2-15-3031/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Margo Klaar, Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-3031

Tsiviilasi

KÜ Koidu 11 hagi X vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 195/2015/624

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.07.2018 otsus (otsuses ekslikult

04.07.2016)

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1800 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

X apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Tallinn, Koidu tn

11 korteriühistu (registrikood 80140666, asukoht Koidu 11,

10137 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana

Nõgisto (e-post XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood

XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Grete Lind (e-post XXX)

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-3031

Istungi toimumise aeg

10.01.2019

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 04.07.2018 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on Harju Maakohus 29.01.2015.a

määrusega tsiviilasjas nr 2-14-57302 KÜ-lt Koidu 11 välja mõistnud X’i

menetluskulud summas 1 088,00 eurot. Määrus jõustus 16.02.2015.a. Samal päeval, st

mistahes vabatahtlikku täitmise võimalust hagejale andmata, esitas kostja

täitmisavalduse viidatud määruse sundtäitmiseks. Kohtutäitur koostas 19.02.2015.a

täimisteate täiteasjas 195/2015/624 määruse sundtäitmiseks ning andis hagejale

tähtaja kohustus vabatahtlikult täita 10 päeva arvates täitmisteate kättesaamisest.

Kuna kostja on hagejale võlgu viimase ca 3 aasta kommunaalkulud kokku summas 4

254 eurot, on hageja kostja võlgnevuse tasaarvestanud. Hageja nõue kostja vastu

põhineb: 1) Harju Maakohtu 07.04.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-40180

kinnitatud kompromissist, millega kostja kohustus hagejale tasuma 3 000 eurot ning

2) 01.04.2014-31.01.2015 kommunaalmaksete võlgnevusest 1 254 eurot.

Tasaarvestusavalduse on kostja kätte saanud oma vandeadvokaadist esindaja kaudu

hiljemalt 26.02.2014.a. Kuna kostja nõue on tasaarvestatud, on sundtäitmine hageja

hinnangul lubamatu. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 195/2015/624

lubamatuks ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Täitemenetlus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus hagi

rahuldamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja tasaarvestusavaldus on tühine, sest

täitmata on materiaalsed eeldused tasaarvestuseks. Isegi, kui tasaarvestus oleks

kehtiv, on täitemenetlus igati seaduslik, sest hageja ei saa TMS § 221 lg 2 järgi

tugineda tasaarvestusele, sest täitemenetlust alustati enne, kui hageja väljastas

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-3031

tasaarvestusavalduse. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus 23.02.2015.a seisuga

kostja vastu nõue 1 254 euro saamiseks, mistõttu on hageja nõue alusetu. Hageja on

23.02.2015.a väljastatud tasaarvestuse avalduses küll viidanud väidetavale arvetest

tuleneva nõude olemasolule, kuid ei ole välja toonud nõude kujunemise aluseid.

Hageja poolt kohtule esitatud arve nr. K11150112 ei tõenda nõude olemasolu – nt

jääb ebaselgeks, millise dokumendi alusel nõutakse kostjalt teenuste tasumist (sh

juhtimiskulud, tehnohooldus jne) või milliste hindade alusel on arves märgitud

teenuste hinnad määratud. Kostja möönab, et hageja põhikirjast tuleneb kostjal

kohustus tasuda majandamise jooksvaid kulusid, kuid kulude koosseisu ja konkreetse

suuruse aluseks ei saa olla pelgalt arve. Kuivõrd hageja nõue on alusetu, siis puudus

hagejal 23.02.2015. a koostatud tasaarvestuse avalduses märgitud nõue kostja vastu,

mistõttu on täitmata materiaalsed eeldused tasaarvestuseks.

3. Isegi juhul, kui hagejal on kostja vastu kommunaalteenuste arvest tulenev nõue 1 254

eurot, on kostja keeldunud märgitud võlgnevuse tasumisest VÕS § 110 lg 1 alusel.

Nimelt on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue vähemalt 29 670,14 eurot,

millele lisandub viivis. Kuivõrd hageja ei nõustunud kahju hüvitama, siis pöördus

kostja oma õiguste kaitseks kohtusse. Nimetatud tsiviilasja nr. 2-14-53081 menetlus

on hetkel pooleli.

4. Isegi juhul, kui hagejal oleks kostja vastu kommunaalteenuste arvetest tulenev nõue

(mida kostja ei tunnista), leiab kostja, et TMS § 221 lg 2 välistab õiguse tugineda

tasaarvestusele, kui tasaarvestuse õigus tekkis enne täitemenetluse aluseks oleva

kohtulahendi jõustumist. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas hageja hagi ja tunnistas X avalduse ning Harju Maakohtu

29.01.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-54302 alusel toimuv sundtäitmine

täiteasjas nr 195/2015/624 lubamatuks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tasaarvestas hageja oma nõude, mis tekkis

perioodil 01.04.2014-31.01.2015 kostja poolt tasumata arvetest, seega tekkis

võlgnevus enne tsiviilasjas nr. 2-14-57302 29.01.2015.a kohtumääruse jõustumist

14.02.2015.a. Kohus on seisukohal, et kuigi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, ei olnud seda võimalik

objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus

oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha.

7. Kohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on eraldiseisev

menetlus (TsMS 18. peatükk, 5 jagu), milles kohus määrab jõustunud kohtuotsuste

alusel kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse. Jõustunud

27.10.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-57302 jäeti X menetluskulud

Korteriühistu Koidu 11 kanda (II kd tl 26-28). Otsus jõustus 30.12.2014.a. Seega

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tsiviilasjas nr 2-14-57302 ei saanud

kohus revideerida enam menetluskulude jaotust. Menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses on kohtul pädevus hinnata üksnes menetluskulude vajalikkust ja

põhjendatust tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (vt TsMS § 174 lg 1 ja TsMS §

175 lg 1). Seega ei ole hageja minetanud õigust esitada kohtulahendist tuleneva

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

8. Kostja vaidleb hagile vastu ka põhjusel, et kuna talle ei olnud hagiavalduse esitamise

ajaks tasaarvestust kätte toimetatud, ei olnud hagejal õigust esitada kohtule hagi.

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-3031

Kohus osundab, et tasaarvestuse saab lugeda tehtuks alates hetkest, mil vastaspool on

tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kuivõrd hageja tugineb käesolevas vaidluses

sellele, et ta on oma nõude tasaarvestanud, hagimaterjalide hulgas sisaldub

tasaarvestusavaldus, kostja on hagimaterjalid kätte saanud, tuleb asuda seisukohale, et

hageja on tasaarvestuse teinud.

9. Pooled vaidlevad perioodil 01.04.2014.a-31.01.2015.a tekkinud majandamiskulude

üle. Kostja leiab ka, et hagejal puudus 23.02.2015.a seisuga kostja vastu nõue 1 254

euro saamiseks, mida tasaarveldada kostjal kohtumäärusest tuleneva nõudega.

Kuivõrd tasaarvestada saab vaid olemasolevaid nõudeid, kontrollib kohus kas hagejal

oli nõude tasaarvestamise seisuga nõue kostja vastu.

10. Hageja hinnangul on 2014.a majanduskava on koos 2013.a majandusaasta aruandega

kiidetud heaks üldkoosoleku poolt 12.06.2014.a. Kohus märgib, et tsiviilasjas 2-14-

57302 on kohus 27.10.2014.a otsusega tuvastanud 12.06.2014.a üldkoosoleku otsuse

tühisuse. Kohtuotsus jõustus 30.12.2014.a. Seega ei saa hageja käesoleval juhul

tugineda 12.06.2014.a üldkoosoleku otsusele, kuivõrd kohus on tuvastanud selle

otsuse tühisuse.

11. Hageja 2015.a üldkoosolek on 2014.a majandamiskulud majandusaasta aruande

kinnitamisega heaks kiitnud. Kohtule esitatud hageja 18.06.2015.a üldkoosoleku

protokollist nähtuvalt, oli üldkoosoleku päevakorras muuhulgas 2014.a majandusaasta

aruande ja revisjoniaruande kinnitamine. Protokollist nähtub, et üldkoosolek hääletas

majandusaastaaruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamise poolt ning

vastavasisuline otsus on vastu võetud (III kd tl 86).

12. Kohus märgib, et KÜS § 151 lg 1 tulenevalt on üldreegel, et majandamiskulusid

arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Hageja põhikirja p 4.2.6 järgi

on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt

kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh

prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed

kütte-, vee-, kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni

vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondivõetud laenude

tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks

sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste

maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri

üldpinna osast maja korterite kogupinnas (II kd tl 100-101). Hageja on kinnitanud

üldkoosolekul 2014.a majandusaasta aruande ja esitanud kohtule 2014.a

majandamiskava. Nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ka majandamikulude

kohta, sh ühistu liikmetelt kogutavate ja kogutud vahendite ja tehtavate ning tehtud

kulutuste kohta. Seega on ühistu liikmed nende dokumentide kinnitamise kaudu

aktsepteerinud ühistu tegevust majandamiskulude arvestamisel.

13. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud 25.07.2016.a ka andmed, millest

nähtuvad ühistu majandamiskulud 2014.a ning on lisanud selge kulude kujunemise

arvestuskäigu kõigi esitatud arvete kohta (II kd tl 85-98, 107-115, 125-134, 137-207).

Seega ei tugine hageja üksnes esitatud arvetele vaid on kooskõlas Riigikohtu

lahendiga nr 3-2-1-53-10, p-ga 14 tõendanud tekkinud majandamiskulude suuruse ja

jaotuse. Nii nähtub vee hälbe + vee ja kanalisatsiooni kostja tasumise kohustus ja

hageja arvestuse õigsus hageja esitatud tõenditest (II kd tl 164-173). Riigikohus on

selgitanud, et „hageja saab korteriühistuna üksnes jagada tekkinud kulusid. Maja

üldarvesti ja korterite arvestite näitude vahe ehk üldelektri eest arvete esitamisel tuleb

korteriühistul lähtuda hageja põhikirja p-s 4.6 sätestatud põhimõttest, et maksete

suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast

maja korterite kogupinnas.“ (RKTKo 3-2-1-52-12, p 12). Gaasi hälve + gaasiküte

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-3031

arvutuse õigsus teenuseosutaja arvetest ( II kd tl 141-163, 196-200). Prügiveo eest

tasumise kohutus tuleneb kostjale seadusest, korteriühistu põhikirjast ja 12.06.2012.a

üldkoosoleku otsusest ning teenuseosutaja arvetest (II kd tl 174, 175-184), üldelektri

tasumise kohustus tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ning teenuseosutaja

arvetest (II kd 185-195), haldusteenuse eest tasumise kohustus tuleb seadusest,

korteriühistu põhikirjast ning teenuseosutaja arvetest (II kd tl 107-115), remondifondi

tasumise kohustus seadusest, korteriühistu põhikirjast ning teenuseosutaja arvetest (II

kd tl 135-136), tehnohoolduse, juhtimiskulude, heakorra ja varakindlustuse eest

tasumise kohustus tuleb seadusest, korteriühistu põhikirjast ning teenuseosutajate

arvetest (II kd tl 107-115, 125-134, 114-115, 137-140).

14. Kostja

esitas

26.10.2016.a

menetlusdokumendis

oma

vastuväited

majandamiskuludele. Kostja on üldsõnaliselt asunud seisukohale, et esitatud arved on

ebaõiged. Olukorras, kus hageja on esitanud majandamiskulude arvestuskäigu ja selle

kinnituseks esitanud ka tõendid ning selgitused, mis toetavad arvestuskäiku (II kd tl

85-98, 107-115, 125-134, 137-207), ei saa hageja seisukohta ümber lükata üksnes

üldsõnalise tõdemusega, et arved on ebaõiged.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata.

16. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on apellant seisukohal, et täitemenetlus on

seaduslik ning puudub alus hagi rahuldamiseks, sest hagejal puudub kostja vastu

tasaarvestuse avalduses märgitud nõuded, tasaarvestuse väidetav alus on tekkinud

enne tsiviilasja nr 2-14-57302 tehtud kohtulahendi jõustumist, mistõttu on

tasaarvestus välistatud ja hageja väljastas tasaarvestuse pärast täitmisteate esitamist.

Vastus apellatsioonkaebusele

17. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

18. Ringkonnakohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

19. Asja materjalidest nähtub, et:

- Harju Maakohus tegi 29.01.2015 tsiviilasjas nr 2-14-57302 määruse, millega mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1 088 eurot ning viivise, määrus jõustus

14.02.2015.

- Kostja esitas avalduse kohtulahendi sundtäitmiseks.

- Hageja esitas kostjale 23.02.2015 tasaarvestusavalduse, millest nähtuvalt tasaarvestab enda

nõude 1 254 eurot, mis on tekkinud ajavahemikul 01.04.2014-31.01.2015 kostja poolt

tasumata jäetud kommunaalkuludest, kostja nõudega 1088 eurot.

- Kostjale kuulub korteriomand elamus aadressil XXX, Tallinn.

-Elamut haldab hageja.

-Hageja esitas perioodil 01.04.2014-31.01.2015 kostjale 2014.a märtsist kuni 2015.a

jaanuarini osutatud teenuste eest arved (I kd, tlk 128-137).

-Kostja esitatud arveid hagejale tasunud ei ole.

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-3031

-Kostja nõustub sellega, et tal on kohustus hagejale majanduskulusid tasuda, kuid leiab, et

hageja poolt ei ole arvetel märgitud summad tõendatud.

20. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hageja on oma nõude

kehtivalt kostja nõudega tasaarvestanud.

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on analüüsinud poolte väiteid ja esitatud

tõendeid piisava põhjalikkusega ning selgitanud nõutava arusaadavusega, miks on hagi

põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Kolleegiumil ei ole alust anda

hagiavalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse

osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale, v.a arvatud käesoleva otsuse

p-is 30 väljendatu osas. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

22. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1,

mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, nagu on see ka praegusel juhul, piirab

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud

normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud

üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Õige on kostja väide, et tasaarvestuse, kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab

tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist, kuid see ei välista tasaarvestuse kehtivust erandlikus olukorras, kus

tasaarvestusolukord tekkis küll enne kohtulahendi jõustumist, kuid hagejal ei olnud

võimalik kohtumenetluse käigus seda maksma panna. Ringkonnakohtu arvates on

maakohus põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul esines selline erandlik olukord.

23. Apellatsioonimenetluses väidab kostja ka seda, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi rahuldamist välistab ka see, et hageja väljastas tasaarvestusavalduse pärast

täitmisteate saamist. Ringkonnakohus osutab, et määrav ei ole mitte tasaarvestusavalduse

tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui

tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal, kuid seda ei olnud võimalik maksma

panna, siis ei välista see TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamist. TMS § 221 lg 3 lubab

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni ning TMS § 221

lg-s 2 sätestatu ei sea sõltuvusse tasaarvestusavalduse tegemise tähtaega ja täitmisteate

kättetoimetamist võlgnikule.

24. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja majandamiskulude eest maksma. KÜS §

151 lg 1 järgi on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud

eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui

korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hagejal tuli KÜS § 151 lg 1 järgi käesolevas

asjas tõendada, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis

ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks

ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada,

kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma.

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-3031

25. Maakohus leidis õigesti, et hageja täitis oma tõendamiskoormise ja esitas hagejale

väljastatud arved erinevate teenuseosutajate poolt. Apellatsioonkaebuses loetleb kostja

arvetel toodud erinevaid kululiike väites, et iga kulu osas on tõendamata lepingu

sõlmimine teenuseosutajaga ning teenuseosutaja poolt esitatud arved. Ometi sisaldab

toimik nii lepinguid kui ka arveid. Miks kostja arvates hageja poolt esitatud tõendid

majandamiskulude suurust ei tõenda, see asjast ei nähtu.

26. Hageja põhikirja p 4.2.6 järgi on elamu majandamise jooksvate kulutuste, sh prügivedu,

elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte ja vee

eest, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimine, televisiooni vastuvõtusüsteemide

hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud

ühistu tegevusega seotud kulud, arvestamise aluseks liikme omanduses oleva korteri

üldpinna osa maja korterite kogupinnas. Vee, sh sooja vee ja kanalisatsiooni arvestamise

aluseks on ka mõõturi näit vastavalt põhikirja p-i 4.2.7 alapunktile a. Seega on juba

põhikirjas toodud konkreetsed majandamiskulud, mille eest liikmed peavad hagejale

tasuma, samuti on toodud arvestuse alus. Otsus remondifondi suuruse kohta on vastu

võetud hageja 20.03.2007 üldkoosolekul (II kd, tlk 135-136). Juhtimiskulude ja prügiveo

kohta põhikirjas sätestatust erinevalt (ja korteriomanike jaoks soodsamalt) otsused on

vastu võetud 12.06.2012 hageja üldkoosolekul (II kd, tlk 174). Käidukorralduslepingu

sõlmimine oli käsitluse all 28.05.2013 hageja üldkoosolekul (III kd, tlk 81-82) ning kuigi

konkreetset otsust protokolli järgi vastu ei võetud, nähtub samal üldkoosolekul heaks

kiidetud 2013.a majanduskavast (III kd, tlk 80) käidukorralduse lepingujärgne hind.

Samuti on juba alates 2013.a majanduskava kinnitamisega nõustutud vee ja gaasi hälbe

eest tasu nõudega, vastavalt korteriomandite üldpinna suurusele.

27. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et hageja 2015.a

üldkoosolek on 2014.a majandamiskulud majandusaasta aruande kinnitamisega heaks

kiitnud. Kohtule esitatud hageja 18.06.2015.a üldkoosoleku protokollist (III kd, tlk 86)

nähtuvalt, oli üldkoosoleku päevakorras muuhulgas 2014.a majandusaasta aruande ja

revisjoniaruande kinnitamine. Protokollist nähtub, et üldkoosolek hääletas majandusaasta

aruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamise poolt ning vastavasisuline otsus on

vastu võetud (III kd tl 86). Siiski saab nimetatud majandusaasta aruannet arvestada vaid

osas, milles see võimaldab kontrollida hageja konkreetsete majandamiskulude suurust.

28. Kostja väidete järgi ei saa hageja kinnisvara korrashoiu lepingu järgi osutatud teenuste

eest nõuda liikmetelt teenuse osutaja poolt talveperioodil igakuiselt esitatud 525,92 euro

tasumist ja suveperioodil igakuiselt 385,52 euro tasumist, kuna lepingus kokkulepitu järgi

on tasud väiksemad. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kuivõrd 2014.a majandusaasta

aruande lisa 10 (III kd, tlk 99) järgi moodustus hageja heakorra-, hooldus- ja haldustasu

aasta kogusumma selliselt, et tasu suuruseks on talveperioodil igakuiselt 525,92 eurot ja

suveperioodil igakuiselt 385,52 eurot, siis leiab ringkonnakohus, et 2014.a majandusaasta

aruande vastuvõtmisega kiideti heaks ka vastavad kulud ja nende suurus. Seega on hageja

põhjendatult arvestanud kostja võlgnevust juhindudes nimetatud tasude suurusest.

29. Hageja poolt kostjale esitatud arvetel on majandamiskulud esitatud ruutmeetripõhiselt,

v.a gaas ja vesi ning kanalisatsioon, mille eest nõutakse tasumist vastavalt mõõturite

andmetele. Hageja on asjas esitanud tõendi kostja poolt teatatud mõõturi näitude kohta (II

kd, tlk 163), kostja ei ole esile toonud, et ta on teatanud hagejale teistsugused näidud.

30. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kostja vastuväiteid selles, et tal puudus kohustus

tasuda arvetel märgitud kütte (gaasiküte) eest. Hageja on asjas esitanud 18.08.2008

juhatuse koosoleku protokolli (II kd, tlk 195), mille järgi kehtestatakse alates 2008.a

oktoobrist maja üldisest keskküttest lahutatud korteritele keskküttetariifi koefitsiendiga

0,2. Ringkonnakohus osutab, et KÜS § 151 lg 1 ei anna korteriühistu juhatusele volitust

otsustada, missuguste majandamiskulutuste hüvitamist saab korteriühistu liikmetelt

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-3031

nõuda ning, kui selline volitus on ka põhikirjas ette nähtud, on nimetatud põhikirja säte

tühine. Käesolevast asjas ei nähtu ka seda, et 2013.a majanduskava kinnitamisega oleks

ette nähtud teatud korteriomanikele juhatuse poolt määratud majandamiskulude

hüvitamine. Seda ei ole võimalik tuvastada ka 2014.a majandusaasta aruandest. Seega

nimetatud osas ei ole hageja nõue põhjendatud. Kuivõrd summa vaidlusaluse perioodi

eest moodustab 73,29 eurot aga hageja on esile toonud, et kostja võlgnevus ületab hageja

võlgnevust kostja ees, siis ei muuda see maakohtu lõppjäreldust, et hagi tuleb rahuldada.

31. Ringkonnakohtu arvates on õige kostja väide, et 2014.a majandusaasta aruanne võeti

hageja üldkoosolekul vastu siis, kui hageja oli teinud juba tasaarvestusavalduse. See

muutis osaliselt ringkonnakohtu arvates tasaarvestuse tegemise ajal toimetuks (osas, mis

puudutab heakorra-, hooldus-ja haldustasu), kuid kuna hageja üldkoosolek võttis 2014.a

majandusaasta aruande vastu käesoleva asja eelmenetluse jooksul ning hageja tugines

jätkuvalt menetluses tasaarvestusele, siis see asja lõpptulemust ei muuda.

Menetluskulude jaotus

32. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud

ringkonnakohtus kostja kanda. Kuna maakohus menetluskulusid otsuses kindlaks ei

määranud, määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS §

177 lg 1 p-st 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Margo Klaar Iko Nõmm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-3031