2-18-120451/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-120451 Tsiviilasi AS G4S Eesti (registrikood 10022095, asukoht Paldiski mnt 80 10617 TALLINN) hagi OSC Retreading OÜ (registrikood 12292841, asukoht Pikk 52-67 Tartu 50603 TARTU MAAKOND) vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 68,90 eurot Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista OSC Retreading OÜ-lt AS G4S Eesti kasuks 68,90 eurot. Menetluskulude jaotus 3. Jätta menetluskulud OSC Retreading OÜ kanda. 4. Määrata rahaliselt kindlaks AS G4S Eesti põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 143,90 eurot, mis mõista välja OSC Retreading OÜ-lt AS G4S Eesti kasuks. Ülejäänud osas jäävad AS G4S Eesti menetluskulud AS G4S Eesti enda kanda. 5. Välja mõista OSC Retreading OÜ-lt AS G4S Eesti kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt 143,90 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud Hageja palus kostjalt välja mõista viivis kuni põhivõla tasumiseni 12.10.2018 summas 68,90 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 27.03.2013 turvateenuse osutamise leping. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuse eest hageja poolt esitatud arves näidatud summa 15 kalendripäeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest.

2 Kostjale väljastati hageja poolt teatisi võlgnevuse kohta. Võlgnevus jäi tasumata ning turvateenuse leping lõpetati kostja avalduse alusel 14.02.2018. Tsiviilasja alustamise hetke seisuga oli kostjal maksetähtaja ületanud arveid kokku summas 179,41 eurot. 12.10.2018 tasus kostja põhivõlgnevuse summas 179,41 eurot. Seega on 05.12.2018 seisuga kostjal tasumata viivisenõue ja menetluskulud.

Kostja teatas vastuses hagile, et ei vaidlusta põhinõuetest tuleneva viivise arvutamise aluseid ega summat, samuti on kostja nõus hüvitama riigilõivu. Kostja ei ole nõus hageja õigusabikuluga, kuna U J on senini kostjale teadaolevalt esindanud otseselt hagejat ehk G4S Eesti AS-i. See nähtub ka kostjale saadetud võlakirjadest, teatistes esineb G4S Eesti AS-i nimel U J. Ettevõtte juristi igapäevaste tööülesannete hulka kuulub ilmselgelt ka esindamine kohtus. Kostja hindab grupisisese esindusarvete genereerimise pahatahtlikuks ja eesmärgiga menetluskulusid teeselda.

Hageja selgitas seisukohas kostja vastusele, et U Jil on sõlmitud kohtumenetluses esinduse kohta töövõtuleping AS-iga G4S Grupp, mitte tööleping hagejaga.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata.

Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 27.03.2013 turvateenuse osutamise leping nr PHR-02152 (hagi lisa 1). Kostjale väljastati hageja poolt 17.01.2018 meeldetuletuskiri, 01.02.2018 võlateatis ja 19.02.2018 pretensioonkiri koos lepingu lõpetamise hoiatusega (hagi lisa 4). Leping lõpetati kostja avalduse alusel 14.02.2018 (hagi lisa 2). Kostja põhivõlg oli 179,41 eurot (hagi lisa 3), kostja tasus põhivõla 12.10.2018. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Hageja nõudeks on viivis kuni kostja poolt põhivõla tasumiseni s.o kuni 12.10.2019. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on kinnitanud, et ta ei vaidlusta viivisesummat ega selle arvutamise aluseid ja ka kohtu hinnangul on viivisearvestus korrektne arvestades arvetega nõutavaid summasid, arvete maksetähtpäevi ning lepingu punktis 4.1 kokku lepitud viivisemäära 0,15% päevas. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 68,90 eurot.

Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuivõrd need ei mõjuta asja lahendust.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 112,50 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks käesolevas asjas on 68,90 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 75 eurot. Sellises summas on riigilõivu tasutud (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja täiendavalt 30 eurot hagiavalduselt). Riigilõivukulu on põhjendatud ja sellega nõustub ka kostja.

TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

3 kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kostja hinnangul on hageja esindaja hageja töötaja, kelle esinduskulusid ei peaks välja mõistma. Kohus sellega ei nõustu. TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestab, et lepinguline esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Hageja esindaja U J vastab neile tingimustele – esindajal on magistrikraad õigusteaduses ning hageja on teda volitanud ennast esindama (TsMS § 221 lg 2). U J ei ole antud asjas esindajaks töötajana, kelle puhul hüvitatakse menetluskulusid piiratumalt. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide hageja õigusabikuludele.

Kohus vähendab eelnevale vaatamata hageja õigusabikulusid. Riigikohus on lahendites 3-2-1-4-15 (p 14) ja 3-2-1-29-17 (p 13.1) leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid). Antud asi ei ole eriliselt keerukas, mis õigustaks õigusabikulude hüvitamist suuremas ulatuses kui on hagihind. Kuna hagihind on 68,90 eurot, siis vähendab kohus hageja õigusabikulud samuti 68,90 euroni.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 143,90 eurot ja mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. Ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik