4-18-6477/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6477 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus, (Tallinna Kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2019.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-18-6477 (2316,18,005781) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

N.E

14.12.2018.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja ’i xxxx K P 27.11.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2316,18,005781. Kaebuse esitaja N.E, isikukood: XXX; elukoht: xxxx, email: Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. 14.12.2018.a kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja ’i 27.11.2018.a otsusele väärteoasjas xxxx K P nr

2316,18,005781

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteo ’i menetleja xxxx K P

27.11.2018.a o muutmata. tsus väärteoasjas nr 2316,18,005781

3. Kohtuotsuse ärakiri anda . le N E- ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-18-6477 2

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

27.11.2018.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja ’i üldmenetluse xxxx K. P

otsuse väärteoasjas N.E N.E 2316,18,005781 suhtes. Otsusega karistati

liiklus

seaduse (edaspidi LS) § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

põhikaristusena trahviühiku ehk 100 400 euro suuruse rahatrahviga.

M 224 lg 1 05.11.2018 kell 08:13 Harju enetlusalust isikut karistati LS § järgi selle eest, et ta

Maakonnas, Tallinnas, Kopli tänaval, suunaga Kopli 116 juhtis mootorsõidukit juhile keelatud

seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 mg/l.

Väärte – sellise tegevusega LS § 69 lg 3 sätestatud oprotokolli ja otsuse kohaselt rikkus N.E nõudeid. KAEBUSE SISU

14.12.2018.a esitas menetlusalune isik N.E kaebuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi .2018.a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas 27.11 2316,18,005781. Menetlusalune isik taotles temale määratud rahatrahvi vähendamist. Menetlusalune

isik selgitas kaebuses, et tal on miinimumpalk ning

ta läheb Euroopa rehabilitatsiooniprogrammi.

28.12.2018.a saabus Harju Maakohtule Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx E. K esitatud kirjaliku seisukoht N.E esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse

läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis, et puuduvad alused kaebuses

toodud põhjendustel rahatrahvi vähendamiseks, kuivõrd rahatrahvi suurus on põhjendatud ja

proportsionaalne isiku süüga ning alused karistuse vähendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga

ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus t jätta rahuldamata. uleb

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas

see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. objektiivne koosseis Väärteo

Liiklusseaduse § sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes 224 lg 1 grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus

4-18-6477 3

on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi.

Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav LS § 20 p 41 järgi isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on

LS isik, § 2 p 20 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o kes faktiliselt juhib sõidukit.

Eelnevast nähtuvalt on seadusandja sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud

alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. LS § Isiku saab 224 lg 1 alusel

karistada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Selle kindlaksmääramine, kui palju isiku väljahingatavas õhu ühes liitris on alkoholi, eeldab õhu alkoholisisalduse mõõtmist. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse P.I

’ile ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0, mg/l. Seega peab kohus analüüsima, kas juhtis mootorsõidukit 24 N.E ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati sõiduki N.E

xxxx

(registreerimismärgiga xxxx) juhtimiselt alates 05.11.2018.a kell 08.13, sest oli alust arvata, et ta

veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Politseiametnikust tunnistaja E P 05.11.2018.a kell 08.13 ’i ütlustest nähtuvalt täitis ta teenistusülesandeid ja osales politseioperatsioonil „Kõik puhuvad“, mida viidi läbi Tallinnas Süsta

tänava ja Kopli tänav 116 vahel. Tunnistaja ütluste kohaselt peatas ta sõiduauto xxxx

(registreerimismärgiga ). Sõiduauto juht puhus indikaatorvahendisse Alcoquant 6020 nr 1, m xxxx is tuvastas joobe 0,27 mg/l. Sõiduki juhti kontrollides oli roolis N.E (ik. ). XXX

Sealjuures ei vaidlusta N.E ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise

toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoho piirmäära ületavas seisundis. li

Väärteoprotokolli nr AB1541848 kohaselt juhtis N.E 05.11.2018.a kell 08.13

mootorsõidukit (registreerimismärgiga ) juhile keelatud seisungis, kui ühes liitris xxxx xxxx

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,24 mg/l. Tõendusliku alkomeetri

väljatrüki kohaselt on toimunud kahel mõõtmisel olnud 05.11.2018.a kell 08.16 kuni 08.21 N. alkoholijoobeks väljahingatavas õhus 0.29 mg/l, arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l,

oli lõplikuks mõõ mg/l. Samuti nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist, tetulemuseks seega 0,24

et alkomeetri Dräger Alcotest 9510 järgmine hooldus oli määratud EE seeria nr-ga ARKM-0084 31.01.2019.a. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on kasutatud alkomeetri taatlustunnistuse

nr TTRC-18-00122. Seega mõõdeti N.E le - sinevat alkoholijoovet alkomeetriga, mille järgmine hooldustähtaeg ei olnud veel saabunud ning eelnev taatlus veel kehtis, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et N.E juhtis

mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas juhile lubatud alkoholi

piirmäära ü N.E pandud tegu LS § 224 lg sätestatud letades. Seega vastab poolt toime 1 objektiivsetele tunnustele.

2. ubjektiivne koosseis Väärteo s KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

224 lg 1 sätestab süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Kohus leiab, et N.E rikkus seadust teadlikult ja tahtlusega. Isik paneb teo vähemalt kaudse

toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16-05, p 11).

Kaebaja viis end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõidukijuhile keelatud.

4-18-6477 4

Samuti oli menetlusaluse isiku organismist leitud alkoholi kogus piisavalt suur, et see pidi olema

täiskasvanud Samuti ei rakendanud kaebaja ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal inimesele tuntav.

kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus. Sellise tegevusviisiga jättis

kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks lastes sündmustel kul , geda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse kaebaja on tahtluse vormis. 3. Õigusvastasus ja süü

N.E teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

N.E -aastane, sest kriminaalasja oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14

materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud - 1971. aastal.

Samuti puuduvad menetlusaluse isiku

puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on N.E tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus

seisukohal, et N.E on pannud toime talle ett 1 eheidetava kuriteo LS § 224 lg järgi, st mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10- 0,24 milligrammi. KARISTUS

LS § 224 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

100

äravõtmise kuni N.E 6 kuuni. Karistusregistri kohaselt ei ole kehtivaid karistusi. Kohtuväline menetleja on

N.E karistanud põhikaristusena 100 trahviühiku ehk sanktsiooni kõrgeimas määras oleva rahatrahviga.

Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude

kontekstis. See tähendab seda, et näiteks LS § puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige 224 lg 1 väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud

süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isikud süüd antud koosseisu ja

sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on äärmiselt ohtlik ning üks

raskemaid liiklusalaseid süütegusid üldse, väljendubki juba LS § 224 lg 1 väärteokoosseisu juures

kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. N.E süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades,

et LS § 224 lg kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus 1 isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg ja menetlusalusel isikul oli

alkoholijoobe määraks vähemalt 0, mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt 24 maksimaalne.

Nimetatud asjaolu viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Süü suurust mõjutava objektiivse

asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi – N.E pani süüteo toime asulasisesel teel. Lisaks mõjutab N.E süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg.

Arvestades, et N.E pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis, siis on tegemist

asjaoluga, mis viitab samuti keskmisest suuremale süü s Kohus nõustub kohtuvälise uurusele.

menetlejaga selles, et puhul ei esine karistust kergendavaidega raskendavaid N.E asjaolusid.

Neid

N.E süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd

tuleb hinnata suurek s.

4-18-6477 5

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on

võimalik N.E mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistusregistri teatiselt nähtub, et N.E puuduvad kehtivad karistused. Menetlusalune pani 07.09.2018.a

aga toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille suhtes kriminaalmenetlus lõpetati ja

kaebajale pandi erinevad seaduses sätestatud kohustused. Kohustuste täitmise tähtajaks oli

19.03.2019.a. N.E on seega lühikese aja jooksul pannud toime nii liiklusalase kuriteo kui

väärteo, mis näitab menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist seadusandja poolt kehtestatud

liiklusnõuetesse ja reeglitesse. Kohtu hinnangul on põhikaristusena rahatrahv trahviühiku 100

ulatuse isikut arvestades, piisav karistus, et isik s praeguse väärteoasja asjaolusid ning N.E

teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot aitab kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate

elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg.

Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase

karistuse. Kohus on seisukohal, et

N.E le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist -

ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. ( ) allkirjastatud digitaalselt

Violetta Kõvask Kohtunik