetluses antud ütluste

usaldusväärsust.

38. Tunnistaja YY 03.11.2014 kell 11:45 saadetud e-kirjast nähtub, et hagejale on antud esialgu

1,5 tööpäeva vaba aega varasemate ületundide arvel, YY peab otstarbekaks, et kõigi

asjaolude selgumiseni hageja ei täida ostukorraldaja rolli ega suhtle lepingupartneritega.

Tund aega hiljem, 03.11.2014 kell 12:46 saadetud e-kirjas teatas YY, et hageja on

haiguslehel ja läheb 07.11.2014 arsti juurde. 07.11.2014 YY e-kirjast UU-le ja WW-le

(koopiana saadetud KK-le ja SS-le) nähtub, et selleks ajaks oli töölepingu ülesütlemine

otsustatud ning ülesütlemise teatis ja töölepingu lõpetamise dokument vormistatud. YY

märgib selles kirjas, et ta ei taha vahetu juhina tekitada dokumendi tutvustamisega hagejale

juurde tervisekahjustusi ja jääda süüdi tema tervise halvenemises, dokumentides (nii teatis

kui töölepingu lõpetamine) tuleb kuupäevi muuta, tutvustamine teha haiguslehe lõppemisel

ja maksta hagejale etteteatamise päevad rahas. Sellest saab järeldada, et algselt plaaniti

hagejaga tööleping lõpetada etteteatamisega.

39. Seda, et ülesütlemine oli otsustatud ja dokumendid vormistatud varem, tõendab ka

09.11.2014 kanne nr 25 hageja tööraamatus. Seejuures on kande kuupäevas nr 9 üle

kirjutatud, mis annab alust järeldada, et algne kuupäev oli varasem (tõenäoliselt 4).

Järgmise, ilma kuupäevata kandega nr 26, on kanne nr 25 tunnistatud kehtetuks.

Personalitöötajal pidi olema kande tegemiseks kirjalik dokument hagejaga töölepingu

lõpetamise kohta. 04.02.2015 töölepingu lõpetamise dokumendis on lõpetamise alusena

viidatud 04.11.2014 teatisele nr 1.9-3/2785-1 töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta,

mis samuti kinnitab, et töölepingu lõpetamine oli otsustatud juba varem.

40. Hagejale 04.02.2015 teatavakstehtud ülesütlemisteatise vormistas kostja 13.11.2014

kuupäevaga. Kostja ei põhjendanud, mil viisil kõigutas tööandja usaldust töötaja vastu

ülesütlemisteatises nimetatud teenuste tellimine ja teenuse osutajale esitatud palve jätta

tegelikult osutatud teenus arvetel kajastamata. On ka kaheldav, kas töötaja poolt tööandja

vara enda elukohas lühiajaliselt hoidmine on käsitletav rikkumisena, mis võis kahjustada

tööandja usaldust kauaaegse ja seni usaldusväärse töötaja vastu sellisel määral, et lõpetada

töösuhe viivitamatult, arvestamata töötaja selgitustega (hageja kuulati 31.10.2014 üle

kriminaalasjas kahtlustatavana) ja andmata töötajale võimalust oma käitumist parandada.

41. 13.11.2014 koostatud ülesütlemisteatist ei püütudki hagejale koheselt teatavaks teha.

Hageja viibimine haiguslehel ei takistanud ülesütlemisteatise edastamist posti teel. Kohtu

ette toodud asjaolude ja tõendite kohaselt ei olnud kostjal 13.11.2014 ülesütlemisteatise

koostamise ajal alust eeldada, et hageja jääb haiguslehele pikemalt. Tööandja mure töötaja

tervise kahjustumise pärast on silmakirjalik. YY ei soovinud dokumenti hagejale

tutvustada, et mitte võtta endale vastutust töötaja tervise halvenemise eest. Jääb

arusaamatuks, miks tuli hageja tervisega arvestada üksnes haiguslehe ajal. Töötajat hoiti

rohkem kui 3 kuu jooksul teadmises, et 31.10.2014 toimunule vaatamata töösuhe jätkub.

Kostja väidete kohaselt suheldi novembris ja detsembris 2014 hageja ja tema abikaasaga

telefoni teel, kuid töölepingu ülesütlemisest ei räägitud, räägiti lastele jõulupakkide

üleandmisest ja muudel teemadel. 31.10.2014 (kostja väidete kohaselt osaliselt juba

24.10.2014) kostjale teatavaks saanud asjaolude tõttu 13.11.2014 koostatud teatise alusel

04.02.2015 hagejale töölepingu ülesütlemisest teatamine ei toimunud mõistliku aja jooksul.

TLS § 88 lg-st 4 tulenevalt on tööandaja kaotanud õiguse hagejaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemiseks tuginedes usalduse kaotusele 31.10.2014 teatavaks saanud asjaolude tõttu.

42. Asjas ei ole tõendamist leidnud ka hageja poolt eriliselt raske rikkumise toimepanemine. Ei

ole tõendatud, et hageja oleks käitunud vastuolus tööandja huvidega. Hageja väidetavatest

rikkumistest sai kostja teada tunnistajatelt, kellega hagejal oli tekkinud konflikt teenuse

osutamise tingimuste üle ja kes võisid olla huvitatud hageja lahkumisest. Töökäskude ja

arvete vormistamise korraldus jätab võimaluse andmete manipuleerimiseks (töökäsud on

osaliselt vormistatud käsikirjaliselt, neil puuduvad tellija allkirjad – seega on võimalik

andmeid hiljem vastavalt vajadusele täiendada; töökäsu alusel esitatud P OÜ ja M AS arved

erinevad nii teenuse kui summa osas, mis lubab järeldada, et kostjale töökäskusid koos

arvetega ei saadetud ehk ei ole võimalik tuvastada, kas kütuse väljapumpamine oli töökäsul

kirjas arve koostamise ajal või lisati hiljem.

43. Tunnistaja QQ fotodega on tõendatud hageja poolt kahe kütusekanistri kojuviimine

31.10.2014 hommikul, vahetult enne samal päeval toimunud läbiotsimist. Tunnistaja

QQ ütluste kohaselt pumbati kütust välja 2-3 autol, hageja viis töökojas väljapumbatud

kütust ära kahel korral, teisel korral otsustas tunnistaja asja fikseerida. Tunnistaja ütlustest

nähtuvalt oli ta selleks ajaks sisekontrolli poolt juba üle kuulatud. Tunnistaja tehtud fotodel

on näha sõiduki pagasiruumis 2 kanistrit. Läbiotsimisprotokolli kohaselt näitas hageja

kodus ette 4 kanistrit ja selgitas, et nendes on Lao tn 3 töökojas kostja sõidukitest

väljapumbatud kütus. Kokku viidi hageja kodust asitõenditena kaasa kanistrid ca 60 liitri

kütusega. Kuna M AS ja P OÜ näol oli tegemist politsei jaoks uute lepingupartneritega ja

arvete esitamine toimus mitmeetapiliselt (P OÜ esitas arved M AS-le ja see omakorda

kostjale), ei ole asjakohane kostja viide sellele, et hageja kauaaegase töötajana tundis

süsteemi ja oskas sellega manipuleerida, mistõttu võis ka varem selliseid tegusid toime

panna. Töölepingu ülesütlemisel ei ole kostja hageja varasemale käitumisele tuginenud.

44. Mööndustega võib käsitleda töölepingu rikkumisena väidetavat nõudmist kütuse

väljapumpamist arvetel mitte kajastada, vaid näidata selle asemel mingit teist teenust, mida

tegelikult ei osutatud. See ei saa olla eriliselt raskeks rikkumiseks ega töölepingu

ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks. Tunnistajate QQ ja CC ütlustest nähtuvalt ei olnud arvete

koostamine, politseile esitamine ega tasumine hageja kontrolli all. Seega hageja ei saanud

reaalselt mõjutada seda, millised andmeid arvetele kantakse.

45. Tunnistajate CC ja QQ ütlused ei ole tõsiseltvõetavad ega usaldusväärsed osas, milles nad

väidavad, et ei julgenud hagejale pretensioone esitada ega nõudmistest keelduda; nad võtsid

hageja korraldusi kui käske, kuna tegemist oli politseitöötajaga. Samas ei osanud

tunnistajad välja tuua, millised negatiivsed tagajärjed oleksid tunnistajatele või P OÜ-le

saabunud, kui nad oleksid keeldunud. Tunnistaja QQ ütlustest nähtuvalt pöördus hageja

kütuse väljapumpamise ülesandega otse lukkseppade poole, mitte ei esitanud tellimust

klienditeeninduse kaudu. Kui tunnistaja nägi, et lukksepp teeb sellist tööd, mida ta ei pea

tegema, siis ta küsis lukksepalt, kelle korraldusel too tööd teeb ja lisas tehtava töö töökäsule.

See asjaolu kinnitab pigem hageja väiteid, et tegelikult ei pidanud ta silmas kütuse

väljapumpamise tasulist teenust ega soovinud teenuse tellimist tööandja eest varjata, vaid

palus kütuse välja pumbata vastutuleku korras, kui see ei võta lukksepalt palju aega ja seda

on võimalik teha tasuta. Ka tunnistaja QQ andis kriminaalmenetluses ülekuulamisel

eelnevaga haakuvaid ütlusi, et talle jäi mulje, et hageja tahab teenust saada tasuta.

46. Nõustuda ei saa kostja väitega, et Pärnus Pikk 18 politseihoone ja Pikk 20a päästeteenistuse

hoone vahelise õue turvakaamera salvestus tõendab, et hagejal ei olnud vajadust 31.10.2014

kanistreid kodus ajutiselt maha tõsta, sest ta sõitis hommikul P OÜ töökojast tulles kell 8:52

politseigaraažide juurest läbi. Politseihoovi turvakaamera salvestis ei tõenda, kust hageja

tuli. Samuti ei nähtu vaatlusprotokollist, mis oli sõiduki pagasiruumis. Turvakaamera

salvestust on asitõendina kriminaalasjas vaadeldud 13.01.2015, selleks ajaks oli möödunud

mitu kuud ajast, mil kostja oli juba otsustanud töölepingu hagejaga üles öelda ja

vormistanud ülesütlemisteatise.

47. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja omakasupüüdlikke eesmärke kinnitab tema

selgitustest nähtuv asjaolu, et ta kasutas politseisõidukeid isiklike rehvide utiliseerimiseks,

vabanedes kuluka teenuse eest tasumisest. On üldiselt teadaolev asjaolu, et eraisik saab

rehve utiliseerimiseks ära anda tasuta. Hageja varasemale käitumisele tuginemine ei ole

asjakohane, kuna kostja on usalduse kaotuse sidunud konkreetselt 31.10.2014 teatavaks

saanud asjaoludega.

48. Põhjendatud võivad olla hageja kahtlused, et tõendeid on kunstlikult loodud, sest temast

taheti vabaneda, kuna ta esitas pretensioone teenuse hinna ja kvaliteedi kohta ning juhtis

tähelepanu arvete juurdekirjutuste kohta. Hageja teatas 23.10.2014 e-kirjaga kostja

logistikabüroo tehnika- ja varustustalituse peaspetsialist BB-le, et riigihanke võitja ei tule

rehvide vahetamise kõrghooajal teenuse osutamisega toime. BB on edastanud kirja samal

päeval M AS esindajale, teatades, et politsei hakkab rehvivahetust tellima ka mujalt.

Tunnistaja YY andis ütlusi, et mõned päevad enne seda, kui ilmnes kütuse kojuviimine,

kutsus sisekontroll ta välja ja rääkis, et „on kahtlus, et X-l on meie partneriga mingi segadus,

üksikasju ei räägitud“, mille peale tunnistaja ütles, et „kui on midagi, võtke faktidega

maha“. Tunnistaja sõnul oli „faktiks lepingupartnerite juures tehtud tegevus, kütuse

hoiustamine. Lepingupartneri juurest tellitud teenus, mille eest kostjale arveid ei olnud veel

väljastatud, arveid nende tegevuste kohta ei olnud“. Tunnistaja YY ütluste kohaselt on

kostjal kuud läbivad lahtised arved, lepingupartner esitab arved üks kord kuus tööde

tellimuse lehtede alusel. Kirjalikud tõendid kord kuus arvete esitamist ei kinnita: M AS on

arveid esitanud jooksvalt, iga sõiduki kohta on eraldi arve.

49. Tunnistaja QQ ütluste kohaselt teatas ta koos P OÜ tolleaegse juhiga hageja tegevusest

politseile. Seejuures ei olnud tunnistaja oma väidetes järjekindel – algul ta ütles, et ta teatas

sellest politsei sisekontrollile, seejärel väitis, et teatas koos ülemusega ja lõpuks, et nad

üldse ei teatanud sisekontrollile, vaid tuttavale politseinikule ning sisekontroll ise võttis

QQ-ga ühendust. Eeltoodust saab järeldada, et P OÜ töötajad on hageja tegevuse kohta

esitanud kaebuse vahetult pärast hageja pretensiooni M AS ja tema koostööpartneri töö

kohta riigihankelepingu täitmisel. Tunnistajate QQ ja CC ütluste usaldusväärsuse

hindamisel ei saa jätta arvestamata, et hageja väidetel tekkisid tal probleemid just

tunnistajatega. Seda kinnitavad ka tunnistajad CC ja QQ oma ütlustes. Kuigi tunnistaja

QQ ütluste kohaselt ei olnud tal isiklikult hagejaga konflikti, järeldub tunnistaja ütluste

emotsionaalsusest, et ta võttis hageja käitumist isiklikult. Tunnistaja CC nimetas, et hageja

ei olnud P OÜ-ga rahul, mis kinnitab, et mitte ainult juhtkond, vaid ka P OÜ töötajad olid

hageja pretensioonidest teadlikud. Arvestades kostja teadet, et rehvivahetust hakatakse

tellima mujalt, võis tunnistaja QQ P OÜ garaaži juhina, kes pidi peatselt saama

osanikuks/juhatuse liikmeks, olla isiklikult huvitatud, et P OÜ saaks jätkata hankelepingu

alusel teenuse osutamist võimalikult suures mahus. Vajadus õigustada oma tolleaegset

käitumist ja ütlusi võib mõjutada tunnistaja ütlusi.

50. Hageja pretensioonid teenuse kvaliteedi, kiiruse ja arvelduste läbipaistvuse kohta olid

ilmselt põhjendatud. Tunnistajad QQ ja CC kinnitasid oma ütlustes, et ka P OÜ ise tellis

politseisõidukitele rehvivahetust teisest töökojast ja esitas politseile arve, nagu oleks teenust

osutanud ise. Ühel juhul on teisest töökojast rehvivahetuse tellimine fikseeritud ka töökäsul.

Tõenäoliselt oli hagejal tekkinud vastuolu ka tööandjaga. Hageja selgitas, et ta ei näinud

politseile esitatud arveid, kuid nägi kulude koondtabelit. Kui ta leidis sealt teenuseid,

millised teadis olevat põhjendamatud või hinnalt kallid (näiteks poleerimine 200 eurot) ja

küsis selle kohta ülemuselt, siis olevat tal soovitatud omal soovil lahkuda.

51. Täiesti põhjendamatud ei ole ka hageja väited M AS arvete ebakorrektsuse ja

juurdekirjutuste kohta. Näiteks 15.10.2014 on P OÜ esitanud M AS-le arve nr 23406

sõidukile Opel Vectra XXXXXX rehvide vahetuse (1 tund, 19 eurot + käibemaks) ja

abimaterjalide (1 kmpl, 4,17 eurot + km) eest kokku summas 27,80 eurot. Samale autole

osutatud teenuse eest on M AS omakorda esitanud 22.10.2014 politseile 2 sendi võrra

suurema arve nr 1230102 summas 27,82 eurot. Kostja ei vaielnud vastu hageja selgitusele,

et tootekood 551-TEEN tähistab rehvivahetust. Samal ajal on arvel nr 1230102 viidatud

tellimuse aluseks oleval töökäsk/hinnapakkumisel nr 1944840 tellitud tööna kirjas

olevale „rattavahetus 1 tk, kütus välja“. Töö hulgaks on märgitud 1h Siim ja 1,5 h Heiki

(kokku 2,5 tundi). Tunnistaja CC ütluste kohaselt vahetas S ratast 1 tunni ja H võttis kütust

välja 1,5 tundi. Tunnistaja CC, kes on alla kirjutanud eelkirjeldatud töökäsule ja koostas P

OÜ arve, ei osanud öelda, kas Opel Vectral XXXXXX vahetati ainult üks ratas, nagu on

märgitud tellimusel, või arvel näidatud 4 rehvi. Arvele märgitud abimaterjalide kohta andis

tunnistaja CC selgitusi, mille kohaselt oli kokkulepe, et rehvivahetuse puhul lähevad

abimaterjalid juurde, näiteks tasakaalustuse raskused. Hageja selgituste kohaselt läks sõiduk

883YVV mahakandmisele, mistõttu rehvivahetusel tasakaalustust ei tehtud ja abimaterjale

ei olnud vaja ning see on juurdekirjutus. Seejärel arvas tunnistaja, et arvel olev

lisamaterjalide summa 4,17 eurot + käibemaks võib olla kütuse väljavõtmise

kompenseerimiseks. Veidi hiljem põhjendas tunnistaja kütuse väljapumpamise eest

detsembris 2014 arvete esitamist sellega, et abimaterjalide hind ei katnud kütuse

pumpamise töö hinda. Tunnistaja CC ütluste kohaselt märgiti kütuse väljapumpamise

teenuse puhul töökäsule ka väljapumbatud kütuse hulk, samas ühelegi kohtule esitatud

töökäsule ei ole seda märgitud.

52. Sõiduki Subaru Impreza XXXXXX töökäsult, M AS 25.10.2014 arvelt nr 23510 ja

29.10.2014 ilma numbrita arvelt nähtub, et M AS esitas kostjale 7 senti suurema arve kui

samade tööde eest M AS-le esitatud P OÜ arve. Kaudselt tõendavad töökäsud ja arved

tunnistajate väiteid, et hageja nõudel ei kajastatud kütuse väljapumpamise teenust arvetel.

M AS eksis arvete vormistamisel ka sõidukite tähistamisega. M AS esindaja OO teatas

07.10.2014 e-kirjaga kostja töötajale KK-le, et arvel nr 1224068 peaks olema XXXXXX,

mitte XXXXX; 13.09.2016 e-kirjas märgib OO vastuseks politseitöötaja päringule saata

29.10.2014 arve Opel Vectra nr XXXXXX rehvivahetuse kohta, et on arve esitamisel teinud

näpuka ja kirjutanud Opel Astra asemel (mis on P OÜ arvel) Opel Vectra. Kõik see kinnitab

hageja kahtlusi teenuse osutaja arvepidamise ebakorrektsuse osas.

53. Kostja väidetel tuvastati hageja õigusvastane tegutsemine ja ebaeetiline käitumine P OÜ

töötajate väidete kõrvutamisel arvetega, mille käigus tuvastati, et töökäskudele märgitud

kütuse väljapumpamise eest ei ole kostjale arveid esitatud. Tunnistaja QQ

kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt palus hageja suuliselt kütuse väljapumpamist

arvetel mitte kajastada ja selgitas tunnistajale, kuidas saab tasuda teenuse eest, mida

politseile esitataval arvel ei kajastata. Tunnistaja QQ ütluste kohaselt võttis ta kütuse

väljapumpamise eest tasumise jutuks 30.10.2014 ja alles siis olevat hageja teatanud, et

annab paari sõiduauto numbrid ning neile saab vormistada rehvivahetuse, aga autosid

hageja reaalselt ei too. Protokollitud ütluste kohaselt QQ väitis: „Mõne aja möödudes hageja

tõi ise 2 reg numbri“. Kriminaalasjas tunnistajana ülekuulamise protokollis on selle koha

peal tehtud protokolli parandus, mis on koostaja poolt õiendamata – nr 2 on selgelt

kirjutatud teise numbri peale. Arvestades järgnevaid sõnu „reg numbri“ ja järgnevat

protokollitud lauset „Ta ütles vist, et see on mingi Opel Vectra number“, võib järeldada, et

esialgu on tunnistaja QQ rääkinud ühe sõiduki registrinumbrist ja protokollis on algselt

olnud kirjutatud number 1. Edasi on protokollitud tunnistaja QQ ütlused selle kohta, et

ülekuulamisega samal päeval, 31.10.2014, oli hageja toonud 2 sõiduki registrinumbrid, et

neile teha fiktiivne arve. Samas nimetab tunnistaja aga kolme auto andmed: Opel Astra

XXXXXX, Toyota Corolla XXXXXX ja Opel Astra XXXXXX.

54. Maakohtus tunnistusi andes ütles tunnistaja QQ, et sai hagejaga töökoja juures väljas kokku

sel päeval, kui hageja tuli järele autole, millesse olid tõstetud kanistrid; tunnistaja ütles

hagejale, et need asjad on seal sees, need olid tunnistaja kanistrid ja ta tahtis neid tagasi

saada. Samas tunnistaja väitis, et talle tegelikult ei meenu, kas nad olid sees või väljas.

Tunnistaja sõnul tuli ta eelmisel õhtul Tartust, kui töökojas oli hageja toodud auto, millesse

ta oli käskinud tõsta kanistrid kütusega, auto jäi ööseks töökotta, kuid sellele ei tehtud

midagi. Tunnistaja tegi pagasiluugi lahti, et teha autos olevatest kanistritest pilti. Tunnistaja

QQ-le ei meenunud, kuidas ta sai teada, et hageja käskis kanistrid autosse tõsta. Tunnistaja

ütlustest ei saa järeldada, et tema ütlused on usaldusväärsed. QQ teatas uurijale kolme

sõiduki täpsed andmed, kuigi tunnistaja CC ütluste kohaselt andis hageja paberilehe

sõidukinumbritega 31.10.2014 töökojas temale. Tunnistaja CC andis kriminaalmenetluses

ütlusi, et „31.10.2014 tuli XX meile töökotta ja andis ruudulise lehe paberit, millele olid

kirjutatud 2 sõiduki reg“. Kohtule esitatud koopial on ruudulisel paberil kirjas kahe sõiduki

numbrid – XXXXXX Toyota Corolla ja XXXXXX Opel Astra, mõlema sõiduki juurde on

kirjutatud „rehvivahetus“. Ruudulise paberi peal on ühevärviline märkmepaber, millele on

märgitud“ XXXXXX Opel Astra rehvivahetus dem-mont arve teha ilma töökäsuta kütuse

tõmbamise eest jne.“

55. Kohus on nimetatud dokumentaalse tõendi originaali 18.01.2016 eelistungil koos pooltega

vaadelnud ja tuvastanud, et ruudulisele lehele kleebitud märkmepaberi alla midagi

kirjutatud ei ole. Originaal tagastati väärteoasja menetlejale. Hageja esindaja kinnitusel on

ruudulisel lehel olevad kirjed kirjutatud hageja käekirjaga, kleepribaga kollasel

märkmepaberil olev tekst ei ole hageja kirjutatud.

56. Kostja esindaja väitel andis tunnistaja CC mõlemad paberid menetlejale ülekuulamisel.

Kostja sai sellest aru nii, et nende kolme sõiduki andmed anti selleks, et koostada fiktiivne

arve. Tunnistaja CC ise räägib üksnes ruudulisest paberist kahe sõiduki registrinumbriga.

Lisaks sellele ei olnud tunnistaja CC ütluste kohaselt tal hagejaga juttu sellest, kuidas

toimub kütuse väljapumpamise ees tasumine. Seega ei saanud tunnistaja CC-l tekkida

arusaamist, et paber sõidukinumbritega ja märkusega „rehvivahetus“ on toodud fiktiivse

arve tegemiseks.

57. Kostja väidete kohaselt andis tunnistaja nimetatud paberi ülekuulamisel. Tunnistaja CC

ülekuulamine toimus alles 03.11.2014 ja seega ei saanud uurijal olla paberit sõidukite

numbritega tunnistaja QQ ülekuulamise ajal 31.10.2014. Sellele vaatamata oskas tunnistaja

QQ täpselt nimetada väidetavalt sama päeva hommikul teisele töötajale antud numbreid

(lisaks veel ühte numbrit ruudulisele lehele kleebitud märkmepaberil, millest tunnistaja CC

ülekuulamisel juttu ei olnud ja mis suure tõenäosusega on tunnistaja QQ end kirjutatud).

Selliseid asjaolusid arvestades ei saa hageja väiteid, et tema vastu on tõendeid ja asjaolusid

fabritseeritud, lugeda täiesti põhjendamatuks.

58. Ilmselt alusetu on kostja seisukoht, et ka märkmepaberile on teksti kirjutanud hageja

omakäeliselt. Seega ei saa õige olla ka kostja seisukoht, et see dokument tõendab koos

tunnistajate ütlustega, et hageja soovis fiktiivsete arvete tegemist. Ruudulisele paberile ja

sellele kinnitatud märkmepaberile on tekst kirjutatud selgelt tuvastatavalt kahe erineva

käekirjaga. Nimetatud ruudulise paberi/märkmepaberi koopia võrdlemisel kohtutoimikus

olevate töökäskudega saab ka visuaalse vaatluse põhjal kahtlusteta järeldada, et

märkmepaberil olev käekiri on väga sarnane käekirjaga, millega on P OÜ töökäskudele

kirjutatud sõiduki andmed ja tellimus. Käekirjade sarnasus on nii suur, et lubab järeldada,

et need on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Tunnistaja QQ kinnitas 13.12.2017

ülekuulamisel, et toimikus I kd, lk 102 ja 103 asuvad töökäsud on tema kirjutatud ja

lukksepad on kirjutanud tehtud tööd. Tunnistaja QQ ei ole oma ütlustes esile toonud, et

tema ise või keegi teine P OÜ töötajatest oleks 31.10.2014 kirjutanud hageja ütlemise järgi

üles sõidukite numbrid, mille kohta hageja palus teha fiktiivsed arved.

59. Ruudulisel paberil, mille hageja andis tunnistaja CC-le, puudub viide kütuse

väljapumpamisele või fiktiivsete arvete tegemisele. Märkus, et arve teha kütuse tõmbamise

eest ilma töökäsuta, on ainult märkmepaberil. Seejuures on märkmepaberil märgitud

numbriga XXXXXX Opel Astra kohta P OÜ koostanud 22.10.2014 arve rehvivahetuse ja

abimaterjalide kohta (summas 29,30 eurot). M AS on 29.10.2014 esitanud täpselt samade

märkmepaberil märgitud tööde kohta sama sõiduki kohta arve, kuigi sõiduki margiks on

arvel Opel Astra asemel märgitud Opel Vectra – arve koostanud OO kinnitusel on tegemist

näpuveaga.

60. Tunnistajate CC ja QQ väitel tõi hageja alles 31.10.2014 sõidukite numbrid, mille kohta

teha fiktiivsed arved tegelikult teenust osutamata. Kostja väidete kohaselt keeldusid P OÜ

töötajad fiktiivseid arveid tegemast ja hageja soovitud fiktiivseid arveid olemas ei ole.

Sellest saab järeldada, et tegelikult on Opel Astrale XXXXXX märkmepaberile märgitud

tööd tehtud ning 22.10.2014 ja 29.10.2014 arved on esitatud tegelikult tehtud tööde eest.

Kui aga sõidukile XXXXXX oli juba tehtud rehvivahetus ja demontaaž-montaaž ning nende

tööde eest 29.10.2014 arve kostjale esitatud, ei ole eluliselt usutav, et hageja soovis 2 päeva

hiljem fiktiivset arvet samale autole täpselt samade tööde kohta. Lisaks ei ole selle sõiduki

andmed, sh kütuse väljatõmbamine ilma arveta, kirjutatud hageja poolt.

61. Eeltoodut arvestades on tõenäoline, et märkmepaberil on tegelikult varasem ja ka täidetud

tellimus. Märkmepaberi lisamine hageja kirjutatud ruudulisele lehele ja selle esitamine

kohtuvälisele menetlejale selgitusega, et tegemist on hageja esitatud andmetega fiktiivsete

arvete tegemiseks, võib olla kantud eesmärgist menetlejat eksitada ja näidata hagejaga

seotud asjaolusid tegelikkusele mittevastavalt.

62. Ei ole tõendatud, et hageja oleks P OÜ töötajatelt nõudnud, et kütuse väljapumpamise

asemel koostataks arve teenuse osutamise koha sõidukile, millele teenust tegelikult ei

osutatud, või märgitaks arvele teenus, mida ei osutatud. Ainsad tõendid selle kohta on

tunnistajate QQ ja CC vastuolulised, olulistes detailides osaliselt lahknevad ütlused.

63. Eluliselt ei ole usutavad tunnistaja QQ väited, et kütuse väljapumpamine jäeti arvetel

kajastamata sellepärast, et seda nõudis politseitöötaja. Samas just sellega, et tegemist oli

politsei töötajaga ja politsei sõidukitega ehk riigi varaga, põhjendab QQ kahtluste tekkimist

hageja tegevuse legaalsuse suhtes ning pöördumist sisekontrolli/tuttava politseiniku poole.

Mõistlikult ei ole põhjendatavad ka tunnistaja QQ ütlused, et talle tundusid politsei

sõidukitel rehvide vahetamine kehvemate vastu, akude vahetamine ja kütuse

väljapumpamine kahtlased ning riigi eelarvele kahju tekitavad toimingud, kuid selle kohta

hagejalt selgitust ei küsitud, vaid pöörduti politsei sisekontrolli poole, et asi selgeks teha.

Tunnistaja ei osanud põhjendada oma huvi asjaolude sel viisil selgeks tegemise vastu. QQ

väljendas kohtus ütluste andmise ajal muret riigile kahju tekkimise pärast. Samal ajal ei

riivanud tunnistaja QQ õiglustunnet see, kui kostjale esitati tagantjärele arveid P OÜ poolt

fikseerimata koguse ja kontrollimatu ajakuluga kütuse väljapumpamise teenuse eest.

64. Tunnistaja QQ siiruses kahtlusi tekitavad on ka tema ütlused selle kohta, et nende juures ei

olnud autosid, mis läksid mahakandmisele, vaid hiljem selgus, et need autod läksid

oksjonile. Tunnistaja leidis, et see on oksjoni tingimuste rikkumine, kui sõidukil

vahetatakse rehvid või aku kehvema vastu. Tunnistaja YY ja kostja kinnitusel läbisid

politsei kasutusest väljaminevad sõidukid kohustuslikus korras kontrolli lepingupartneri

töökojas; sõiduki tehnilisest seisukorrast sõltus, kas sõiduk läks oksjonile või

õppevahendiks Päästekolledžile või Politseikoolile; mahakantavatelt autodelt võeti kõik

väärtuslik ära, mida sai kasutada teistel politseisõidukitel. Kostja esindaja 13.12.2017

kohtuistungil antud selgituste kohaselt võeti mahakandmisele kuuluvatelt sõidukitelt ära

kõlblikud rehvid ja vahetati kõlbmatute vastu, aga kütus, mis autodes oli, pidi sinna jääma.

Hageja selgituste kohaselt palus ta kokkuhoiu eesmärgil vahetada kõlbulikud rehvid

vähemkõlbulike vastu ja välja pumbata kütuse sõidukitest, mis pidid mahakandmise järel

minema õppuste abivahendiks Päästekooli, kus sõidukid lasti õhku ja pandi põlema. Hageja

kinnitusel kasutati väljapumbatud kütust ja rehve politsei sõidukitel. Hageja selline teguviis

on eluliselt usutav, kooskõlas hageja varasema töökäitumise kohta oleva infoga ja ka

tunnistaja YY kinnitab hageja väiteid, v.a kütuse osas.

65. QQ töökoja meistrina ei saanud kuidagi teada ega hinnata, kas rehvide ja aku vahetamine

või kütuse väljapumpamine on oksjoni tingimustega kooskõlas või mitte. Samuti on

ebausutav, et hankelepingu alusel teenuse osutaja ei esita kahtlusi tekitava tegevuse ja

nõudmiste kohta hagejale mingeid pretensioone ning jätab mitme nädala jooksul tehtud töö

eest arved esitamata, kuigi P OÜ-l tuleb töötajatele tehtud töö eest tasu maksta ja kaebusega

sisekontrolli poole pöördutakse alles mitu nädalat hiljem, pärast seda, kui hageja on

osundanud teenuse ebarahuldavale kvaliteedile.

66. Tunnistaja CC andis ütlusi, mille kohaselt jäeti hageja palvel kütuse väljapumpamine

arvetele panemata; hageja oli tunnistaja jaoks kliendi esindaja ja tunnistaja tegi

klienditeenindajana nii, nagu klient tahtis. Tunnistaja CC ütlused on kütuse väljapumpamise

eest tasumise osas vastuolulised: tunnistaja ütluste kohaselt koostas ta arveid töökäskude

alusel; kütuse väljapumpamist päris arve peale ei pandud, selle asemel sai panna kas

remondi tunni või teise auto numbri peale lisatööd. Samas ühtegi sellist arvet või sõidukit

tunnistaja nimetada ei osanud, kus oleks kütuse pumpamise asemel näidatud muu teenus.

Tunnistaja algul möönis, et kui toimiku I kd, lk 94 asuval arvel märgitud rattavahetuse

abimaterjale ei olnud vaja, võib olla arvel summa 4,17 eurot ilma käibemaksuta olla kütuse

väljapumpamise kompenseerimiseks. Veidi hiljem väitis tunnistaja, et „Kütuse

väljapumpamise teenust võisime vastu võtta, see oli tunnihinnaga. Kütuse väljapumpamise

teenust tuli ka arvel kajastada, aga seda ei tehtud, sest klient ei soovinud. Sellepärast hiljem

politseisse pöördusimegi, et töö eest on vaja tasu saada“. Seejärel ta kinnitas, et „Kütuse

väljapumpamise eest meie firma raha sai, ainult näidates seda teise teenusena“. Lõpuks

tunnistaja taganes taas väitest, et kütuse pumpamine vormistati muu teenusena, mida

tegelikult ei tehtud: tunnistaja ütluste kohaselt detsembris 2014 esitati kütuse

väljapumpamise eest arved, kuna selle teenuse eest ei olnud tasutud; enne viidatud arvel on

tasu ühe tunni eest rehvivahetus, töötasu 1,5 tunni kütuse väljapumpamise eest ei ole,

lisamaterjal seda ei katnud. Sellised vastuolud tellimuste vastuvõtmise ja arvete

vormistamisega vahetult seotud olnud tunnistaja ütlustes tekitavad põhjendatud kahtlusi

tunnistaja

ütluste

tõelevastavuses.

Ebausaldusväärsed

tõendid

jätab

kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 5 teise lause alusel asja lahendamisel

arvestamata.

67. Asjaolu, et P OÜ on novembris-detsembris 2014 kostja töötaja I. Karu käsul tagantjärele

esitanud kütuse väljapumpamise eest arveid, ei saanud mõjutada hagejaga töölepingu

13.11.2014

ülesütlemise

põhjendatust.

Samuti

ei

tõenda

tagantjärele

kütuse

väljapumpamise eest arvete esitamine seda, kui palju või kas üldse kütust välja pumbati.

Kuigi tunnistajate CC ja QQ ütlustest nähtuvalt kanti töökäsule ka väljapumbatud kütuse

hulk, ei ole seda ühelegi kohtule esitatud töökäsule märgitud, mõnel töökäsul puudub ka

kütuse väljapumpamiseks kulunud töötundide arv. Samuti ei ole ühelgi töökäsul tellija

allkirja. Tunnistajate väited, et hageja keeldus töökäskudele allkirja andmast, on

paljasõnalised. Ainult ühel töökäsul (30.09.2014 töökäsk Subaru, registrimärgiga

XXXXXX) on arvutikirjas vormistatud tellimustööde loetelu juurde käsikirjaliselt

kirjutatud „NB! Arvele ei lähe bensiini tõmb lihtsalt lukk tööd“, tehtud tööna käsikirjaliselt

märgitud „rehvivah 4x“. Selline vormistus jätab ruumi kahtlusteks käsikirjalise teksti

lisamise tegeliku aja osas.

68. Kütuse väljapumpamise eest kostjale esitatud täiendavad arved ei tõenda ülesütlemise

aluseks olevaid asjaolusid ega õigusta ka etteteatamistähtajata erakorralist ülesütlemist.

Siiski saab nendest järeldada, et ka kostja enda juures ei ole tagatud piisav kontrollivõimalus

hankelepingu täitmise osas, teenuse osutamine ja selle eest tasumine ei ole läbipaistev ega

kontrollitav. Kütuse väljapumpamise eest täiendavate arvete esitamise ja summade

põhjendatus ei ole kontrollitavad. Kostja on kriminaalmenetluses kahju arvutamisel

tuletanud väljapumbatud kütuse hulga sõidulehtede alusel, võttes arvesse odomeetri näite,

tangitud kütuse hulka, seejärel läbitud teekonda ja arvestuslikku kütusekulu 100 km kohta.

Tegelikult väljapumbatud kütuse kogust ei ole tuvastatud ka kriminaalmenetluses. Kütuse

kogust ei ole kajastatud P OÜ töökäskudel, kuigi tunnistaja CC ütluste kohaselt on

väljapumbatud kütuse hulk fikseeritud ja peaks olema töökäsu peal kirjas.

69. Kostja on arvestuste alusel tuvastanud ainult kolmel sõidukil sellise kütusejäägi, mida oleks

olnud võimalik (ja mõtet) välja pumbata (XXXXXX ca 30 liitrit, 312ASO ca 24 liitrit,

XXXXXX ca 22,77 liitrit). See on kooskõlas tunnistaja QQ ütlustega, mille kohaselt

pumbati kütust välja 2 - 3 autost. Samas on kütuse väljapumpamine kajastatud kaheksal

töökäsul/tellimusel, seejuures ainult 30.09.2014 töötellimusel on märkus, et „arvele ei lähe

bensiini tõmb“.

70. M AS esitas kostjale kütuse väljapumpamise eest täiendavad arved detsembris 2014,

märkides kõigil teenuse ühikuks „1,5 tk“ – eeldatavasti peetakse silmas tunde, sest

tunnistaja QQ sõnul osutatakse kütuse väljapumpamise teenust tunnihinna alusel.

Mõistlikult peaks teenuse osutamisele kuluv aeg (ja seega selle eest makstava tasu suurus)

sõltuma väljapumbatava kütuse hulgast, mida arvetest ei nähtu. Kütuse väljapumpamise

arveid on esitatud ka selliste sõidukite puhul, kus kostja dokumentide järgi ei olnud sõidukis

olnud kütuse hulk üldse tuvastatav või ei saanud sõidukis kütust olla - näiteks XXXXXX

Fiat Ducato, millel kütuse jääk oli enne töökotta viimist arvestuslikult 0,632 liitrit ja sellest

0,62 liitrit kulus töökotta sõiduks. 29.10.2014 töökäsu järgi kulus selle sõiduki puhul töö

tegemiseks kokku 2 tundi (H rehvivahetus 1 h, M töö 1 h), kuid 11.11.2014 on esitatud arve

tööde eest, sh kütuse väljaimemine ühiku „2,81 tk“ eest summas 64,07 eurot (ühiku hind 19

eurot + km vastab hankelepingu järgsele tunnihinnale).

71. Samuti on näiteks sõiduki XXXXXX Mazda 626 01.10.2014 töökäsul märgitud 2 rehvi

vahetamisele (ilma tasakaalustamiseta) ja kütuse väljapumpamisele kulunud 1,5 tundi.

02.10.2014 on selle töökäsu alusel P OÜ esitanud M AS-le arve rehvivahetuse eest

komplektihinnaga (24% soodustus x 25 eurot + käibemaks), eelduslikult on arve esitatud

ka politseile. 09.12.2014 on M AS esitanud selle sõiduki kohta täiendava arve kütuse

väljapumpamise eest. Töötundide arvuga kattuv ühik 1,5 tk ja soodustusega tunnihinnale

vastav ühikuhind (19 eurot + km) lubab järeldada, et sõiduki XXXXXXX eest on tegelikult

tehtud tööde (sh kütuse väljapumpamine) ajakulu tasustatud topelt.

72. Tööandja on ülesütlemisavalduses märkinud, et hageja rikkumised on tõendatud arvete

võrdlemise ja P OÜ töötajate ütlustega, nimetamata konkreetseid nimesid. Kostja ei

põhjendanud, miks P OÜ töötajate ütlused olid kostja jaoks usaldusväärsemad kui kostja

enda staažika töötaja selgitused.

73. Hageja selgitused on kooskõlas 30.04.2013 arenguvestluse kokkuvõttes kajastatud hageja

senise töökäitumisega. Arenguvestlus on toimunud teenistussuhte lõppemise ja töölepingu

sõlmimisest ühe kuu möödumisel. YY juhina on märkinud kokkuvõttesse, et hageja täidab

ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid väga hästi; on väga säästlik, kui korraldab

sõidukite remondi ja hooldusega seotud teenuste ja tarvikute oste. Samuti toob YY välja, et

hageja osaleb liisitud sõidukite tagastamisel ja tänu hagejale on juba mitmel aastal Lääne

prefektuuri tagastatud sõidukitel kõige madalam kahjunõue. Hageja on ise märkinud, et teda

häirib, et säästlikkus ei ole enam väga oluline (lepingutel on suured mahud,

maapiirkondades on hinnad palju väiksemad, teostades üksikoste), eraisikuna kaupa ostes

on hind odavam kui ostes ostukorraldajana asutusele (nt rehvid). Ka kohtumenetluses tõi

hageja esile, et teda häiris, et hankevõitja juures ei olnud teenuse osutamise kiirus soovitud

tasemel, teenuse osutamiseks ei olnud töökoda vajalikuga varustatud, hankelepingu järgi

olid hinnad kõrgemad, kui tänavalt tulnud inimene sai osta. Hageja esitas selle kohta

tööandjale suuliselt pretensioone ja 23.10.2014 saatis ülemusele e-kirja.

74. Isegi juhul, kui 31.10.2014 võis olla põhjendatud kahtlus, et hageja on oma tööülesannete

täitmise käigus toiminud ebaausalt ja kostjale kuuluva (kuigi kostja jaoks varalist väärtust

mitteomava) kütuse omastamise eesmärgil, on tõenditest ja andmetest järelduvalt

töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma etteteatamistähtajata tühine. Viivitamatut

ülesütlemist ei toimunud ja ülesütlemine ei toimunud TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku

aja jooksul. Ülesütlemine ei toimunud vastavalt seaduse nõuetele ja TLS § 104 lg 1 alusel

on ülesütlemine tühine.

75. Praegusel juhul on tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öeldud alates

04.02.2015. Hageja vahetu juht YY ei tajunud hageja käitumist nii eriliselt raske

rikkumisena, et tööleping lõpetada etteteatamistähtajata. Eeltoodust tulenevalt saanuks

13.11.2014 ülesütlemisteatise (mis tehti töötajale teatavaks 04.02.2015) alusel töölepingu

kehtivalt lõpetada etteteatamistähtaja möödumisel.

76. Hageja töötas kostja juures alates 04.01.1993. Töölepingu p 1.4. kohaselt arvestas tööandja

töötaja avaliku teenistuse staaži töötaja töösuhte hulka tööandaja juures. Seisuga 01.04.2013

on töötaja avaliku teenistuse staaž 20 aastat 2 kuud ja 28 päeva. Töölepingu 04.02.2015

ülesütlemiseni lisandus staaži veel ligi 2 aastat. Seega töölepingu tööandja poolt

erakorralise ülesütlemise kehtivuse korral lõppenuks hagejaga sõlmitud tööleping

ülesütlemisteatise hagejale 04.02.2015 tutvustamisest 90 päeva möödumise järel, s.o

06.05.2015. Eeltoodu alusel lõpetab kohus TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu

nr 1.9-3/708-1 alates 06.05.2015.

77. Hageja taotlus hüvitise suurendamiseks on põhjendatud. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud

suuruses hüvitis ei täida töölepingu tühise ülesütlemisega töötajale tehtud ülekohtu

heastamise eesmärki. Töölepingu tühise ülesütlemise puhuks seaduses ettenähtud hüvitis

töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses võrdub hüvitisega, mida kostjal oleks tulnud

hagejale maksta etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. Tõendid hageja tervisliku

seisundi kohta tõendavad, et hagejal on 01.08.2016 tuvastatud keskmine puue kestusega üle

aasta. Arvestades, et hageja haigestus vahetult pärast töölepingu lõpetamise aluseks olnud

sündmusi, enne 04.02.2015 tööle naasmist viibis hageja ravil ka XXX ja XXX TT

30.09.2016 tõendist nähtuvalt on hagejal diagnoositud XXX, saab järeldada, et hageja

terviserike on põhjuslikus seoses tema suhtes tööandja juures läbiviidud menetluste ja selle

tulemusel töölepingu lõpetamisega. Eeltoodu alusel tuleb hagejale määrata hüvitis tema 5

kuu keskmise töötasu ulatuses. 29.05.2015 tõendi kohaselt oli 04.02.2015 seisuga hageja

keskmise töötasu suurus 980 eurot kuus. Seega 5 kuu keskmise töötasu summa on 4900

eurot.

78. Hageja esitas 30.08.2017 hagi täpsustuses nõuded alternatiivselt, reastades nõuded eelistuse

järgi. Kuna kohus rahuldas esimese eelistuse nõuded, ei ole vaja analüüsida alternatiivseid

nõudeid.

79. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud ja

vajalikuks kuluks on õigusabikulud 4890 euro suuruses (käibemaksuga) 40,75 töötunni eest

tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks.

Apellatsioonkaebus

80. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, teha uue otsuse, millega jätta hagi, sh

alternatiivsete nõuete osas, rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

81. Ebaõige on kohtu väide töölepingu erakorralise ülesütlemise teatise kätteandmisega

viivitamise kohta. Kostja andis hagejale teatise kätte hiljem hageja haigestumise tõttu, kuna

ei soovinud hageja tervist rohkem kahjustada. Kostjal oli alust arvata, et hageja haigestus

raskelt. Seda arvamust kinnitab haiguslehel viibimise aeg. Kostja lähtus inimlikkusest, et

töötajat ei vabastata töölt ajal, kui teatise kätteandmine ja sellega tutvumine võib olla

takistatud või raskendatud. Meditsiinilise abi kättesaadavus peale teatise kätteandmist ei

olnud kostjale ettenähtav. Hageja tugineb menetluses sellele, et töösuhte lõpetamine rikkus

tema tervist. Seega oli kostja otsus põhjendatud. Teatise tutvustamata jätmine haiguslehel

viibimise ajal ei saanud olulisel määral rikkuda hageja õigusi. Tal säilisid kõik töötaja

sotsiaalsed garantiid.

82. Kostja ei nõustu kohtu arvamusega, et hageja tegu ei olnud sedavõrd raske, et see tinginuks

töölepingu erakorralise ülesütlemise usaldamatuse tõttu. Kohus jättis tähelepanuta, et

etteheide ei seisnenud üksnes kütuse väljapumpamises, vaid ka selle teenuse tellimise

varjamises, milleks pidi P OÜ koostama hageja palvel valearve, märkides kütuse

väljapumpamise teenuse asemel rehvivahetuse teenuse sõidukitele, mida tehnilisse

hooldusesse ei toodud. Samuti leiti hageja elukohast kostjale kuuluvat kütust, millele

hagejal ei olnud õigust. Kütuse raamatupidamislik mahakandmine ei andnud hagejale õigust

seda kasutada isiklikul otstarbel. Kütuse kasutamine muul viisil kui tankides on keelatud.

83. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja soovis hagejast vabaneda. Hagejal oli pretensioone

teenuse osutamise kiiruse kohta, millele logistikabüroo ametnik vastas ja pakkus välja

võimaluse kasutada teist teenuse osutajat. Töökorraldusliku ettepaneku esitamine ei ole

töölt vabastamise põhjuseks. Hageja pikaajaline teenistuskäik oli laitmatu. Võrreldes kostja

vajadustega on väljapumbatud kütuse kogus marginaalne, mille tõttu ei ole veenev hageja

väide vara heaperemeheliku majandamise kohta. Kohtu hinnang teo raskusastmele on

ebaõige.

84. Hageja tegu tõi kaasa usalduse kaotuse tema vastu, kostja on seda selgitanud ja

põhjendanud. Hageja käitus hea usu vastaselt. Ta tegutses kostja nimel, kuid omakasu

eesmärgil. See võis rikkuda kostja mainet. Kostja pidi näitama, et hageja käitumine on

lubamatu. Kostjal tekkis põhjendatud kahtlus, et hageja ei ole lojaalne. Hageja andis

menetluse käigus vastuolulisi selgitusi. Ta leidis, et kütuse hoidmine tema elukohas oli

heaperemehelik tööandja vara hoidmine, kuid samas ta eitas kütuse väljapumpamise

tellimist. Hiljem ütles hageja, et P OÜ ja M AS töötajad soovisid esitada kostjale valearveid

ja veeretada süü hagejale. Hageja omakasupüüdlikke eesmärke kinnitab 13.12.2017 antud

selgitus, et ta kasutab politseisõidukeid isiklike rehvide utiliseerimiseks, vabanedes sellisel

moel kuluka teenuse eest tasumisest ja asjaajamisest.

85. Hageja tegu tingis töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtajata ja eelneva

hoiatuseta. Hagejat ei pidanud eelnevalt hoiatama. Kahtluse korral, et töötaja soovib

omakasu ajendil omastada tööandja vara, tuleb tema käitumine välja selgitada ja ta teolt

tabada.

86. Hageja rikkumine oli piisavalt tõendatud. Ülesütlemise teatis kannab kuupäeva 13.11.2014.

Selleks ajaks oli toimunud teenistuslik järelevalve, hageja elukohast leiti kütus, QQ-lt ja

CC-lt olid võetud tunnistused, millele olid lisatud fotod töökotta toodud kostja sõidukist ja

lipik andmetega valearve koostamiseks, kostjal olid töökäsud ja arved. Kostja kontrollis CC

ja QQ pöördumist ja nende poolt avaldatu vastas tegelikkusele. Seega sündis otsus

töölepingu erakorralise lõpetamise kohta ja teatis koostati tuvastatud asjaoludel.

Tunnistajate QQ ja CC ütlustega on tõendatud, et juhtumid leidsid aset koheselt pärast

lepingu sõlmimist kostja ja teenuse osutaja vahel. Tunnistajad kinnitasid, et hageja soovis

kütuse väljapumpamist ja teenuse arvel mittekajastamist.

87. Töökäsud ja arved kinnitavad, et hageja tellis kütuse väljapumpamist ja esialgsetel arvetel

teenust ei kajastatud. Teenuse eest tasus kostja hiljem. Kostja ja M AS-ga sõlmitud lepingu

kohaselt maksab rehvivahetuse teenus 22,80 eurot ja muu 19 eurot/tund. Hind on sama, mis

tagantjärele esitatud arvetel. Tõend lükkab ümber hageja väited, et hoopis P OÜ töötajad

soovisid tema kaasabi valearvete esitamisel. Arved lipikule märgitud sõidukite kohta

ajavahemikul 2014 september-detsember kinnitavad, et nendele sõidukitele rehvivahetust

nimetatud ajavahemikul ei teostatud.

88. Kohtu etteheited kostja vara dokumenteerimise kohta ei ole põhjendatud. Ebamõistlik on

dokumenteerida kogu sõidukitega seotud töökorraldust. Kirjaliku regulatsiooni puudumine

ei õigusta kostja varaga meelevaldselt käitumist. Asjaolu, kes kirjutas paberilipikule kolme

sõiduki registreerimisnumbrid, ei ole asjas määrav. On oluline, et hageja tõi andmed ja andis

need töökoja esindajale valearve koostamiseks. Lipikul olid politsei kasutuses olevate

sõidukite registreerimisnumbrid.

89. Ebaõige on kohtu seisukoht, et tööleping tuleb lõpetada TLS § 88 lg 1 alusel ja hüvitise

suurust tuleb suurendada seoses hageja tervise halvenemisega, mille tingis töölepingu

õigusvastane lõpetamine ja sellega seonduvad hirmud. Töötaja tervislik seisund võib

halveneda ka põhjusel, et ta jääb tööandjale õigusvastase teoga vahele. Hirmu tekkimise

põhjuseks on hageja enda õigusvastane käitumine.

Vastus apellatsioonkaebusele

90. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

91. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

92. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442

lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid

analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on

maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt,

et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

93. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on

otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §

654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

94. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

95. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda

üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada

sai või pidi teada saama. Maakohus tuvastas õigesti, et väidetavatest töölepingu

ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest sai kostja teada 24.10.2014 ja 31.10.2014, kuid

ülesütlemisavaldus esitati hagejale alles 04.02.2015, s.o rohkem kui kolme kuu

möödumisel, mida ei saa lugeda mõistlikuks ajaks. Seega ka juhul, kui hageja käitumine

oleks vastanud TLS § 88 lg 1 p 5 tunnustele, on ülesütlemise avaldus esitatud pärast TLS

§ 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja möödumist ja sellisel juhul on ülesütlemine tühine.

96. Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostja viivitas töölepingu erakorralise

ülesütlemise teatise kätteandmisega seetõttu, kuna ta arvas, et hageja haigestus raskelt ja ta

ei soovinud hageja tervist rohkem kahjustada, ei ole usutavad ega kooskõlas asja

materjaliga. Kostjal ei olnud 13.11.2014 ülesütlemisteatise koostamise ajal ja pärast seda

alust eeldada, et hageja haigus on pikaajaline ja raske. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja

ei püüdnudki hagejale ülesütlemisteatist mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja hageja

haiguse raskusest sai kostja teada alles kohtumenetluse ajal. Kostjal ei olnud mingit alust

arvata, et ülesütlemisteatise hagejale kätteandmine ja hagejal sellega tutvumine võib olla

takistatud või raskendatud. Pealegi arvestatakse TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistlikku aga

töölepingu ülesütlemiseks selle aluseks olnud asjaolude teadasaamisest, mitte töötaja

tervenemisest alates. Kostja poolt TLS § 88 lg-s 4 sätestatu rikkumist ei õigusta see, et

hagejal säilisid kuni töölepingu ülesütlemiseni töötaja sotsiaalsed garantiid, nagu kostja

apellatsioonkaebuses leiab.

97. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud otsuse tegemisel

tähelepanuta kostja väited selle kohta, et hageja varjas kütuse väljapumpamise teenuse

tellimist ja hoidis kütust oma elukohas. Maakohus on andnud kostja sellekohastele väidetele

põhjaliku hinnangu. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole kostja väited, nagu oleks hageja

nõudnud P OÜ töötajatelt, et kütuse väljapumpamist arvetel ei näidata ja selle asemel tuleb

koostada arved teenuste osutamise kohta sõidukitele, millistele teenust tegelikult ei osutatud

või märkida arvetele teenuseid, mida ei osutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldusega.

98. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja elukohast leiti 31.10.2014 60 liitrit kostja poolt

mahakandmisele kuuluvatest sõidukitest välja pumbatud kütust. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga selles, et isegi kui kostjal võis 31.10.2014 olla kahtlus, et hageja on toiminud

ebaausalt ja kostjale kuuluva (kuigi kostja jaoks varalist väärtust mitteomava) kütuse

omastamise eesmärgil, ei olnud töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma eelneva

hoiatuseta antud juhul õigustatud. Kostja märgib apellatsioonkaebuses ka ise, et

väljapumbatud kütuse kogus oli marginaalne.

99. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. TLS § 88 lg 3 kohaldub ka juhul, kui töötajaga kavatsetakse tööleping lõpetada

usalduse kaotuse tõttu. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3

koostoimest. Tööõiguses kehtiva ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb võimalusel

töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte

jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma

käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab

selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei

paranda oma käitumist (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-187-15, p 13).

100.

Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu käesoleval juhul TLS § 88 lg 3 teine lause, mis

kehtestab eeldused, millal hoiatada ei ole vaja. Tegemist ei olnud eriliselt raske

rikkumisega, nagu leidis ka maakohus ja hea usu põhimõtte järgi võis tööandjalt oodata

rikkumisele tähelepanu juhtimist ja hoiatamist. Tõendamist ei leidnud hageja käitumine

omakasu eesmärgil. Seda ei saa järeldada ka hageja 13.12.2017 kohtuistungil antud

selgitusest. Hageja ei selgitanud, et ta kasutab politseisõidukeid isiklike rehvide

utiliseerimiseks, millega vabaneb kuluka teenuse eest tasumisest ja asjaajamisest, nagu

väidab kostja hageja seletuse sisu moonutades apellatsioonkaebuses. Kohtuistungi

protokollis on ära toodud hageja selgitus, et ta tahtis viia oma vanad rehvid töö juurde, et

neid kasutada mahakantud sõidukitel (III kd lk 199 pöördel, lk 200). Töölepingu

ülesütlemise aluseks eeltoodu ei olnud.

101.

Maakohus mõistis põhjendatult kostjalt TLS § 109 lg 1 teise lause alusel välja hüvitise

5 kuu keskmise töötasu suuruses. Arvestades hageja pikaajalist laitmatut teenistust ja

töötamist kostja juures, mida märgib ka kostja apellatsioonkaebuses ning töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve, oli kohtu otsustus õiglane. Maakohus ei

tuginenud hüvitise suuruse määramisel hageja hirmudele ja kostja sellekohane käsitlus

apellatsioonkaebuses jääb ringkonnakohtule arusaamatuks.

102.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust hinnata tõendeid, sh

CC ja QQ ütlusi, töökäske, arveid ja märkmepaberile kirjutatut teisiti ja teha teistsuguseid

järeldusi, kui tegi maakohus. Iseenesest asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu poolse

tõendite hindamise ning otsuses märgitud põhjenduste ja järeldustega, ei ole seaduse järgi

kohtuotsuse tühistamise aluseks.

103.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

104.

Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude

hüvitamiseks 480 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja

esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele, analüüsimisele ja kliendiga nõupidamisele 1

tund ning kaebusele vastuse koostamisele 3 tundi. Esindaja tunnihind on 120 eurot

(käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind mõistliku suurusega

ning toimingutele kulunud aeg oli hageja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlik ja

vajalik. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu suurusega 420 eurot

(käibemaksuga).

105.

Hageja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

Ande Tänav