4-18-5891/16 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Väärteoasi nr 4-18-5891

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2019 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 31. .2019) Väärteoasja number 4-18-5891 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja Politsei- Piirivalveameti L prefektuur ja õuna Taotlus taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane R.A

isikukood XXX, elukoht: : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 72 lg 1, 2 alusel asendad R.A-le . a otsusega väärteoasjas a 18.07.2016

nr 249016001592 summas 200 eurot, mis on

määratud rahatrahv

50 trahviühikut, (viis

) päeva arestiga.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata R.A-le määratud asenduskaristuseks arest

kandmisele ositi 1 (üks) kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Asenduskaristuse kandmiseks tuleb R.A ilmuda Kuressaare arestimajja (Transvaali 58 Kuressaare linn).

Kui süüdlane ei kanna karistust ära kohtu määratud tähtajaks, on tulenevalt VTMS §

205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

Kohtumäärus tuleb edastada Politseija Piirivalveameti Lõuna ja prefektuurile Lääne , kohtutäitur R.A-le Jaanika Pajustele ja .

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja

Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

2 (3)

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti as nr Lõuna prefektuur määras 18.07.2016 väärteoasj 24901600 rahatrahvi 50 1592 KarS § 218 lg 1 alusel R.A-le trahviühikut, s.o

eurot. 03.08.2016. Kuna Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 02.11.2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 14.11.2018 saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi summas 200 eurot asendamine arestiga.

Kohus pidas kohtuistungi 03.12.2018, kuid süüdlane kohtuistungile ei ilmunud, kuna kohtukutset ei õnnestunud kätte toimetada. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks

21.01.2019 ja palus R.A-le kohtukutse kättetoimetamisel politsei kaasabi. Kohtuistungi aeg tehti süüdlasele teatavaks telefoni teel ja süüdlane lubas kindlasti kohtusse tulla, kuid ei teinud seda. M oli kohtule teadmata. Kohtule oli teadmata ka itteilmumise põhjus R.A tegelik elukoht. Teisest kohtu menetluses olevast R.A puudutavast väärteoasjast nr 4

138 selgus, et süüdlase elukoht võib olla Saare maakonnas.

Tartu Maakohtu 28.01.2019 määrusega k R.A tagaotsitavaks. uuluta ti Kohus määras, et tabamisel tuleb R.A toimetada KrMS § 140 lg 2

1 alusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja, järgides sundtoomise kohta sätestatut.

31.01.2019 kohtuistungil selgitas R.A , kus ta elab ning miks ta ei ilmunud viimasele kohtuistungile. Tal on suur mure oma tervise (jalgade) pärast. Ta peab koguaeg arsti juures käima. Selgus, et R.A on mitmeid tasumata rahalisi nõudeid. Juba aastaid tasub ta pensionist kohtutäituri vahendusel erinevaid nõudeid. Tal puudub ülevaade, mida tasub ja palju on veel tasuda. Süüdlase sõnul ei ole talle rohkem kui aasta jooksul uusi rahatrahve määratud. R.A on valmis rahatrahvi asendamisel tegema üldkasulikku tööd. Ta palus kohtul anda talle enne aega jalgade ravimiseks. T saaks tööd teha, a arvab, et ta kui vaja on, aga enne peab jalgu ravima -olla

, võib läheb kuu aega, et korda saada.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab ui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi, asendab kohus selle , et k tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. R.A ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul suutnud tasuda talle karistuseks määratud rahatrahvi ning ei ole selleks võimeline ka praegu. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on R.A mitmeid teisigi tasumata rahalisi nõudeid. Täpne ülevaade oma kohustustest süüdlasel puudub. R.A terviseseisund (probleemid jalgadega) ei võimalda tal töötada, tema sissetulekuks on pension. Kohtu arvates ei ole lähiajal väljavaateid süüdlase maj

ole ka edaspidi andusliku olukorra paranemiseks. Kuivõrd R.A ei võimeline talle karistuseks rahatrahvi asendada teiseliigilise määratud nõuetekohaselt tasuma, tuleb see

karistusega, s.o arestiga. Süüdlane oli valmis rahatrahvi asendamisel ka üldkasulikku tööd tegema, kuid kohtu arvates ei ole see võimalik. Süüdlase kirjeldatud terviseseisund seda kindlasti ei võimalda ning olukorra paranemiseks kuluv aeg ei ole samuti teada. R.A-le määrati karistuseks rahatrahv trahviühikut. KarS § 72 lg 2

200 eurot, s.o 50 kohaselt vastab 50

trahviühikule päeva aresti. Kuna tihedalt arsti juures ning tema jalad vajavad suurt hoolt, ei R.A peab käima

ole kogu aresti ühes osas kandmine tema tervist ohtu seadmata võimalik. Kohus määrab asenduskaristuse

KarS § 66 lg 1 alusel kandmisele ositi ühe kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks

3 (3) päeva ja arestipäevade kandmiseks tuleb R.A eelnevalt kooskõlastada arestimaja ametnikega karistusele kandmise aeg. Karistuse kandmiseks tuleb igakordselt R.A

ilmuda Kuressaare arestimajja (Transvaali 58 Kuressaare linn). Kui süüdlane ei kanna karistust ära kohtu määratud tähtajaks, on tulenevalt VTMS § 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

Kohus

lähtub määruse tegemisel KarS § 72.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik