1-19-938/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-938 (18259000626)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Prokurör

Elle Karm

Kriminaalasi

K E R süüdistatuna KarS § 422 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

K E R, isikukood xxxx, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi

kodanik; põhiharidus; emakeel eesti keel; õppeasutus –

xxxx, xxxx; väärteokorras karistatud 1-l korral; varem

kriminaalkorras

karistamata

(Pärnu

Maakohtu

07.03.2018 otsusega tunnistatud süüdi KarS § 121 lg 1

järgi ning KarS § 87 lg 1 p 6 alusel kohaldatud

mõjutusvahendina

kuuks

käitumiskontrollile

allutamist.

Käitumiskontrolli

tähtaega

pikendati

31.08.2018 kohtumäärusega 2 kuu võrra); tõkend – ei ole

kohaldatud

Seaduslikud esindajad: ema M R ja xxxx (enne valdade

ühinemist xxxx, esindaja E S) M L hoolduspere vanem.

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello

Kohtuasja läbivaatamise aeg

04.02.2019, avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

K E R süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta

8 (kaheksa) kuud. Katseajaks allutada K E R kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada

teda käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada K E R katseajal registreerima end 2 (kahe) nädala jooksul

kohtuotsuse jõustumise järgselt psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisund ja ravi

vajadusel läbima ettenähtud ravi, psühholoogilise nõustamise vajadusel ilmuma ettenähtud ajal ja

ulatuses valitud psühholoogi vastuvõtule.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada K E R osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates

sotsiaalprogrammides.

Lugeda K E R määratud katseaja alguseks 04.02.2019.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 360 eurot, ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud

kokku summas 460 eurot ning sundrahast 90 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista alaealiselt K E R menetluskuluna sundraha

720 (seitsesada kakskümmend) eurot riigituludesse.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada alaealisel K E R tasuda kriminaalmenetluse

kulud kokku summas 720 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest

igakuiselt vähemalt 60 eurot.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004,

Swedbank

EE502200221014193355

või

Luminor

Bank

EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700006503 ning selgitusega: „K E R, 1-19-938,

menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks

60 (kuuskümmend) eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt

süüdistatava K E R kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada turvapadi, mis asub hoiul Rakvere PJ hoiukambris (11.10.2018

akt nr 229).

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

K E R süüdistatakse selles, et tema 16-aastasena, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust, juhtis 09.09.2018 kella 05.00 paiku Lääne-Virumaal tapa vallas Jägala-Käravete

maantee 47-ndal kilomeetril sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, kaotas juhitavuse,

kaldus vastasuunavööndisse ning sõitis teelt välja vasakule, vastu puud, millega ettevaatamatusest

tekitas sõidukis kaasreisijana viibinud J L raske tervisekahjustuse – parema reieluu diafüüsi

(reieluu keha) kinnise murru kestusega rohkem kui 4 kuud.

Tagajärg sai võimalikuks, kuna K E R rikkus:

Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide

nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja

kahju tekkimist;

Liiklusseaduse § 16 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

Liiklusseaduse § 45 lg 7 nõudeid, mille kohaselt peab juht asulavälisel teel sõitma sõiduolusid

arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui

liikluskorraldusvahend ei näita teisiti;

Liiklusseaduse § 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse

olukorrale vastavaks, kuid juht ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse

valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse

tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse

piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama, samuti vähendama kiirust ja

vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad;

Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei

ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega K E R rikkudes sõiduki juhina liiklus- või käitusnõudeid, tekitades sellega ettevaatamatusest

teisele inimesele raske tervisekahjustuse, pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPE JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K E R KarS

§ 422 lg 1 järgi mõistetavaks karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta

vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 8 kuud. Katseajaks allutada K E R

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-

6 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 5 ja 8 alusel kohustada K E R katseajal registreerima

end 2 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumise järgselt psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse

tervise seisund ja ravi vajadusel läbima ettenähtud ravi, psühholoogilise nõustamise vajadusel

ilmuma ettenähtud ajal ja ulatuses valitud psühholoogi vastuvõtule; osalema kriminaalhooldaja

poolt valitavates sotsiaalprogrammides.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada turvapadi, mis asub hoiul Rakvere PJ hoiukambris (11.10.2018

akt nr 229).

Mootorsõiduk xxxx registreerimisnumbriga xxxx on tagastatud omanikule A M (tl 68).

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav K E R on kokkuleppest aru

saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti

on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

K E R tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas

kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt

kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 360 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3

kohaselt ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku summas 460 eurot (DNA-ekspertiisi

maksumus 399 eurot ning isiku J L kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot). KrMS § 180 lg

3 alusel jätta menetluskuludest kaitsjatasu, ekspertiisikulud ning sundrahast 90 eurot riigi kanda

ning võimaldada alaealisel K E R tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 720 eurot ositi

12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 60 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Kohtunik