2-18-10092/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-18-10092

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.02.2019. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10092

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE hagi Mxxxxx Kxxx vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood: 10017013;

asukoht: A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn, 11316 Harju

maakond); Volitatud esindaja: Kairi Koppel (e-post:

kairi.koppel@ergo.ee);

Kostja: Mxxxxx Kxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxx maakond); Lepinguline esindaja: Gerli Luik

(Luik & Partnerid Õigusbüroo, OÜ Tomitel; e-post:

gerliluik@gmail.com).

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata ERGO Insurance SE hagi Mxxxxx Kxxx vastu kahju hüvitamise

nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Määrata

kostja

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

(seitsesada

kaheksakümmend) eurot.

3. Välja

mõista

hagejalt

kostja

menetluskulude

katteks

(seitsesada

kaheksakümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

ERGO Insurance SE esitas 03.07.2018. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse

Mxxxxx Kxxxxvastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt

välja varakahju 1500 eurot.

Tartu Maakohtu 30.07.2018. a määrusega saadeti ERGO Insurance SE hagiavaldus vastavalt

kohtualluvusele arutamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohtu

13.08.2018. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt toimus 03.10.2016. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas korterelamus

elektrisüsteemi peajaotuskilbi PEN-klemmi ülekoormus, mistõttu kuumenes see üle ja

korterites tekkis ülepinge. Ülepingest tulenevalt põlesid läbi mitmed elektriseadmed korteris

2. Korter asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja seal asuv kodune vara oli kahjujuhtumi

toimumise hetkel kindlustatud kodukindlustus ERGO Maksi kindlustuslepinguga nr

2838653/3.

Puutuvalt kostja vastutusse viidatakse hagiavalduses korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg-le 2,

samuti

§

lg-le

1. Kahjujuhtumi

toimumise

hetkel

ei

olnud

korterelamus

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

loodud

korteriühistust.

Kuigi

hagejale

teadaolevalt

on

korterelamus kokku 9 korterit, on hageja esitanud hagi ühe korteriomaniku vastu, kelleks on

kostja.

Hageja on hüvitanud kahju kogusummas 1899 eurot. Hüvitis koosneb Otsus Elekter OÜ poolt

koostatud ekspertiisiaktis loetletud seadmete turuväärtuse hüvitamisest. Hageja on otsustanud

vähendada hagisummat 1500 eurole, võttes seejuures arvesse asjaolu, et üks korteriomanikest

oli kahjuhüvitise saaja.

Hageja taotleb kostjalt ERGO Insurance SE kasuks välja mõista 1500 eurot ja riigilõiv 200

eurot. Viidates nõude alusele tugineb hageja hagiavalduses lisaks KOS § 2 lg-le 2 ja § 15 lg-le

1 veel ka VÕS § 65 lg-le 1 ja § 492 lg-le 1. Hageja märgib, et pärast kindlustushüvitise välja

maksmist korterelamu kaasomanikele, esitas hageja pretensiooni nõudega summas 1899

eurot. Hageja on väljendanud nõusolekut asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja esitas 01.10.2018. a vastuse kostja seisukohtadele tsiviilasjas. Hageja ei nõustu kostja

väitega, et asjas ei ole tõendatud kahju põhjus, kuna hageja poolt esitatud ning majavanema

poolt allkirjastatud akt ei ole protsessiosaliseks mitteoleva isiku poolt väljastatud tõendiks

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-145-01 kohaselt. Hageja hinnangul ei ole kostja oma väidet

tõendanud ning on esitanud tõendeid selle kohta, et majavanemaks on keegi teine kui Axxx

Kxxxx. Hagejale on kindlustusvõtja Sxxx Rxxxxa deklareerinud, et korterelamus ei ole

korteriühistust loodud ja juhtumi kohta koostatud akt on esitatud majavanema poolt. Hageja

märgib, et kui kostja leiab, et majavanema Axxx Kxxxx poole esitatud dokument on võltsitud,

siis peab ta seda ka tõendama.

Hageja ei nõustu ka kostja väitega osas, mis puudutab Otsus Elekter OÜ poolt väljastatud

aktide mittekvalifitseerumist tõenditeks. Kostja ei ole esitanud oma vastuväites asjaolusid, et

millist kvalifikatsiooni ja pädevust peab akti koostaja omama, et tuvastada, kas konkreetsed

elektriseadmed on läbipõlenud või mitte. Esitatud tõendite kohaselt teostas seadmete

defekteerimise, korterelamu toitekilbi korrastamise ning rikke likvideerimise Otsus Elekter

OÜ (Elektrimaailm OÜ), kes on esitanud täiendavad selgitused hagejale e-kirja teel. Hagejale

esitati ka Hxxxxx Oxxxxx pädevustunnistuse koopia, millega on tõendatud antud ettevõtte

töötaja B pädevusklassi nõuetele vastavus.

15.11.2018. a esitas hageja tsiviilasjas täiendavad seisukohad ja tõendid. Hageja selgitab, et

on püüdnud koguda tõendit selle kohta, et Axxx Kxxxxxoli juhtumi hetkel majavanem. Kuna

Axxx Kxxxxx puudub võimalus e-kirju saata, siis toimub omavaheline suhtlus telefoni teel.

Axxx Kxxxx selgitas hagejale, et ta oli kortermaja elaniku poolt suusõnaliselt majavanemaks

määratud ja ühtegi dokumenti tema majavanemaks määramiseks ei koostatud. Korterelamul

puudus juhtumi toimumise hetkel korteriühistu. Kui kohtule ei ole antud selgitus piisav, siis

palub hageja kuulata tunnistajana üle Axxx Kxxxx, et tõendada kahjujuhtumi toimumise

asjaolusid ning kinnitada oma tegutsemist majavanemana. Hageja pöörab tähelepanu

asjaolule, et Axxx Kxxxx on 76-aastane, mistõttu võib Axxx Kxxxx kohtusse kutsumine olla

tema jaoks ebamõistlikult koormav.

Puutuvalt kostja seisukohta, et tõendamata on kahju tekkimiseks oleva sündmuse toimumine,

märgib hageja järgmist. Hageja esitas kohtule majavanema akti hagiavalduse lisana, samuti

elektriku Mxxx Oxxxxx (Elektrimaailm OÜ) e-kirja teel edastatud selgitus, kus ta kinnitab

majavanema aktis toodut, et kahju põhjuseks oli maja toitekilbi PEN mahapõlemine, millest

tulenevalt tekkis seadmetele ülepinge. Majavanema akt on koostatud 2017. a veebruaris

seetõttu, et juhtumi fikseerimist taotles kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmiseks.

Hageja kinnitab, et hagiavaldusele lisatud fotod on esitatud kannatanu poolt ning loetletud

ekspertiisiaktis. Hindade määramisel on lähtutud seadmete ligilähedasest turuväärtusest, mis

on kahjukäsitleja poolt märgitud käsitsi ekspertiisiaktile. Kahjuhüvitisest 1936,97 eurot on

lahutatud omavastutus 65 eurot, mis tuleneb pooltevahelisest lepingust. Hageja esitas

väljatrükid Euronics ja Elisa e-poest tõendamaks, et kindlustusandja ei ole hüvitanud

kannatanule rohkem, kui talle kahju tekkis.

Puutuvalt asjaolusse, millistel õiguslikel alustel on nõe esitatud kostja vastu viitab hageja

KOS § 15 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-107-15 (p 13) ning leiab, et tal on õigus

esitada nõue kõikide korterelamu korteriomanike vastu, kuid vältides kohtu koormamist

kõikide korteriomanike kaasamisega menetlusse on hageja otsustanud VÕS § 65 lg-st 1

tulenevalt esitada hagiavalduse ühe kaasomaniku vastu. Eeltoodud õiguslikest alustest

tulenevalt on hageja esitanud nõude ja hiljem hagiavalduse kostja vastu.

Kostja vastuväited

06.09.2018. a esitas kostja vastuväited hagile. Kostja taotleb hagiavalduse rahuldamata jätmist

ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Kostja märgib, et tal ei ole vastuväiteid hagiavalduse

menetlusse võtmise osas ning nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja ei

tunnista hagis toodud nõuet ning leiab, et hagiavaldus on alusetu ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt

tõendamata.

Kostja märgib, et majavanema Axxx Kxxxx (Kxxxx), kui protsessiosaliseks mitteoleva isiku

kirjalik seletus ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõistes ja see tuleb jätta tähelepanuta.

Seejuures osundab kostja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-145-01. Lisaks märgib kostja, et Axxx

Kxxxx ei ole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn asuva korterelamu majavanem, ühtlasi on

teadmata, kes on seletuse andjaks. Seletuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kahjujuhtum

toimus ning juhtum leidis aset 03.10.2016. a. Arvestada tuleb, et seletus on antud 4 kuud

hiljem, s.o 03.02.2017. a.

Lisaks puuduvad tõendid, et kõne all oleva kortermaja peajaotuskilbi PEN-klemmis esines

rike. Väidetava rikke tekkimist ja põhjuseid ei ole fikseeritud. Seega on teadmata, millisele

tõendile tuginedes on leitud, et PEN-klemmi ühenduses oleks rike tekkinud. Lisaks võis

korterelamus olla veel mitu jaotuskilpi. Kostja hinnangul ei ole üksnes väide, et tarbijatel

tekkis ülepinge ning seejuures teadmata, millised seadmised põlesid läbi, piisav, et lugeda

kahju olemasolu, selle põhjuslik seos ja tagajärg tõendatuks.

Kostja hinnangul ei kvalifitseeru ka Otsus Elekter OÜ poolt väljastatud ekspertiisiaktid

tõenditeks. Tegemist on nõuetele mittevastavate aktidega, mis tuleb jätta käsitlemata.

Mõlemad aktid on allkirjastamata ja neil ei ole seega õiguslikku tähendust. Aktid on

koostatud 10.11.2016. a Hxxxxx Oxxxxx poolt, kes ei vasta eksperdile ettenähtud nõuetele.

Tal puudub ekspertiisi teostamiseks vajalik kvalifikatsioon ja ka pädevus ekspertiisi

läbiviimiseks. Ekspertiisiaktid on pealiskaudsed ja nendest ei nähtu, millal kahjujuhtum

toimus, kes ja millal väljakutse tegi, millistest tõenditest nähtuvalt on kortermaja peakilbi

PEN-juhe põlenud (ei andnud ühendust) ning millistes korterites ülempinge tekkis (kui üldse

tekkis). Kostja hinnangul on AxxxxKxxxxxpoolt 03.02.2017. a ja 10.11.2016. a

ekspertiisiaktis esitatud rikke tekkepõhjused vastuolulised. Seletuse kohaselt muutus ühendus

halvaks ja kuumenes üle, kuid põlenud juhet ei täheldatud. Aktides on seevastu märgitud, et

juhe oli põlenud.

Kostja osundab, et esitatud fotode põhjal ei ole võimalik tuvastada, millal fotod on tehtud.

Seega on teadmata, millal fotod on tehtud ning kuidas need kõne all oleva kahjujuhtumiga

seonduvad. Fotode järgi ei ole võimalik tuvastada ka asjaolu, et seadmed on läbi põlenud

(kirjeldatud aktides). Puudub ka sellekohane tehniline põhjendus. Aktides toodud seadmete

loetelus on märgitud külmkapp Samsung, kuid fotodelt ei nähtu, et tegemist oleks viidatud

külmkapiga. Puutuvad ka tõendid epilaatori ja LED-jõulutulede kahjustuste osas. Esemete

loetelu nimekirja punktis 4 on kahjustatud esemena kirjas mobiiltelefoni Samsung laadija

(adapter) 3 tükki, kuid uduselt fotolt on näha 6 laadijat. Millist konkreetset eset loetelus

mõeldakse, on teadmata. Kostja hinnangul ei nähtu fotolt mobiiltelefoni Samsung laadijaid.

Kahjustatud esemena on loetelus kirjas ka Starmani digiboksid 2 tükki. Foto järgi saab

järeldada, et üks digiboksidest ei ole Starmani oma. Milles seisneb digibokside kahjustus ei

ole samuti kostja hinnangul teada. Kostja leiab, et aktid on puudulikud, kuivõrd otsuse

tegemise osas ei ole sitatud ühtegi põhjendust, mille põhjal on väidetav ekspert leidnud, et

ülesloetletud seadmed remonti ei kuulu. Veelgi enam, aktides puuduvad selgitused selle

kohta, kas seadmeid üldse kontrolliti või mitte.

Kostja viitab TsMS § 489 lg-le 1 ja leiab, et hageja ei ole kindlustusandjana kahju suurust

kindlaks teinud ja kindlustushüvitis on alusetult välja makstud. Kostja viitab Riigikohtu

lahenditele nr 3-2-1-133-12 (p 23) ja 3-2-1-104-07 (p 12). Hageja ei ole täitnud ka VÕS § 448

lg-s 2 sätestatut. Pelgalt kindlustuspoliisiga (nr 2838653/3) ei ole tõendatud, et

kindlustusvõtjaga oleks kindlustusleping sõlmitud.

Hageja ei ole kostja hinnangul esitanud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik üldse kahju

suurust kindlaks teha. Otsus Elekter OÜ aktis märgitud loetelus on esemete järele kirjutatud

suvalised numbrid (osaliselt mahakriipsutatud) ja joone all on kogusummat otsuses märgitult

vähendatud ja ümardatud, kuid millest vastav arvutuskäik tuleneb, ei ole teada. Arvutus on

arusaamatu, lisaks ei ole teada, kuidas see seondub kahjuga. Kahjunõude suurust 1500 eurot

ei ole tõendatud ning see ei ole tuvastatav ka aktiga.

Kostja osundab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-35-11 ja leiab, et kahjunõude eeldused ei ole

VÕS § 127 lg 4 kohaselt täidetud. Lisaks ei ole kostja antud asjas vastutavaks isikuks,

kuivõrd kahju tekkimist, kahju olemasolu, selle põhjuslikku seost kostjaga ega ka kahju

suurust ei ole tõendatud.

Kostja väitel ei ole hageja varalise kahju tagasinõude kirja (sh korduvalt) esitanud. Kostjale ei

ole konkreetset nõudekirja saadetud. Kohtule on esitatud nõudekiri adresseeringuga

xxxxxxxxxx elanikud. Tõendeid kirja kättesaamise osas esitatud ei ole. Materjalidest ei nähtu,

et hageja oleks kostjale muul moel nõudest teatanud.

Kostja osundab lisaks Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-137-07 (p 13).

Kostja esitas 30.11.2018. a kirjaliku seisukoha hageja 01.10 ja 15.11.2018. a vastustele.

Kostja leiab, et tõendamata on asjaolu, et Axxx Kxxxxxoli korterelamu majavanem.

Sellenimelist isikut ei ole majavanemad ühelgi viisil valinud majavanemaks ega saagi valida,

sest seadusandluses ei eksisteeri majavanema instituuti. Majavanemaks määramist ei tõenda

ka Sxxx Rxxxxa e-kiri, ka ei nähtu ühestki tõendist, et Sxxx Rxxxxx oleks asjas kannatanu.

Axxx Kxxxx seletus, sh ekspertiisiaktid ei tõenda väidetava kahju tekkimise aluseks oleva

sündmuse toimumist, sest seletus on antud 4 kuud ja aktid ligikaudu 1 kuu hiljem, kui

väidetav kahjujuhtum toimus. Olukorda ei muuda ka hageja põhjendus, et majavanema seletus

koostati 2017. a veebruaris üksnes seetõttu, et hageja taotles juhtumi fikseerimist

kindlustushüvitise välja maksmiseks. Axxx xxxxx seletuskiri on ebausaldusväärne ja

asjakohatu.

Otsustamaks, kas kuulata Axxx Kxxxx tunnistaja üle, tuleb kostja hinnangul lähtuda TsMS §

251 lg-st 1. Taotlusest ei nähtu, millist tähtsust omavat asjaolu tunnistaja võib teada ja

milliseid asjaolusid hageja soovib tunnistaja ütlustega tõendada. Majavanemaks määramist,

mis väidetavalt toimus suuliselt, ei ole kostja hinnangul võimalik Axxx Kxxxx ütlustega

tõendada. Seega ei ole põhjendatud tema tunnistajana ülekuulamine (arvestada tuleb ka

menetlusökonoomikat).

Kostja osundab, et ekspertiisiaktides, Axxx Kxxxx seletuses ja elektriku e-kirjades

väljendatud asjaolud on vastuolulised ja seega ebausutavad. Esiteks väidetakse, et PEN-juhe

oli põlenud (ekspertiisiakt), teiseks, et PEN-klemmi ühendus muutus halvaks ja see kuumenes

(Axxx Kxxxx selgitused) ja kolmandaks, et maja toitekilbi numm PEN oli maha põlenud

(elektriku e-kirjades sisalduvad selgitused). Arusaamatuks jääb, millest tingituna ja kuidas

rike üldse tekkis ja lõpptulemina ei selgu osutatud tõenditest kostja hinnangul ka kahju

tagajärg. Millistes korterites ja millistel tarbijatel ülepinge tekkis ning millised seadmed said

kannatada, on teadmata. Elektriku e-kirjades on väidetud, et 7 seadet läks läbi, kuid

ekspertiisiaktis on ülesloetletud 10 kahjustatud seadet. Ekspertiisaktide, e-kirjade ja fotodega

ei ole võimalik tuvastada ega lugeda tõendatuks, et väidetavad esemed oleksid kahjustunud.

Arusaamatuks jääb ka aktis väljendatud seisukoht, et korteris olevate seadmete kontrollimisel

ei ole võimalik kortermaja peakilbi riket või põlenud juhtme olemasolu tuvastada.

Kostja leiab, et mitte ühegi tõendi pinnalt ei saa teha järeldusi, et pesumasina ja külmkapi

puhul olid kahjustunud toiteplokk ja juhtpaneeli elektroonika. Ruuteri ja digiboksi puhul on

primitiivselt väidetud, et elektroonika oli saanud kannatada, kuid teadmata on, milles

kahjustus seisnes või kus on see fikseeritud. Väidetavalt tehti muude esemete (laadijate,

jõulutulede ja epilaatori puhul mõõtmised ning mõõtmiste tulemustena tuvastati toitepoolel

ülepinge ja sellest tulenevalt sai kannatada alaldi. Puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et

ülepinge oleks üldse tekkinud. Teostatud mõõtmiste tulemused ja seadmete kahjustused on

fikseerimata. Lisaks ei nähtu, milliste mõõtevahenditega ülepinge tuvastati ja kas

mõõtevahendid vastasid õigusaktides sätestatud nõuetele ja olid taadeldud.

Tõendamata on, kus ja millistel asjaoludel ülepinge tekkis. Kostja hinnangul ei ole usutav, et

üksnes ühel korterielanikul tekkisid väidetava ülepinge tõttu seadmete kahjustused. Ülepinge

tõttu võivad seadmed kahjustuda üksnes siis, kui need on vooluvõrgus. Selle kohta aga

tõendid puuduvad, et kõik seadmed (6 laadijat, epilaator, ruuter, digiboksid jm) oleksid olnud

vooluvõrgus. Esitatud fotodel on 6 erinevat laadijat (osad seejuures vanad), mis kostja

hinnangul tähendab seda, et ühel isikul peaks olema 6 erinevat mobiiltelefoni, mis aga ei ole

usutav. Eeltoodust tulenevalt võib kostja hinnangul tegemist olla kindlustuspettusega.

E-kirjad ei ole samuti usaldusväärsed tõendid, sest e-kirjades sisalduvad asjaolud ei kinnita

hagis esitatud asjaolusid. Samuti ei ole e-kirjades sisalduvad väited tõendatud. E-kirjadest

nähtuvalt ei teadnud elektrik Mxxx Oxxxx isegi väidetava sündmuse toimumise aega ja

nimetatud asjaolu täpsustas ta hageja esindajaga.

Hageja väidab, et defekteerimise jm tööd teostas Otsus Elekter OÜ. E-kirjades ja hageja poolt

väidetu osas esineb vastuolu. Nii väidab Mxxx Oxxxx, et hoopis Elektrimaailm OÜ teostas

mingid tööd. Mxxx Oxxxxx nimi aga ei kajastu ekspertiisiaktides.

Kostja viitab seadme ohutuse seaduse erinevatele sätetele, mis sätestavad elektriseadmete

tehnilise kontrolli läbiviimisele ja seda läbiviiva isiku kompetentsuse. Tehnilise Järelevalve

Ameti kodulehel on märgitud inspekteerimisasutused, kes võivad auditit teha, kuid selles

loetelus ei ole märgitud Otsus Elekter OÜ-d ega ka Elektrimaailm OÜ-d.

Hxxxxx Oxxxxxx on väljastatud 04.04.2017. a pädevustunnistus, kuid hagiavaldusest

nähtuvalt leidis väidetav kahjujuhtum aset 03.10.2016. a. Sel ajal aga puudus Hxxxxx

Oxxxxxl pädevustunnistus. Lisaks on pädevustunnistusel märgitud, et isikul puudub auditi

tegemise õigus. Seega puudus nii Hxxxxx Oxxxxxx kui ka Mxxx Oxxxxxx ja eelpool

nimetatud äriühingutel auditi tegemise õigus ja nõuetekohane akrediteering. Kokkuvõtvalt

asub kostja seisukohale, et kõne all olevad ekspertiisiaktid ei kvalifitseeru tõenditeks. Aktid

on allkirjastamata ja need on väljastanud ebapädev isik.

Ka ei saa tõenditena arvestada ebakvaliteetseid fotosid, sest need ei seondu väidetava kahju

juhtumiga. Fotodelt ei nähtu kahjustunud seadmeid ja fotod ei ühti ekspertiisiaktides toodud

seadmete loeteluga.

Hageja 15.11.2018. a vastuse lisast ei nähtu, et tegemist oleks Euronicsi ja Elisa e-poodide

väljatrükkidega. Puuduvad sellekohased viited ja ajalised märked. Pole võimalik kindlaks

teha, millal fotod on tehtud. Väljatrükis on näidatud ruuterid, mille hind jääb vahemikku 2-

6,50 eurot, samas on aktis märgitud ruuteri hinnaks 127 eurot. Seega tuleks asuda seisukohale,

et hageja on kannatanule hüvitanud rohkem, kui kannatanul kahju tekkis. Lähtutud ei ole

seadme ligilähedasest turuväärtusest. Vastuse lisas on esitatud suvalised seadmed, mida

fotodel ei kajast. Vastuses osundatud kahju suurus erineb ekspertiisiaktis märgitust. Ka ei

nähtu esitatud tõenditest, et kannatanu omavastutus oleks 65 eurot ja et kindlustusleping oleks

sõlmitud. Hageja ei ole täitnud TsMS § 489 lg-s 1 sätestatut. Hageja ei ole kindlustusandjana

viivitamatult teinud kindlaks kahju suurust.

Kostja leiab, et kahjunõude eeldused ei ole VÕS § 115, § 127 lg 4 kohaselt täidetud ja kostja

ei ole antud asjas vastutavaks isikuks, kuivõrd kahjujuhtumi tekkimist, kahju olemasolu, selle

põhjuslikku seost ja kahju suurust ei ole tõendatud. Ka ei päde kostja hinnangul hageja

õiguslik käsitlus kostja vastutuse osas. AÕS § 75 lg-st 1 ei tulene, et kaasomanikud

vastutaksid kahju eest solidaarselt VÕS § 65 tähenduses. Kokkuleppeid solidaarvastutuse osas

ei ole kohtule esitatud.

Kostja taotleb jätta hagiavaldus rahuldamata.

Kostja lepinguline esindaja esitas 02.01.2019. a kohtule menetluskulude nimekirja ja avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja on kandnud õigusabikulu summas 1350 eurot,

millele lisandub käibemaks 270 eurot. Kokku summas 1620 eurot. Õigusabikulu koosneb

järgnevast. 03.07.2018. a hagiavalduse ja tõendite läbivaatamine ning õiguslik analüüs 2,5

tundi; 30.07, 13.08, 12.09, 02.11 ja 27.12.2018. a määrustega tutvumine 1 tund; 03.09.2018. a

konsultatsioon kliendiga seonduvalt hagiavaldusega 1 tund; 06.09.2018. a kostja vastuse

koostamine hagiavaldusele 2 tundi; 01.10.2018. a hageja vastusega ja tõenditega tutvumine

1,5 tundi; 15.11.2018. a hageja täiendava vastusega tutvumine 1 tund; 29.1102018. a

konsultatsioon kliendiga hageja vastusega seonduvalt 1 tund; 30.11.2018. a hageja 01.10 ja

15.11.2018. a vastustele kostja seisukoha koostamine ja tõendite analüüs 3 tundi. Kostja

taotleb

menetluskulude

hageja

kanda

jätmist,

samuti

menetluskulude

rahaliselt

kindlaksmääramist. Lisaks taotleb kostja hagejalt seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras) väljamõistmist ning seda alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 03.10.2016. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas asuva

korterelamu elektrisüsteemi peajaotuskilbi PEN-klemmi ülekoormus, mistõttu see kuumenes

üle ja korterites tekkis ülepinge. Ülepinge tagajärjel põlesid läbi mitmed elektriseadmed

korterelamu korteris nr 2.

Hageja nõue kostja vastu on korterelamu korteriomanike kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise nõue. Hageja nõude õiguslik alus on korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 2,

mille järgi korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või

ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui

need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad

kaasomandi eset korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole

ette nähtud teisiti. Hageja viitab ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-107-15 (p 13), millest

nähtuvalt on elamu elektrisüsteemist lahutamatud seadmed (nr elektrikilbid) üldjuhul

korteriomanike kaasomandiks, mida korteriomanikud valdavad ja kasutavad ühiselt ning

vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest. Hageja on esitanud kostja vastu võlaõigusseaduse

(VÕS) § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude.

Poolte vahel on vaidlus, kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest.

3. Hageja hinnangul on tal õigus esitada nõue kõikide korterelamu korteriomanike vastu, kuid

vältides kohtu koormamist kõikide korteriomanike kaasamisega menetlusse, on hageja

otsustanud VÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt esitada hagiavalduse ühe kaasomaniku vastu.

Kohus märgib, et kui kohustust on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud

(mh tegevusetusega, jättes elektrisüsteemi kontrollimata ja selle korrasoleku tagamata),

vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik

korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Kui tekkinud kahju eest vastutab

kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu

kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Selle sätte

järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige

kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riski astet, mille eest

iga isik vastutab, arvesse võttes. Hageja on juba vähendanud nõudesummat, arvestades

asjaolu, et üks korteriomanikest on kahjuhüvitise saaja, s.t. vähendamine on toimunud VÕS §

137 lg.2 asjaoludega kooskõlas.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevalt on põhjendatud hageja poolt hagi esitamine

üksnes ühe kaasomaniku vastu (VÕS § 65 lg 1). Siinkohal on kohtu hinnangul asjakohatu ka

kostja väide, et hageja korduv tagasinõue 11.01.2018. a (tl 18-19) on adresseeritud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn elanikele, mitte kostjale Mxxxxx Kxxxxx ainuisikuliselt.

Käesolevalt ei oma tähtsust asjaolu, kas korduv tagasinõue kostjale ka reaalselt kätte toimetati

või mitte.

Vaidlust

ei

ole

käesolevas

tsiviilasjas

selles,

et

elamumaa

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (katastritunnus 61701:002:1050) omanikuna on II jakku

29.06.2007.

a

sõlmitud

asjaõiguslepingu

alusel

sisse

kantud

Mxxxxx

kxxx

(sünd.xxxxxxxxxxxx a) (tl 9-11).

4. Hageja ERGO Insurance SE on korteriomaniku kindlustusandja. Kindlustuspoliisi nr

2838653/3 Kodukindlustus ERGO Maksi (tl 8) kohaselt on kindlustusvõtja Sxxx Rxxxxx

sõlminud kindlustusandjaga ERGO Insurance SE kindlustuslepingu korteri asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

vald,

xxxxx

xxxxxx

maakond

kindlustamiseks Poliis on väljastatud 25.08.2016. a ning kindlustusperioodiks on 12 kuud

alates 01.09.2016. a kuni 31.08.2017. a. Kohtu hinnangul on seega tõendamist leidnud

asjaolu, et kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel oli sõlmitud kindlustusleping. Kohus

märgib, et põhjendatud ei ole kostja väide selle kohta, et pelgalt kindlustuspoliisiga ei ole

tõendatud, et kindlustusvõtjaga oleks kindlustusleping sõlmitud. Kindlustuspoliisis nr

2838653/3 on konkreetselt väljendatud, et käesolev kindlustuspoliis tõendab, et

kindlustusandja ja kindlustusvõtja on sõlminud tähtajatu kindlustusleping.

Seega ERGO Insurance SE võib hagejana kostja, kui kindlustusvõtja vastu VÕS § 115 lg 1

alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:

 kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

 kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3);

 hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

 kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Loetletud asjaolude tõendamise kohustus lasus hagejal.

5. Kohtu hinnangul ei käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud kahju tekitanud sündmus.

Hagiavaldusest nähtuvalt toimus 03.10.2016. a kõne all olevas korterelamu elektrisüsteemi

peajaotuskilbis ülekoormus, millest tekkis ülepinge ja mille tagajärjel omakorda põlesid läbi

mitmed korterelamus asunud elektriseadmed.

VÕS § 448 lg 1 sätestab, et kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata

kindlustusandjale teatama. Lõike 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi

toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku

teavet. Seejuures võib kindlustusandja nõuda tõendite esitamist niivõrd, kuivõrd

kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt oleks kindlustusvõtja kõne all olevast

juhtumist

kindlustusandjale

teatanud

ning

et

registreeritud

oleks

03.10.2016.

a

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas toimunud kindlustusjuhtum. Hageja hinnangul on nimetatud

asjaolu tõendatud korterelamu majavanema AxxxxKxxxxxpoolt 03.02.2017. a koostatud

juhtumikirjeldusega (tl 6). Lisaks leiab hageja, et kindlustusvõtja SxxxxRxxxxx on

kindlustusandjale deklareerinud, et eelpool nimetatud akt on esitatud majavanema poolt.

Viimati nimetatud väite tõendamiseks esitas hageja kohtule SxxxxRxxxxx e-kirja

kindlustusandjale (tl 43).

Kohus nõustub siinkohal kostjaga ja leiab, et korteriomandite valitsemist reguleeriv

seadusandlus ei tunne majavanema instituuti. Juhul, kui AxxxxKxxxxxvalitigi majavanemaks

ning ta sai majavanema staatusega ka teatavad õigused seoses korterelamu haldamisega ning

elukorralduslike küsimuste üle otsustamisel või probleemide lahendamisel, tulnuks see

fikseerida

kirjalikult

näiteks

korteriomanike

üldkoosoleku

protokollis.

Kuna

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas asuvas korterelamus ei olnud kõne all oleval perioodil

moodustatud korteriühistust, tulnuks valimine fikseerida samuti korteriomanike üldkoosolekul

või korteriomanike ühise kokkuleppe alusel. Ka hageja 15.11.2018. a täiendavatest

seisukohtadest (tl 46) nähtuvalt on AxxxxKxxxxxhagejale kinnitanud, et ta määrati

majavanemaks korterelamu elanike poolt suusõnaliselt ning ühtegi dokumenti määramise

kohta ei vormistatud. Seega ei oma antud tsiviilasjas ka mingit tähendust asjaolu, et

SxxxxRxxxxa on oma e-kirjaga (tl 43) kindlustusandjale edastanud majavanema selgituse.

Kohus peab siinkohal vajalikuks ka osundada, et nimetatud e-kirjas on pelgalt märgitud, et

tegemist on majavanema selgitusega, kuid lisatud ei ole ühegi isiku nime.

TsMS § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses

sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks

poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja

õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike

kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.

Hageja on oma 15.11.2018. a kirjalikes seisukohtades leidnud, et kui kohtu jaoks ei ole piisav

hageja selgitus AxxxxKxxxx majavanemaks olemise kohta, siis taotleb hageja Axxx Kxxxx

tunnistajana ülekuulamist, et tõendada kahjujuhtumi toimumise asjaolusid ja kinnitada tema

tegutsemist majavanemana.

TsMS § 251 lg 1 võimaldab tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellel võivad olla teada asjas

tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või

menetlusosalise esindaja.

Axxx Kxxxx kirjast nähtub, et korterelamu PEN-klemm ühendus muutus halvaks, kuumenes

koormusega üle, mille tõttu tekkis majas tarbijate ülepinge kuni 380 V ning seadmed põlesid

läbi. Kahjustus tekkis 03.10.2016. a. Kohus märgib, et isegi kui Axxx Kxxxx oleks kohtus

tunnistaja üle kuulatud, tulnuks kohtule esitada tõend kindlustusandja poolt 03.10.2016. a

kindlustusandja poolt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn registreeritud kindlustusjuhtumi kohta

(VÕS § 448 lg 1) ning pelgalt Axxx Kxxxx ütlused ei saaks olla piisavaks, et tõendada

sündmuse toimumise aega. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et akt Axxx Kxxxx poolt on

koostatud 03.02.2017. a, s.o ligikaudu 4 kuud hiljem, kui toimus väidetav kindlustusjuhtum.

Axxx Kxxxx näol on tegemist 76-aastase, s.o kõrges eas isikuga, mida on kinnitanud ka

hageja oma 15.11.2018. a kirjalikus seisukohas (tl 46 pöördel). Hageja on põhjendanud akti

koostamist 4 kuud hiljem asjaoluga, et juhtumi fikseerimist taotles kindlustusandja

kindlustushüvitise välja maksmiseks. Kohus märgib veelkord, et VÕS § 448 lg 1 kohaselt

tulnuks kindlustusjuhtum kindlustusandja juures fikseerida viivitamata, mitte aga 4 kuud

hiljem. Puutuvalt AxxxxKxxx poolt koostatud aktiga kahju tekitanud sündmuse toimumise

aja tuvastamisse märgib kohus lisaks eeltoodule ka seda, et kuna Axxx Kxxxx puhul on

tegemist kõrges eas isikuga, puudub kohtul ka veendumus, et Axxx xxxx 4 kuud hiljem

mäletab kuupäevalise täpsusega toimunud sündmuse aega. Väidetava sündmuse toimumise

aeg ei nähtu ka kohtule esitatud ekspertiisiaktist (tl 7, 13). Veelgi enam ERGO Insurance SE

poolt 11.01.2018. a kostjale esitatud korduvtagasinõude (tl 18) kohaselt on kahjujuhtum aste

leidnud hoopis 04.10.2016. a.

6. Hageja hinnangul on ekspertiisiaktiga tuvastatud, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas

põlesid läbi mitmed elektriseadmed. Lisaks esitas hageja seadmete defekteerimise ning

korterelamu toitekilbi korrastamise ja rikke likvideerimise Otsus Elekter OÜ (Elektrimaailm

OÜ) pädevad selgitused hagejale e-kirja teel. Hageja esitas ka Heldur Otsuse

pädevustunnistuse. Hageja hinnangul on nimetatud tõenditega leidnud kinnitust asjaolu, et

tekkinud kahju põhjuseks oli maja toitekilbi PEN maha põlemine ja sellest tulenev ülepinge

seadmetele.

Kostja leiab, et ekspertiisiakt ei ole allkirjastatud, dokumendi koostanud isik ei oma

eksperdile vastavat kvalifikatsiooni ja pädevust ning tuleb jätta tähelepanuta. Lisaks on

e-kirjades väljendatud asjaolud vastuolulised ja ebausutavad.

Ekspertiisiaktist (tl 7, 13) nähtuvalt on Hxxxxx Oxxxx 10.11.2016. a (Otsus Elekter OÜ)

koostanud ekspertiisiakti. Nii märgib Hxxxxx Oxxxx nimetatud ekspertiisiaktis, et

kontrollides väljakutse alusel korteris elektriseadmeid, ilmnes, et kortermaja peakilbi PEN-

juhe on põlenud (ei anna ühendust), mille tagajärjel tekkis korteris ülepinge.

VÕS § 490 sätestab, et kindlustusandja ja kindlustusvõtja kokkulepe kindlustusandja hüvitise

maksmise kohustuse või kahju suuruse määramise kohta eksperdi poolt kehtib üksnes juhul,

kui eksperdi nimetab asjas mitteosalev kolmas isik või eksperdid nimetavad võrdsel arvul

kindlustusandja ja kindlustusvõtja.

Esmalt peab kohus oluliseks märkida, et ekspertiisiaktist ei nähtu, kes on ekspertiisi tellijaks

ning kes nimetas ekspertiisi läbiviija. Lisaks ei nähtu ekspertiisiaktist sündmuse toimumise

aeg. Hxxxxx Oxxxx on küll märkinud, et kontrollis seadmeid väljakutse alusel, kuid samas ei

ole aktis kajastatud, kes, millal ning kuhu kohta väljakutse tegi. Kohus märgib, et Hxxxxx

Oxxxx küll möönab, et peakilbi PEN-juhe on põlenud (ei anna ühendust), kuid kus

konkreetselt kõne all olev peakilp (tulekolle) asus (millises trepikojas, keldris, korteris vm).

Ekspertiisiaktile ei ole lisatud ka ühtegi fotot peakilbist ning selles asunud PEN-juhtmest, mis

võimaldaks kahju tekitanud sündmuse asukoha tuvastamist. Lisaks ei anna esitatud akt

piltlikku ülevaadet sellest, milline vaatepilt avanes Hxxxxx Oxxxxxxx peale väidetavat aset

leidnud juhtumit ning kuidas rike tuvastati. On küll kirjeldatud, et PEN-juhe ei anna ühendust,

kuid millised ühenduskohad olid ebakindlad ja omasid kontakttakistust ning võisid esile

kutsuda suure koormuse korral ühenduskoha intensiivse kuumenemise, mis hiljem kasvas üle

lühiseks, seda aktist ei nähtu. Seega ei ole ekspertiisiaktiga tuvastatud, kus millal ja kus

sündmus aset leidis, kus rikkekolle asus ning mis selle võis põhjustada. Kohtu hinnangul on

oluline seegi, et kui väidetav sündmus leidis aset 03.10.2016. a, siis tulnuks see fikseerida

koheselt, aga mitte alles 10.11.2016. a nagu on märgitud ekspertiisiaktis. Siinkohal tuleb

kohtul nõustuda kostjaga osas, mis puudutab ekspertiisiakti allkirjastamist. Ekspertiisiakt on

allkirjastamata, mis omakorda välistab dokumendi käsitlemise lubatava tõendina.

Tõendamaks, et Hxxxxx Oxxxx oli pädev teostama käesolevas asjas ekspertiisi, on kohtule

esitatud Hxxxxx Oxxxxx pädevustunnistus (tl 44 pöördel). Nii nähtub pädevustunnistuselt, et

Hxxxxx Oxxxxxon läbinud pädevuse hindamise ja tema haridus, töökogemus ja

elektriohutusalased teadmised vastavad B pädevusklassi nõuetele, v.a auditi õigus. Tunnistuse

number on EP-786-17-B ja on välja antud 04.04.2017. a Rakveres. Siinkohal tuleb kohtul

jällegi nõustuda kostjaga osas, mis puudutab Hxxxxx Oxxxxx vastava pädevuse olemasolu

ekspertiisiakti koostamise ajal, s.o 10.11.2016. a. Nimetatud ajal Hxxxxx Oxxxxxx vastava

pädevuse olemasolu kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et

tõendamata on asjaolu, et Hxxxxx Oxxxx oli pädevaks isikuks vastava ekspertiisi

läbiviimiseks ning ekspertiisiakti koostamiseks.

Hageja on esitanud kohtule ka e-kirja vahetuse Mxxx Oxxxxxxx (Elektrimaailm OÜ). Nii

nähtub Mxxx Oxxxxx 01.10.2018. a e-kirjast (tl 44), et maja toitekilbi null (PEN) oli maha

põlenud ja sellest tekkis ülepinge seadmetele ning sama kuupäeva e-kirjas (tl 43 pöördel)

kinnitab Mxxx Oxxxx, et teostati väikeseadmete mõõtmised (laadijate, jõulutulede ja

epilaatori) mõõtmised ning tehti kindlaks, et toitepoolel oli ülepinge tõttu saanud kannatada

alaldi. Kui ekspertiisiakti koostajaks oli Hxxxxx Oxxxx Otsus Elekter OÜ-st, siis nimetatud e-

kirjade koostajaks on MxxxxOxxxx Elektrimaailm OÜ-st. Esmalt peab kohus vajalikuks

märkida, et kõne all olevatest e-kirjadest ei nähtu, millal, kus ja seoses millega on Mxxx

Oxxxx jõudnud seisukohale, et toitekilbi null (PEN) on maha põlenud ning sellest tekkis

ülepinge. Lisaks kinnitab Mxxx Oxxxx, et teostas väikeseadmete mõõtmisi ning tuvastas et

ülepinge tõttu oli saanud kannatada alaldi. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis

kinnitaks, et mõõtmisi üldse teostati ning esitatud ei ole ka mõõtmisi kirjeldavat protsessi ega

ka mõõtmisel kasutatud mõõtevahendite nimekirja. Lisaks ei ole kajastatud, millise

mõõtemetoodika alusel mõõtmisi teostati ning kas kasutatud mõõtevahendite näol oli tegemist

töökorras ning taadeldud mõõtevahenditega. Veelgi enam, kohtule ei ole esitatud ka ühtegi

tõendit selle kohta, millistel asjaoludel ning kelle korraldusel Mxxx Oxxxx mõõtmisi teostas

ning toitekilbi kohta hinnangu andis. Puuduvad ka dokumendid selle kohta, et Mxxx Oxxxx

oleks üldse pädevaks isikuks kirjeldatud toimingute läbiviimisel.

Kuna hageja on tuginenud sündmuse tõendamisel ka AxxxxKxxxx aktile ning kostja on välja

toonud asjaolu, et Axxx Kxxxx aktis ning Mxxx Oxxxxx e-kirjades väljendatud asjaolud on

vastuolulised, siis peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Esmalt kordab kohus juba varem

avaldatud seisukohta, et AxxxxKxxxx akti ei saa käesolevas asjas käsitleda nõuetekohase

tõendina. Teiseks märgib kohus, et Axxx Kxxxx on küll akti koostades väljendanud, et

peajaotuskilbi PEN-klemm ühendus muutus halvaks, kuumenes koormusega üle, millest

tekkis tarbijatel ülepinge kuni 380 V ning seadmed põlesid läbi, siis tuleb kohtu hinnangul

asuda seisukohal, et Axxx Kxxxx puhul ei ole ilmselgelt tegemist elektrialaseid eriteadmisi

omava isikuga, kelle arvamust tuleks rikke tekkepõhjuste välja selgitamisel arvestada.

MxxxxOxxxx on oma e-kirjas (tl 44) kinnitanud, et Elektrimaailm OÜ teostas ka maja

toitekilbi korrastamise ja rikke likvideerimise. Kohtule ei ole esitatud aga ühtegi tõendid selle

kohta, mis kinnitaks, et milliseid töid toitekilbi korrastamisel ja rikke likvideerimisel teostati,

millal ja kus teod teostati ning milline oli tööde tegemisele kulunud aeg ning kulu. Lisaks ei

nähtu esitatud tõenditest ka, kes oli tööde tellijaks, aga ka tellijale tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti.

KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta

tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast

asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on

ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse

täitmist.

Tuginedes eeltoodule tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kuna kahju tekitanud

sündmus on käesolevas tsiviilasjas tuvastamata, siis ei saa seda seostada ka kostjaga

(korteriomanikega).

7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi KOS § 2 lg 2, § 15 lg 1 alusel. Hageja märgib, et

elamu elektrisüsteemist lahutamatud seadmed (nt elektrikilbid) on üldjuhul korteriomanike

kaasomandiks, mida korteriomanikud valdavad ja kasutavad ühiselt ning vastutavad ühiselt ka

nende korrashoiu eest.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei ole esinenud.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 1.

Tulenevalt asjaolust, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud kahju tekitanud sündmus,

mistõttu ei saa seda ka korteriomanikega seostada, ei saa ka sündmuse tagajärgi (s.o kahju)

kostjaga (korteriomanikega) seostada - puudub põhjuslik seos.

Hageja hinnangul on väidetava sündmuse tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks

ekspertiisiaktis loetletud seadmed, s.o pesumasin Electrolux, külmkapp Samsung, led

jõulutuled, mobiiltelefoni Samsung laadiajad (adapterid 3 tk), Starman digiboks (2 tk), Philps

epilaator ja Starman ruuter. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud fotod (tl 14-17).

Kohus jääb oma 02.11.2018. a kirjas (tl 45) väljendatud seisukoha juurde ja leiab, et hageja

poolt esitatud fotode kvaliteet ei võimalda fotosid arvestada tõenditena kahju tõendamiseks.

Fotod on väga halva kvaliteediga ning fotodelt ei ole näha, kas tegemist on konkreetselt

väidetavalt kahju saanud esemetega (nt Samsung külmkapp, laadijad, epilaator). Lisaks on

fotodel näha ainult üks digiboks. Kohus peab oluliseks sedagi, et kui ekspertiisiaktist

nähtuvalt on kannatada saanud 3 mobiiltelefoni laadijat, siis fotol (tl 14) on 6 laadijat. Veelgi

enam, Mxxx Oxxxx väidab oma e-kirjas, et kokku oli läbi läinud seitse seadet. Led

jõulutulede kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Esitatud fotod ei võimalda ka kindlaks teha,

millal ja kus ning millistel asjaoludel elektriseadmeid on fotografeeritud. Kohus nõustub

siinkohal jällegi kostja väitega, et elektriseadmed said tekkinud ülepinge tagajärjel läbi põleda

üksnes sel juhul, kui seadmed olid ühendatud vooluvõrku. Nimetatud asjaolu aga esitatud

tõendites ei kajastu. Kui kohus peab eluliselt usutavaks, et vooluvõrku olid ühendatud

külmkapp, pesumasin, digiboks ja ruuter, siis kohus ei pea eluliselt usutavaks, et ühel

korteriomanikul olid vooluvõrgus ka elektriseadmed (s.o 3 adapterit, epilaator), mis tavaliselt

(mõistliku ning energiasäästliku suhtumise korral) püsivalt vooluvõrku ühendatud ei ole.

Kohtu hinnangul jääb antud juhul arusaamatuks ka asjaolu, kuidas seostada led jõulutulede

läbipõlemist oktoobrikuus. Nimetatud asjaolu kohta tõendeid esitatud ei ole.

Hageja poolt esitatud seisukohtadest saab teha järelduse, et väidetava ülepinge tekkimise

tagajärjel korterelamu peakilbis, põlesid läbi üksnes xxxxxxxxxx korteris x (xxxxxxxxx linn)

asunud elektriseadmed. Samas kui tegemist oli kogu korterelamu elektrisüsteemi peajaotus

kilbiga ning seal tekkis ülepinge kuni 380 V, oleks loogiline, et kahjustada oleks saanud ka

korterelamu teistes korterites paiknenud elektriseadmed. Korterelamus on kokku 9 korterit.

Sellekohased tõendid aga puuduvad.

Tulenevalt asjaolust, et kohustuse rikkumine on seaduse järgi kõigi õiguskaitsevahendite

kasutamise eeldus (VÕS § 101 lg 1), tuleks käesolevas asjas täpselt kindlaks teha kahju

tekitanud sündmus, et selle järgi omakorda tuvastada, millist kohustust on kostja

(korteriomanikud)

rikkunud

ning

seejärel

hinnata,

kas

rikkumine

on

kostjale

(korteriomanikele omistatav. Kohustuste rikkumine VÕS § 115 lg 1 mõttes võib väljenduda

kortermaja valitseja või korteriühistu poolt kohustuse rikkumises tagada kaasomandi eseme

korrashoid ja leida selleks raha (RKTKo 3-2-1-61-14 p 30). Käesolevas asjas ei ole võimalik

kindlaks teha, milles seisnes kostja rikkumine, mis tooks kaasa tema vastutuse.

8. VÕS § 489 sätestab, et kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele

kuuluva kahju suuruse.

VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi

toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud

kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis

kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis

kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.

VÕS § 477 sätestab, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui

on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal

kindlustusväärtusest suurem.

Maksekorraldusest nr 1000118132017 (tl 12) nähtuvalt on hageja kostjale (Sxxx Rxxxxxxx)

hüvitanud 06.04.2017. a kahju kogusummas 1899 eurot. Hageja on oma 15.11.2018. a

kirjalikus seisukohas (tl 46 pöördel) kinnitanud, et kahjustada saanud elektriseadmete hindade

määramisel

on ta lähtunud

seadmete ligilähedasest

turuväärtusest.

Ligilähedased

turuväärtused on märgitud käsitsi ekspertiisiaktile (tl 13). Nii on hageja hinnangul pesumasina

Electrolux ligilähedane turuväärtus 500 eurot, külmkapp Samsungil 999 eurot, led

jõulutuledel 55 eurot, mobiiltelefoni Samsung laadijal 11,99 (1 tk), seega 3x11,99=35,97

eurot, Starman digiboksil 218 eurot, Philips epilaatoril 29 eurot ja Starman ruuteril 127 eurot.

Kokku 1899 eurot, millest tuleb maha arvata omavastutus 65 eurot. Kohtu hinnangul on

põhjendatud omavastutuse maha arvamine summas 65 eurot. Kohus tuvastas käesolevas

otsuses (vt eespool), et kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel oli sõlmitud kindlustusleping,

mille tõendamiseks on esitatud kindlustuspoliis. Nii nähtub kindlustuspoliisist (tl 8), et

koguriskikindlustus on 65 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta.

Hageja esitas kahjustatud seadmete ligilähedaste turuväärtuste tõendamiseks väljatrükid

Euronics ja Elisa e-poodidest (tl 48-50). Kuigi hageja on kinnitanud, et väljatrükid on tehtud

Euronics ja Elisa e-poodidest, siis selline informatsioon väljatrükkidel ei kajastu. Samuti

puudub väljatrükkidel informatsioon selle kohta, millisel ajahetke seisuga (millisel kuupäeval)

on väljatrükid tehtud, milline informatsioon aga oleks oluline kahju hüvitise suuruse

kindlaksmääramisel. Kohtu hinnangul on õige ka kostja osundus selle kohta, et ekspertiisiaktil

on märgitud ruuteri ligilähedaseks turuväärtuseks 127 eurot, siis esitatud väljatrükil

ligilähedaste turuväärtuste tõestamiseks jäävad ruuterite hinnad vahemikku 2-6,50 eurot.

Seega on hageja küll esitanud kohtule kahju kindlaks tegemise kalkulatsiooni ja ka väljatrükid

tõendamaks seadmete ligilähedast turuväärtust, kuid kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja

oleks seda teinud järgides VÕS § 489 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab kindlustusandja

viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva summa.

Kokkuvõtvalt

märgib

kohus

järgmist.

Hageja

näol

on

tegemist

professionaalse

kindlustusettevõttega, kelle igapäevane majandustegevus seisneb kahjude kindlakstegemises

ja kahjuhüvitiste määramises. Kohtu hinnangul tähendab selline olukord, et kindlustusettevõte

on täpselt reguleerinud (või on praktikas välja kujunenud), kuidas toimub kahjujuhtumite

kindlakstegemine ning nõuete menetlemine. Eelduslikult algab kahjujuhtumi menetlemine

kindlustusvõtja poolt kindlustusjuhtumise toimumisest teatamisega (VÕS § 448 lg 1), mis

sisaldab juhtumi toimumise aega ning ka juhtumi kirjeldust. Seejärel kahjujuhtum

fikseeritakse (dokumenteeritakse) kindlustusjuhtumi toimumise kohas ning seda võimalikult

kiiresti pärast juhtumi toimumist. Juhtumi toimumispaigas fikseeritu dokumenteeritakse.

Poolte kohalolekul tehakse kindlaks ja fikseeritakse ka tekkinud kahjud. Kohtule käesolevas

asjas sellekohaseid tõendeid aga esitatud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

kindlustusvõtjale kahjuhüvitis välja makstud 06.04.2017. a (tl 12), mis tähendab omakorda, et

selleks ajaks pidi kogu tõendite pakett olemas olema.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ERGO Insurance SE hagi Mxxxxx Kxxx

vastu kahju hüvitamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja lepinguline esindaja esitas 02.01.2019. a kohtule menetluskulude nimekirja ja avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja on kandnud õigusabikulu summas 1350 eurot,

millele lisandub käibemaks 270 eurot. Kokku summas 1620 eurot.

Hageja kostja kuludele vastuväiteid esitanud ei ole.

Esindaja kulude puhul on tegemist kohtuväliste kuludega, mis TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1

alusel on menetluskulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata kostja lepingulisele esindajale makstud õigusabi

vajalikkust ja põhjendatust. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise

esindaja kulud kokku 1620 eurot. Õigusabikulu koosneb järgnevast. 03.07.2018. a

hagiavalduse ja tõendite läbivaatamine ning õiguslik analüüs 2,5 tundi; 30.07, 13.08, 12.09,

02.11 ja 27.12.2018. a määrustega tutvumine 1 tund; 03.09.2018. a konsultatsioon kliendiga

seonduvalt hagiavaldusega 1 tund; 06.09.2018. a kostja vastuse koostamine hagiavaldusele 2

tundi; 01.10.2018. a hageja vastusega ja tõenditega tutvumine 1,5 tundi; 15.11.2018. a hageja

täiendava vastusega tutvumine 1 tund; 29.1102018. a konsultatsioon kliendiga hageja

vastusega seonduvalt 1 tund; 30.11.2018. a hageja 01.10 ja 15.11.2018. a vastustele kostja

seisukoha koostamine ja tõendite analüüs 3 tundi. Kostja taotleb menetluskulude hageja kanda

jätmist, samuti menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramist. Lisaks taotleb kostja hagejalt

seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) väljamõistmist ning

seda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

kostja kasuks.

Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse iseloomu ja käiku, saab lugeda põhjendatuks ja

mõistlikuks kostja lepingulise esindaja tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest

(lisandub käibemaks).

Arvestades kohtule esitatud hagiavaldust (koos lisadega) ja kostja poolt esitatud vastust

hagiavaldusele, peab kohus põhjendatuks spetsifikatsioonis esitatud ajakuluks hagiavalduse ja

tõendite läbivaatamisel ning õigusliku analüüsi läbiviimisel, samuti hagiavaldusega

seonduvalt konsultatsiooni läbiviimisel kliendiga ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks

kokku 3 tundi (summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks).

Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja tutvunud 30.07,

13.08, 12.09, 02.11 ja 27.11.2018. a kohtumäärusetega, mille ajakulu on olnud kokku 1 tund.

Kohus, võttes arvesse, et kahe esimese määruse puhul on tegemist üksnes kohtualluvust

puudutava ning menetlusse võtmise määrusega ning 12.09, 02.11 ja 27.11.2018. a on kohus

edastanud pooltele kirjad pooltel lasunud tõendamiskoormise täitmiseks, aga andnud ka

pooltele vastamise tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks, peab kohus kostja lepingulise

esindaja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi (summas 50 eurot, millele lisandub käibemaks).

Spetsifikatsiooni kohaselt on kostja lepinguline esindaja ajakulu hageja vastusega ja

tõenditega tutvumisel, hageja täiendava vastusega tutvumisel, kliendiga konsulteerimisel

seoses hageja vastustega ning hageja 01.10 ja 15.11.2018. a vastustele kostja seisukoha

koostamisel ja tõendite analüüsil olnud kokku 6,5 tundi.

Kohus peab nimetatud ajakulu põhjendatuks üksnes osaliselt. Kohus arvestades hageja poolt

01.10 ja 15.11.2018. a esitatud kirjalike seisukohtade ning täiendavate tõendite mahtu, peab

põhjendatud ajakuluks nendega tutvumisel 1 tund (summas 100 eurot, millele lisandub

käibemaks). Kohtu hinnangul saab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks

30.11.2018. a hageja vastustele seisukoha koostamisel ja kliendiga konsulteerimisel pidada 2

tundi (summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks). Siinkohal arvestab kohus, et kostja

30.11.2018. a vastus on esitatud ligikaudu 7-l lehel, millest ligikaudu 2-l leheküljel on

refereeritud menetluse käiku. Lisaks on kostja korranud ka juba varasemalt esitatud

seisukohti.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja lepingulise eesindaja põhjendatud ja vajalik

tasu 6,5 tunni ulatuses, s.o summas 650 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kuna kohus jätab menetluskulud hageja kanda, tuleb menetluskulud hagejalt kostja kasuks

välja mõista.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kuna kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, tuleb menetluskuludelt

arvestada käibemaksu. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 780 eurot 650

eurot + käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik