1-19-623/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-623

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. veebruaril 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-623 (17230200251)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi

I.B süüdistatuna KarS § 423¹ järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav

I.B – isikukood XXX, elukoht xxx,

Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem v

äärteokorras karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 423¹ järgi ja mõista karistuseks vangistus I.B kuud.

KarS I.B § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

I.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme I.B-lt kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja

175 lg 1 p 4 alusel kaits

120 eurot riigituludesse. jatasu osutatud õigusabi eest

Kohustada I.B tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 77,50 eurot.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e toimikust. Maksekorraldusel märkida - selgitusena „ , menetluskulud ja sundraha.“ Kui I.B, kriminaalasi 1-19-623

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

Asitõen plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. d DVD-

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

I.B süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 12.12.2016 Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 19.10.2016), juhtis tahtlikult uuesti 05.12.2016 kella 04:23 ajal Tallinnas xx xx xxx xxx ning tänava ja tänava ristmikul mootorsõidukit registreerimismärgiga samuti tema juhtis tahtlikult uuesti ja süstemaatiliselt 09.12.2016 kella 15:45 ajal Tallinnas, xx tee ja xxx xxx xxx, omamata vastava tänava ristmikul mootorsõidukit registreerimismärgiga kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõudeid.

LS § 94 lg 1 mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki - juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

I.B pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, so KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav I.B abi 25.01.2019.a , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel

sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistamist ja abi I.B karistamist

vangistusega kolm KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (3 kuud. ) KarS § 73 alusel jätta mõistetav karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- -plaadi, DVD mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

KrMS § 179 lg

1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate KrMS

menetluskulude osas peab kohus -1-1-2- juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtliku

12 kuuni alates ks hüvitamiseks antud tähtaega kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik