2-18-110191/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-110191

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-110191

Tsiviilasi

B2 KAPITAL SIA hagi Aare Mõttuse vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

281,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 KAPITAL SIA (registrikood: 40103645131;

asukoht: Skanstes iela 50, LV-1013 Riga, Latvia)

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (Creditreform

Eesti OÜ; e-post: carlo.kask@creditreform.ee)

Kostja Aare Mõttus (isikukood: XXX ; XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Aare Mõttuselt B2 KAPITAL SIA kasuks põhivõlgnevus 186,44 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 13,46 eurot, sissenõudmiskulu 4,99 eurot ning viivis

protsendina põhinõudelt alates 6.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta hagi leppetrahvi 31,47 euro ning sissenõudmiskulu 30 euro osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud B2 KAPITAL SIA kanda 22% ulatuses ja Aare Mõttuse kanda 78%

ulatuses.

5. Välja mõista Aare Mõttuselt B2 KAPITAL SIA kasuks menetluskulu summas 136,50

eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele. Toimetada otsus kostjale kätte avalikult otsuse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3-5).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on B2 KAPITAL SIA (edaspidi: hageja) hagi Aare Mõttuse

(edaspidi: kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 186,44 eurot, leppetrahvi 31,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

13,46 eurot, sissenõudmiskulu 34,99 eurot ning viivise põhinõudelt alates 6.07.2018 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavaldusest nähtuvalt oli Tele2 Eesti AS-i ja kosja vahel sõlmitud Tele2 liitumisleping

kostja telefoninumbrile nr XXX mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis XX.XX.XXXX

järelmaksuga seadme Samsung Galaxy S5 Neo, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 16,15 eurot

kuus. Seadme ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Tele2 Eesti AS ütles

XX.XX.XXXX lepingud üles, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14

päeva. 11.10.2017 loovutas Tele2 Eesti AS nõude kostja vastu hagejale.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 29.11.2018. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid

kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hageja palub kostjalt välja mõista mh leppetrahvi 31,47 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja

kinnitas liitumislepingu sõlmimisel, et ta nõustub tähtajalise lepingu ennetähtaegsel

lõpetamisel tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi

ning kliendi valitud paketi kuumaksu korrutis. Kostjal jäi tasumata paketi kuumaks 10,49

eurot kolme kuu eest. Seega kohustub kostja tasuma leppetrahvi 31,47 eurot (10,49 eurot x

3).

Kohus leiab, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimus, mille kohaselt

kostja kohustus lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi on tüüptingimus

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7

on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus

on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kuna see

tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ebamõistlikult suurt

leppetrahvi arvestamata tegelikku kahju suurust. Kohtule esitatust ei nähtu, et leppetrahv

oleks seotud hagejale tegelikult lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju suurusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 34,99 eurot. Nõude suuruse

määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 ning asjaolust, et tema nõue

kostja vastu on alla 500 euro. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist

iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist

on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hagiavaldusest nähtub, et lepingu kehtivuse ajal on Tele2 Eesti AS saatnud kostjale ühe

tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 4,99 eurot. Eelnevalt on kostjale saadetud üks

tasuta meeldetuletuskiri. Pärast lepingu lõppemist on inkassomenetluse käigus kostjale

saadetud 11 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja

õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete

sõlmimiseks.

Kohus leiab, et lepingu kehtivuse ajal kantud sissenõudmiskulu 4,99 euro osas on hageja

nõue põhjendatud. Sissenõudmiskulude nõude osas pärast lepingu lõppemist kohus märgib,

et hageja ei ole märkinud saadetud meeldetuletuskirjade maksumust (märgitud ei ole kirjade

saatmise tegelikku kulu ega ole viidatud üldtingimustest/hinnakirjast tulenevatele

meeldetuletuskirjade saatmise tasule). Ka muude tehtud toimingute puhul ei ole märgitud

nende maksumust. Kohus selgitab, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust

sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna

hagiavaldusest ei nähtu, millises summas on hageja pärast lepingu lõppemist tegelikult

sissenõudmiskulusid kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist

üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, kohus leiab, et sissenõudmiskulu 30 euro osas tuleb

hagi jätta rahuldamata.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud leppetrahvi

34,99 euro ja sissenõudmiskulude 30 euro osas ning jätab vastavas osas hagi rahuldamata.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 186,44 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 13,46 eurot, sissenõudmiskulu 4,99 eurot ning viivis protsendina

põhinõudelt (186,44 eurot) alates 6.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 22% ulatuses ja kostja kanda 78% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 75 eurot, õigusabikulud

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja

hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 140 eurot. TsMS

§ 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist.

Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete

korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi

ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 100

eurot (õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot (TsMS § 4842) ja hagiavalduse

koostamise ja esitamise eest 80 eurot). Riigilõivu on hageja tasunud seadusega sätestatud

määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 175 euro ulatuses. Arvestades

menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 136,50

eurot (175 eurot x 0,78).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik