2-18-19649/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-18-19649 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Jekaterina Pavlenko Määruse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19649 Tsiviilasi S E hagi Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S E (IK XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Denis Stepanov (e-post: XXX) Kostja: Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva (e-post: XXX) Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda S E hagi Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmast.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

Saata määrus teadmiseks hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

S E esitas 31.12.2018 Viru Maakohtule hagiavalduse Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Tatjana Afanasieva algatanud hageja suhtes täitemenetluse elatise sissenõudmiseks, täitedokumendiks on tsiviilasjas nr 2-17-109976 tehtud lahend. Kohtutäitur ei ole aga täitemenetluses arvestanud

2-18-19649 2(3)

sellega, et hageja on maksnud elatist kokku summas 820 eurot perioodil septembrist 2017 kuni juunini 2018. Samuti elas hageja koos lapse emaga kuni augustini 2018. Neil põhjustel leiab hageja, et sundtäitmine on lubamatu.

Kohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas muuhulgas, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuleb esitada sissenõudja vastu. Samuti tuleb hagiavalduses esitatud nõudelt tasuda riigilõivu.

Hageja esitas hagiavalduse täpsustuse, milles märkis, et soovib sundtäitmist lubamatuks tunnistada summas 820 eurot. Hageja ei ole aga kostja isikut täpsustanud ega riigilõivu tasunud.

Kohus jättis hagiavalduse taas käiguta ja andis täiendava tähtaja 10 päeva kostja isiku täpsustamiseks ja riigilõivu summas 175 euro tasumiseks. Hageja esindaja sai nimetatud määruse 22.01.2019 AETi-i kaudu isiklikult kätte, kuid ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud – riigilõivu tasunud ega kostja isiku täpsustanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast.

Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-17-109976 oli 27.09.2017 tehtud otsus, millega kohus rahuldas alaealise A Š hagi elatise nõudes ning mõistis S E välja lapse ülalpidamiseks elatist summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 06.06.2017 kuni A Š täisealiseks saamiseni XXX.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 338 ja

363. TsMS § 338 lg 1 p 1 alusel märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Kohus selgitas hagejale käiguta jätmise määruses, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuleb esitada sissenõudja ehk antud juhul alaealise lapse vastu, mitte aga kohtutäituri vastu. Hagiavalduses ei olnud aga last kostjana märgitud ega esitatud lapse ja tema seadusliku esindaja andmeid. Kohus märkis, et hagejal tuleb täpsustada kostja isik ja esitada kostja ja tema seadusliku esindaja andmed.

Kohus selgitas käiguta jätmise määruses ka seda, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine kohtutäituri vastu on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Hageja ei ole tähtaegselt kostja isiku täpsustanud ega esitanud andmeid lapse ja tema seadusliku esindaja kohta.

TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 132 lg-te 1 ja 5 alusel mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot.

2-18-19649 3(3)

Hageja on täpsustanud, et soovib sundtäitmist lubamatuks tunnistada summas 820 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. Hagilt hinnaga kuni 1000 eurot tasutakse riigilõivu summas 175 eurot.

Hageja ei ole lisanud hagiavaldusele maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ning kohtul ei õnnestunud tuvastada laekumisi elektrooniliselt. Kohus selgitas hagejale käiguta jätmise määruses, et hagi nõudelt tuleb tasuda riigilõiv summas 175 eurot. Vaatamata sellele ei ole hageja esitanud maksekorraldust ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu tasumist elektrooniliselt.

Kohus hoiatas käiguta jätmise määruses, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ning § 371 lg 1 p 10 alusel. Hageja ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 340¹ lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Eeltoodu ning TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast.

Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(digitaalallkiri)

Liina Naaber-Kivisoo kohtunik