3-19-114/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-114

Haldusasi

Aiandusühistu

Pringi-

Männi

kaebus

Viimsi

Vallavalitsuse

18.12.2018

korralduse

nr

„Nõusoleku mitteandmine Aiandusühistu Pringi- Männi

vee-erikasutuseks“

Menetlusosalised

Kaebaja – Aiandusühistu Pringi- Männi, volitatud

esindaja vandeadvokaat Alar Urm

Vastustaja – Viimsi vald

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Mittetulundusühingust Aiandusühistule Pringi- Männi tegeleb Metsaveere tee 8a Pringi

külas Viimsi vallas asuva puurkaevu ja sellega seotud veetrasside haldamisega ning pakub

oma liikmetele puhast joogivett. Kaebaja on kasutanud puurkaevu vee erikasutusloa nr

L.VV/330334 alusel, mida on pikendatud kuni 31.03.2019. Kaebaja esitas Keskkonnaametile

(KeA) 05.10.2018 tähtajatu vee erikasutusloa taotluse. KeA nõudis kaebajalt Viimsi

Vallavalitsuse kooskõlastust vee erikasutuseks.

2. Kaebaja pöördus 08.10.2018 Viimsi Vallavalitsuse poole kooskõlastuse saamiseks. Viimsi

Vallavalitsus keeldus 18.12.2018 korraldusega nr 732 „Nõusoleku mitte andmine

Aiandusühistu Pringi- Männi vee-erikasutuseks“ kooskõlastuse andmisest.

3. Aiandusühistu Pringi- Männi esitas 18.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi

Vallavalitsuse 18.12.2018 korralduse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja 08.10.2018 taotlus uuesti läbi.

4. Kaebuse saamisel teeb halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120

sätestatud toimingud, muu hulgas kontrollib kohus, kas esineb aluseid kaebuse tagastamiseks

või käiguta jätmiseks. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui vastavaid aluseid ei esine

(HKMS § 120 lg 2).

4.1.

Kohtu hinnangul esinevad alused kaebuse tagastamiseks. Kaebus tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

3-19-114

2(3)

4.2.

Kaebaja on nõudnud Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korralduse nr 732 tühistamist ja

Viimsi Vallavalitsuse kohustamist vaadata 08.10.2018 taotlus nõusoleku saamiseks uuesti

läbi. Eelnevast võib järeldada, et kaebaja peab 18.12.2018 korraldust haldusaktiks. Kohtu

hinnangul on vaidlustatud korralduse näol tegemist menetlustoimingu, mitte haldusaktiga.

Nõusolek on antud vee erikasutusloa menetluses. Teisisõnu päädib menetlus vee erikasutusloa

andmise

või

vee

erikasutusloa

andmisest

keeldumisega.

Nõusolek

on

üks

menetlustoimingutest lõpptulemuseni jõudmisel. Nõusolekul ei ole regulatiivset iseloomu,

selle eesmärgiks on kaasa tuua faktilised tagajärjed. Asjaolu, et nõusoleku andmisest on

keeldutud, ei muuda menetlustoimingut haldusaktiks. Selliselt sarnaneb vee erikasutusloa

menetluses antav kohaliku omavalitsuse nõusolek kooskõlastusega HMS § 16 mõistes. Teise

asutuse nõusolekut on ka haldusprotsessi teoorias peetud menetlustoiminguks (K. Merusk ja I.

Pilving „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne“ Tallinn: Juura 2013,

lk 71).

4.3.

HKMS § 45 lg-ga 3 piiratakse isiku õigust pöörduda menetlustoimingu

vaidlustamiseks kohtusse. Kaebeõiguse puudumisel on kohtul õigus kaebus HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel tagastada. Tegemist on siiski diskretsioonilise alusega, mille rakendamiseks peab

kaebeõiguse puudumine olema ilmselge kahtlusteta (vt RKHKo määrus haldusasjas nr 3-3-1-

52-15, p 10). Kohtu hinnangul on kaebeõiguse puudumine ilmselge.

4.4.

HKMS § 45 lg-st 3 tuleneb, et reeglina on menetlustoimingud vaidlustatavad koos

lõpliku haldusaktiga. Eraldiseisvalt on menetlustoiminguid lubatud vaidlustada siis, kui

menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata haldusmenetluse lõplikust tulemusest või

menetlustoiming toob vältimatult kaasa õigusvastase otsuse (vt RKHKo lahendid asjades nr

3-3-1-12-07, 3-3-1-1-10, 3-3-1-38-10). Teisisõnu on menetlustoimingu vaidlustamine

võimalik, kui menetlustoiming riivab iseseisvalt isiku õigusi, sõltumata haldusmenetluse

esemest, või kui menetlusviga on niivõrd tõsine, et juba menetluse käigus saab järeldada, et

lõplik haldusakt ei saa olla materiaalselt õiguspärane. Seejuures sõltub menetlusvea olulisus

konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni

eripärast (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-86-06, p 21).

Kohtupraktikas

on

peetud

siduvat

kooskõlastust

eelhaldusaktiga

sarnanevaks

menetlustoiminguks, mis on vaidlustatav nii enne lõpliku haldusakti andmist eraldiseisvalt

(HKMS § 45 lg 3, samuti nt Riigikohtu 21.09.2011 otsus nr 3-3-1-5-11, p 18; 16.01.2014

määrus nr 3-3-1-4-13, p 19; Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2014 otsus nr 3-13-711; 28.05.2013

otsus nr 3-12-74, p 11; 17.04.2012 otsus nr 3-11-382, p 13) kui ka pärast seda koos

haldusmenetluse lõpptulemusena antud haldusaktiga. Praegu ei ole Viimsi Vallavalitsuse

nõusoleku näol tegemist siduva menetlustoiminguga. VeeS-st ei tulene, et kohaliku

omavalitsuse nõusoleku puudumine toob kaasa vee erikasutusloa andmisest keeldumise

(VeeS § 9 lg 10). Kohaliku omavalitsuse nõusolek on sisuliselt kohaliku omavalitsuse

arvamus või seisukoht. Nõusoleku puudumine ei välista vee erikasutusloa taotluse suhtes

otsuse tegemist.

VeeS § 2 p 13 kohaselt on vee erikasutusluba kiritõend tegevuse lubamiseks. VeeS § 9 lg 5

kohaselt otsustab vee erikasutusloa andmise otsustab KeA kaalutlusõiguse alusel. Kohalikul

omavalitsusel puudub õigus otsustada, kas vee erikasutusloa andmine on põhjendatud või

mitte. Kui kohaliku omavalitsuse nõusolek oleks menetluse lõpptulemuse jaoks siduv, s.o

kohaliku omavalitsuse nõusolek välistaks vee erikasutusloa taotluse esitamise ja sisulise

menetlemise, otsustaks sisuliselt nõusolekut andev kohalik omavalitsus, kas isikul on õigus

vee erikasutusluba taotleda või mitte. Selleks kohalikul omavalitsusel pädevust ei ole. Vee

erikasutusloa annab KeA.

3-19-114

3(3)

Iseenesest annab kohaliku omavalitsuse nõusolek loaandjale kohalike olude ja vee

erikasutusloa andmise otstarbekuse kohta vajalikku informatsiooni. VeeS § 9 ja § 91 ei tulene,

et Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korraldus tooks vältimatult kaasa selle, et kaebajale

jäetakse sel põhjusel vee erikasutusluba andmata. KeA-l tuleb kohaliku omavalitsuse

seisukohas esitatud ettepanekuid või loa andmist välistavaid asjaolusid kaaluda ning nendega

mittearvestamist põhjendada sarnaselt halduseväliste isikute arvamustega. Seega puudub

Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korraldusel iseseisev mõju kaebaja õigustele ning kaebajal

puudub õigus menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks. Sellist lähenemist toetab ka

kohtupraktika (Tallinna Halduskohtu 23.11.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-2374, Tallinna

Halduskohtu 25.01.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2175).

5. Kohus leidis, et Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2017 korralduse näol on tegemist

menetlustoiminguga vee erikasutusloa menetluses. See ei riiva kaebaja mittemenetluslikke

õigusi ega ole vältimatult kaebaja õigusi rikkuv. Kaebajal on võimalik vaidlustada nõusoleku

andmata jätmine koos lõpliku haldusaktiga (kui vee erikasutusluba jäetakse andmata). Kohus

saab vee erikasutusloa õiguspärasust hinnates kontrollida ka Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018

korralduse õiguspärasust.

6. HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti

kohtusse

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik