Legislator Case Law & Legislation
1-09-19271/4 AI generated

1-09-19271/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-09-19271/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated
1-09-19271/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S «S.M süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on varem Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel karistatud 20.03.2009 rahatrahviga 840 krooni ja 17.04.2009 rahatrahviga 1500 krooni selle eest, et tema 20.03.2009 ja 17.04.2009 pani toime»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

02. detsembril 2009.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik Margot Mikler

sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Natalja Senkevitš juuresolekul prokuröri abi Loreta Tšurilova

kaitsja Eva Rivis osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

S.M Ik XXX, VF kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht Xxx(viibib Vanglas), varem kohtulikult karistatud 2-l korral viimati

- 31.05.2004.a. Narva Linnakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1 alusel vangistus 2 aastat, varasem

karistus liidetud ja lõplikuks karistuseks mõistetud 2 aastat 3 kuud vangistust,

Väärteokorras karistatud 41-l korral (trahvid tasumata), tõkend – vahistamine alates 15.07.2009.a.

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas:

S.M süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on varem Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel karistatud 20.03.2009 rahatrahviga 840 krooni ja 17.04.2009 rahatrahviga 1500 krooni selle eest, et tema 20.03.2009 ja 17.04.2009 pani toime

KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod, seega olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, ajavahemikul 10.06.2009 kuni 14.06.2009 varastas Tallinnas, Lastekodu

48 maja juurest MDP kuuluva ja MAR kasutuses olev sõiduauto Opel Calibra registreerimismärgiga XXX, maksumusega 60000 krooni.

Seega S.M süstemaatiliselt võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 25.06.2009 Tallinnas, võltsis dokumenti, mille alusel oli võimalik omandada õigusi, nimelt, eesmärgiga saada Paljasaare põik 3 asuvast Vlaeri Parklad OÜ tasulisest parklast sinna politseitöötajate poolt paigutatud tema poolt eelnevalt varastatud MDP kuuluva ja MAR

kasutuses olev sõiduauto Opel Calibra registreerimismärgiga XXX, koostas sõiduauto müügi kohta võltsitud lepingu MDP nimelt oma tuttava AM nimele, võltsides sõiduauto Opel Calibra registreerimismärgiga XXX kirjalikul müügilepingul müüja MDP ja ostja AM allkirjad.

Kriminaalasi nr.1-09-19271

Seega S.M võltsides dokumenti (müügilepingut), mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna kes on varem toime pannud varguse, 25.06.2009 päevasel ajal varalise kasu saamise eesmärgil lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige kujutluse, nimelt: kasutades ära AM teadmatust sõiduki Opel Calibra registreerimismärgiga XXX tegeliku päritolu osas, viis eksitusse Vlaeri Parklad OÜ töötaja AK ülalmärgitud sõiduki omandi õiguse osas, esitades viimasele AM

passi ja eelnevalt võltsitud sõiduki müügilepingu, kus viimane oli märgitud sõiduki uue

omanikuna, mille tulemusena sai Tallinnas, Paljassaare põik 3 asuvast Vlaeri Parklad OÜ

parklast enda valdusesse MDP kuuluva ja MAR kasutuses olev sõiduauto Opel Calibra registreerimismärgiga XXX maksumusega 60 000 krooni.

Seega S.M isikuna, kes on varem toime pannud varguse, saades varalist kasu

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud S.M seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies

mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õieti.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Kannatanu MAR avaldust, ülekuulamise protokolli, skeemi, et tema sõbrale MDP kuulub sõiduk Opel Calibra reg.nr XXX. Antud sõiduk oli registreeritud Eesti autoregistrisse. Tema käes olid auto dokumendid ja süütevõtmed. Tema võis antud sõidukit kasutada ning leida sõidukile ostja.

Sõiduki parkis Lastekodu 48 juurde ning viimati nägi ta sõidukit seal seismas 10.06.2009.a. 24.06.2009.a. kella 13.00 ajal avastas Opel Calibra reg.nr XXX kadumise ning 26.06.2009.a. sai politseist teada, et sõiduk on teisaldatud Paljasaare põik 4 parklase. 26.06.2009.a. nägi ta antud sõidukit sõitmas Kopli poolt Balti jaama suunas. Parklas antud sõidukit ei olnud, kuna see oli välja antud AM nimele. Parklas oli sõiduki müügileping, mis oli sõlmitud M ja Pfeuti vahel.

Sõiduki väärtuseks hindab 60 000,- kroonile. Skeemil märgitud koht, kuhu oli pargitud Opel Calibra XXX. /tl 3-5, 7-11/;

MDP volikirjad, tõlked, hagiavaldus, MDP volitab MAR esindama ennast, seoses mootorsõiduki Opel Calibra XXX. MAR esitab tsiviilhagi summas 60 000,- krooni. /tl 12-17/;

Andmebaasi polis väljatrükid, fototabel, koopia väärteoasjast 2302,09,010208, 15.06.2009.a. kell

21:29 peatati Juhkentali 8 Opel Calibra reg.nr XXX, kuna oli kahtlus, et tegemist võib olla varastatud esemetega ning sõiduk koos esemetega teisaldati Paljassaare parklasse. 15.06.2009.a.

kella 20:30 ajal juhtis mootorsõidukit Opel Calibra reg.nr XXX S.M , omamata vastava kategooria juhtimise õigust, turvavöö oli nõuetekohaselt kinnitamata, sõidukil puudus

kehtiv liikluskindlustuse poliis ja puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus.

10.07.2009.a. mõisteti S.M-ile LS § 74´1 lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000,- krooni. 15.06.2009.a. sõiduk Opel Calibra XXX paigutati valvega parklasse Paljassaare põik parklasse. 26.06.2009.a. kell 02:45 S.M juhtis Opel Calibra reg.nr XXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. 28.06.2009.a. kell 09:45 Hooldekodu 23 maja

juures seisis punane Opel Calibra reg.nr XXX ning sõidukist anti signaali, diislimüra segas

elanikke ja isikud urineerisid auto juures. Antud sündmusega oli seotud S.M. 28.06.2009.a. kell 05:20 juhtis S.M mootorsõidukit Opel Calibra reg.nr XXX, olles

väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist. 29.06.2009.a. kell 05:20 juhtis

S.M mootorsõidukit Opel Calibra reg.nr XXX, omamata vastava kategooria juhtimise õigust. /tl 18-34/;

Tunnistaja J M ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 28.06.2009.a. kell

05:20 peatasid koos konstaabel Olga Nõmmemehega Narvas , Jõesuu 61 a punast värvi Opel

Calibra reg.nr XXX. Sõiduki juht S.M esitas sõiduki tehnilise passi ja volituse. KAIRI andmetel oli S.M antud auto kasutajana kirjas. S.M oli

juhtimisõigus karistusena ära võetud. Sõidukit tasulisse parklasse ei teisaldatud kuna S.M ütles, et helistas auto peremehele, kellel on teine võtmete komplekt ja tuleb ise autole järgi. /tl 37-38/;

Tunnistaja AK ülekuulamise protokolli, sõiduki valvega paigutamise akti, müügilepingut ja

passikoopiat, Vlaeri OÜ tegeleb sõidukite teisaldamisega ning on leping Põhja PP sõidukite teisaldamiseks ning hoiustab sõidukeid Paljassaare põik 3 asuvasse parklasse. 15.06.2009.a. kella 23:30 paiku teisaldati Põhja PP palvel Juhkentali 8 juurest sõiduk Opel Calibra reg.nr XXX ja paigutati parklasse. 25.06.2009.a. tulid kolm noormeest Opel Calibra XXX järgi. Sõidukile tuli järgi liikumispuudega AM, kelle passi ta kontrollis. M oli kaasas ka sõiduki müügileping, mille kohaselt oli M sõiduki Opel Calibra XXX omanik. Sõiduki registreerimistunnistust ta ei küsinud. Mõned päevad hiljem käis parklas sõiduki tegelik omanik ning otsis sõidukit Opel Calibra. Kuna politsei poolt ei olnud keeldu sõiduki väljastamise osas, siis väljastatigi sõiduk müügilepingu ja passikoopia alusel. /tl 40-44/;

Äratundmiseks esitamise protokolli, fototabelit, tunnistajale Andrei Kostenkole esitatud fotode hulgast sarnaneb AMiga isik, kes on fotol nr 3. /tl 45-47/;

Tunnistaja AM ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et tunneb S.M ning tellis teda taksojuhina, kuna tal endal on liikumispuue. 23 või 24.06.2009.a. tuli tema juurde S.M koos sõbraga. S.M seletas talle, et tema sõiduk pandi tasulisse parklasse ning kuna tal puudub ID kaart ja pass, ei saa ta parklat sõidukit välja osta. 25.06.2009.a. läksid Paljassaare parklasse. Dmitry küsis temalt passi ja kirjutas midagi ning siis läks parklaväravasse. Ta näitas valvurile oma passi ja allkirjastas kollase paberi, et on sõiduki

kätte saanud. Dmitry sõitis parklast välja punast värvi Opel sõidukiga. Dmitry mingeid dokumente sõiduki kohta ei näidanud, vaid lihtsalt ütles, et sõiduk on tema oma. /tl 48-51/;

Väljatrükid Polis andmebaasi väärteootsustest 2317,09,002246 ja 2330,09,005830, 20.03.2009.a. mõisteti S.M-ile KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 840,- krooni ja 17.04.2009.a. KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 1500,- krooni. /tl 85-86/;

Kahtlustatava S.M-i ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi ja

tunnistanud oma süüd. 12 või 13.06.2009.a. nägi bussijaama lähedal ühe maja juures seisvat

punast värvi Opel Calibrat. Sõiduki uksed olid lukustamata ning ta istus sõidukisse. Kuna sõidukis midagi ei olnud, läks ta auto juurest minema. 14.06.2009.a. tahtis ta Narva sõita ning läks uuesti samasse kohta, kus Opel Calibra seisis. Ta võttis sõidukil lahti süütelukujuhtmed ning käivitas sõiduki. Ta käis sõidukiga isiklike asjade järgi Mustamäel Auto Maailma taga olevates garaažides. 15.06.2009.a. õhtul hakkas sõitma Narva, kui bussijaama juures peeti ta kinni, kuna

turvavöö oli kinnitamata. Tal olid kaasas vanad juhiload, mis olid kehtetud. Sõiduk toimetati

osakonda ning temale koostati protokoll juhilubadeta ja sõiduki dokumentideta sõitmise eest.

Sõidukit pildistati ja pandi Paljassaare põik 3 parklasse. Samuti öeldi talle, et sõiduki saab parklast kätte omanik. Ta küsis politseilt, et kui omanik ei ole Eestis, et mida on vaja selleks, et

sõiduk kätte saada. Politseinikud ütlesid talle, et sõiduki kätte saamiseks on siis vaja sõiduki

omaniku volitust või sõiduki ostumüügilepingut ning registreerimistunnistust. Ta otsustas sõiduki Opel Calibra välja osta ning selleks kohtus AMiga, kellel oli pass. Ta palus Mpassi, et

vormistada tema nimele sõiduki ostumüügileping. Sõiduki Opel Calibra omaniku andmed sai tuttavate kaudu. 25.06.2009.a. sõitis koos Morozoviga Paljassaare põik 3 parklasse. Enne seda

koostas ta sõiduki ostumüügilepingu ning allkirjastas selle. Parkla töötaja tegi Mpassist ja

müügilepingust koopiad. Sõiduki registreerimistunnistuse kohta seletas, et see on kadunud.

Parklatasu 1300,- krooni maksis ta sularahas parklatöötajale ning parklatöötaja väljastas talle sõiduki Opel Calibra. 28.06.2009.a. peeti teda sõidukiga Opel Calibra kinni Narvas Jõesuu tänaval. Teda viidi osakonda ning auto jäi koos tema tuttavaga Jõesuu kõrvaltänavasse. /tl 56- 59/;

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas

leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõenditega on S.M-i süü temale inkrimineeritud kuritegude

toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on S.M-i käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi

ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna

arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud,

käesoleva kriminaalasjas on ta kokku toime pannud kolm kuriteo episoodi, tasuda tuleb

tsiviilhagi summas 60 000,- krooni. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et

süüdistatavale tuleb karistuseks mõista vangistus, millise võib tema suhtes jätta tingimisi kohaldamata allutades ta käitumiskontrollile.

S.M tsiviilhagile vastu ei vaidle, seega tsiviilhagi kui seaduslik ja põhjendatud kuulub rahuldamisele.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada S.M KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada 4 kuulise vangistusega, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistada 1 aastase vangistusega, KarS § 344 lg 1 järgi ja karistada 2 kuulise vangistusega.

Vastavalt KarS § 64 lg 1 kergem karistuse lugeda kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks S.M-ile lugeda 1 aasta vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistus 8 kuud.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.M-ile eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 13.07. 2009.a. kuni 02.12.2009.a. s.o. 4 kuud ja 19 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 3 kuud ja 11 päeva.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus S.M-i suhtes tingimuslikult

kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui S.M

18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid- elama kohtu määratu alalises elukohas , ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseajaks määrata S.M Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada S.M-ile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.12.2009.a.

S.M vabastada vahi alt kohtusaalist.

Välja mõista S.M-ilt tsiviilhagi summas 60 000,- krooni MAR kasuks.

Välja mõista S.M-ilt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1500 krooni riigi tuludesse.

Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr

10220034800017 EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler kohtunik